Uudised erinevatest allikatest

Lootuse Küla hakkab toetama vanglast vabanenuid

Justiitsministeerium sõlmis lepingu MTÜga Lootuse Küla, mis hakkab pakkuma majutus- ja nõustamisteenust vanglast vabanenud inimestele sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks. Toetuse suuruseks on 168 675 eurot. Teenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul ning vähendada nende retsidiivsust. Lisaks elu- ja töökoha pakkumisele on teenuse osaks tugiisikuteenus ning rehabiliteerimist soodustavad tegevused, nagu võla-, sotsiaal- ja  psühholoogiline nõustamine. „Uute kuritegude toimepanemine vanglast vabanenud inimeste poolt on ühiskonna jaoks suur probleem ning sellele lahenduste leidmine justiitsministeeriumi jaoks prioriteet. Tugiteenus, mille oleme välja töötanud, on uute kuritegude ärahoidmisel kindlasti oluliseks abiks. Kui kevadel käivitus üle Eesti tugiisikuteenus, siis nüüd alustame järkjärgult majutus- ja nõustamisteenusega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Tugiisikuteenust pakuvad vanglast vabanenutele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tugiisiku töö algab enne kinnipeetava vanglast vabanemist, mille eesmärk on luua usalduslik ja toetav suhe kahe isiku vahel, mis jätkub vabaduses. Sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks annab tugiisik vanglast vabanenule nõu oluliste küsimuste lahendamisel, suunab õigetesse ametiasutustesse, aitab töö leidmisel jms. Kui vanglast vabanenul puudub ka elukoht, suunatakse ta majutus- ja nõustamisteenusele.    „Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenut inimesel püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Lootuse küla puhul hindame eriti tööharjutuse osatähtsust nende programmis ning teiselt poolt teeb nende teenuse eriliseks see, et keskendutakse sõltlastele, kelle puhul retsidiivsusnäitajad on kõige kõrgemad,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Täna käis justiitsminister Lootuse külas kohapeal, et teenusega tutvuda. „Lootuse Küla mehed ja naised teevad fantastilist tööd, mille tulemusena 70% programmi läbinud inimestest vabaneb sõltuvusest ja pöördub tagasi õiguskuulekale teele. See on meie kõigi turvalisuse huvides,“ rõhutas Reinsalu. Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse Lootuse küla programmis osalemiseks. Lootuse Küla peab pakkuma majutust ja nõustamist vanglast vabanenutele ajavahemikus 14.12.2015 kuni 28.02.2019.  Lootuse Külas saab korraga olla kuni 32 inimest, kelledest justiitsministeerium finantseerib 14 inimest 6 kuu ulatuses. Ülejäänud teenuse kestvuse aja, s.o neli kuud, finantseerib Lootuse Küla. Sarnaselt Lootuse Külaga sõlmis justiitsministeerium oktoobris sel aastal lepingu 10 kohale MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga, kes pakub ajavahemikus 04.10.2015 – 28.02.2019 majutus- ja nõustamisteenust Pärnumaal. Lisaks otsib justiitsministeerium teenuse pakkujaid Tartumaa ja Ida-Virumaa piirkondadesse. Teenuste osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Lootuse Küla hakkab toetama vanglast vabanenuid

Justiitsministeerium sõlmis lepingu MTÜga Lootuse Küla, mis hakkab pakkuma majutus- ja nõustamisteenust vanglast vabanenud inimestele sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks. Toetuse suuruseks on 168 675 eurot. Teenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul ning vähendada nende retsidiivsust. Lisaks elu- ja töökoha pakkumisele on teenuse osaks tugiisikuteenus ning rehabiliteerimist soodustavad tegevused, nagu võla-, sotsiaal- ja  psühholoogiline nõustamine. „Uute kuritegude toimepanemine vanglast vabanenud inimeste poolt on ühiskonna jaoks suur probleem ning sellele lahenduste leidmine justiitsministeeriumi jaoks prioriteet. Tugiteenus, mille oleme välja töötanud, on uute kuritegude ärahoidmisel kindlasti oluliseks abiks. Kui kevadel käivitus üle Eesti tugiisikuteenus, siis nüüd alustame järkjärgult majutus- ja nõustamisteenusega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Tugiisikuteenust pakuvad vanglast vabanenutele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tugiisiku töö algab enne kinnipeetava vanglast vabanemist, mille eesmärk on luua usalduslik ja toetav suhe kahe isiku vahel, mis jätkub vabaduses. Sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks annab tugiisik vanglast vabanenule nõu oluliste küsimuste lahendamisel, suunab õigetesse ametiasutustesse, aitab töö leidmisel jms. Kui vanglast vabanenul puudub ka elukoht, suunatakse ta majutus- ja nõustamisteenusele.    „Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenut inimesel püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Lootuse küla puhul hindame eriti tööharjutuse osatähtsust nende programmis ning teiselt poolt teeb nende teenuse eriliseks see, et keskendutakse sõltlastele, kelle puhul retsidiivsusnäitajad on kõige kõrgemad,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Täna käis justiitsminister Lootuse külas kohapeal, et teenusega tutvuda. „Lootuse Küla mehed ja naised teevad fantastilist tööd, mille tulemusena 70% programmi läbinud inimestest vabaneb sõltuvusest ja pöördub tagasi õiguskuulekale teele. See on meie kõigi turvalisuse huvides,“ rõhutas Reinsalu. Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse Lootuse küla programmis osalemiseks. Lootuse Küla peab pakkuma majutust ja nõustamist vanglast vabanenutele ajavahemikus 14.12.2015 kuni 28.02.2019.  Lootuse Külas saab korraga olla kuni 32 inimest, kelledest justiitsministeerium finantseerib 14 inimest 6 kuu ulatuses. Ülejäänud teenuse kestvuse aja, s.o neli kuud, finantseerib Lootuse Küla. Sarnaselt Lootuse Külaga sõlmis justiitsministeerium oktoobris sel aastal lepingu 10 kohale MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga, kes pakub ajavahemikus 04.10.2015 – 28.02.2019 majutus- ja nõustamisteenust Pärnumaal. Lisaks otsib justiitsministeerium teenuse pakkujaid Tartumaa ja Ida-Virumaa piirkondadesse. Teenuste osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusloome mahu vähendamise kava on jõudsalt tööle hakanud

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis õigusloome nõukoja tänasel kohtumisel ülevaate sellest, kuidas õigusloome mahu vähendamise kava on hakatud ellu viima ning räägiti ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Õigusloome mahu vähendamise kava seab eesmärgiks, et seadusi loodaks üksnes siis, kui teisiti ei saa. Arutelu õigusloome vajalikkuse üle peab algama seaduse väljatöötamiskavatsusest. Kavaga soovime panna piiri vohavale seadusandlusele ja selle elluviimine on jõudsalt alanud. Positiivsena väärib äramärkimist esitatud väljatöötamiskavatsuste arvu kasv eelmise aasta 21-lt selle aasta 28-le. Ja see aasta ei ole veel läbi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kava töölehakkamine väljendub ka selles, et justiitsministeerium pöörab väljatöötamiskavatsuse ja eelnõude kooskõlastamisel senisest rohkem ja kindlamalt tähelepanu sellele, kas väljatöötatav seaduseelnõu on vajalik, millised mõjud sellega kaasnevad ja kas halduskoormuse tõstmise kõrval on kaalutud ka selle vähendamist mujal. „Tulemusena on seaduseelnõud, mille puhul on väljatöötamiskavatsus põhjendamatult koostamata, jäänud justiitsministeeriumi kooskõlastuseta. Seoses sellega saab välja tuua olulise muutuse võrreldes eelmise aastaga - võrreldes tervet 2014. aastat selle aasta detsembri alguse seisuga, on eelnõude väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamata jätmine kasvanud üle kahe korra ning seaduseelnõude mittekooskõlastamine üle kolme korra,“ rääkis Reinsalu. Lisaks räägiti nõukojas ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Majanduse areng mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja Eesti praeguse majanduskasvuga, mis jääb alla naabrite omale, ei saa leppida. Seetõttu peame jõuliselt tegutsema, et Eesti ärikeskkonna  konkurentsivõime tõuseks ja inimeste rikkus kasvaks,“ rõhutas õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla. Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parendamiseks on vaja teha muudatusi viies valdkonnas – muuta töösuhted paindlikumaks, luua ajaga kaasaskäiv ja ettevõtjasõbralik maksusüsteem, vähendada ettevõtjate halduskoormust, luua soodne õiguskeskkond ja panna riik ning kohalikud omavalitsused efektiivsemalt tööle. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusloome mahu vähendamise kava on jõudsalt tööle hakanud

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis õigusloome nõukoja tänasel kohtumisel ülevaate sellest, kuidas õigusloome mahu vähendamise kava on hakatud ellu viima ning räägiti ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Õigusloome mahu vähendamise kava seab eesmärgiks, et seadusi loodaks üksnes siis, kui teisiti ei saa. Arutelu õigusloome vajalikkuse üle peab algama seaduse väljatöötamiskavatsusest. Kavaga soovime panna piiri vohavale seadusandlusele ja selle elluviimine on jõudsalt alanud. Positiivsena väärib äramärkimist esitatud väljatöötamiskavatsuste arvu kasv eelmise aasta 21-lt selle aasta 28-le. Ja see aasta ei ole veel läbi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kava töölehakkamine väljendub ka selles, et justiitsministeerium pöörab väljatöötamiskavatsuse ja eelnõude kooskõlastamisel senisest rohkem ja kindlamalt tähelepanu sellele, kas väljatöötatav seaduseelnõu on vajalik, millised mõjud sellega kaasnevad ja kas halduskoormuse tõstmise kõrval on kaalutud ka selle vähendamist mujal. „Tulemusena on seaduseelnõud, mille puhul on väljatöötamiskavatsus põhjendamatult koostamata, jäänud justiitsministeeriumi kooskõlastuseta. Seoses sellega saab välja tuua olulise muutuse võrreldes eelmise aastaga - võrreldes tervet 2014. aastat selle aasta detsembri alguse seisuga, on eelnõude väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamata jätmine kasvanud üle kahe korra ning seaduseelnõude mittekooskõlastamine üle kolme korra,“ rääkis Reinsalu. Lisaks räägiti nõukojas ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Majanduse areng mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja Eesti praeguse majanduskasvuga, mis jääb alla naabrite omale, ei saa leppida. Seetõttu peame jõuliselt tegutsema, et Eesti ärikeskkonna  konkurentsivõime tõuseks ja inimeste rikkus kasvaks,“ rõhutas õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla. Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parendamiseks on vaja teha muudatusi viies valdkonnas – muuta töösuhted paindlikumaks, luua ajaga kaasaskäiv ja ettevõtjasõbralik maksusüsteem, vähendada ettevõtjate halduskoormust, luua soodne õiguskeskkond ja panna riik ning kohalikud omavalitsused efektiivsemalt tööle. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Haridusseaduse eelnõu

Haridusseadustiku kaasajastamine Osalusveeb, avaldatud 9 aastat tagasi

Valminud on alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioon

Täna tutvustatakse Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) äsjavalminud alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni. Alusharidus ja lapsehoid võiks kontseptsiooni kohaselt edaspidi olla ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist. Eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad: 1,5-3aastastele lastele luuakse võimalused lapsehoiuks ja 3-7aastastele alushariduse omandamiseks lasteaias – seda võivad omavalitsused korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori teenust. Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal: „Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, üle kolmeaastaste laste puhul pööratakse enam tähelepanu õppe- ja kasvatustööle“. Sõimede ja lapsehoidude vahel erisused kaovad, lapsehoidude nõudeid ei tõsteta, vaid need muutuvad rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Ka lapsehoiud saavad taotleda alushariduse võimaldamise võimalust, selleks peavad nad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Kontseptsiooni kohaselt tekib seega terviklik mudel: lasteaiad saavad võimaluse pakkuda lapsehoidu ja lapsehoiud täiendavate nõuete täitmise järel alusharidust. Viimane on küll pigem erand kui reegel: praegu käib lapsehoidudes ligikaudu 2% 3-7aastastest lastest, valdavalt on selle vanuserühma lapsed siiski lasteaedades. Samuti ühtlustatakse personali kvalifikatsioon: 1,5-3aastaste lastega tegelevad valdavalt lapsehoidjad; alushariduse võimaldamisel 3-7aastastele lastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad lähtudes seaduses ettenähtud täiskasvanute ning laste suhtarvudest. Lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis on takistuseks tervikliku süsteemi loomisel – kontseptsioon näeb ette tulevikus ühtse seaduse kehtestamise lasteaedadele ning lapsehoidudele. Uut alushariduse ja lapsehoiu seadust hakatakse välja töötama 2016. aastal.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: sõda terroriga vajab terrorikuritegude ringi laiendamist

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse täiendada karistusseadustikku, et senisest tõhusamalt tõkestada terroristlikke kuritegusid. „Euroopa pinnal toimub sõda terroriga. Lääneriikide sõjalised operatsioonid toovad kaasa selle võitluse ägenemise. Ka Eestis on juba esimesed isikud saanud süüdistuse terrorismiga seonduvalt. See tähendab, et peame ohtude ennetamiseks tegutsema,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.  „Kasvava terroriohuga seoses on kiirelt arenenud ka sellega seonduv rahvusvaheline õigus. Kuigi terrorikuritegu ning seda toetavad tegevused on Eesti õiguses kriminaliseeritud, vajab terrorismi karistusõiguslik regulatsioon ülevaatamist, et anda õiguskaitseasutustele tööriistad võitluses terroristidega. Vajalik on kriminaliseerida eraldi ühemõttelise kuriteona terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine, sellise reisi rahastamine või korraldamine,“ ütles justiitsminister. Samuti tuleb laiendada terrorikuriteo mõistet ning paremaks info vahetuseks erinevate riikide vahel peab määrama ühtse kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Määrata võib ka juba olemasoleva kontaktpunkti. Muudatused tulevad vajadusest viia Eesti õigus kooskõlla 22.10.2015 Riias allkirjastatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga, 24.09.2014 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ning Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyvali soovitustest tulenevate nõuetega. Terrorikuritegude mõiste laiendamist pidasid oluliseks ka EL justiitsministrid oma eelmisel nõukogul.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: sõda terroriga vajab terrorikuritegude ringi laiendamist

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse täiendada karistusseadustikku, et senisest tõhusamalt tõkestada terroristlikke kuritegusid. „Euroopa pinnal toimub sõda terroriga. Lääneriikide sõjalised operatsioonid toovad kaasa selle võitluse ägenemise. Ka Eestis on juba esimesed isikud saanud süüdistuse terrorismiga seonduvalt. See tähendab, et peame ohtude ennetamiseks tegutsema,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.  „Kasvava terroriohuga seoses on kiirelt arenenud ka sellega seonduv rahvusvaheline õigus. Kuigi terrorikuritegu ning seda toetavad tegevused on Eesti õiguses kriminaliseeritud, vajab terrorismi karistusõiguslik regulatsioon ülevaatamist, et anda õiguskaitseasutustele tööriistad võitluses terroristidega. Vajalik on kriminaliseerida eraldi ühemõttelise kuriteona terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine, sellise reisi rahastamine või korraldamine,“ ütles justiitsminister. Samuti tuleb laiendada terrorikuriteo mõistet ning paremaks info vahetuseks erinevate riikide vahel peab määrama ühtse kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Määrata võib ka juba olemasoleva kontaktpunkti. Muudatused tulevad vajadusest viia Eesti õigus kooskõlla 22.10.2015 Riias allkirjastatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga, 24.09.2014 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ning Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyvali soovitustest tulenevate nõuetega. Terrorikuritegude mõiste laiendamist pidasid oluliseks ka EL justiitsministrid oma eelmisel nõukogul.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi