Uudised erinevatest allikatest

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Eesti Keele Instituudi toetuseks - arvamus Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportile Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on loetletud, milleks on Eesti riik loodud. Rõhutatud on, et tuleb kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti keele kui rahvust ja kultuuri ühendava lüli nõue ei ole alati põhiseaduses olnud. Rahvalt laekunud ettepanekute alusel parandas selle vea Riigikogu alles 2007. aastal ning lisas eesti keele kaitsmise rahvuse ja kultuuri kaitsmise kõrval riigi kohustusena koguni põhiseaduse preambulisse. Eesti kultuurist ei saa pärast seda enam rääkida ilma eesti keeleta, mille arendamiseks ja hoidmiseks on loodud juba ligi 70 aastat tagasi Eesti Keele Instituut (EKI). EKI põhieesmärk ja EV põhiseaduse mõte langevad kokku - EKI on asutus, mis on seisab hea selle eest, et ühiskond väärtustaks eesti keelt kui põhilist Eesti ühiskonda siduvat jõudu. EKI on kõrge kvalifikatsiooni ja suurte kogemustega teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade eesti kirjakeele korraldamise ja arendamise kaudu. Selles valguses oleks vastutustundetu töötada vastu rahva soovile ning ebamõistlik liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga. See teguviis võib väga kergesti viia rahvusliku identideedi kandja lahustumiseni teiste teaduste hulka ning selle teo tagajärgi on raske ette ennustada. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus palub tõsiselt kaaluda Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ümberkujundamist ja säilitada EKI iseseisva asutuse staatus ning anda eesti keelele võimalus vabalt areneda ja kasvada. Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine Osalusveeb, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi haldusalas koondatakse 70 inimest

Justiitsministeerium on viinud läbi kohtulike registrite organisatsiooni reformi, mille tulemusena koondatakse sellel aastal 70 ametikohta ehk 45% personalist. Teenistusse jäänud ametnike palka tõstetakse oluliselt. „Kuna kohtunikuabide ja registritöötajate palk on hetkel oluliselt madalam teiste sarnase väärtusega töö tegijate omast, suunatakse organisatsiooni optimeerimise tulemusena kokku hoitud raha teenistusse jäävate ametnike töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja vajalikeks arendustegevusteks. Kohtunikuabide kehtiv ametipalk on 1315 eurot, seda suurendatakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevate kohtunikuabidel 1875 euroni,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reformi osana muudeti kinnistus- ja registritoimikute pidamine digitaalseks, vaadati üle ja optimeeriti töökorraldus ja –protsessid. Selle tulemusena koondatakse 2015. aastal 70 ametikohta ning alates 2016. aastast töötab registreid pidavas organisatsioonis senise 159 inimese asemel 89 inimest.  2014. aasta sügisel otsustas valitsus viia kohtulike registrite Tallinnas ja Tartus asuvad töökohad väiksematesse regionaalkeskustesse. See tähendab, et ametisse jäävate teenistujate ametikohad paiknevad alates 1.08.2015 Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Haapsalus ja Raplas ning alates 1.01.2016 ka Valgas, Võrus ja Põlvas. Töö toimub osalt kaugtöö korras. Muudatus on seotud ka kohtulike registrite halduskorralduse reformiga, mille käigus viidi registrite pidamine alates 1.01.2015 Tartu maakohtu struktuuri ühtse juhtimise alla. Ümberkorralduste tulemusena säästetakse alates 2016. aastast majandamis- ja personalikuludelt kokku 940 000 eurot aastas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi haldusalas koondatakse 70 inimest

Justiitsministeerium on viinud läbi kohtulike registrite organisatsiooni reformi, mille tulemusena koondatakse sellel aastal 70 ametikohta ehk 45% personalist. Teenistusse jäänud ametnike palka tõstetakse oluliselt. „Kuna kohtunikuabide ja registritöötajate palk on hetkel oluliselt madalam teiste sarnase väärtusega töö tegijate omast, suunatakse organisatsiooni optimeerimise tulemusena kokku hoitud raha teenistusse jäävate ametnike töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja vajalikeks arendustegevusteks. Kohtunikuabide kehtiv ametipalk on 1315 eurot, seda suurendatakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevate kohtunikuabidel 1875 euroni,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reformi osana muudeti kinnistus- ja registritoimikute pidamine digitaalseks, vaadati üle ja optimeeriti töökorraldus ja –protsessid. Selle tulemusena koondatakse 2015. aastal 70 ametikohta ning alates 2016. aastast töötab registreid pidavas organisatsioonis senise 159 inimese asemel 89 inimest.  2014. aasta sügisel otsustas valitsus viia kohtulike registrite Tallinnas ja Tartus asuvad töökohad väiksematesse regionaalkeskustesse. See tähendab, et ametisse jäävate teenistujate ametikohad paiknevad alates 1.08.2015 Jõhvis, Rakveres, Pärnus, Haapsalus ja Raplas ning alates 1.01.2016 ka Valgas, Võrus ja Põlvas. Töö toimub osalt kaugtöö korras. Muudatus on seotud ka kohtulike registrite halduskorralduse reformiga, mille käigus viidi registrite pidamine alates 1.01.2015 Tartu maakohtu struktuuri ühtse juhtimise alla. Ümberkorralduste tulemusena säästetakse alates 2016. aastast majandamis- ja personalikuludelt kokku 940 000 eurot aastas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantslerina jätkab Kai Härmand

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas täna õiguspoliitika asekantsleri ametisse uuesti Kai Härmandi, kes asus sellele ametikohale 2012. aasta septembris. Riigisekretär kuulutas õiguspoliitika asekantsleri ametikohale 12. mail välja avaliku konkursi, kuna asekantsleri ametiaja tähtaeg sai läbi. Konkursi tulemusena esitas tippjuhtide valikukomisjon justiitsministrile ametisse kinnitamiseks Kai Härmandi. „Kai Härmand on ennast tõestanud võimeka juhina. Ta on üks seadusloome vähendamise kava väljatöötajaid, mille ellurakendamine on praeguse valitsuse prioriteediks. Arvestades tema kogemusi, on ta õige inimene esindama justiitsministeeriumit ka 2018. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel valdkonna juhina,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Härmand on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas teadusmagistri kraadi ning hetkel õpib ta sama ülikooli doktorantuuris. Enne justiitsministeeriumisse tööle asumist töötas ta alates 1999. aastast tsiviilasjade kohtunikuna Tallinna linnakohtus, mis hiljem muudeti ümber Harju maakohtuks. Lisaks kohtunikutööle on Härmand õpetanud tudengeid Tartu Ülikoolis ning jaganud oma kogemusi Eesti Õiguskeskuse ja Eesti Juristide Liidu korraldatud koolitustel. Ta on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi esindaja Euroopa Patendiameti laiendatud apellatsioonikojas. Õiguspoliitika asekantsleri põhiülesanneteks on riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome koordineerimine, hoolitsedes samas õiguse süsteemse arendamise tagamise eest. Uue ametiaja peamiseks väljakutseks on õigusloome mahu vähendamise programmi elluviimine, riigi halduskorralduse moderniseerimine ning Eesti EL nõukogu eesistumise ettevalmistamine ja juhtimine oma valdkonnas. Õiguspoliitika asekantsleri ülesandeks on ka andmekaitse inspektsiooni ja patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantslerina jätkab Kai Härmand

Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas täna õiguspoliitika asekantsleri ametisse uuesti Kai Härmandi, kes asus sellele ametikohale 2012. aasta septembris. Riigisekretär kuulutas õiguspoliitika asekantsleri ametikohale 12. mail välja avaliku konkursi, kuna asekantsleri ametiaja tähtaeg sai läbi. Konkursi tulemusena esitas tippjuhtide valikukomisjon justiitsministrile ametisse kinnitamiseks Kai Härmandi. „Kai Härmand on ennast tõestanud võimeka juhina. Ta on üks seadusloome vähendamise kava väljatöötajaid, mille ellurakendamine on praeguse valitsuse prioriteediks. Arvestades tema kogemusi, on ta õige inimene esindama justiitsministeeriumit ka 2018. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisel valdkonna juhina,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Härmand on omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas teadusmagistri kraadi ning hetkel õpib ta sama ülikooli doktorantuuris. Enne justiitsministeeriumisse tööle asumist töötas ta alates 1999. aastast tsiviilasjade kohtunikuna Tallinna linnakohtus, mis hiljem muudeti ümber Harju maakohtuks. Lisaks kohtunikutööle on Härmand õpetanud tudengeid Tartu Ülikoolis ning jaganud oma kogemusi Eesti Õiguskeskuse ja Eesti Juristide Liidu korraldatud koolitustel. Ta on olnud üheksa aastat Eesti Vabariigi esindaja Euroopa Patendiameti laiendatud apellatsioonikojas. Õiguspoliitika asekantsleri põhiülesanneteks on riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome koordineerimine, hoolitsedes samas õiguse süsteemse arendamise tagamise eest. Uue ametiaja peamiseks väljakutseks on õigusloome mahu vähendamise programmi elluviimine, riigi halduskorralduse moderniseerimine ning Eesti EL nõukogu eesistumise ettevalmistamine ja juhtimine oma valdkonnas. Õiguspoliitika asekantsleri ülesandeks on ka andmekaitse inspektsiooni ja patendiameti tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu sõnul peab riik ausaid korteriomanikke kaitsma

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimunud korteriühistute foorumil, et riik kavatseb jõulisemalt seista ausate korteriomanike õiguste eest. „Ausad korteriomanikud peavad saama kindlama tunde, et seadus neid kaitseb. Samal ajal aga peab muutuma ebamugavamaks nende korteriomanike elu, kes ei täida omaniku kohustusi ega austa ühiselu reegleid,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks plaanib justiitsministeerium anda suuremad õigused kohtutäituritele, vaatab üle üüriturgu puudutava regulatsiooni, et puuküürnike elu poleks ülemäära kerge ning samuti tuleb tagada, et korteriomanikel oleks enda kohustuste ja õiguste osas suurem selgus. Minister rääkis foorumil ka sellest, et järgmise aasta algusest algab kaheaastane üleminekuperiood 2018. aastast jõustuvale ligi poolt miljonit korteriomanikku puudutavale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele. „Korteriomanikud peavad olema muudatustega piisavalt vara kursis. Ennekõike puudutab see korteriomanike ühisuste ümberkujundamist korteriühistuteks,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et kavatseb koos korteriühistute liidu esindajatega üle vaadata ka jõustuva seaduse teksti. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu sõnul peab riik ausaid korteriomanikke kaitsma

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimunud korteriühistute foorumil, et riik kavatseb jõulisemalt seista ausate korteriomanike õiguste eest. „Ausad korteriomanikud peavad saama kindlama tunde, et seadus neid kaitseb. Samal ajal aga peab muutuma ebamugavamaks nende korteriomanike elu, kes ei täida omaniku kohustusi ega austa ühiselu reegleid,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks plaanib justiitsministeerium anda suuremad õigused kohtutäituritele, vaatab üle üüriturgu puudutava regulatsiooni, et puuküürnike elu poleks ülemäära kerge ning samuti tuleb tagada, et korteriomanikel oleks enda kohustuste ja õiguste osas suurem selgus. Minister rääkis foorumil ka sellest, et järgmise aasta algusest algab kaheaastane üleminekuperiood 2018. aastast jõustuvale ligi poolt miljonit korteriomanikku puudutavale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele. „Korteriomanikud peavad olema muudatustega piisavalt vara kursis. Ennekõike puudutab see korteriomanike ühisuste ümberkujundamist korteriühistuteks,“ sõnas Reinsalu ja lisas, et kavatseb koos korteriühistute liidu esindajatega üle vaadata ka jõustuva seaduse teksti. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tarbijalt nõutavad sissenõudmiskulud on edaspidi piiratud

Alates 1. oktoobrist jõustub seadus, millega piiratakse kõiki tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. „Riigi kohustus on inimesi kaitsta selle eest, et neid kui tarbijaid ei kuritarvitataks ja näiteks tarbimislaenude sissenõudmiskulud ei tohi olla laenuandjale selliseks võimaluseks. Homme jõustuv seadus on suunatud just sellele, et sissenõudmiskulud oleksid võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele, kuid poleks liigseks koormaks laenu võtjale,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Sissenõudmiskulude piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sh nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal tavaliselt seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. Alates oktoobrist peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Lepingu kestel võib võlausaldaja nõuda tarbijalt iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuse eest maksimaalselt 5 eurot. Pärast lepingu lõppu võivad sissenõudmiskulud, sõltuvalt võlausaldaja nõude suurusest, ulatuda maksimaalselt kuni 30, 40 või 50 euroni. Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi