Uudised erinevatest allikatest

Reinsalu: sideandmete säilitamisel on oluline roll võitluses kuritegevusega

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel. Ministrite arutelu keskendus põhiliselt vajadusele tagada julgeolek ning tõhus võitlus kuritegevuse vastu. Sellega seoses arutasid ministrid põhjalikult õiguskaitseasutuste juurdepääsu võimalusi sideandmetele. Justiitsministrid arutasid, millised on Euroopa Liidu järgmised sammud seoses sellega, et EL Kohus tunnistas 2014. aasta kevadel nn sideandmete säilitamise direktiivi kehtetuks. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et sideandmetel on ülimalt oluline roll kuritegevuse vastases võitluses. „Sideandmed hõlmavad suurt hulka teavet, mida sideoperaator seoses teenuse osutamisega saab. Me ei räägi siin siiski sõnumi sisust, vaid eelkõige erinevate sideseansside toimumise andmetest – IP-aadress, mobiiltelefoni asukoht, valitud numbrid jt. Nende andmete alusel on õiguskaitseasutustel  näiteks võimalik tuvastada kuriteoohvrite asukohta, selgitada välja  kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud või avastada pedofiili kasutajakonto,“ selgitas Reinsalu. Kuigi EL Kohtu otsus ei toonud automaatselt kaasa liikmesriikide riigisiseste reeglite kehtetust, on olukord Euroopas praegu väga killustatud. „Mitmed EL liikmesriigid ei säilita enam sideandmeid ja see takistab piiriülest koostööd. Kuritegevus aga ei tunne piire ja meie kohustus on tagada, et kurjategijad ei saaks õigusemõistmise eest põgeneda. Seega peab Euroopa Liit selles küsimuses ühtselt tegutsema.“ Eelmisel aastal kehtetuks tunnistatud direktiiv oli vastu võetud pärast 2004. aastal Madriidis ja 2005. aastal Londonis toimunud terrorirünnakuid. Terrorismi- ja mitmete teiste raskete kuritegude korraldajad asuvad sageli erinevates riikides. „Hiljutised rünnakud Pariisis olid uurimise andmetel korraldatud Belgiast. Seega on väga tähtis, et erinevate riikide õiguskaitseasutused saaksid selliste kuritegude ennetamisel ja uurimisel teha tõhusat koostööd ning neile peavad olema kättesaadavad samad vahendid. Kurjategijad ei tohiks pääseda õigusemõistmisest pelgalt selle pärast, et ta kasutas teise riigi SIM-kaarti,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu ootab Eesti, et Euroopa Komisjon esitaks lähiajal õigusakti ettepaneku, mis ühtlustaks liikmesriikide õigust sideandmete valdkonnas ning tagaks  erinevate põhiõiguste vahel vajaliku tasakaalu.“ Lisaks arutati nõukogul rändekriisi õiguslikke aspekte ning terrorismivastase võitlusega seotud küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: sideandmete säilitamisel on oluline roll võitluses kuritegevusega

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel. Ministrite arutelu keskendus põhiliselt vajadusele tagada julgeolek ning tõhus võitlus kuritegevuse vastu. Sellega seoses arutasid ministrid põhjalikult õiguskaitseasutuste juurdepääsu võimalusi sideandmetele. Justiitsministrid arutasid, millised on Euroopa Liidu järgmised sammud seoses sellega, et EL Kohus tunnistas 2014. aasta kevadel nn sideandmete säilitamise direktiivi kehtetuks. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et sideandmetel on ülimalt oluline roll kuritegevuse vastases võitluses. „Sideandmed hõlmavad suurt hulka teavet, mida sideoperaator seoses teenuse osutamisega saab. Me ei räägi siin siiski sõnumi sisust, vaid eelkõige erinevate sideseansside toimumise andmetest – IP-aadress, mobiiltelefoni asukoht, valitud numbrid jt. Nende andmete alusel on õiguskaitseasutustel  näiteks võimalik tuvastada kuriteoohvrite asukohta, selgitada välja  kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud või avastada pedofiili kasutajakonto,“ selgitas Reinsalu. Kuigi EL Kohtu otsus ei toonud automaatselt kaasa liikmesriikide riigisiseste reeglite kehtetust, on olukord Euroopas praegu väga killustatud. „Mitmed EL liikmesriigid ei säilita enam sideandmeid ja see takistab piiriülest koostööd. Kuritegevus aga ei tunne piire ja meie kohustus on tagada, et kurjategijad ei saaks õigusemõistmise eest põgeneda. Seega peab Euroopa Liit selles küsimuses ühtselt tegutsema.“ Eelmisel aastal kehtetuks tunnistatud direktiiv oli vastu võetud pärast 2004. aastal Madriidis ja 2005. aastal Londonis toimunud terrorirünnakuid. Terrorismi- ja mitmete teiste raskete kuritegude korraldajad asuvad sageli erinevates riikides. „Hiljutised rünnakud Pariisis olid uurimise andmetel korraldatud Belgiast. Seega on väga tähtis, et erinevate riikide õiguskaitseasutused saaksid selliste kuritegude ennetamisel ja uurimisel teha tõhusat koostööd ning neile peavad olema kättesaadavad samad vahendid. Kurjategijad ei tohiks pääseda õigusemõistmisest pelgalt selle pärast, et ta kasutas teise riigi SIM-kaarti,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu ootab Eesti, et Euroopa Komisjon esitaks lähiajal õigusakti ettepaneku, mis ühtlustaks liikmesriikide õigust sideandmete valdkonnas ning tagaks  erinevate põhiõiguste vahel vajaliku tasakaalu.“ Lisaks arutati nõukogul rändekriisi õiguslikke aspekte ning terrorismivastase võitlusega seotud küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Üliõpilaste eesti keele oskus on viie aasta jooksul samaks jäänud

Kõrgkoolide esmakursuslaste seas läbi viidud kordusuuring näitab, et üliõpilaste eesti keele kui emakeele oskuse keskmine tase on viimase viie aasta jooksul samaks jäänud. Samas on heade ja väga heade tulemustega tudengite hulk tõusnud 20lt protsendilt 30ni ja nõrgema sooritusega vastajaid oli seekord 3 protsenti vähem, 40 protsenti. Tartu ülikooli töörühma poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli vaadelda, kuidas kõrgkoolide esmakursuslased on omandanud gümnaasiumi ainekavas sätestatud eesti keele pädevuse. Uuringust selgus, et üliõpilaste õigekeelsusoskuse tase on kõrgem kui funktsionaalse keeleoskuse tase, keskmine punktide arv on vastavalt 63 ja 52. Hea tulemuse saavutasid üliõpilased sõnade käänamise ja pööramise ülesandes. Väga hästi said üliõpilased hakkama ka ametliku e-kirja koostamise ülesandega, mis näitab, et elektroonilise suhtluse reeglid ja etikett on õpingute ja igapäevase praktika käigus omandatud. Õigekeelsusülesandes koguti samas keskmiselt 54 punkti, mis on rahuldav tulemus. Sõnavaraülesannete tulemused näitavad, et igapäevase sõnavaraga saadi hästi hakkama, puudujääke on harvema ja poeetilise sõnavara tundmisega. Uuring Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase Taustainfo • Nii 2010. kui 2015. aasta uuringus kasutati sama kirjalikku testi, millega hinnati kirjakeele valdamise taset ja funktsionaalset keelekasutusoskust. • Uuring viidi läbi ajavahemikus september 2014 kuni august 2015, töörühma juhtis Tartu ülikooli dotsent Kersti Lepajõe. • Testi sooritas 187 üliõpilast – esindatud olid kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, kõige rohkem testitavaid oli Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2016. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile (Munga 18, 50088 Tartu) hiljemalt 14. jaanuaril (postitempli kuupäev) või e-posti aadressil hm@hm.ee.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi aasta projekt on kiirlaenu kulude piiramine

Justiitsministeeriumi aasta projekiks sai 2015. aastal kiirlaenu kulude piiramine, millega pandi piir kiirlaenude krediidikulukuse määrale ja sissenõudmiskulude suurusele. Samuti keelati ära vahekohtute kasutamine tarbijakrediidi lepingutest tulenevates vaidlustes. „Justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli pälvinud nn kiirlaenude pakett on lahenduseks ühele viimaste aastate kõige põletavamale probleemile, milleks on kiirlaenude tõttu tõsistesse makseraskustesse sattunud inimeste hulk. 2015. aasta alguseks oli Eestis ca 37 000 inimest, kes olid kiirlaenude tõttu sattunud maksehäireregistrisse. Samal ajal oli selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevus äärmiselt tulus, mitme suurema kiirlaenuandja puhaskasum ületas eelmisel aastal 2 miljoni euro piiri,“ rääkis justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas. Probleemide lahendamiseks töötas justiitsministeeriumi eraõiguse talitus vabariigi valituse nn kiirlaenu paketiga seoses välja kaks eelnõud, millega keelati tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus ja kehtestati ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale ning kehtestati ülempiirid tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Alates selle aasta 1. juulist ei tohi lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal ületada Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 2015. aasta teisel poolel on see 79,71%. Vastasel juhul on alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgse intressimäärani ning mingeid muid tasusid tarbijalt nõuda ei või. Vahekohtul ei ole pädevust tarbijakrediidilepingust tulenevaid vaidlusi lahendada. Alates 1. oktoobrist saab lepingulise suhte kestel tarbijalt nõuda iga üksiku sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Pärast lepingu lõppu võib sõltuvalt tarbija võlgnevuse suurusest nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid kogusummas 30, 40 või 50 eurot. „Tarbija kui lepingulise suhte nõrgema ja majanduslikult haavatama poole kaitseks olid muudatused väga vajalikud ning arvestades viimaste aastate jooksul tekkinud probleemide ulatust ka kahtlemata olulised,“ rõhutas Aas. Auhinnatud projektidena märgiti ära mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT, mis on suunatud alaealiste korduvkuritegevuse vähendamisele ning ametlike teadaannete uus infosüsteem.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi aasta projekt on kiirlaenu kulude piiramine

Justiitsministeeriumi aasta projekiks sai 2015. aastal kiirlaenu kulude piiramine, millega pandi piir kiirlaenude krediidikulukuse määrale ja sissenõudmiskulude suurusele. Samuti keelati ära vahekohtute kasutamine tarbijakrediidi lepingutest tulenevates vaidlustes. „Justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli pälvinud nn kiirlaenude pakett on lahenduseks ühele viimaste aastate kõige põletavamale probleemile, milleks on kiirlaenude tõttu tõsistesse makseraskustesse sattunud inimeste hulk. 2015. aasta alguseks oli Eestis ca 37 000 inimest, kes olid kiirlaenude tõttu sattunud maksehäireregistrisse. Samal ajal oli selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevus äärmiselt tulus, mitme suurema kiirlaenuandja puhaskasum ületas eelmisel aastal 2 miljoni euro piiri,“ rääkis justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas. Probleemide lahendamiseks töötas justiitsministeeriumi eraõiguse talitus vabariigi valituse nn kiirlaenu paketiga seoses välja kaks eelnõud, millega keelati tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus ja kehtestati ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale ning kehtestati ülempiirid tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Alates selle aasta 1. juulist ei tohi lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal ületada Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 2015. aasta teisel poolel on see 79,71%. Vastasel juhul on alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgse intressimäärani ning mingeid muid tasusid tarbijalt nõuda ei või. Vahekohtul ei ole pädevust tarbijakrediidilepingust tulenevaid vaidlusi lahendada. Alates 1. oktoobrist saab lepingulise suhte kestel tarbijalt nõuda iga üksiku sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Pärast lepingu lõppu võib sõltuvalt tarbija võlgnevuse suurusest nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid kogusummas 30, 40 või 50 eurot. „Tarbija kui lepingulise suhte nõrgema ja majanduslikult haavatama poole kaitseks olid muudatused väga vajalikud ning arvestades viimaste aastate jooksul tekkinud probleemide ulatust ka kahtlemata olulised,“ rõhutas Aas. Auhinnatud projektidena märgiti ära mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT, mis on suunatud alaealiste korduvkuritegevuse vähendamisele ning ametlike teadaannete uus infosüsteem.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: täitemenetlus peab muutuma tõhusamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis muudab täitemenetluse kiiremaks ja tõhusamaks, et sissenõudjad saaksid võlad täitemenetluses mõistliku aja jooksul sisse nõuda. Justiitsminister tutvustas muudatusi täna ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite seminaril. „Selge on see, et Eesti täitesüsteem vajab põhimõttelisi muutusi, sest praegusel kujul ei toimi see nii hästi, kui võiks. Põhjuseid, miks täitemenetlus praegu efektiivne ei ole, on kaks: suur osa täitemenetluse võlgnikest on varatud ning selle tagajärjena on täitemenetluse kestus pikk,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kooskõlastusringile saadetud eelnõu pakub välja, et kohtutäiturid saavad võimaluse tegutseda osaühingu vormis registreeritud büroo kaudu. See muudatus laieneb ka notaritele kui olemuslikult kõige sarnasema vaba elukutse esindajatele Eestis. Täiendavalt saab notar õiguse büroo avada ka mõnes muus tööpiirkonnas lisaks sellele tööpiirkonnale, kuhu ta nimetatud on. Kohtutäituri ameti pidamise jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse kohtutäituritele võimalus osutada uut ametiteenust – juriidilise fakti tuvastamist. Saavutamaks kiirem ja tulemuslikum täitemenetlus, antakse kohtutäituri abidele võimalus lisaks praegustele toimingutele viia läbi vara müüki kohtutäituri kontrolli all ja muul viisil ning täita lapsega suhtluskorda tagavaid lahendeid. Kohtutäitur saab ka õiguse võlgniku varalist seisu hinnata ja sellest tulenevalt täitemenetlus peatada. Õigus võlgniku varalist seisu hinnata ja täitemenetlus peatada tekib kohtutäituril iga kolmeaastase menetlemisperioodi järel. Regulatsioon võimaldab sissenõudjal taotleda täitemenetluse aktiivset jätkamist, kuid sellisel juhul tekib asja menetlenud kohtutäituril iga kord õigus küsida sissenõudjalt täitemenetluse jätkamise tasu. Eelnõu jõustumisel muutuvad täitemenetlusregistri kanded avalikuks. Eelnõuga ei looda kõigile ligipääsetavat täitemenetlusregistrit, vaid luuakse võimalus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja käest tasulise päringuga saada infot, kas isikul on täitemenetlusvõlgnevusi ning kui suur on täitedokumendist tulenev nõue. „Muudatus on oluline, kuna see loob võimaluse huvitatud isikutele enne lepinguliste suhete loomist veenduda teise poole maksekäitumises,“ selgitas justiitsminister.   Lisaks tehakse eelnõuga veel rida muudatusi, mis käsitlevad täitemenetlusregistri kannete õiguslikku tähendust, täpsustavad kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise küsimusi ning kohtutäiturite asendaja määramise regulatsiooni.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: täitemenetlus peab muutuma tõhusamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis muudab täitemenetluse kiiremaks ja tõhusamaks, et sissenõudjad saaksid võlad täitemenetluses mõistliku aja jooksul sisse nõuda. Justiitsminister tutvustas muudatusi täna ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite seminaril. „Selge on see, et Eesti täitesüsteem vajab põhimõttelisi muutusi, sest praegusel kujul ei toimi see nii hästi, kui võiks. Põhjuseid, miks täitemenetlus praegu efektiivne ei ole, on kaks: suur osa täitemenetluse võlgnikest on varatud ning selle tagajärjena on täitemenetluse kestus pikk,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kooskõlastusringile saadetud eelnõu pakub välja, et kohtutäiturid saavad võimaluse tegutseda osaühingu vormis registreeritud büroo kaudu. See muudatus laieneb ka notaritele kui olemuslikult kõige sarnasema vaba elukutse esindajatele Eestis. Täiendavalt saab notar õiguse büroo avada ka mõnes muus tööpiirkonnas lisaks sellele tööpiirkonnale, kuhu ta nimetatud on. Kohtutäituri ameti pidamise jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse kohtutäituritele võimalus osutada uut ametiteenust – juriidilise fakti tuvastamist. Saavutamaks kiirem ja tulemuslikum täitemenetlus, antakse kohtutäituri abidele võimalus lisaks praegustele toimingutele viia läbi vara müüki kohtutäituri kontrolli all ja muul viisil ning täita lapsega suhtluskorda tagavaid lahendeid. Kohtutäitur saab ka õiguse võlgniku varalist seisu hinnata ja sellest tulenevalt täitemenetlus peatada. Õigus võlgniku varalist seisu hinnata ja täitemenetlus peatada tekib kohtutäituril iga kolmeaastase menetlemisperioodi järel. Regulatsioon võimaldab sissenõudjal taotleda täitemenetluse aktiivset jätkamist, kuid sellisel juhul tekib asja menetlenud kohtutäituril iga kord õigus küsida sissenõudjalt täitemenetluse jätkamise tasu. Eelnõu jõustumisel muutuvad täitemenetlusregistri kanded avalikuks. Eelnõuga ei looda kõigile ligipääsetavat täitemenetlusregistrit, vaid luuakse võimalus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja käest tasulise päringuga saada infot, kas isikul on täitemenetlusvõlgnevusi ning kui suur on täitedokumendist tulenev nõue. „Muudatus on oluline, kuna see loob võimaluse huvitatud isikutele enne lepinguliste suhete loomist veenduda teise poole maksekäitumises,“ selgitas justiitsminister.   Lisaks tehakse eelnõuga veel rida muudatusi, mis käsitlevad täitemenetlusregistri kannete õiguslikku tähendust, täpsustavad kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise küsimusi ning kohtutäiturite asendaja määramise regulatsiooni.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi