Uudised erinevatest allikatest

Tulevikus tõusevad tehnovõrkude talumistasud

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele tehnovõrkude talumistasusid puudutava eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse tõsta talumistasu suurus õiglasele tasemele. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on praegu olukord selline, et üldjuhul tuleb maaomanikule omandireformi käigus koos tehnovõrguga omandatud maa eest hüvitada ainult maamaksu kulu. „Talumistasu, mis katab ainult maaomaniku reaalselt kantavad kulud, ei ole kindlasti õiglane hüvitis omandi olulise kitsendamise eest, eriti arvestades seda, et aastaid oli see tasu sisuliselt olematu. Probleemi lahendamiseks oleme välja pakkunud lahenduse, et maaomanikule makstakse iga-aastaselt hüvitist, mis kompenseerib ka maa kasutamata jätmisest saamata jäänud tulu,“ rõhutas Reinsalu. Hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kaitsevööndi ruumilise ulatuse ja kitsenduse sisulise ulatuse koefitsiendiga. Seega, kui tegemist on maaga, mida sihtotstarbeliselt kasutada ei ole võimalik (kitsendus on 100%), saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast. Kohtupraktika järgi tuleb maaomanikule hüvitada kantud kulud vastavalt sellele, kui suur on kitsenduse ruumiline ja sisuline ulatus. Kui kitsenduse ruumiline ulatus ehk kaitsevööndi laius on õigusaktides reguleeritud, siis sisuline ulatus mitte. Selle probleemi lahenduseks on välja pakutud eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta. Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda. Samuti on oluline võimaldada võrguettevõtjatele maamaksu andmetele juurdepääs, mis tagab täpsemate andmete alusel arvutava talumistasu ja väiksema halduskoormuse.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tulevikus tõusevad tehnovõrkude talumistasud

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele tehnovõrkude talumistasusid puudutava eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse tõsta talumistasu suurus õiglasele tasemele. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on praegu olukord selline, et üldjuhul tuleb maaomanikule omandireformi käigus koos tehnovõrguga omandatud maa eest hüvitada ainult maamaksu kulu. „Talumistasu, mis katab ainult maaomaniku reaalselt kantavad kulud, ei ole kindlasti õiglane hüvitis omandi olulise kitsendamise eest, eriti arvestades seda, et aastaid oli see tasu sisuliselt olematu. Probleemi lahendamiseks oleme välja pakkunud lahenduse, et maaomanikule makstakse iga-aastaselt hüvitist, mis kompenseerib ka maa kasutamata jätmisest saamata jäänud tulu,“ rõhutas Reinsalu. Hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kaitsevööndi ruumilise ulatuse ja kitsenduse sisulise ulatuse koefitsiendiga. Seega, kui tegemist on maaga, mida sihtotstarbeliselt kasutada ei ole võimalik (kitsendus on 100%), saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast. Kohtupraktika järgi tuleb maaomanikule hüvitada kantud kulud vastavalt sellele, kui suur on kitsenduse ruumiline ja sisuline ulatus. Kui kitsenduse ruumiline ulatus ehk kaitsevööndi laius on õigusaktides reguleeritud, siis sisuline ulatus mitte. Selle probleemi lahenduseks on välja pakutud eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta. Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda. Samuti on oluline võimaldada võrguettevõtjatele maamaksu andmetele juurdepääs, mis tagab täpsemate andmete alusel arvutava talumistasu ja väiksema halduskoormuse.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Jälituslubade arv vähenes eelmisel aastal 6% võrra

Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus 2015. aastal 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui 2014. aastal. „Jälitustoimingud riivavad inimeste põhiõigusi enim, mistõttu tehakse selliseid toiminguid vaid teatud hulga kõige keerulisemate kuritegude puhul nagu organiseeritud ja raske peitkuritegevus. Samas on selge, et riik peab raskeid kuritegusid tõkestama ja nendega jõuliselt tegelema ning selliseid kuritegusid ilma jälitustoimingute tegemiseta avastada ei saa. Tähtis on, et sellise tegevuse üle toimiks järelevalve,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 2015. aastal avasid jälitusasutused 365 uut jälitustoimikut, avatud jälitustoimikute arv vähenes teist aastat järjest ligi kümnendiku võrra. Jälituslubade arvu juures on oluline, et see ei näita isikute arvu, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab ühe isiku suhtes tehtava jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul vajab eelmise aasta jälitusstatistika ja tuntav jälitustoimingute vähenemine täpsemat analüüsi ja selgitust, et tuvastada arusaadavad põhjused. “On selge, et riigi suutlikkus astuda vastu organiseeritud ja varjatud kuritegevusele peab jätkuvalt suurenema ja olema ühene prioriteet, millelt ei saa võtta lõivu,” ütles Ken-Marti Vaher. 2015. aastal taotleti jälituslube 454-s kriminaalasjas, mis on 8 protsenti vähem kui 2014. aastal. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui aasta varem. Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2015. aastal 14%, aastaga andis kohus 799 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv kasvas aastaga 24%. Täielikult rahuldamata jättis kohus 15 prokuratuuri jälitusloa taotlust (1,2% määrustest), osaliselt rahuldamata jäi 48 taotlust. 2015. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3399 isikut. Isiku teavitamise tähtaja pikendamiseks taotles prokuratuur kohtult luba 52 korral, kohtu loal lükkus edasi 296 isiku teavitamine. Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur. Eelmise aasta jälitusstatistika aruandega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Jälituslubade arv vähenes eelmisel aastal 6% võrra

Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus 2015. aastal 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui 2014. aastal. „Jälitustoimingud riivavad inimeste põhiõigusi enim, mistõttu tehakse selliseid toiminguid vaid teatud hulga kõige keerulisemate kuritegude puhul nagu organiseeritud ja raske peitkuritegevus. Samas on selge, et riik peab raskeid kuritegusid tõkestama ja nendega jõuliselt tegelema ning selliseid kuritegusid ilma jälitustoimingute tegemiseta avastada ei saa. Tähtis on, et sellise tegevuse üle toimiks järelevalve,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 2015. aastal avasid jälitusasutused 365 uut jälitustoimikut, avatud jälitustoimikute arv vähenes teist aastat järjest ligi kümnendiku võrra. Jälituslubade arvu juures on oluline, et see ei näita isikute arvu, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab ühe isiku suhtes tehtava jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul vajab eelmise aasta jälitusstatistika ja tuntav jälitustoimingute vähenemine täpsemat analüüsi ja selgitust, et tuvastada arusaadavad põhjused. “On selge, et riigi suutlikkus astuda vastu organiseeritud ja varjatud kuritegevusele peab jätkuvalt suurenema ja olema ühene prioriteet, millelt ei saa võtta lõivu,” ütles Ken-Marti Vaher. 2015. aastal taotleti jälituslube 454-s kriminaalasjas, mis on 8 protsenti vähem kui 2014. aastal. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui aasta varem. Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2015. aastal 14%, aastaga andis kohus 799 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv kasvas aastaga 24%. Täielikult rahuldamata jättis kohus 15 prokuratuuri jälitusloa taotlust (1,2% määrustest), osaliselt rahuldamata jäi 48 taotlust. 2015. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3399 isikut. Isiku teavitamise tähtaja pikendamiseks taotles prokuratuur kohtult luba 52 korral, kohtu loal lükkus edasi 296 isiku teavitamine. Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur. Eelmise aasta jälitusstatistika aruandega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas rahvusvahelise kommunismikuritegudega tegeleva ekspertide nõukoja

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas kõrgetasemelise rahvusvahelistest ekspertidest koosneva nõukoja, mille eesmärk on konsulteerida kommunismi kuritegudega tegeleva institutsiooni käivitamist ning anda rahvusvahelist juriidilist nõu kommunismikuritegusid puudutavates  küsimustes. Urmas Reinsalu rõhutas, et tänaseks on juba üle kümne riigi esindajad tegutsemas ühiselt algatusega saavutada rahvusvaheline lepe kommunismikuritegude uurimise küsimuses. Seda koostööd koordineerib Eesti justiitsministeerium. Reinsalu sõnul on ülekohtu ohvritel õigus taotleda õiglust ja süüdlaste vastutusele võtmist. Teisalt on see algatus vajalik just tulevikku silmas pidades, et vältida tulevikus karistuseta inimsusevastaste kurikuritegude toimepanemist. „Me ei kavatse midagi unustada, see vastutus on aegumatu ja konkreetne ning rajaneb rahvusvahelisel õigusel,“ ütles Reinsalu. Nõukoda koosneb mitmetest Euroopa tasemel ekspertidest, kellel on varasem kogemus totalitaarsete režiimide poolt toime pandud kuritegude uurimise ja menetlemisega. Nõukoja liige, emeriitprofessor Albin Eser, on eelnevalt olnud Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtunik. Nõukoja liige, professor Frank Meyer on Zürichi ülikooli rahvusvahelise kriminaalõiguse osakonna õppejõud. Nõukoja liige, professor Neela Winkelmann juhib Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu, mis on aastate jooksul kogunud suurel hulgal tõendeid ja materjale kommunistlike režiimide kuritegude kohta. Kurt Schrimm on Saksa Liitvabariigi Natsismi kuritegude keskbüroo endine tegevjuht. Dr. Nika Bruskina on Vilniuse ülikooli Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse osakonna teadlane ning Dr. Gábor Katona on Ungari  Rahvusliku mälu komitee õigusliku ja rahvusvahelise koostöö endine tegevjuht. Eelmise aasta 23. augustil korraldas Justiitsministeerium Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise aastapäeval Tallinnas üle-Euroopalise konverentsi, kus võeti kaheksa riigi esindajate poolt vastu ühisavaldus rahvusvahelise asutuse moodustamiseks kommunismikuritegude uurimiseks ning sellega seoses sai Justiitsministeerium ülesande kutsuda kokku rahvusvaheline  ekspertgrupp. Üle-Euroopalise kommunismikuritegude institutsiooni käivitamise tegevusi koordineerib Eesti poolt Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik Illimar Lepik von Wirén. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas rahvusvahelise kommunismikuritegudega tegeleva ekspertide nõukoja

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas kõrgetasemelise rahvusvahelistest ekspertidest koosneva nõukoja, mille eesmärk on konsulteerida kommunismi kuritegudega tegeleva institutsiooni käivitamist ning anda rahvusvahelist juriidilist nõu kommunismikuritegusid puudutavates  küsimustes. Urmas Reinsalu rõhutas, et tänaseks on juba üle kümne riigi esindajad tegutsemas ühiselt algatusega saavutada rahvusvaheline lepe kommunismikuritegude uurimise küsimuses. Seda koostööd koordineerib Eesti justiitsministeerium. Reinsalu sõnul on ülekohtu ohvritel õigus taotleda õiglust ja süüdlaste vastutusele võtmist. Teisalt on see algatus vajalik just tulevikku silmas pidades, et vältida tulevikus karistuseta inimsusevastaste kurikuritegude toimepanemist. „Me ei kavatse midagi unustada, see vastutus on aegumatu ja konkreetne ning rajaneb rahvusvahelisel õigusel,“ ütles Reinsalu. Nõukoda koosneb mitmetest Euroopa tasemel ekspertidest, kellel on varasem kogemus totalitaarsete režiimide poolt toime pandud kuritegude uurimise ja menetlemisega. Nõukoja liige, emeriitprofessor Albin Eser, on eelnevalt olnud Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtunik. Nõukoja liige, professor Frank Meyer on Zürichi ülikooli rahvusvahelise kriminaalõiguse osakonna õppejõud. Nõukoja liige, professor Neela Winkelmann juhib Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu, mis on aastate jooksul kogunud suurel hulgal tõendeid ja materjale kommunistlike režiimide kuritegude kohta. Kurt Schrimm on Saksa Liitvabariigi Natsismi kuritegude keskbüroo endine tegevjuht. Dr. Nika Bruskina on Vilniuse ülikooli Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse osakonna teadlane ning Dr. Gábor Katona on Ungari  Rahvusliku mälu komitee õigusliku ja rahvusvahelise koostöö endine tegevjuht. Eelmise aasta 23. augustil korraldas Justiitsministeerium Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise aastapäeval Tallinnas üle-Euroopalise konverentsi, kus võeti kaheksa riigi esindajate poolt vastu ühisavaldus rahvusvahelise asutuse moodustamiseks kommunismikuritegude uurimiseks ning sellega seoses sai Justiitsministeerium ülesande kutsuda kokku rahvusvaheline  ekspertgrupp. Üle-Euroopalise kommunismikuritegude institutsiooni käivitamise tegevusi koordineerib Eesti poolt Justiitsministeeriumi kantsleri nõunik Illimar Lepik von Wirén. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister jätkab uute töökohtade viimist Ida-Virumaale

30.04.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis regionaalminister Arto Aasale kirja, milles toob välja, et Ida-Virumaad tuleb töökohtade loomisel käsitleda eriliselt ja viia sinna 1000 töökohta. Ministeerium on sinna seni viinud juba 400 töökohta ja langetas hiljuti otsuse vanglate keskapteegi ning registrite ja infosüsteemide keskuse IT-abi üksuse Ida-Virumaale paigutamiseks.  „Olen veendunud, et Ida-Virumaa integreerimisele suunatud tegevusi ei saa käsitleda tavapärase regionaalpoliitikana, vaid see on ennekõike sisejulgeolekuküsimus. Sellega tegelemisel peab arvesse võtma neidsamu asjatundjate riskihinnanguid, mis laiapindse riigikaitse planeerimiselgi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kirjas.  Ministri sõnul ei sa ülesande kaalukust arvestades pidada ületamatuks takistuseks selle täitmisel tekkivaid üksikuid ametkondlikke ebamugavusi. Reinsalu tõi välja, et justiitsministeerium astub uusi samme ametikohtade piirkonda viimiseks. „Nii oleme tänaseks otsustanud pealinnast välja Ida-Virumaale 2016. aastal viia vanglate keskapteegi Jõhvi ning 2017. aastal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abi üksuse Narva. Lisaks analüüsime riigi õigusabi määramise kompetentsikeskuse ning kohtute tsentraliseeritud haldusteenistuse loomist sellesse maakonda,“ rõhutas Reinsalu.  Vaadates justiitsministeeriumi seniseid samme riigi kohaloleku kasvatamiseks Ida-Virumaal, on viimase seitsme aasta jooksul oma valitsemisalas Ida-Virumaale paigutatud ligi 400 töökohta nii Viru vangla ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna näol. „Oleme valmis ka teistele riigiasutustele selles vallas oma teadmise jagama,“ märkis justiitsminister.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister jätkab uute töökohtade viimist Ida-Virumaale

30.04.2016. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis regionaalminister Arto Aasale kirja, milles toob välja, et Ida-Virumaad tuleb töökohtade loomisel käsitleda eriliselt ja viia sinna 1000 töökohta. Ministeerium on sinna seni viinud juba 400 töökohta ja langetas hiljuti otsuse vanglate keskapteegi ning registrite ja infosüsteemide keskuse IT-abi üksuse Ida-Virumaale paigutamiseks.  „Olen veendunud, et Ida-Virumaa integreerimisele suunatud tegevusi ei saa käsitleda tavapärase regionaalpoliitikana, vaid see on ennekõike sisejulgeolekuküsimus. Sellega tegelemisel peab arvesse võtma neidsamu asjatundjate riskihinnanguid, mis laiapindse riigikaitse planeerimiselgi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kirjas.  Ministri sõnul ei sa ülesande kaalukust arvestades pidada ületamatuks takistuseks selle täitmisel tekkivaid üksikuid ametkondlikke ebamugavusi. Reinsalu tõi välja, et justiitsministeerium astub uusi samme ametikohtade piirkonda viimiseks. „Nii oleme tänaseks otsustanud pealinnast välja Ida-Virumaale 2016. aastal viia vanglate keskapteegi Jõhvi ning 2017. aastal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abi üksuse Narva. Lisaks analüüsime riigi õigusabi määramise kompetentsikeskuse ning kohtute tsentraliseeritud haldusteenistuse loomist sellesse maakonda,“ rõhutas Reinsalu.  Vaadates justiitsministeeriumi seniseid samme riigi kohaloleku kasvatamiseks Ida-Virumaal, on viimase seitsme aasta jooksul oma valitsemisalas Ida-Virumaale paigutatud ligi 400 töökohta nii Viru vangla ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna näol. „Oleme valmis ka teistele riigiasutustele selles vallas oma teadmise jagama,“ märkis justiitsminister.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi