Uudised erinevatest allikatest

Trahviühiku suurus tõuseb kaheksale eurole

Valitsus andis heakskiidu eelnõule, millega tõuseb trahviühiku suurus seniselt neljalt eurolt kaheksale. „Trahviühiku tõstmise eesmärk on suunata inimesi õiguskuulekamale käitumisele. Väärteotrahvid on püsinud muutumatuna 14 aastat, samal ajal on inimeste elatustase oluliselt tõusnud ja väärteokaristuse mõju seega aastatega devalveerunud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister rõhutas, et rikkumise toimepanemine on alati valik – seega on väga lihtne mitte lasta end sellest muudatusest mõjutada – selleks piisab lihtsalt seadusekuulekast käitumisest. „Tegemist on teise etapiga riigi karistuspoliitika uuendamisel. 2015. aasta 1. jaanuarist tõusis kuritegude eest määratavate rahaliste karistuste päevamäär 3,2 eurolt 10 eurole. Kui esialgne ettepanek oli tõsta väärteokaristuste trahviühiku suurus samuti kümnele eurole, siis nüüd otsustas valitsus, et see jääb kuritegude päevamäärast väiksemaks,“ rääkis Reinsalu.  Trahviühiku tõstmisel on loodud on ka mitmeid erisusi. Näiteks alaealisele mõistetava rahatrahvi maksimaalseks suuruseks hakkab olema pool sanktsiooni ülemmäärast. Näiteks kui seadus näeb ette karistusena trahvi kuni 100 trahviühikut, siis alaealisele saab mõista maksimaalselt kuni 50 trahviühikut. Samuti alandatakse rahatrahvi minimaalmäära, mis on praegu 3 trahviühikut ehk 12 eurot, edaspidi on võimalik mõista ka 1 trahviühiku suurust trahvi ehk 8 eurot. Siinjuures on oluline, et trahvi suuruse mõistmisel on menetlejal alati kaalutlusruum sõltuvalt rikkumise raskusest ja inimese taustast. Eelnõuga pikeneb trahvi tasumise tähtaeg, et see oleks võimalik tasuda vähemalt palgaperioodi jooksul. Samuti tuleb inimesi enam teavitada võimalusest tasuda trahv ositi. Kuigi see võimalus on juba praeguses seaduses olemas, siis sellest ei olda kuigi teadlikud. Liiklusseaduses tõstetakse kiiruseületamise eest ette nähtud hoiatustrahvi  ehk liikluskaamera trahvi suurust – seni arvutati kiiruseületamise eest hoiatustrahvi nii, et piirkiirust ületatud kilomeetrite arv korrutati kolmega, eelnõu kohaselt korrutatakse see viiega. Seega tõusevad ka määratavad trahvid. Hoiatustrahv ei lähe karistusregistrisse. Ühistranspordiseaduses alandatakse piletita sõidu eest ette nähtud karistusmäära ehk see jääb ka tulevikus tänasega samale tasemele. Kui täna saab piletita sõidu eest mõista maksimaalselt 10 trahviühikut ehk 40 eurot, siis eelnõu kohaselt on see 5 trahviühikut ehk 40 eur. „Tegemist on levinud rikkumisega, mis samas ei ole kuigi ühiskonnaohtlik – seega pidasime põhjendatuks, et sellise rikkumise eest mõistetavad karistusmäärad ei suurene,“ märkis Reinsalu. Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. märtsil 2016.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev

18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega Euroopa Nõukogu juhib tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Seoses laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päevaga avaldatakse täna üle Euroopa ennetusvideo, mida näidatakse tänasest kuni 22. novembrini ka Just Filmi laste õiguste eriprogrammi filmide ees. Video on loonud Euroopa Nõukogu ning eesti keelde on see tõlgitud ja helindatud justiitsministeeriumi eestvedamisel. Ennetusvideo on edaspidi kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel ning ministeeriumiga seotud sotsiaalmeediavõrgustikes. JustFilmi laste õiguste eriprogramm tähistab sel aastal juubelit – viie aasta täitumist. 22. novembrini linastuva eriprogrammi filmide kava ja arutelude aegadega saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel ja Just Filmi kodulehel. Info on leitav ka festivali infopunktidest, lasteombudsmani ja Lastekaitse Liidu kodulehtedelt. Sel aastal on lapse õiguste filmiprogrammi alapealkiri „Ausalt ja avatult“. Väärkohtlemine, seksuaalkuriteod, stereotüübid, soorollid, erivajadusest tingitud tõrjutus, seksuaalsed eneseotsingud, üksindus, vaesus, alandus. Keeruliste küsimuste kõrval näeb filmides laste ja vanemate imetlusväärselt sooje ja usalduslikke suhteid ning elu helgemat poolt. Eriprogrammis on neli tõsielufilmi ja seitse mängufilmi Austraalia, Belgia, Hollandi, Ukraina, Venemaa, Šveitsi, Rootsi, USA ja Filipiinide laste ja noorte elust. Programmist leiab enda jaoks huvitavat nii laps, noor kui täiskasvanu. Valitud filmide linastustele järgnevad arutelud, kus kinosaali või eraldi festivali pop-up klubisse Stalker palutud eksperdid ja tunnustatud inimesed lahkavad nähtut koos vaatajatega. Lapse õiguste eriprogrammi koostasid Just Filmi, justiitsministeeriumi, lastekaitse liidu ning lasteombudsmani esindajad. Ühtlasi on 18. novembril tegemist lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaistva Lanzarote konventsiooni jõustumise aastapäevaga. Eesti on konventsiooni allkirjastanud 2008. aastal ning teeb ettevalmistusi konventsiooni ratifitseerimiseks lähiajal. Rohkem infot rahvusvahelise laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva kohta saab Euroopa Nõukogu kodulehelt.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev

18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega Euroopa Nõukogu juhib tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Seoses laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päevaga avaldatakse täna üle Euroopa ennetusvideo, mida näidatakse tänasest kuni 22. novembrini ka Just Filmi laste õiguste eriprogrammi filmide ees. Video on loonud Euroopa Nõukogu ning eesti keelde on see tõlgitud ja helindatud justiitsministeeriumi eestvedamisel. Ennetusvideo on edaspidi kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel ning ministeeriumiga seotud sotsiaalmeediavõrgustikes. JustFilmi laste õiguste eriprogramm tähistab sel aastal juubelit – viie aasta täitumist. 22. novembrini linastuva eriprogrammi filmide kava ja arutelude aegadega saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel ja Just Filmi kodulehel. Info on leitav ka festivali infopunktidest, lasteombudsmani ja Lastekaitse Liidu kodulehtedelt. Sel aastal on lapse õiguste filmiprogrammi alapealkiri „Ausalt ja avatult“. Väärkohtlemine, seksuaalkuriteod, stereotüübid, soorollid, erivajadusest tingitud tõrjutus, seksuaalsed eneseotsingud, üksindus, vaesus, alandus. Keeruliste küsimuste kõrval näeb filmides laste ja vanemate imetlusväärselt sooje ja usalduslikke suhteid ning elu helgemat poolt. Eriprogrammis on neli tõsielufilmi ja seitse mängufilmi Austraalia, Belgia, Hollandi, Ukraina, Venemaa, Šveitsi, Rootsi, USA ja Filipiinide laste ja noorte elust. Programmist leiab enda jaoks huvitavat nii laps, noor kui täiskasvanu. Valitud filmide linastustele järgnevad arutelud, kus kinosaali või eraldi festivali pop-up klubisse Stalker palutud eksperdid ja tunnustatud inimesed lahkavad nähtut koos vaatajatega. Lapse õiguste eriprogrammi koostasid Just Filmi, justiitsministeeriumi, lastekaitse liidu ning lasteombudsmani esindajad. Ühtlasi on 18. novembril tegemist lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaistva Lanzarote konventsiooni jõustumise aastapäevaga. Eesti on konventsiooni allkirjastanud 2008. aastal ning teeb ettevalmistusi konventsiooni ratifitseerimiseks lähiajal. Rohkem infot rahvusvahelise laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva kohta saab Euroopa Nõukogu kodulehelt.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: kohtunikukohti asub ministeerium täitma juba järgmisel nädalal

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul täidab ministeerium kohtunikukohti jooksvalt ja järgmisel nädalal on plaanis välja kuulutada konkurss nelja koha täitmiseks.  „Tugev kohtusüsteem on justiitsministeeriumi üks prioriteete ja kindlasti ei tohi õigusemõistmise kvaliteet kannatada. Eelarveläbirääkimistel mitme kohtuesimehega on konkreetselt kokkulepitud nende kohtutes olevate vabade kohtade täitmises. Järgmisel nädalal on meil plaanis välja kuulutada konkurss 4 kohtuniku kohale – 2 kohale Tartu maakohtus ning 2 kohale Tallinna halduskohtus,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti on ministri sõnul oluline mõju kohtumenetluse kvaliteedi tõstmisel tõhusama õigusemõistmise projektil, millega palgatakse kohtunikke nende töös konsultantide asemel aitama kõrgelt haritud kohtujuristid. 15. oktoobri seisuga oli kohtutes tööl 179 kohtujuristi.Tõhusama õigusemõistmise projekt jätkub eesmärgiga, et igal esimese ja teise astme kohtuniku kohta oleks süsteemis üks kohtujurist. Harju Maakohtus, kus projekti alustati 2013. aastal, on tänaseks menetlusajad märkimisväärselt lühenenud kõigis menetlusliikides kvaliteeti kaotamata. Näitena võib tuua tsiviilasjad, kus arvestuslik keskmine menetlusaeg langes 201 päeva pealt 132 päevale. 2010-2013 kaevati edasi keskmiselt 11% Harju Maakohtu poolt lahendatud tsiviilasjadest ja 12% kriminaalasjadest. 2014. aastal näitajad ei muutunud. Seega on leidnud tõestmist, et tulemusjuhtimine kohtusüsteemis toimib. Üldjoontes võidavad sellest projektist just eelkõige kohtusse pöördujad, kes saavad lühema aja jooksul kvaliteetsema kohtulahendi. Üldine teenistujate arv justiitssüsteemis järgmisel aastal ei kasva, vaid kahaneb seoses sellega, et 1. jaanuariks 2016 on koondatud 70 kohtuliku registri teenistujat.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: kohtunikukohti asub ministeerium täitma juba järgmisel nädalal

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul täidab ministeerium kohtunikukohti jooksvalt ja järgmisel nädalal on plaanis välja kuulutada konkurss nelja koha täitmiseks.  „Tugev kohtusüsteem on justiitsministeeriumi üks prioriteete ja kindlasti ei tohi õigusemõistmise kvaliteet kannatada. Eelarveläbirääkimistel mitme kohtuesimehega on konkreetselt kokkulepitud nende kohtutes olevate vabade kohtade täitmises. Järgmisel nädalal on meil plaanis välja kuulutada konkurss 4 kohtuniku kohale – 2 kohale Tartu maakohtus ning 2 kohale Tallinna halduskohtus,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti on ministri sõnul oluline mõju kohtumenetluse kvaliteedi tõstmisel tõhusama õigusemõistmise projektil, millega palgatakse kohtunikke nende töös konsultantide asemel aitama kõrgelt haritud kohtujuristid. 15. oktoobri seisuga oli kohtutes tööl 179 kohtujuristi.Tõhusama õigusemõistmise projekt jätkub eesmärgiga, et igal esimese ja teise astme kohtuniku kohta oleks süsteemis üks kohtujurist. Harju Maakohtus, kus projekti alustati 2013. aastal, on tänaseks menetlusajad märkimisväärselt lühenenud kõigis menetlusliikides kvaliteeti kaotamata. Näitena võib tuua tsiviilasjad, kus arvestuslik keskmine menetlusaeg langes 201 päeva pealt 132 päevale. 2010-2013 kaevati edasi keskmiselt 11% Harju Maakohtu poolt lahendatud tsiviilasjadest ja 12% kriminaalasjadest. 2014. aastal näitajad ei muutunud. Seega on leidnud tõestmist, et tulemusjuhtimine kohtusüsteemis toimib. Üldjoontes võidavad sellest projektist just eelkõige kohtusse pöördujad, kes saavad lühema aja jooksul kvaliteetsema kohtulahendi. Üldine teenistujate arv justiitssüsteemis järgmisel aastal ei kasva, vaid kahaneb seoses sellega, et 1. jaanuariks 2016 on koondatud 70 kohtuliku registri teenistujat.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Valmisid Skandinaavia ja Balti riikide maksejõuetusõiguse uuendamise soovitused

Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik andis täna justiitsministeeriumile üle soovitused maksejõuetusreformi läbiviimiseks. „Eesti majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks vajab maksejõuetust puudutav seadusandlus  uuendamist, et pankrotimenetlus oleks efektiivsem ja kiirem. Kindlasti arvestame enda maksejõuetust puudutavate õiguslike muudatuste tegemisel esitatud soovitustega. Oluline on, et liiguksime Skandinaavia ja Balti riikidega võimalikult ühtsete reeglite suunas,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kokku on erinevaid asjalikke soovitusi 15 peatükis, mis on koostatud Skandinaavia ja Balti maksejõuetusekspertide parimate teadmiste põhjal ja näitavad, millises suunas võiks seadusandlus maksejõuetusõiguse kujundamisel liikuda. Näiteks soovitas võrgustik, kuidas kujundada kontsernide pankrotimenetluse reeglid, mida praegu Eesti õiguskorras pole. Kindlasti väärivad analüüsimist ka teised peatükid, kuid erilist tähelepanu vajab saneerimist ja võlgade vabatahtlikku lühiajalist ümberkujundamist käsitlevad soovitused. Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik asutati 2010. aastal ja sinna kuuluvad Rootsi, Norra, Taani, Soome, Eesti, Läti ja Leedu maksejõuetuse valdkonna silmapaistvad asjatundjad. Võrgustiku esindajad kogunesid aruteludeks töögrupina kaks korda aastas, et arutada võimalusi maksejõuetusõiguse ühtlustamiseks Skandinaavia ja Balti regioonis. Tänasel kohtumisel osalesid lisaks võrgustiku töögrupi liikmetele Rootsi, Norra, Soome, Läti, Leedu ja Eesti justiitsministeeriumide esindajad, kellele tutvustati ekspertide koostatud soovitusi.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Valmisid Skandinaavia ja Balti riikide maksejõuetusõiguse uuendamise soovitused

Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik andis täna justiitsministeeriumile üle soovitused maksejõuetusreformi läbiviimiseks. „Eesti majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks vajab maksejõuetust puudutav seadusandlus  uuendamist, et pankrotimenetlus oleks efektiivsem ja kiirem. Kindlasti arvestame enda maksejõuetust puudutavate õiguslike muudatuste tegemisel esitatud soovitustega. Oluline on, et liiguksime Skandinaavia ja Balti riikidega võimalikult ühtsete reeglite suunas,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kokku on erinevaid asjalikke soovitusi 15 peatükis, mis on koostatud Skandinaavia ja Balti maksejõuetusekspertide parimate teadmiste põhjal ja näitavad, millises suunas võiks seadusandlus maksejõuetusõiguse kujundamisel liikuda. Näiteks soovitas võrgustik, kuidas kujundada kontsernide pankrotimenetluse reeglid, mida praegu Eesti õiguskorras pole. Kindlasti väärivad analüüsimist ka teised peatükid, kuid erilist tähelepanu vajab saneerimist ja võlgade vabatahtlikku lühiajalist ümberkujundamist käsitlevad soovitused. Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik asutati 2010. aastal ja sinna kuuluvad Rootsi, Norra, Taani, Soome, Eesti, Läti ja Leedu maksejõuetuse valdkonna silmapaistvad asjatundjad. Võrgustiku esindajad kogunesid aruteludeks töögrupina kaks korda aastas, et arutada võimalusi maksejõuetusõiguse ühtlustamiseks Skandinaavia ja Balti regioonis. Tänasel kohtumisel osalesid lisaks võrgustiku töögrupi liikmetele Rootsi, Norra, Soome, Läti, Leedu ja Eesti justiitsministeeriumide esindajad, kellele tutvustati ekspertide koostatud soovitusi.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Balti justiitsministrid alustavad ühist tegevust okupatsioonikahjude nõude esitamiseks Venemaale

Täna allkirjastasid Riias Balti riikide justiitsministrid koostöömemorandumi, milles lepivad kokku tegevused Nõukogude Liidu okupatsiooni kahju nõude esitamise teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematuses võimaldab sellist nõuet esitada. Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina. Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega koostöös olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud. Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda. Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu. Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal. NB! Ühisavalduse tekst on eesti ja inglise keeles lisatud manusena.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi