Uudised erinevatest allikatest

Rohkem inimesi hakkab saama riigi õigusabi

Valitsus kiitis eile heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muutub riigi antav õigusabi inimestele senisest paremini kättesaadavamaks. „Praegune riigi õigusabi süsteem vajab reformimist, kuna liiga vähe inimesi saab täna neile vajalikku juriidilist nõu. Seega tahame laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi õigusabile ning kavatseme tagada inimestele õigusnõustamise erinevates regioonides üle riigi,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes. „Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele, kuid ka madal sissetulek ei võimalda tihti inimesel juriidilist abi saada. See tähendab, et laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi,“ lisas minister. Lisarahastuse korral on võimalik tsiviil- ja haldusasjades õigusabi saada võivate inimeste ringi laiendada. Õigusabi reformi elluviimiseks on järgmisel aastal eraldatud täiendavad 0,7 miljonit eurot. Tulevikus antakse tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses juhul, kui inimese küsimus on õiguslikku laadi. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Lihtsamates asjades esindatakse inimest vajadusel ka kohtus. „Ausate kodanike kaitseks plaanime vähendada ka kuritegudes kahtlustatavatele antava õigusabi hulka. Muudatus puudutab teise astme kuritegusid ehk kui selline kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama,“ selgitas Reinsalu. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, välja arvatud kaks muudatust. Muudatus, mis käsitleb kaitsja määramise leevendamist lühimenetluse asjades, jõustub 1. aprillil 2017. Riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutuste riiklikku registrit puudutav muudatus jõustub 11. jaanuaril 2017. aastal. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Rohkem inimesi hakkab saama riigi õigusabi

Valitsus kiitis eile heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muutub riigi antav õigusabi inimestele senisest paremini kättesaadavamaks. „Praegune riigi õigusabi süsteem vajab reformimist, kuna liiga vähe inimesi saab täna neile vajalikku juriidilist nõu. Seega tahame laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi õigusabile ning kavatseme tagada inimestele õigusnõustamise erinevates regioonides üle riigi,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes. „Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele, kuid ka madal sissetulek ei võimalda tihti inimesel juriidilist abi saada. See tähendab, et laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi,“ lisas minister. Lisarahastuse korral on võimalik tsiviil- ja haldusasjades õigusabi saada võivate inimeste ringi laiendada. Õigusabi reformi elluviimiseks on järgmisel aastal eraldatud täiendavad 0,7 miljonit eurot. Tulevikus antakse tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses juhul, kui inimese küsimus on õiguslikku laadi. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Lihtsamates asjades esindatakse inimest vajadusel ka kohtus. „Ausate kodanike kaitseks plaanime vähendada ka kuritegudes kahtlustatavatele antava õigusabi hulka. Muudatus puudutab teise astme kuritegusid ehk kui selline kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama,“ selgitas Reinsalu. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, välja arvatud kaks muudatust. Muudatus, mis käsitleb kaitsja määramise leevendamist lühimenetluse asjades, jõustub 1. aprillil 2017. Riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutuste riiklikku registrit puudutav muudatus jõustub 11. jaanuaril 2017. aastal. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Järgmise aasta eelarve eelnõu suunab lisaraha huvitegevusse, teadusesse ja õpetajate palka

2017. aasta riigieelarvesse plaanitakse 6 miljonit ja ülejärgmisest aastast juba 15 miljonit eurot noorte huvitegevuse ja huvihariduse täiendavaks toetuseks, et tagada selle parem kättesaadavus ja kvaliteet. Samuti kasvab järgmisel aastal teaduse rahastamine ja õpetajate palk. Valitsuses kinnitatud järgmise aasta riigieelarve eelnõus lepiti kokku raha eraldamises huvitegevuse riiklikuks lisatoetamiseks. Riik hakkab huvitegevust täiendavalt toetama alates järgmise aasta septembrist, milleks riigieelarve eelnõusse on plaanitud lisatoetust 6 miljonit eurot. Eelarvestrateegia näeb ette, et ülejärgmisest aastast kasvab huvitegevuse riiklik toetus juba 15 miljoni euroni aastas. Lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja -tegevus 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks, tõsta kvaliteeti ning mitmekesistada võimalusi. Minister Maris Lauri rõhutas, et riigipoolne toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste vahenditele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Omavalitsuste täiendava toetamisega soovime kaasata huvitegevusse noori, kes on sellest siiani eemale jäänud ning pakkuda noortele rohkem erinevaid võimalusi,“ märkis minister Lauri. „Huvitegevus peab olema kättesaadav vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“ Järgmisel aastal kasvavad ka õpetajate palgad ja teaduse rahastamine. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks on 2017. aastal planeeritud ligikaudu 8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Sellega seoses suureneb teadusasutuste baasfinantseerimine ning kasvavad personaalsed uurimistoetused ehk PUT-id ja teadusandmebaaside rahastamine. Üld- ja kutsehariduse õpetajate ning koolijuhtide tööjõukuludeks on kavandatud eelnõus kokku vähemalt 282 miljonit eurot, kuid lõplik summa sõltub õpilaste arvu kasvust, mis selgub peale 10. novembrit. Munitsipaal-, riigi- ja era- kutse- ning üldhariduskoolide õpetajate palgafond suureneb vähemalt 4,3 protsenti ning sotsiaalmaksu vähendamine võimaldab kasvatada palku veel 0,3 protsenti. Haridus- ja Teadusministeerium otsib, nagu ka eelnevatel aastatel, täiendavaid võimalusi õpetajatele suurema palgakasvu võimaldamiseks. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ahistav jälitamine muutub eraldi kuriteoks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile nn Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu. Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. „Ahistav jälitamine on levinud ja tõsine probleem. Eestis on elu jooksul ahistava jälitamisega kokku puutunud 13% naistest. Olukord, kus näiteks oma endist elukaaslast pidevalt telefoni või kirja teel ähvardatakse, põhjuseta tema kodu või töö lähedale satutakse ja muid selliseid asju tehakse, ei ole mingil juhul lubatav. See jätab inimesele väga tugeva psühholoogilise jälje. Seetõttu peame vajalikuks selline kuritegu eraldi sätestada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti 2014. aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu. Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus. „Kõik need teod on tugevalt inimväärikust ja naiste õigusi alandavad. Näiteks naiste suguelundite moonutamine kahjustab väga raskelt nende inimeste tervist, toomata samas mingisugustki meditsiinilist kasu. Sellised teod tuleb selgelt hukka mõista. Selle nõuab aga nii poliitilist tahet kui ka õiguslikke võimalusi,“ rääkis Reinsalu. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu.  Muudatustega pikendatakse ka alaealise isiku suhtes toimepandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni. „Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL inimkaubanduse direktiivist ning see annab ühiskonnale selge signaali, et sellise raske kuriteo ohvriks langenud inimesi peab riik kaitsma. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,“ rõhutas minister. Statistiline taust: • Euroopa Liidu naistevastase vägivalla 2014. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ligi viiendik naistest on kogenud alates 15. eluaastast ahistavat jälitamist. Uuring näitas, et Eestis oli ahistava jälitamisega elu jooksul kokku puutunud 13% naistest. Selliste kuritegude hulka kuulub näiteks solvavate või ähvardavate e-kirjade, sõnumite saatmine, telefonikõnede tegemine, avalik internetis ähvardamine, pidev inimese kodu- ja töökoha lähedal põhjuseta viibimine jms. • Maailmapanga 2015. aasta andmetel on ülemaailmselt naiste suguelundite moonutamise eri vormidega kokku puutunud kuni 200 miljonit tüdrukut ja naist. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puudutab see igal aastal miljoneid tüdrukuid ja noori naisi. Viimase 25 aasta jooksul on naiste suguelundite moonutamise levik siiski märkimisväärselt vähenenud; sellele on kaasa aidanud nii laialdane ennetustöö kui rahvusvaheliste ja riigisiseste naise suguelundite moonutamist keelustavate õigusaktide loomine. Kuigi naise suguelundite moonutamist Euroopas otseselt ei praktiseerita, on igal aastal hinnanguliselt kuni paarisajal tuhandel naisel ja tüdrukul oht sattuda Euroopas sellise teo ohvriks. • Sundabielud on eriti levinud Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Sundabielude temaatika on immigratsiooni tulemusena laialdaselt esile kerkinud ka Euroopas. Eesti immigratsioonipoliitikat vaadates võiks meid eelkõige puudutada sundabielude sõlmimise ulatuslikkus näiteks Süürias, Iraagis ja Afganistanis. Nendes riikides on ligikaudu 20% sõlmitud abieludest sundabielud, mis on enamasti sõlmitud alaealiste tütarlastega.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ahistav jälitamine muutub eraldi kuriteoks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile nn Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu. Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. „Ahistav jälitamine on levinud ja tõsine probleem. Eestis on elu jooksul ahistava jälitamisega kokku puutunud 13% naistest. Olukord, kus näiteks oma endist elukaaslast pidevalt telefoni või kirja teel ähvardatakse, põhjuseta tema kodu või töö lähedale satutakse ja muid selliseid asju tehakse, ei ole mingil juhul lubatav. See jätab inimesele väga tugeva psühholoogilise jälje. Seetõttu peame vajalikuks selline kuritegu eraldi sätestada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti 2014. aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu. Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus. „Kõik need teod on tugevalt inimväärikust ja naiste õigusi alandavad. Näiteks naiste suguelundite moonutamine kahjustab väga raskelt nende inimeste tervist, toomata samas mingisugustki meditsiinilist kasu. Sellised teod tuleb selgelt hukka mõista. Selle nõuab aga nii poliitilist tahet kui ka õiguslikke võimalusi,“ rääkis Reinsalu. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu.  Muudatustega pikendatakse ka alaealise isiku suhtes toimepandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni. „Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL inimkaubanduse direktiivist ning see annab ühiskonnale selge signaali, et sellise raske kuriteo ohvriks langenud inimesi peab riik kaitsma. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,“ rõhutas minister. Statistiline taust: • Euroopa Liidu naistevastase vägivalla 2014. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ligi viiendik naistest on kogenud alates 15. eluaastast ahistavat jälitamist. Uuring näitas, et Eestis oli ahistava jälitamisega elu jooksul kokku puutunud 13% naistest. Selliste kuritegude hulka kuulub näiteks solvavate või ähvardavate e-kirjade, sõnumite saatmine, telefonikõnede tegemine, avalik internetis ähvardamine, pidev inimese kodu- ja töökoha lähedal põhjuseta viibimine jms. • Maailmapanga 2015. aasta andmetel on ülemaailmselt naiste suguelundite moonutamise eri vormidega kokku puutunud kuni 200 miljonit tüdrukut ja naist. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puudutab see igal aastal miljoneid tüdrukuid ja noori naisi. Viimase 25 aasta jooksul on naiste suguelundite moonutamise levik siiski märkimisväärselt vähenenud; sellele on kaasa aidanud nii laialdane ennetustöö kui rahvusvaheliste ja riigisiseste naise suguelundite moonutamist keelustavate õigusaktide loomine. Kuigi naise suguelundite moonutamist Euroopas otseselt ei praktiseerita, on igal aastal hinnanguliselt kuni paarisajal tuhandel naisel ja tüdrukul oht sattuda Euroopas sellise teo ohvriks. • Sundabielud on eriti levinud Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Sundabielude temaatika on immigratsiooni tulemusena laialdaselt esile kerkinud ka Euroopas. Eesti immigratsioonipoliitikat vaadates võiks meid eelkõige puudutada sundabielude sõlmimise ulatuslikkus näiteks Süürias, Iraagis ja Afganistanis. Nendes riikides on ligikaudu 20% sõlmitud abieludest sundabielud, mis on enamasti sõlmitud alaealiste tütarlastega.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid rääkisid Tallinnas rändekriisist

Täna kohtusid Tallinnas Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid, et arutada rändekriisi tekitatud väljakutsete, korruptsiooni vastase strateegia, suhtevägivalla ning  kuritegevuse vastase võitluse teemadel. „2015. aasta oli Euroopa Liidule murranguliseks aastaks, mil Euroopa pidi toime tulema seninägematu rändekriisiga. Kontrollimatu immigratsiooni peatamine on piltlikult öeldes kujunemas küpsuseksamiks, mille tulemusest sõltub Euroopa Liidu edasine toimimine,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. „Selge on see, et kriis pole läbi ja immigratsioonivoo peatamine vajab paradigmaatilist muutust Euroopa Liidu tasandil, mis eeldab ka rahvusvaheliste lepingute lahtivõtmist ja ülevaatamist,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri sõnul peab rändekriisi lahendamisse panustama nii liit tervikuna kui ka iga liikmesriik üksikuna. „Rändekriis ei peaks endaga kaasa tooma riigi rahvusliku identiteedi vähenemise või koguni kadumise ohtu, mistõttu peaks igal liikmesriigil olema võimalus oma siseriikliku õiguse kaudu panna paika täpsemad nõuded, millele riiki saabuv rahvusvahelise kaitse saanud isik peab vastama ja millest riigis elades kinni pidama,“ rääkis ta. Reinsalu tutvustas Põhjamaade ministritele sellel kevadel Eestis vastu võetud seadusemuudatusi, mille eesmärk oli luua õigusselgust ja -kindlust nii Eesti kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja jaoks. Näiteks kohtutele pandud kohustust lahendada rahvusvahelise kaitse asju eelisjärjekorras ning rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustus järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, asüülitaotlejate kohustust läbida teatud tasemel eesti keele õpe ja kohanemisprogramm. Ministri hinnangul oleks mõistlik luua kataloog erinevate riikide parimatest praktikatest. Teised riigid jagasid samuti oma kogemusi ja seadusandlikke algatusi rändekriisi lahendamiseks ning kõik tõdesid, et probleem vajab suurt tähelepanu. Riikide esindajad leppisid kokku, et kriis vajab ühtset lähenemist ja selleks töötatakse välja ühised seisukohad. Lisaks räägiti kohtumisel ka korruptsiooni vastasestest meetmetest, suhtevägivalla ning  kuritegevuse vastase võitluse teemadel. Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid kohtuvad üle aasta erinevates riikides, et arutada hetkel aktuaalseid teemasid. Sellel aastal korraldas kohtumise Eesti. Kohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi justiitsministrid.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid rääkisid Tallinnas rändekriisist

Täna kohtusid Tallinnas Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid, et arutada rändekriisi tekitatud väljakutsete, korruptsiooni vastase strateegia, suhtevägivalla ning  kuritegevuse vastase võitluse teemadel. „2015. aasta oli Euroopa Liidule murranguliseks aastaks, mil Euroopa pidi toime tulema seninägematu rändekriisiga. Kontrollimatu immigratsiooni peatamine on piltlikult öeldes kujunemas küpsuseksamiks, mille tulemusest sõltub Euroopa Liidu edasine toimimine,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. „Selge on see, et kriis pole läbi ja immigratsioonivoo peatamine vajab paradigmaatilist muutust Euroopa Liidu tasandil, mis eeldab ka rahvusvaheliste lepingute lahtivõtmist ja ülevaatamist,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri sõnul peab rändekriisi lahendamisse panustama nii liit tervikuna kui ka iga liikmesriik üksikuna. „Rändekriis ei peaks endaga kaasa tooma riigi rahvusliku identiteedi vähenemise või koguni kadumise ohtu, mistõttu peaks igal liikmesriigil olema võimalus oma siseriikliku õiguse kaudu panna paika täpsemad nõuded, millele riiki saabuv rahvusvahelise kaitse saanud isik peab vastama ja millest riigis elades kinni pidama,“ rääkis ta. Reinsalu tutvustas Põhjamaade ministritele sellel kevadel Eestis vastu võetud seadusemuudatusi, mille eesmärk oli luua õigusselgust ja -kindlust nii Eesti kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja jaoks. Näiteks kohtutele pandud kohustust lahendada rahvusvahelise kaitse asju eelisjärjekorras ning rahvusvahelise kaitse taotlejate kohustus järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, asüülitaotlejate kohustust läbida teatud tasemel eesti keele õpe ja kohanemisprogramm. Ministri hinnangul oleks mõistlik luua kataloog erinevate riikide parimatest praktikatest. Teised riigid jagasid samuti oma kogemusi ja seadusandlikke algatusi rändekriisi lahendamiseks ning kõik tõdesid, et probleem vajab suurt tähelepanu. Riikide esindajad leppisid kokku, et kriis vajab ühtset lähenemist ja selleks töötatakse välja ühised seisukohad. Lisaks räägiti kohtumisel ka korruptsiooni vastasestest meetmetest, suhtevägivalla ning  kuritegevuse vastase võitluse teemadel. Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid kohtuvad üle aasta erinevates riikides, et arutada hetkel aktuaalseid teemasid. Sellel aastal korraldas kohtumise Eesti. Kohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi justiitsministrid.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kavandatav seadusemuudatus lisab kõrgkoolide rahastamisse stabiilsust

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata Riigikogusse ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse kõrgharidusõppe rahastamine õppeasutustele stabiilsemaks ja selgemaks. Kõrgharidusõppe rahastamismudelisse tuuakse sisse uus komponent – baasrahastus, mis moodustab suurima osa kõrgkoolide riigieelarvelisest tegevustoetusest. Lisaks täpsustatakse teiste komponentide osakaalu. Minister Maris Lauri ütles, et muudatus suurendab kõrgkoolide rahastamise selgust ning stabiilsust. „Baasrahastus annab kõrgkoolidele kindluse teha pikaajalisi plaane. Samas jääb alles ka tulemuste- ja projektipõhine rahastamine,“ märkis minister. Kavandatavas rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mis tähendab, et vähemalt 80% vahenditest jaguneb kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine. Vastavalt eelnõule jaguneb tulemusrahastus ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ja halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise eest. Tulemusmõõdikud plaanitakse siduda otseselt kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks lõpetajate töötamine ja edasiõppimine, õppurite mobiilsus, nominaalajaga lõpetajate osakaal jm. Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike. Infograafika Aruandlus väheneb Minister Maris Lauri lisas, et oluline on ka tegevustoetuse eraldamisega seotud aruandluse vähendamine. „Ülikoolidele seatavad eesmärgid on reeglina pikaajalised ja vajavad täitmiseks pikemat perioodi kui üks aasta,“ märkis minister. Eelnõuga kaotatakse iga-aastaste tulemuslepingutega seotud aruandlus. Jäävad ülikoolidega sõlmitavad kolme-aastased halduslepingud ja edaspidi sõlmitakse iga-aastane rahastamise kokkulepe tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks. Taustainfo Eelnõu väljatöötamisel arvestati Rektorite Nõukogu loodud töörühma ettepanekuid ning muudatusi on arutatud nii töörühma, ülikoolide õppeprorektorite kui Rektorite Nõukoguga. Seni kehtivas rahastamismudelis arvestatakse 70-75% tegevustoetusest õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud näitajate alusel, kuid nende komponentide osakaalusid seaduses ei täpsustata. 25-30% tegevustoetusest arvestatakse riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetatavate tegevuste rahastamiseks. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi