Uudised erinevatest allikatest

Aasta lõpul nimetatakse ametisse kolm esimese astme kohtu esimeest

2015. aastal lõppevad ametiajad Pärnu maakohtu ning Harju maakohtu esimeestel. Alates 1. veebruarist lõppeb ametiaeg ka Tartu halduskohtu esimehel, kuna ta liigub kohtunikuks teise kohtuastmesse. Täna andis kohtute haldamise nõukoda nõusoleku justiitsministri ettepanekule nimetada kohtunik Meelis Eerik Harju maakohtu esimeheks. Meelis Eeriku kanditatuuri toetas ka Harju maakohtu üldkogu. Tema ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Pärnu Maakohtu esimeheks nimetas justiitsminister uueks ametiajaks ka eelnevalt esimehe ametit pidanud kohtuniku Rubo Kikerpilli, kelle kanditatuuri toetas nii Pärnu maakohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Rubo Kikerpilli uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Tartu Halduskohtu uueks esimeheks nimetas justiitsminister kohtunik Kadri Palmi, kelle kanditatuuri toetas nii Tartu halduskohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Kadri Palmi uus ametiaeg algab 1. veebruaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. "On oluline, et kohtuid juhiksid tugevad ja selge nägemusega kohtunikud ja kõigi kolme uue esimehe puhul võib väita, et nende nimetamine kohtute esimeesteks on igati õigustatud," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiva kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed sama kohtu kohtunike hulgast viieks aastaks. Esimees valitakse sisemise konkurssi korras. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt. Selleks, et kõik kolm konkurssi oleksid selged ning edukad, aitas justiitsministril otsust teha konkurssikomisjon. Komisjon tegeles kandidaatide hindamisega. Konkursikomisjoni kuulusid kolm riigikohtu esimehe määratud kohtunikku ning kolm justiitsministri määratud ministeeriumi ametnikku.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Aasta lõpul nimetatakse ametisse kolm esimese astme kohtu esimeest

2015. aastal lõppevad ametiajad Pärnu maakohtu ning Harju maakohtu esimeestel. Alates 1. veebruarist lõppeb ametiaeg ka Tartu halduskohtu esimehel, kuna ta liigub kohtunikuks teise kohtuastmesse. Täna andis kohtute haldamise nõukoda nõusoleku justiitsministri ettepanekule nimetada kohtunik Meelis Eerik Harju maakohtu esimeheks. Meelis Eeriku kanditatuuri toetas ka Harju maakohtu üldkogu. Tema ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Pärnu Maakohtu esimeheks nimetas justiitsminister uueks ametiajaks ka eelnevalt esimehe ametit pidanud kohtuniku Rubo Kikerpilli, kelle kanditatuuri toetas nii Pärnu maakohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Rubo Kikerpilli uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Tartu Halduskohtu uueks esimeheks nimetas justiitsminister kohtunik Kadri Palmi, kelle kanditatuuri toetas nii Tartu halduskohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Kadri Palmi uus ametiaeg algab 1. veebruaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. "On oluline, et kohtuid juhiksid tugevad ja selge nägemusega kohtunikud ja kõigi kolme uue esimehe puhul võib väita, et nende nimetamine kohtute esimeesteks on igati õigustatud," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiva kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed sama kohtu kohtunike hulgast viieks aastaks. Esimees valitakse sisemise konkurssi korras. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt. Selleks, et kõik kolm konkurssi oleksid selged ning edukad, aitas justiitsministril otsust teha konkurssikomisjon. Komisjon tegeles kandidaatide hindamisega. Konkursikomisjoni kuulusid kolm riigikohtu esimehe määratud kohtunikku ning kolm justiitsministri määratud ministeeriumi ametnikku.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õpetajate miinimumpalga kasv suurendab ka õpetajate keskmist töötasu

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt suureneb õpetajate miinimumpalk algava aasta 1. jaanuarist 900lt eurolt 958 euroni, mis omakorda aitab kasvatada õpetajate keskmist töötasu vähemalt 6,4% ehk 1149 euroni. Selle aasta esimese üheksa kuu seisuga on munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk 1094 eurot, mis ületab Eesti kolmanda kvartali keskmist palka 5% võrra. Õpetajate miinimumpalk on käesoleval aastal 900 eurot. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et eesmärk on tõsta 2019. aastaks munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest. Ministri sõnul kinnitavad palgatõusu tähtsust ka äsja Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatused, mis suunavad haridustoetuse ca 2,7 miljoni euro suuruse investeeringukomponendi õpetajate töötasu kasvu. „Haridustoetuses suurendame õpetajate palgaraha osakaalu. Riiklikud investeeringud samal ajal oluliselt kasvavad, ent need on koostöös omavalitsustega suunatud koolivõrgu korrastamisele,“ rõhutas minister Ligi. Haridus- ja Teadusministeerium saatis määruse eelnõu Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule ning Eesti Koolijuhtide Ühendusele. Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust. Haridustoetus sisaldab praegu toetust õpetajate, õppealajuhatajate ja koolijuhtide palkadeks ning täienduskoolituseks, investeeringuteks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks. Viimastel aastatel on haridustoetuse investeeringukomponent olnud ca 2,7 miljonit eurot aastas. Aastatel 2015–2020 on kavandatud kaasajastada jätkusuutlike üldhariduskoolide taristut ca 241 miljoni euro eest, s.o kuue aasta lõikes keskmiselt enam kui 40 miljoni euro eest aastas. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti hakkab Ukrainat abistama avalike teenuste e-lahendustes

Kiievis kohtumisel Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenkoga leppisid Ukraina ja Eesti justiitsministrid kokku, et Eesti hakkab abistama Ukrainat e-lahendustega korruptsioonivaba ja kiire asjaajamise huvides. Lisaks on Eesti valmis abistama Ukrainat kohtusüsteemi reformimisel. „Just korruptsioonivastane võitlus ja õigusemoistmise reform on siseriiklikult kesksed väljakutsed Ukrainale,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenko väljendas Eesti valitsusele Ukraina valitsuse tänu otsuse eest anda välja Eesti kodanik, keda kahtlustatakse Luganskis terrorikuritegude toimepanemises. Petrenko sõnul on tegemist rahvusvahelise pretsedendiga, millega õiguslikult antakse hinnang Luganski Vabariigile kui terroristlikule organisatsioonile. Reinsalu asetas ka pärja Holodomori memoriaali jalamile. Holodomor oli genotsiidikuritegu, milles hukkusid kommunistliku režiimi poolt tahtlikult korraldatud näljahädades miljonid ukrainlased.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti hakkab Ukrainat abistama avalike teenuste e-lahendustes

Kiievis kohtumisel Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenkoga leppisid Ukraina ja Eesti justiitsministrid kokku, et Eesti hakkab abistama Ukrainat e-lahendustega korruptsioonivaba ja kiire asjaajamise huvides. Lisaks on Eesti valmis abistama Ukrainat kohtusüsteemi reformimisel. „Just korruptsioonivastane võitlus ja õigusemoistmise reform on siseriiklikult kesksed väljakutsed Ukrainale,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenko väljendas Eesti valitsusele Ukraina valitsuse tänu otsuse eest anda välja Eesti kodanik, keda kahtlustatakse Luganskis terrorikuritegude toimepanemises. Petrenko sõnul on tegemist rahvusvahelise pretsedendiga, millega õiguslikult antakse hinnang Luganski Vabariigile kui terroristlikule organisatsioonile. Reinsalu asetas ka pärja Holodomori memoriaali jalamile. Holodomor oli genotsiidikuritegu, milles hukkusid kommunistliku režiimi poolt tahtlikult korraldatud näljahädades miljonid ukrainlased.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Haridusseaduse eelnõu

Haridusseaduse ülesanded tulenevad põhiseadusest § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Haridusseadus peab määratlema kohustusliku ulatuse ehk riikliku õppekava. Määrustega võib reguleerida õppeasutusi. (Pole vaja põhikooli ja gümnaasiumi seadust) Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Haridusseadus peab võrdsetel alustel määratlema kõik (riiklikku õppekava täitvad) õppeasutused sh nn kolmanda sektori koolid. Mida võiks nimetada ka kogukonnakoolideks või siis alternatiivkoolideks. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Seega ei tohi vahet teha kooli tüübi vahel sellesk eraldi seadust luues. Erakooliseadus tuleb tühistada. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Seda õigust ei saa ära võtta õppeasutuselt ehk ei saa piirata ka haridusseadusega. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Ka erakoolides, Põhiseadus ei paku varianti eranditele Osalusveeb, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister külastab Ukrainat

Justiitsminister Urmas Reinsalu viibib täna ja homme visiidil Ukrainas, kus kohtub Ukraina justiitsministri Pavlo Petrenkoga, et arutada kahepoolset koostööd. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vaja Ukraina toetamiseks aidata neid nii korruptsioonivastases võitluses kui õigussüsteemi arendamisel. „Ukraina vajab sõprade toetust uue kriitilise Venemaa surve all,“ ütles Reinsalu. Kohtumisel Ukraina kolleegiga keskendutakse sellele, mida Eesti saab Ukraina kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse ja e-lahenduste vallas nende abistamiseks teha.  Kohtumisel arutatakse ka kahepoolset justiitskoostööd. Eile otsustas Eesti valitsus anda Ukraina võimudele välja Ukrainas toime pandud terrorikuritegudes kahtlustatava Eesti kodaniku. Reinsalu sõnul on see pretsedent, millega teine riik ühemotteliselt hindab nn Luganski Vabariigi tegevust kui terroristliku ühenduse tegevust. Justiitsminister külastab ka Ukraina kõrgeimat majanduskohut ning asetab pärja Holodomori memoriaalile. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister külastab Ukrainat

Justiitsminister Urmas Reinsalu viibib täna ja homme visiidil Ukrainas, kus kohtub Ukraina justiitsministri Pavlo Petrenkoga, et arutada kahepoolset koostööd. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vaja Ukraina toetamiseks aidata neid nii korruptsioonivastases võitluses kui õigussüsteemi arendamisel. „Ukraina vajab sõprade toetust uue kriitilise Venemaa surve all,“ ütles Reinsalu. Kohtumisel Ukraina kolleegiga keskendutakse sellele, mida Eesti saab Ukraina kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse ja e-lahenduste vallas nende abistamiseks teha.  Kohtumisel arutatakse ka kahepoolset justiitskoostööd. Eile otsustas Eesti valitsus anda Ukraina võimudele välja Ukrainas toime pandud terrorikuritegudes kahtlustatava Eesti kodaniku. Reinsalu sõnul on see pretsedent, millega teine riik ühemotteliselt hindab nn Luganski Vabariigi tegevust kui terroristliku ühenduse tegevust. Justiitsminister külastab ka Ukraina kõrgeimat majanduskohut ning asetab pärja Holodomori memoriaalile. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi