Uudised erinevatest allikatest

Riigi poolt antav õigusabi muutub inimestele kättesaadavamaks

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks riigi õigusabi reformimise väljatöötamiskavatuse, millega laiendatakse riigi poolt antava õigusabi saamise võimalusi inimestele. „Täna on probleem selles, et suur hulk inimesi ei suuda hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Kui inimesed ei tea juriidilises mõttes oma õigusi, ei saa nad neid teostada ka paljudes muudes valdkondades nagu näiteks sotsiaalelu küsimustes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi eesmärk on, et tuleb laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi kvalifitseeritud õigusabile. „Selleks kavatseme anda inimesele aastas näiteks teatava arvu tunde tasuta õigusabi. Samuti kaalume edasi arendada tänast esmatasandi õigusnõustamise süsteemi, kus justiitsministeerium ise korraldab vastavat õigusabi selleks väljakuulutavate konkursside kaudu,“ selgitas minister.  Näiteks saab Reinsalu sõnul selleks suurendada oluliselt vastava süsteemi eelarvet ning laiendades  võimalike teenuse pakkujate ringi seaduses sätestatud piirangute välja võtmisega. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama regioonides reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes. Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele. Laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Kui inimese õiguslik küsimus on keerukam ning õigusnõustamiseks vajatakse enam aega kui seda tasuta võimaldatakse, siis edaspidi antakse seda talle omaosaluse tasumise korral, mis näiteks 3-5 tunni pikkuse õigusnõu andmise korral tuleks inimesel tasuda 90 eurot. „Seejuures on oluline, et kui üldiselt laiendame madalama sissetulekuga inimeste võimalusi õigusnõu saamiseks tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kohtutes, siis kurjategijatele antava tasuta õigusnõu andmist hakkame piirama,“ rääkis justiitsminister. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Riigi poolt antav õigusabi muutub inimestele kättesaadavamaks

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks riigi õigusabi reformimise väljatöötamiskavatuse, millega laiendatakse riigi poolt antava õigusabi saamise võimalusi inimestele. „Täna on probleem selles, et suur hulk inimesi ei suuda hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Kui inimesed ei tea juriidilises mõttes oma õigusi, ei saa nad neid teostada ka paljudes muudes valdkondades nagu näiteks sotsiaalelu küsimustes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi eesmärk on, et tuleb laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi kvalifitseeritud õigusabile. „Selleks kavatseme anda inimesele aastas näiteks teatava arvu tunde tasuta õigusabi. Samuti kaalume edasi arendada tänast esmatasandi õigusnõustamise süsteemi, kus justiitsministeerium ise korraldab vastavat õigusabi selleks väljakuulutavate konkursside kaudu,“ selgitas minister.  Näiteks saab Reinsalu sõnul selleks suurendada oluliselt vastava süsteemi eelarvet ning laiendades  võimalike teenuse pakkujate ringi seaduses sätestatud piirangute välja võtmisega. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama regioonides reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes. Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele. Laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Kui inimese õiguslik küsimus on keerukam ning õigusnõustamiseks vajatakse enam aega kui seda tasuta võimaldatakse, siis edaspidi antakse seda talle omaosaluse tasumise korral, mis näiteks 3-5 tunni pikkuse õigusnõu andmise korral tuleks inimesel tasuda 90 eurot. „Seejuures on oluline, et kui üldiselt laiendame madalama sissetulekuga inimeste võimalusi õigusnõu saamiseks tsiviil- ja haldusasjade lahendamiseks kohtutes, siis kurjategijatele antava tasuta õigusnõu andmist hakkame piirama,“ rääkis justiitsminister. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Alusharidus ja lapsehoid peavad kuuluma ühtsesse süsteemi

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar tutvustas Tartu Ülikoolis toimuval rahvusvahelisel konverentsil alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni, mille eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad. Irene Käosaare sõnul on lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis ei võimalda luua ühtset süsteemi, et pakkuda lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist. Lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal. Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, alates 3aastastest lastest peab olema loodud võimalused alushariduseks lasteaias. Lasteaiarühmas peab olema vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad. Väljatöötamisel oleva seaduse kohaselt saavad ka lapsehoiud taotleda alushariduse võimaldamise õigust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Samuti vaadatakse üle lapsehoidjatele kehtestatud kutse- ja koolituse nõuded, need peavad muutuma rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. „Tulevikus muutub paremaks ka lapsehoiu kvaliteet, kavas on kehtestada sisulised nõuded lapsehoiule ja uuendada lapsehoidjate kutsestandardit,“ ütles Irene Käosaar. Muusika- ja liikumistunnid on väga tähtsad Kuna viimastel päevadel on lasteaiaõpetajad murelikult küsinud, kas lasteaedadesse ei pea enam eraldi muusika- ja liikumisõpetajate ametikohti looma, siis toonitas Irene Käosaar, et lasteaedadest aineõpetajate kaotamise plaani riigil kindlasti ei ole. „Eelmisel suvel kinnitatud määrusega viidi eelkõige väiksemates lasteaedades paindlikku töökorraldust silmas pidades õigusakti võimalus, et muusika- ja liikumistunde võib läbi viia ka rühmaõpetaja,“ lausus ta. „Personali miinimumkoosseisu näol pole tegu reegli, vaid pigem erandiga: ainult kindla vajaduse ja valmisoleku korral on võimalik lasteaia juhil töö korraldada ka nii, et muusika- ja liikumisõpetajat eraldi ei ole ja selle töö teevad ära rühmaõpetajad või leitakse lahendus koostöös teiste lasteaedade ja koolidega,“ ütles Käosaar ja rõhutas, et ministeerium on seisukohal, et enamikes lasteaedades on ka tulevikus tööl muusika- ja liikumisõpetajad. Alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni alusel töötatakse uus seadus välja tänavu suveks ja plaanide kohaselt jõustub see 2017. aastal. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Minister Ligi: valitsuse otsus annab omavalitsustele tagasi kontrolli oma koolivõrgu ja haridusraha üle

Valitsuse eilne otsus annab omavalitsustele taas kontrolli oma koolivõrgu üle ning erakoolidele üleminekuajal riigilt lisatoetust. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on positiivne, et valitsus jõudis kokkuleppele seisukohas, mis lahendab riigikohtu 2014. aasta otsusest saadik kestnud põhiseadusevastase olukorra. „Omavalitsused saavad tagasi otsustusõiguse enda haridusraha üle ning võivad vabatahtlikult erakoole toetada nagu enne 2011. aastat. Valmisolekut selleks on nad ka väljendanud. Riik toetab seda alates 2014. aasta lõpust kestnud üleminekuaja pikendamisega 2019. aasta lõpuni. Oma koolivõrgus otsuste tegemise õigus peab jääma omavalitsustele ja erakoolid tegema koostööd kohaliku kogukonnaga,“ märkis minister. Valitsuse eilse kokkuleppe kohaselt, mis esitatakse riigikogule, toetab riik erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni 75% ulatuses erakooli asukoha tavakoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Samal ajal on omavalitsustel juba praegu õigus ja vabadus jätkata erakoolide toetamist. Minister Ligi rõhutas, et oluline on pidada silmas, et erakoolid saavad praegu ja tulevikus haridustoetust iga lapse eest võrdselt tavakoolidega. „Üleminekuajal saavad erakoolid riigilt ka taristu ja muude tegevuskulude toetust, mida tavakoolid ja omavalitsused riigilt ei saa. Usun, et see loob erakoolidele võimalike ümberkorralduste tegemiseks igati soodsa olukorra,“ märkis minister Ligi. Jürgen Ligi sõnul annab otsus võimaluse suunata vabanenud ressursid kõikide munitsipaal- ja erakoolide haridustoetuse kaudu õpetajate palgatõusu. „Meie hariduspoliitiline prioriteet on vähendada kulusid pinnale ning suurendada investeeringuid õpetajatesse ning õpilastesse. Õiged ja õiglased valikud on tuleviku tugeva haridussüsteemi eeldus,“ märkis minister. OECD tõi hiljuti avaldatud Eesti hariduse ressursikasutuse raportis välja, et haridusliku kihistumise vältimiseks on hädavajalik vaadata üle erakoolide kehtiv rahastamise süsteem. Olukord Riik maksab praegu ning tulevikus erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust. Haridustoetust said erakoolid sellel aastal 11,65 mln eurot. Õpetajate palgatoetus erakoolidele kasvas 2016 üle 8%. See toetus jääb. Kasvab tulevikus. Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu ja muid tegevuskulusid.2011. aastal muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks. 2014. aastal otsustas riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha. Valitsus esitab riigikogule seaduseelnõu muudatusettepanekud, mis teeb omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks. Üleminekuajal toetab erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni riik kuni 75% ulatuses erakoolidele kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. 2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord. Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid on kaetud ja kaetakse ka edaspidi riigieelarvest täiel määral.  Vaata infograafikut Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu tutvustas süüteoennetuse nõukogule välismaalastest kurjategijate riigist väljasaatmise kava

Justiitsministeeriumis  kogunenud süüteoennetuse nõukogu arutas toimunud istungil välismaalastest kurjategijate Eestis viibimise piiramise, Eestist väljasaatmise ning sissesõidukeelu kohaldamise ehk ruumilise eripreventsiooniga seotud küsimusi. Minister tutvustas nõukogule justiitsministeeriumi plaani välja töötada ruumilise eripreventsiooni programmi. "Kriminaalpoliitika üks eesmärk on korduvkuritegevuse ennetamine ja vähendamine. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline ka välisriigi kodakondsusega kuritegusid toime pannud isikute tõhus riigist väljasaatmine. Kui teiste riikide kodanikud otsustavad Eesti territooriumil kohalike elanike vastu austust õiguskuuleka käitumise näol mitte välja näidata ja sooritavad ohtliku kuriteo, siis on meie kohustus tagada, et nende inimeste koht ei oleks Eestis. Kiirendada tuleb ka välismaalastest vangide karistuse kandmiseks koduriiki üleandmise protsesse," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. "Seejuures on oluline tagada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kokku lepitud kriteeriumite järgimine. Nende välismaalaste osas, kellele lisakaristusena ei ole väljasaatmist kohaldatud, tuleb vangistuse kandmise jooksul tagada infovahetus vanglate ja siseministeeriumi vahel, otsustamaks isiku elamisloa tühistamine vastavate aluste olemasolul, samuti tuleb kiirendada välismaalaste üleandmist vangistuse kandmiseks koduriiki. Lisaks tuleks leida võimalused välismaalastest kurjategijate motiveerimiseks riigist lahkumiseks ja koduriiki naasmiseks – vajadusel algatades vastavad seadusemuudatused," selgitas Reinsalu. Minister rääkis ka, et eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta prokuratuuri ja eeluurimist läbi viivate asutuste teadlikkust riigist väljasaatmise võimaluse laiemast kasutamisest. Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas. Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu tutvustas süüteoennetuse nõukogule välismaalastest kurjategijate riigist väljasaatmise kava

Justiitsministeeriumis  kogunenud süüteoennetuse nõukogu arutas toimunud istungil välismaalastest kurjategijate Eestis viibimise piiramise, Eestist väljasaatmise ning sissesõidukeelu kohaldamise ehk ruumilise eripreventsiooniga seotud küsimusi. Minister tutvustas nõukogule justiitsministeeriumi plaani välja töötada ruumilise eripreventsiooni programmi. "Kriminaalpoliitika üks eesmärk on korduvkuritegevuse ennetamine ja vähendamine. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline ka välisriigi kodakondsusega kuritegusid toime pannud isikute tõhus riigist väljasaatmine. Kui teiste riikide kodanikud otsustavad Eesti territooriumil kohalike elanike vastu austust õiguskuuleka käitumise näol mitte välja näidata ja sooritavad ohtliku kuriteo, siis on meie kohustus tagada, et nende inimeste koht ei oleks Eestis. Kiirendada tuleb ka välismaalastest vangide karistuse kandmiseks koduriiki üleandmise protsesse," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. "Seejuures on oluline tagada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kokku lepitud kriteeriumite järgimine. Nende välismaalaste osas, kellele lisakaristusena ei ole väljasaatmist kohaldatud, tuleb vangistuse kandmise jooksul tagada infovahetus vanglate ja siseministeeriumi vahel, otsustamaks isiku elamisloa tühistamine vastavate aluste olemasolul, samuti tuleb kiirendada välismaalaste üleandmist vangistuse kandmiseks koduriiki. Lisaks tuleks leida võimalused välismaalastest kurjategijate motiveerimiseks riigist lahkumiseks ja koduriiki naasmiseks – vajadusel algatades vastavad seadusemuudatused," selgitas Reinsalu. Minister rääkis ka, et eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta prokuratuuri ja eeluurimist läbi viivate asutuste teadlikkust riigist väljasaatmise võimaluse laiemast kasutamisest. Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas. Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: riik plaanib koduomanike õigusi laiendada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel korteriühistute liidu teabepäeval, et riik on võtnud kursi koduomanike õiguste laiendamisele, näiteks jõustub 1. jaanuaril 2018 uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. "Vähem kui kahe aasta pärast jõustuv seadus on väga suure kaaluga, kuna puudutab sadu tuhandeid Eesti elanikke. Seetõttu on oluline enne seaduse jõustumist inimesi tulevatest muudatustest teavitada, mida on korteriühistute liit ka tegema asunud," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister tõi välja, et uus seadus muudab korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Mõningate muudatusena märkis ta ära, et senisest selgemalt on välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta. Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees. Justiitsministeerium tegeleb ministri sõnul ka sellega, et kaitsta õiguslikult tugevamalt neid ausaid koduomanikke, kes oma kortereid välja üürivad.  Lisaks rääkis minister ka sellest, et valitsus on koduomanike seisukohalt langetanud mitu sisulise kaaluga otsust. Esiteks, kavatseb valitsus esitada rahandusministeeriumi eestvedamisel seaduseelnõu, et liitsihtotstarbega kinnistute puhul rakendataks koduomanikest korteriomanike osale täies mahus kodualuse maamaksu vabastust. Teiseks, antakse õigus omavalitsustele vabastada kaasomanike puhul maamaksust kokku iga kaasomanike peale 1200 meetri eest tiheasustuses. Samuti nimetas minister seda, et valitsus jätkab korterelamute renoveerimisprogrammiga Euroopa Liidu struktuurvahendite eest ja sellest aastast kehtib lasterikaste perede kodutoetus kodu remontimiseks või soetamiseks neljalapseliste perede asemel juba kolmelapselistele peredele.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: riik plaanib koduomanike õigusi laiendada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel korteriühistute liidu teabepäeval, et riik on võtnud kursi koduomanike õiguste laiendamisele, näiteks jõustub 1. jaanuaril 2018 uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. "Vähem kui kahe aasta pärast jõustuv seadus on väga suure kaaluga, kuna puudutab sadu tuhandeid Eesti elanikke. Seetõttu on oluline enne seaduse jõustumist inimesi tulevatest muudatustest teavitada, mida on korteriühistute liit ka tegema asunud," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister tõi välja, et uus seadus muudab korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Mõningate muudatusena märkis ta ära, et senisest selgemalt on välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta. Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees. Justiitsministeerium tegeleb ministri sõnul ka sellega, et kaitsta õiguslikult tugevamalt neid ausaid koduomanikke, kes oma kortereid välja üürivad.  Lisaks rääkis minister ka sellest, et valitsus on koduomanike seisukohalt langetanud mitu sisulise kaaluga otsust. Esiteks, kavatseb valitsus esitada rahandusministeeriumi eestvedamisel seaduseelnõu, et liitsihtotstarbega kinnistute puhul rakendataks koduomanikest korteriomanike osale täies mahus kodualuse maamaksu vabastust. Teiseks, antakse õigus omavalitsustele vabastada kaasomanike puhul maamaksust kokku iga kaasomanike peale 1200 meetri eest tiheasustuses. Samuti nimetas minister seda, et valitsus jätkab korterelamute renoveerimisprogrammiga Euroopa Liidu struktuurvahendite eest ja sellest aastast kehtib lasterikaste perede kodutoetus kodu remontimiseks või soetamiseks neljalapseliste perede asemel juba kolmelapselistele peredele.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi