Konsultatsioon avatud: Hädaolukorra seaduse eelnõu

Siseministeerium esitab avalikuks konsultatsiooniks uue hädaolukorra seaduse eelnõu. Eelnõu kohta oodatakse kommentaare ja ettepanekuid 12. novembriks Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Eesti Kultuuri Koja, loomeliitude ja partnerorganisatsioonide avalik pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti avalikkuse poole Riigikogus 22. jaanuaril 2014 kinnitatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ aastateks 2014–2020 seab ülesandeks „toetada kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendada teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest“. 25. veebruaril 2014 tellis Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) raporti Eesti ülikoolide ja teiste teadusasutuste, sealhulgas rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade kohta. Raporti koostamise töörühma juhiks määras nõukogu TAN-i liikme Gunnar Oki. Gunnar Oki augustikuus 2015 avaldatud „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti“ seisukohad, ideed ja soovitused on pälvinud ühiskonnas laia tähelepanu. Eesti Kultuuri Koda, loomeliidud ja alla kirjutanud organisatsioonid juhivad tähelepanu nii mitmetele olulistele puudustele kui ka raportis tehtud ettepanekutele, mille järgimine võib riivata põhiseaduses formuleeritud seisukohti ja mõjuda pärssivalt eesti keele ja kultuuri ning selle kaudu kogu ühiskonna arengule. 1. Raport ei vasta lähteülesandele ja peegeldab väikese valimi subjektiivseid arvamusi Raport käsitleb vaid väikest osa Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud lähteülesandest, keskendudes peamiselt ülikoolide ja teadusasutuste rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Raporti autor rõhutab, et „see ei kujuta endast laiahaardelist akadeemilist uurimust“, vaid arvestatav osa sellest on üksikisiku arvamus ja/või interpretatsioon. Seetõttu ei saa kõnesolevat raportit vaadelda riikliku eksperthinnanguna, vaid pigem just nõnda, nagu autor märgib: [materjalina, mis annab] „ideid ja ärgitab lugejaid ise edasi mõtlema ning seejärel ka tegutsema“. Rõhutame, et riikliku strateegia või tegevusplaani aluseks ei tohi olla üksikisiku või väikese valimi muljetel põhinev interpretatsioon ja mõnede raportis sisalduvate radikaalsete ideede realiseerimine ilma süvaanalüüsita ei ole ainult vastutustundetu, vaid see võib kahjustada riiklikke majandus- ja kultuurihuve. 2. Raporti alusmaterjal peegeldab suhteliselt väikest osa teadus- ja kõrghariduse maastikust Raport põhineb autori intervjuudel 32 isikuga, kelle hulgas on kõrgkoolide juhte, haridusametnikke ja akadeemikuid. Vastanuist 18 on eesti ja 14 välismaist päritolu, kuid ükski neist pole haridusteadlane. Raport ei kajasta ka intervjuude küsimusi ega seda, mis kaalutlustel intervjueeritavaid valiti. Ei selgu, kui paljude 32 isiku arvamustega arvestati ja kui paljudega mitte. Raportis on nimeliselt ära toodud eksperdid, kelle arvamust on tõenäoliselt arvestatud, paraku domineerivad seal tugevasti tehnika- ja loodusteaduslike erialade eksperdid. Ühiskonna-, kunsti- ja humanitaarteaduste eksperte on väga vähe. Eesti ühiskonna arengut käsitlevaid põhjalikke analüüse (nt inimarengu aruanne jms ei leidu ka kasutatud kirjanduses). Ent soovitused puudutavad kogu Eesti kõrgharidusmaastikku. Selline alusinfo on kallutatud ja raporti puudulik metoodika ei võimalda sisukat analüüsi, mistõttu jääb tulemus paratamatult pealiskaudseks ja tendentslikuks. 3. Raportis toodud ümberkorralduslikke soovitusi ei ole sisuliselt põhjendatud Raporti kõige probleemsem tahk seisneb selles, et Gunnar Okk toob välja hulga fundamentaalseid reformisoovitusi, mida ei toeta argumenteeritud põhjendused ega ka otsene ega kaudne, ei lühi- ega ka pikaajaline sotsiaal-majanduslik mõjuanalüüs. Näiteks soovitab Gunnar Okk: „Viia läbi laiaulatuslik kõrghariduse ja teadustegevuse reform, mille käigus: koondame Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja teadustegevuse kahte keskusesse Tallinnas ja ühte keskusesse Tartus“ ning „vähendame õppekavade arvu ja nende omavahelist dubleerimist“. Selline soovitus eeldab väga ulatuslikku ekspertanalüüsi. Ei saa tõsiselt võtta ettepanekut korraldada haridussüsteem ümber paarikümne juhuvalimil tehtud intervjuu põhjal. Rõhutame, et põhimõttelised muutused (nt kogu kõrghariduse ja teadustegevuse koondamine kolme keskusesse) tähendab kogu haridussüsteemi ja teadusmaastiku aastakümnete pikkuste traditsioonide muutmist ning selliste sammude kaalumist peaks toetama otsene ja kaudne mõjuanalüüs, arvestades Eesti ajaloolist ja sotsiaal-majanduslikku konteksti. 4. Soovituste lähtekohaks on pelgalt turumajanduslikud prioriteedid Raporti autor on peamiselt keskendunud kahele probleemile: kõrgkoolide konkurentsivõime ja nende majanduslik jätkusuutlikkus. Raportis peegeldub printsiip, mille kohaselt Eesti ülikoolide olemasolu või vajalikkus ühiskonnale on otseselt seotud nende positsiooni ja atraktiivsusega maailmaturul, ning jätab kõrvale selle, et ülikoolid peaksid rahuldama eelkõige Eesti inimeste ja siinse ühiskonna vajadusi ning et põhiseaduse kontekstis on neil kriitiline roll meie kultuuri ja keele säilitamisel. Selline taustsüsteemi kalle üleilmse konkurentsi kasuks peidab endas tõsist ohtu rahvuskultuuri tulevikule ja nende erialade õpetamisele, mille väärtust on rahalises mõttes raske või võimatu hinnata. Eesti ülikoolide üheks prioriteediks peab jääma kohustus anda võimalikult paljudele Eesti inimestele võimalikult hea haridus, mitte jõuda iga hinnaga maailma saja parima ülikooli hulka. Leiame, et ülikoole ja kõrgharidust ning teadusmaastikku tervikuna ei tohi reformida üksnes turundustegevuse optimeerimisest lähtuvalt. Peame oluliseks, et organisatsioonid loovad ennekõike sisulist väärtust. 5. Osa soovitusi on regionaalpoliitiliselt ja majanduslikult diskrimineerivad ning vastuolus põhiseadusega Mõned ettepanekud on maailmavaateliselt väga küsitavad ja võivad esile kutsuda negatiivset regionaalpoliitilist mõju ning süvendada majanduslikku, hariduslikku ja kultuurilist kihistumist, mis lõppkokkuvõttes vaesestab ja vähendab tervikuna Eesti ühiskonna konkurentsivõimet. Hariduse koondumine Tallinna ja Tartusse on Eesti kontekstis diskrimineerimine. See jätab Eesti äärealade ja väiksemate tõmbekeskuste noored võimaluseta saada kõrgharidust elukoha lähistel. Nii võib kaduda võimalus saada kõrgharidust Viljandis, Pärnus, Narvas või Kuressaares ning üldisemalt võib see tähendada Eesti noorte diskrimineerimist varaliste võimaluste põhjal. Koolituslepingute süsteemi kehtestamine paneb üliõpilasele veel suurema koormuse. Olukorras, kus õppimine teises linnas nõuab ülalpidamiskulude tõttu niikuinii suuremat õppelaenu, ei toeta lisalaenukohustus kõrghariduse omandamist. Võime kergesti jõuda olukorda, kus Eesti jääb ilma paljudest noortest, kes hirmust liigsuure kohustuse ees otsustavad hariduse omandamisest loobuda. Riigis, kus neljandik leibkondadest elab vaesuse piiril, vajab hariduse hinna tõstmine väga selgeid põhjendusi; vastasel juhul suurendab see ääremaastumist, vaesust ja mahajäämust. Soomes ja teistes Põhjamaades on kõrgharidusvõrgustiku rajamisel arvestatud ka regionaalpoliitilisi kaalutlusi, sh asjaolu, et haritud inimestega kaasnev kultuurikeskkond kujutab endast tähtsat osa piirkonna heaolus ja majanduslikus kasvus. Eesti ei peaks ilma põhjaliku sotsiaalse, ühiskondliku taustauuringu ja analüüsita valima neist erinevat teed. 6. Raporti fookus on ühiskondlikust perspektiivist üheülbastav Raport tervikuna kajastab võrdlemisi huvitavalt ja mitmes mõttes sügavalt hetkeolukorda, ent riikliku strateegia aluseks olevad soovitused ei tohi lähtuda puhtfinantsilisest või tehnokraatlikust aspektist. Raporti fookus on selgelt äriline ja lühiajalise vaatega ning soovitused lähtuvad positsioonist, kus mõiste „ülikool“ on allutatud mõistele „riigifirma“. Teaduses ja kõrghariduses konkureeritakse raha pärast mõneski mõttes maailma mastaabis. Eesti väiksuse tõttu ei ole meil suurt lootust võistelda tugevates klassikalistes valdkondades. Meie eelis saab tulla loovast mõtlemisest, mis kasutab ära kultuurilisi eripärasid, nutikusest ja andekast innovatsioonist. Suures optimeerimistuhinas võivad löögi alla sattuda just need võimed, mis tuginevad meie kultuurilisele kandepinnale. Peame oluliseks rõhutada kahe vaatekoha printsipiaalset erinevust: Eesti ülikool kui ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkuse alustala, mis tegutseb avaliku hüve nimel, või äriüksus, mille puhul ei ole tähtis, kes seal õpib – peaasi et kasumlikult. Ideaalses ülikoolis on mõlemad vaated esindatud, kuid ülikooli kujundamine üksnes äriüksuse loogika alusel tähendab kõige laiemas mõttes Eesti rahva ja kultuuri lõhkumist. Eesti ülikoolidel on ainsana maailmas kohustus ja vastutus tugevdada eesti kultuuri kandepinda ja kasvatada rahvusliku andekuse ressurssi. Lõpetuseks Eesti Kultuuri Koda ja partnerid leiavad, et tegu on mõtlemapaneva, ent eelkõige rahaliselt mõõdetavaid väärtusi peegeldava dokumendiga. Struktuurse probleemina on raportis selgelt tajutav nii kultuuri- ja haridusvaldkonna kui ka ühiskonnateaduslike ekspertteadmiste kahetsusväärne nappus, samuti mitme strateegilise soovituse nõrk seos Eesti ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga. Küsimusi tekitab ka Teadus- ja Arendusnõukogu kui juhtiva ekspertorganisatsiooni isikkoosseisu kujunemise loogika. Samas oleme autoriga nõus, et „Tänapäeva ülikoolide roll ei peaks olema enam pelgalt ühiskonnale „teenuseid osutav“, vaid ise aktiivselt ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda mõjutav ning arendav. Lisaks võimalikult kõrgele õpetamise ja teadustöö kvaliteedile peab tänapäeva ühiskonnas ülikoolidele langema ka vastutus selle eest, kuidas neid õppe- ja teadustöö tulemusi praktiliselt rakendatakse. Mitmetes maades räägitakse ülikoolide „kolmandast rollist“ ühiskonna mõjutajana. Ülikoolid peavad omama piisavat kontakti majandus- ja ettevõtluspoliitika kujundajatega ning omama ülevaadet ja arvestama tööturu vajadustega. Iga ülikool peaks olema ka ühiskonna jaoks aina suuremat tähtsust omava elukestva õppe kohalik keskus ja eestvedaja.“ Sellise visiooni saavutamiseks on mõistagi tarvis mastaapseid reforme, mille elluviimine ei ole lihtne, sest eeldab paradigmamuutust kogu ühiskonnas, kuid ennekõike eeldab see lisaressursse. Naaberriikide kogemus (nt Soome Aalto Ülikool) näitab, et mõistliku tulemuse saavutamiseks on tarvis väga palju raha. Eesti kogemus on siin negatiivne ning näiteks kolm aastat tagasi ellu kutsutud teaduse finantseerimise reform, mida sooviti teha ilma lisavahenditega, on praegu ummikus. Kõnealuses raportis esitatud ettepanekute ja ülaltoodud eesmärgi vahel on selgelt tajutav vastuolu, sest kui ülikool jääb väiksema, rohkem kindlustatud ühiskonnaosa privileegiks, siis on küsitav, kas sellel saab olla meie ühiskonnas keskne roll. Samuti ei võimalda ettepanek koondada ülikoolid kahte linna saavutada raportis esitatud visiooni ülikoolist kui aina tähtsamast elukestva õppe ja kohaliku keskuse eestvedajast. Leiame, et kõrghariduse koondumine üheülbastab Eestit, vaesestab meie kultuurilist kandepinda ja ühiskonna jätkusuutlikkust ning nõnda vähendab üldist konkurentsivõimet. Ajal, kus loomemajanduse osa majanduses üha kasvab ning loovust ja loomingulisust nähakse innovatsiooni vältimatu eeltingimusena, on käsitlus kunsti- ja kultuuriharidusest kui millestki vähem olulisest ja kulukast lühinägelik ja tagurlik. Just kunsti- ja kultuuriharidus on igakülgse loomingulise potentsiaali äratajana ja arendajana parim kasvulava loovate ja raamiväliste lahenduste leidmisel. Ka on Eesti mainet maailmas parimal moel kujundanud meie kultuuri- ja loomeinimesed. Kuid selleks, et väikesearvuline rahvas suudaks kasvatada maailmatasemel kõrgkultuuri tippe, on vaja riiklikult suurendada rahvusliku andekuse ressurssi ja luua võimalikult paljudele juurdepääs heale haridusele. Ülaltoodust lähtudes soovime, et raportis esitatud ideede üle korraldataks laiem arutelu kaasates mitmekülgselt Eesti teadlaskonda ja huvirühmi. Raportis esitatud ideede realiseerimist ei saa alustada enne, kui on olemas põhjendatud, otseste ja kaudsete mõjude analüüsil põhinevad selged eesmärgid, mis teenivad üldrahvalikke huve, ja konsensusel põhinev tegevuskava visand. Eesti Kultuuri Koda ja Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president Eesti Arhitektide Liit Eesti Disainerite Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Kinoliit Eesti Kirjanike Liit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Kunstnike Liit Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Muusikanõukogu Eesti Näitlejate Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Lavastajate Liit Eesti Teatriliit Eesti Esitajate Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Tantsukunstnike Liit Heliloojate Liit Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon Eesti Üliõpilaskondade Liit toetab järgmisi ettepanekuid: 2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile. Seisukoht: EÜL toetab stabiilset teadusrahastust, mis tagab teadusvaldkondade ja -gruppide jätkusuutlikkust. Taustainfo: • Mõte kattub Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta riigikogu valimiste platvormi teadusvaldkonna ettepanekutega suurendada teadusrahastuse stabiilsust. 2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu), mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. Samast fondist toetada regulaarselt maailma tippteadlaste, globaalsete juhtimis-, majandus-, poliitika- ja teiste eluvaldkondade arvamusliidrite ja autoriteetide külaskäike Eestisse. Selliste külaskäikude tingimuseks peaks olema vähemalt ühe akadeemilise loengu või ettekande pidamine ühes Eesti ülikoolidest. Lisaks loengule tuleks võimaluse korral organiseerida nende inimeste kohtumisi ka Eesti riigijuhtide, tipp-poliitikute ja tippjuhtidega. Seisukoht: EÜL pooldab algatusi, mis toetavad Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Leiame, et välismaa tippõppejõudude Eestisse toomine aitab kaasa kohaliku kompetentsi arendamisele vastavas valdkonnas. Maailma tippteadlaste, arvamusliidrite ja autoriteetide külastused ja nende raames loengute toimumised annavad üliõpilastele võimaluse antud inimestega kokku puutuda, vahetada mõtteid ja saada ka inspiratsiooni. Taustainfo: • EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 1.3 - Kõrgkool peab tagama, et omandatav haridus on riiklikult tunnustatud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning õppekavad ja haridusinstitutsioon oleks vastavalt nõuetele akrediteeritud. 2.10. Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust. Seisukoht: EÜL mõistab konsolideerimise vajadust Eesti teadus- ja kõrgharidusmaastikul. Oleme kindlal arvamusel, et konsolideerumisega peab kaasnema õppekavade dubleerimise vähenemine, sünergia seni eraldiseisvate asutuste vahel ning suurem majanduslik efektiivsus. EÜL ei võta seisukohta G. Okki raportis väljapakutud liidetavate asutuste nimekirja osas. On oluline mõista, et vaid läbi asutuste liitmise ei ole võimalik lõplikult vähendada õppekavade dubleerimist. Näiteks, õigusteadust õpetatakse hetkel nii Tartu ja Tallinna Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuna konsolideerimine viimased õppekavasid ei vähenda, siis on oluline, et dubleerimise vähendamine oleks kaasav ja läbimõeldud protsess, mida mõtestatakse ka konsolideerimisest eraldi. Samas peab pidama meeles, et teatud määral on Eesti kõrghariduses vajalik ka tervislik sisekonkurents. Hetkel on see olemas näiteks haridus- ning filoloogiavaldkonna õppekavade puhul. Osast väljatoodud konsolideerumistest on räägitud ka varem (näiteks võimalus liita Tallinna Ülikooliga Eesti Kunsitakadeemia), osad liitmised on esimest korda Eesti meedias välja pakutud ning nende taustaargumentatsiooni ei ole välja toodud seni ei meedias ega ka raportis endas. Taustainfo: • EÜLi volikogu 4. septembri otsus 2.11. Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel. Seisukoht: EÜL toetab ülikoolide (tipp-)juhtimise kompetentsuse tõstmist ning otsustusprotsesside lihtsustamist ja läbipaistvamaks muutmist. EKKA ehk Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur on Eesti kõrgkoolide juhtimisele viimastel aastatel andnud pigem positiivset tagasisidet, seda nii töötajatele suunatud küsimustike kui ka välishindamiste tasandilt. Nõrgemaid juhtimisalaseid hinnanguid on antud kõrgkooli võtmetulemuste määramisel ning TAL rahastusega seotud valdkondades. Nõrgemaid hinnanguid on siiski antud ka väitele “Vastutus kõikidel juhtimistasanditel on määratletud ja kirjeldatud ning toetab kõrgkooli eesmärkide saavutamist ja põhiprotsesside sidusat toimimist.” (Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 3(1), 2015, 80–102, “Eesti kõrgharidus institutsionaalse akrediteerimise tulemuste taustal ehk Mida juhid peaksid teadma”. Probleemiks osutub tihti ka see, et akadeemilisse tippu jõudnud teadureid peetakse automaatselt ka headeks juhtideks, kuigi neil ei pruugi olla juhtimiskogemust väljaspool teadustööd tegevaid rühmi. Veendumus, et akadeemilise üksuse parim juht on akadeemik on pigem tehnokraatlik ning ei ole kooskõlas juhtimist uurinud praktikute analüüside tulemustega. Kõigis Ülikooliseaduse järgi toimivates kõrgkoolides ning Tartu Ülikoolis peab ülikooli kõrgemasse otsustuskogusse (senatisse) kuuluma ka 20% tudengite esindajaid. Tallinna Tehnikaülikoolis tudengitele kõrgeimas otsustuskogus kohti tagatud ei ole, küll aga on nõukogus ⅕ kohtadest üliõpilastele. Taustainfo: • EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.4 - Kõrghariduse rahastamist puudutavate otsuste tegemisel peavad olema kaasatud kõik osapooled ja huvigrupid ning nende seisukohtadega arvestatakse. Otsus, mille tegemisel ei ole kaasatud kõiki osapooli, ei ole demokraatlik ega jätkusuutlik. • Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.1 - Kiiresti muutuvas maailmas peavad ülikoolid vastu võtma mitmeid keerulisi otsuseid. Nende otsuste tegemiseks tuleb muuta ülikooliseadust ja ülikoolide seadusi nõnda, et ülikooli kõrgem otsustuskogu oleks suurema otsustuspädevusega ja võimalikult sõltumatu organ, nagu seda on näiteks TTÜ seadusega loodud kuratoorium. Sealjuures peab ülikoolide juhtkondadel olema õigus neid otsuseid ellu viia. • Eesti Üliõpilaskondade Liidu 2015. aasta Riigikogu valimiste platvormi punkt 1.2 - Eesti üliõpilaskonnad ja nende esindajad soovivad olla kõrghariduse rahastamist ja korraldust puudutavates diskussioonides riigi silmis ülikoolidega võrdväärne osapool. 2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus. Seisukoht: EÜL toetab mõtet luua ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus. Senine praktika õppejõudude valimise protsessis ei võta võrdselt arvesse kõiki õppejõu töös vajaminevaid oskuseid, iseäranis õpetamisoskuseid. Õpetamisoskuse väärtustamiseks on vajalik arvestada seda kui väärtuslikku oskust uue akadeemilise töötaja tööle võtmisel, arendamisel ja atesteerimisprotsessis. Kõigi õpetamistööga tegelevate ülikooli töötajate valimisel peab peamiseks kriteeriumiks olema professionaalne õppetöö läbiviimise oskus. Viimase toetuseks peavad kõigil õppejõududel olema võrdsed võimalused arendada enda pedagoogilise pädevusi ja seda ühise täienduskoolituse keskuse abil. Taustainfo: • Mõtet toetab EÜL ettepanek haldus- ja tulemuslepingutes punkt 1. õppejõu õpetamisoskuste kohta. Eesti Üliõpilaskondade Liit ei toeta järgmisi ettepanekuid: 2.4. Asendada praegune tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga kus riik rahastab Eesti kodanike õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui üliõpilane sooritab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis. Seisukoht: EÜL ei toeta tasuta kõrghariduse süsteemi asendamist koolituslepingute süsteemiga. EÜL on seisukohal, et kõrghariduse rahastamist puudutavad otsused ja määrused peavad olema planeeritud pikaajaliselt ja ning jätkusuutlikult. Kõrgharidusreform jõustus lõplikult alles aastal 2013, esimesed selle süsteemi järgi õppijad lõpetavad nominaalaja sel õppeaastal. Süsteemi hindamiseks peaks minimaalselt olema möödunud 3+2 aastat ehk bakalaureuse- ning magistriõppe nominaalajad. Seega leiame, et toimunud kõrgharidusreformist on möödunud liiga vähe aega, et oleks võimalik teha järeldusi, mille alusel olemasolevat süsteemi reformida. Kõrgharidusega inimeste osakaal Eestist väljarändes on 11% 20-24 vanuserühmas ja 29% kogu väljarändes (Statistikaamet, 2014). Seega ei ole võimalik tööjõu väljavoolu probleemi lahendada läbi kõrgharitud inimeste Eestisse jääma sundimisest, kui see osa ühiskonnast on ka hetkel tõenäolisem Eestisse jääja. Taustainfo: • EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokumendi punkt 7.5 - Riik kui ka kõrgkoolid peavad hoolitsema selle eest, et ei eksisteeriks (varjatud) õppemakse. • EÜLi volikogu 4. septembri otsus. Eesti Üliõpilaskondade Liidu jaoks on olulisemad tegevused, mida peab ellu rakendama järgmised: • 2.15. Luua ülikoolide ühine õpetamiskoolituse ja õppejõudude täienduskoolituse keskus. • 2.9. Moodustada riiklik fond (rahastu) mis rahastaks individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude toomist Eesti ülikoolidesse. • 2.7. Muuta ülikoolide teadusrahastuse proportsioone selliselt, et baasfinantseerimise osakaal tõuseks praeguselt 5-10 protsendi tasemelt 50 protsendile. • 2.11 Tõsta oluliselt ülikoolide professionaalse (tipp-)juhtimise kompetentsi taset, lihtsustada otsustusprotsesse ja muuta neid läbipaistvamaks. Konkretiseerida vastutuse jaotust tippjuhtkondade liikmete vahel. • 2.10 Kujundada ümber ja konsolideerida Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk, eesmärgiga suurendada nende asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduslikku jätkusuutlikkust. Jaanus Müür Juhatuse esimees Eesti Üliõpilaskondade Liit Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Teadus- ja arendusnõukogu raporti avalik konsultatsioon

Eesti Keele Instituudi toetuseks - arvamus Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportile Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on loetletud, milleks on Eesti riik loodud. Rõhutatud on, et tuleb kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti keele kui rahvust ja kultuuri ühendava lüli nõue ei ole alati põhiseaduses olnud. Rahvalt laekunud ettepanekute alusel parandas selle vea Riigikogu alles 2007. aastal ning lisas eesti keele kaitsmise rahvuse ja kultuuri kaitsmise kõrval riigi kohustusena koguni põhiseaduse preambulisse. Eesti kultuurist ei saa pärast seda enam rääkida ilma eesti keeleta, mille arendamiseks ja hoidmiseks on loodud juba ligi 70 aastat tagasi Eesti Keele Instituut (EKI). EKI põhieesmärk ja EV põhiseaduse mõte langevad kokku - EKI on asutus, mis on seisab hea selle eest, et ühiskond väärtustaks eesti keelt kui põhilist Eesti ühiskonda siduvat jõudu. EKI on kõrge kvalifikatsiooni ja suurte kogemustega teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade eesti kirjakeele korraldamise ja arendamise kaudu. Selles valguses oleks vastutustundetu töötada vastu rahva soovile ning ebamõistlik liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga. See teguviis võib väga kergesti viia rahvusliku identideedi kandja lahustumiseni teiste teaduste hulka ning selle teo tagajärgi on raske ette ennustada. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus palub tõsiselt kaaluda Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ümberkujundamist ja säilitada EKI iseseisva asutuse staatus ning anda eesti keelele võimalus vabalt areneda ja kasvada. Katre Riisalu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esinaine Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019

Toiduliidu tagasiside EL POL eelnõule. Minu tagasiside strateegiale. Võtan eelnõu aluseks ja kommenteerin,mis silma jäi ja mida oskan. Üldised tähelepanekud Raamseisukohtade kujundamisel. • Konkurentsivõime ühtlustamine EL-s peab olema läbivalt võtmesõna. SELGITUS: vastasel korral on ebavõrdsed konkurentsitingimused liikmesriikide ja nende ettevõtjate vahel (näiteks keskkonnatasud,pakendiaktsiisid jms, milles Eesti on üle Euroopa keskmiste määradega,mis raskendab konkureerimist eriti välisturgudel,kus konkureeritakse eelkõige meie naaberriikide ettevõtetega nagu Läti,Leedu,Soome. Ja kui nendes on maksukoormus ettevõtetel väiksem, on ka toodete/teenuste omahind madalam). Levinud müüt, et eksporditurgudel ei oma toote pakkumishind võrreldes toote eripära ja kvaliteediga erilist tähtsust, ei ole õige – vähemalt toiduainete puhul mitte; Näiteks pakendiaudit on minule tagasisidena tekitanud tohutu segaduse ettevõtetes ja suure lisakulu,mida teistes sihtriikides ei ole. Kokkuvõtvalt: võimalikult ühtsed alused tegevustes,maksustamisel,energiahindades, tööjõu maksudes,piiriülesel kauplemisel jms.EL-s, kuid arvestada ka riigi iseärasusi. • Ainult mikro,väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamine ei ole õige, peaks toetama ka suuri ettevõtteid. Selgitus: Siin võiks toetuda Eesti kui liikmesriigi väiksusele ning kasutada erisust. Suured ettevõtted Eestis (millised ei pruugi olla suured maailma mastaabis) veavad reeglina sektorite arengut ja ka innovatsiooni. Neil ongi reeglina turuliidritena ka selleks moraalne kohustus. Ettevõtluses, kus valitseb konkurents, peaks olema ka võrdse kohtlemise printiip ning vastasel korral ei ole suured ettevõtted, kes omakorda suured eksportijad, konkurentsivõimelised maailmas. Tänu suurtele ja keskmistele ettevõtetele arenevad tööstussektorid, mikrod ja väiksed pigem täiendavad nishitoodetega, kuid eriliseks innovatsiooniks ei ole neil tihti võimekust ega oskusi. Kontserni suurettevõtted toetuste puhul nagunii langevad ära, räägime eelkõige Eesti oma suurtest ettevõtetest. Võiks leida enam tasakaalu ka toetamisel – toetada võimekaid, ekspordi- ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid olenemata suurusest. Kokkuvõtvalt: Võiks leida enam tasakaalu ka toetamisel – toetada võimekaid, ekspordi- ja konkurentsivõimelisi ettevõtteid olenemata suurusest. • Pooldaks kogu tööstussektori eraldi väljatoomist poliitikadokumenti, et anda fookust ja sõnum, et tööstussektor on riigile oluline. Ja Eestis see nii siiski on – panus SKP-sse,eksport, töökohad, tööjõumaksud, kohaliku tooraine väärindamine jms. • Ettepanek,mis võiks olla Tööstuspoliitika alapeatükis: Samuti on valdkonna arenguks oluline koostöö teiste riikidega ja osalemine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. See on ülioluline kõikides valdkonades – teada,mis toimub teistes EL sihtriikides konkreetsetel teemadel. Haridus, noored, kultuur ja sport Noored on välja toodud – see on positiivne. Teame,et meil on noorte töölerakenduvus suhteliselt hea võrreldes teiste nn.heaoluriikidega. Kuid minu meelest on vananeva ühiskonna tingimustes tuua eraldi punktina sisse ka eakate integreerimine töömaailma ja ettevõtjate valmisolek enam seda vanusegruppi ka tulevikus enam kasutada. Jah, on sees ümberõpe, oskuste lõhede vähendamine, aga vääriks eakate eraldi punktina sõnastamist. Keskkond- Ressursitõhusus Kirjas on eelnõus p.39: Igale liikmesriigile tuleks seada individuaalne soovituslik ressursitõhususe eesmärk. Soovituslik eesmärk on vajalik selleks, et iga liikmesriik saaks kasutada selliseid poliitikasuundasid ja meetmeid, mis on majanduslikult ja keskkonnaalaselt kõige kasulikumad ja kooskõlas laiemate poliitikaeesmärkidega, näiteks energia-, kliima- ja maaelu poliitikatega. Ressursitõhususe eesmärgid peavad olema seatud liikmesriigi tasandil, sest tööstussektorite jaotus on riigiti erinev. Ühtse siduva eesmärgi seadmine nõuaks põhjendamatult suuri investeeringuid. Kommentaar: väga õige sisu. Siin tulekski vaadata siseriiklikult,mida näiteks KKM aga ei tee,sest neid ei huvita majandus ja konkurents,keskkonnahoiust on saanud karistus mitte suunav tegevus. Keskkond- Jäätmemajandus Kirjas on eelnõus p.42: Samuti tuleb soodustada, et esmase tooraine kasutuse vähendamine vähendaks jäätmeteket, jäätmete korduskasutus ja ringlussevõtt suureneks ning ettevõtjad ja tarbijad oleksid motiveeritud jäätmeid liigiti koguma. Kommentaar: puudu see, kuidas kavatsetakse soodustada ettevõtteid ja motiveerida tarbijaid? Ettepanek lisada,et „riigipoolse teavitustegevusega ja toetustega“,sest paraku liigub ka jäätmemajanduse suund ikka sinnapoole, et kehtestada ettevõtjatele lisamaksud,millest laekub enam raha riigikassasse,kuid riigilt vastu ei saa vahendeid näiteks erinevateks uuringuteks, teavituseks. Eelnõus kirjas p.43: Toetame ühtsete reeglite ehk miinimumnõuete kehtestamist tootja laiendatud vastutusele EL tasemel. See annaks tootjale stiimuli toote arendamisel arvestada toote olelusringi. Eestis on tootja laiendatud vastutust rakendatud mootorsõidukitele, elektri- ja elektroonikaseadmetele, patareidele ja akudele ja üldiselt pakenditele. Kommentaar:Väga hea toetada tuleks ka seda põhimõtet,et kogu EL-s oleks tagatud näiteks pandipakendi süsteem ja ka võimalikult ühtne aruandlus. Ka pakendite taaskasutusse võtmine on kulu,mille ettevõtted kinni maksavad ja mis kandub üle toote omahinda. Ettepanek lisada siia alapeatüki alla veel: Tõhustame riigipoolset keskkonna alast järelvalvet nii resursside säästvamaks kasutamiseks kui tootja vastutuse täitmisel. Selgitus: praegu paljud ettevõtted kas üldse ei täida seatud tingimusi näiteks pakendite osas või teevad kõik selleks, et lisamaksudest kõrvale hiilida. Nii langebki näiteks pakendiaktsiisidest suurem koormus nendele ettevõtetele, kes ausalt äri ajavad. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon Eelnõus kirjas p.113: EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, Horisont 2020, suurte partnerluste ja ühisalgatuste osalustingimused annavad konkurentsieelise suurtele tegijatele. Jätkuvalt on probleem ka raamprogrammi projektide tulemuste jõudmisega turule ja ühiskondlikku kasutusse. Seetõttu tuleb järgmise raamprogrammi läbirääkimistel seada eesmärgiks lihtsama, sidusama ja osalusbarjäärideta rahastusinstrumendi loomise. Uus raamprogramm peab edendama partnerlustes osaluse laiendamist ja tagama suurema toetuse väikeste ning keskmise suurusega projektidele. Kommentaar: Nõus, et VKE-le pöörata enam tähelepanu ja anda võimalusi, kuid samas ei saa nõustuda, jälle ainult VKE-d. Ettepanek sünastada järgmiselt: tagama juurdepääsu võimekatele ettevõtetele, diferentseerides toetusi erinevate suurustega ettevõtete puhul. Või midagi sarnast. Põllumajandus ja kalandus – kommentaar: siin on suudetud Eesti eripärasid küll sisse tuua nii niitmise toetuste,rohestamise kui näiteks turutõrgete puhul. PÕM on head tööd teinud, kuid ära on unustatud toidutöötlejad ehk toidutööstused. Eelnõus kirjas p.143: Ettepanek: Lisada ka tulevikuks koolileib (pagaritoode),mis on oluline kiudainete allikas. Eelnõus kirjas p.145 Põllumajandussaaduste ja -toodete kaubanduse valdkonnas peab olema tagatud vaba turumajandus ja konkurentsieeskirjade nõuetekohane rakendamine, et vältida suuremat turujõudu omavate ettevõtete poolseid kuritarvitusi. Arvestades, et üle 50 % EL-i toidu- ja joogitööstuse käibest annavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, tuleb kavandada meetmeid, parandamaks nende suutlikkust uutele turgudele pääsemiseks. See on Eesti suunad EL – palun esitada Eesti statistika lisaks. Uutele turgudele pääsemisega, kaubanduskettide sortimenti pääsemisega on probleeme sõltumata ettevõtte suurusest. Eelnõus p.146: Muuhulgas: Eelisarendada tuleb energiatõhusaid ressursisäästlikke tootmisviise, mis soodustavad lühikese tarneahela kaudu toidu kiiremat tarbimisse jõudmist. Kommentaar: Ei toeta seda osa punktist, kuna lühikeste tarneahelate soodustamine moonutab konkurentsi läbi planeeritud ja väljatöötatud toetusmeetme MAK-st, eriti MVE-te osas. Eelnõus p.154: Arvestades EL-i põllumajandusturgude suuremat avatust maailmaturule ja konkurentsile ning sellega kaasnevat hinnavolatiilsust tuleb senisest enam tähelepanu pöörata kriisijuhtimisinstrumentidele, mis muuhulgas kindlustaks põllumajandustootjate sissetulekuid turu- ja tootmisriskide vastu. Kriisidele reageerimise võimekust parandaks kriisijuhtimisinstrumentide rakendamise lihtsamaks ja paindlikumaks muutmine. Lihtsalt kommentaar: on EL tasandil põllumajandus sektor,kus heal ajal korjatakse lisaks ülisuurtele toetustele tulu ja halvematel aegadel nõutakse saamata jäänud tuluosa kinnimaksmist riikide poolt. Eesti põllumehed on siin paraku vaeslaste osas,seetõttu on meie tooraine suhteliselt kõrge hinnaga,mis jälle kandub toote lõpphinda üle, kuid konkureerima peame nii toorainet kui tooteid müües võrdsetel alustel teiste riikidega. Ka põllumajandustootmine on äritegevust,millel ongi omad riskid,mida ei pea avaliku rahaga kinni maksma, küll aga tõsiste kriidside puhul tegema kõikvõimaliku riigi poolt, et mõjusid pehmendada. Eelnõus p.159: Mahepõllumajandus on suure potentsiaaliga ja kiiresti arenev sektor, kus nõudlus toodete järgi kasvab kiiremini kui tootmine. Mahepõllumajanduse arengut toetav EL-i seadusandlus peab olema ühtne ja selle väljatöötamisel tuleb tagada tarbijate usalduse säilimine. Oluline on tootmisele suunatud subsideerimise jätkumine ning EL-i ja kolmandate riikide tootjate poolt EL-i turule sisenevatele mahetoodetele esitatavate nõuete võrdsustamine. Samuti on valdkonna arenguks oluline koostöö teiste riikidega ja osalemine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses. Palun statistilist põhjendust: Mahepõllumajandus on suure potentsiaaliga ja kiiresti arenev sektor, kus nõudlus toodete järgi kasvab kiiremini kui tootmine. Kommentaar: Eestis on mahetoodete osakaal 1% müügikäibest ja mingit puudujääki ei ole (müügikäive tõuseb aastas 0,2%). Pigem näitavad turu-uuringute andmed seda, et inimesed ei näe põhjust oluliselt rohkem mahetoodete eest maksta. Kuna mahetootjatele on aastaid makstud miljonites toetusi, kuid pole kohustust toodetud toorainest ega motivatsiooni teha tooteid,soovitakse ühte sektorit endiselt avaliku rahaga doteerida, rääkides keskkonna hoiust. Puuduvad teaduspõhised andmed,et mahetoit oleks inimestele kasulikum/tervislikum kui tavatoit. Uuringuid on tehtud suurelt osalt vaid pestitsiidide sisalduse kohta,mis võib olla erinev tõesti,sõltudes konkreetsest tootest ja päritolumaast. Eesti toodetel siin jällegi eelis, vahed on väikesed. Toitainelisi erinevusi mahe- ja tavatoodetel ei ole. Mahepõllumajanduse toetamisega soodustatakse osade inimeste isikliku hobi kinnimaksmist avaliku rahaga ning turundusargumenti. Tegelikult muutub suureneva rahvastiku tingimustes üha olulisemaks kogu inimkonna äratoitmine ja seetõttu vajaks enam tähelepanu kogu põllumajandus ning toidutööstus. Tuleks leida tasakaal tava- ja mahetootmise vahel,mitte toetada üha enam ühte nishitootmist. Tervisepoliitika Ettepanek: Lisada lisapunkt tarbijate teavitamisest tasakaalustatud ja tervislikust toitumisest, kuna SoM-s valmib ka Toitumise Roheline Raamat ja valmivad uued Toitumissoovitused ning ülekaalulisus on ka üha enam Eesti probleem Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019

MTÜ Eesti Muusikakogude Ühenduse arvamus Eesti Muusikakogude Ühendus teeb ettepaneku lisada Autoriõiguste kaitse peatüki alla uus punkt, mis käsitleks ühetaoliste erandite tegemist (rahva)raamatukogudele, et võimaldada teoste piiranguteta kojulaenutamist. Eesti Euroopa Liidu poliitika võiks näidata initsiatiivi, mis toetab teavikute võrdse kohtlemise printsiipi sõltumata infokandja vormist: raamatukogud ei pea mistahes teavikute (sh filmid, e-raamatud jm e-teavikud) laenutusõiguse saamiseks sõlmima autorite ja kaasnevate õiguste omajatega litsentsilepinguid ega muid kokkuleppeid, vaid võivad neid osta ja laenutada vabalt. Õiguste omajail oleks sealjuures õigus saada laenutuste eest õiglast hüvitist. Hetkel on erinevates Euroopa riikides erinev poliitika laenutuspiirangute ja laenuhüvitiste osas. Rentimis- ja laenutusõigust reguleeriv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/115/EÜ artikkel 6 võimaldab liikmesriikidel teha erandi üldsusele laenutamise ainuõigusest fonogrammide, filmide ja arvutiprogrammide suhtes, tingimusel, et vähemalt autorid saavad sellise laenutamise eest tasu. Eestis on kehtestatud erand helisalvestistele, mille vaba laenutamine on lubatud, kui Eestis levitamise algusest on möödunud 4 kuud, filmide kojulaenutamine on aga lubatud vaid juhul, kui filmi esmasalvestuse tootja on andnud selleks loa. Mitmes Euroopa riigis ei piirata filmide laenutamist raamatukogudest üldse, mõnes riigis on laenutamist piiratud vaid aktiivsel levitamise perioodil. E-raamatute laenutusõiguse hankimine on aga hoopis keeruline ning ülimalt piiratud. Taolised piirangud raskendavad rahvaraamatukogudel nende funktsioonide täitmist, ei sobi kokku valdkonna üldiste ja üldtunnustatud tegutsemispõhimõtetega ning ei vasta kuidagi kaasaja ühiskonna vajadustele. Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile. Kirjanduse kõrval on ka muusika, filmide jm vajalike materjalide kättesaadavaks tegemine Eesti rahvaraamatukogudele seadusest tulenev kohustus. Eesti poolt võiks teha ettepaneku muuta eelnimetatud direktiivi nii, et liikmesriikidel ei oleks mitte võimalus, vaid kohustus teha raamatukogudele vajalikud erandid. Lugupidamisega Kaie Viigipuu-Kreintaal Eesti Muusikakogude Ühenduse esimees www.luts.ee/emky Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019

Tallinna Keskraamatukogu ettepanekud dokumenti "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019": Meie ettepanek on eemaldada punktist 94 viimane lause: „Raamatukogudel peaks olema lubatud autoriga kokku lepitud tingimustel oma kogusse kuuluvate elektroonilises formaadis olevate teoste kättesaadavaks tegemine ka väljaspool kohapealseid eriseadmeid võrgupõhise teenusena kasutaja poolt valitud kohas ja ajal“. Antud lause kirjeldab olemasolevat olukorda. Näiteks, autoriõiguste omajatega kokkuleppel saab Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnast ELLU (https://ellu.keskraamatukogu.ee/) laenata ca 1000 e-raamatut kasutaja poolt valitud kohas ja ajal. Probleem on aga selles, et täna on autoriõiguste omajatel (autoritel, kirjastustel, e-raamatute tootjatel ja levitajatel) õigus raamatukogudele e-raamatuid (sh laenutamiseks) mitte müüa. Näiteks 2014. aastal ei saanud Tallinna Keskraamatukogu Eesti Digiraamatute Keskuse vahendusel laenutamisnõusolekut 49le soovitud uue e-raamatu nimetusele, mis moodustas kõigist soovitud uutest nimetustest 17,8%. Saamata jäänud e-raamatutest 55,1% olid kirjutatud eesti autorite poolt. Nii nagu trükiraamatuid, peaks ka e-raamatuid (raamatute osas peab kehtima tehnoloogia-neutraalsuse põhimõte) saama raamatukogud avalikkuse huvides osta ja laenutada nii, et iga kord eraldi selleks autoriõiguste omajatelt luba küsima ei pea, sealjuures e-raamatute laenutus peab olema autoritele hüvitatud sarnaselt paberraamatute laenutusega. Peame vajalikuks lisada punkti 94 juurde põhimõtte, et raamatute võrgupõhine laenutus ei tohi sõltuda ajast ja kasutaja geograafilisest asukohast. Antud eesmärk toetab isikute vaba liikumist ja teadmistepõhist majandust. Nii saaksid nt üliõpilased laenata eestikeelseid teoseid ka välismaal õppides või töölähetusel olles. Kindlasti toetaks see eesti keele ja kultuuri säilimist. Teeme ettepaneku lisada uus punkt: Eesti keele ja kultuuri püsimajäämiseks on oluline teavikute (raamatud, e-raamatud, videod, CD-plaadid jne) võrdse kohtlemise printsiip, st raamatukogud peaksid saama ilma autoriõiguste ja kaasnevate õiguste omajate nõusolekuta osta ja laenutada kõiki teoseid sõltumata formaadist (nt ka audiovisuaalseid teoseid), kuid õiguste omajail on õigus saada selle eest õiglast hüvitist. Punkt 129 ütleb, et käibemaksusüsteemi elujõulisuse tagab maksuerisuste ja –vabastuste kaotamine (sh näiteks vähendatud määrad). Me ei saa olla nõus sellega, et raamatute käibemaksu tõstetakse eesmärgiga käibemaks kõikidel kaupadel ühtlustada, pigem peame vajalikuks e-raamatute käibemaks võrdsustada täna kehtiva raamatute käibemaksuga. Leiame, et raamatute ja e-raamatute madalam käibemaks aitab toetada teadmistepõhist majandust ja ühiskonna võrdsemat arenemist. Meie ettepanek on antud punkt ümber sõnastada. Teema haridus, noored, kultuur ja sport all jääb arusaamatuks, kas ja mil määral toetatakse mitteformaalseid haridusprogramme, nt raamatukogudes läbiviidavaid koolitusi (nt koolitused tööotsijatele, tööturule naasvatele noortele lapsevanematele, uussisserändajatele; digipädevuse arendamine jne). Lugupidamisega Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu direktor www.keskraamatukogu.ee Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019

„Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamused ja märkused : Eesti , oma Euroopa Liidu poliitika kujundamisel peaks lähtume seisukohast- mis on kasulik Eestile on kasulik Euroopa Liidule. 1. Seni puuduoleva Tööstuse peatüki lisamine Eesti Euroopa Liidu poliitika eelnõusse on ülioluline . Euroopa Liidus on üldiselt on aru saadud töötleva tööstuse tähtsusest ning seoses nn. „Industry reborniga“ on seatud eesmärk - 2020 töötleva tööstuse osatähtsus viia 20% SKP . Selline mõõdetav selge eesmärk peaks kajastuma eelnõus „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“, mis annaks signaali Eesti töötleva tööstuse ettevõtetele kindlustunde konkurentsivõime säilitamisel ja edasiste investeeringutekindluse. Töötlev tööstus, eriti energeetika ja põlevkiviõli ja -keemia on väga pikaajaliste investeerimismahukusega sektorid. 2. Kliimapoliitika: Toetame Eesti seisukohta, et süsinikulekke ohuga sektorite määramisel ja hindamisel tuleb põhjalikult analüüsida konkreetsete sektorite konkurentsivõimet, tulenevalt karmistuvatest tingimustest EL-is ning toetada eelkõige ebavõrdsetest turutingimustest mõjutatud sektoreid. Samuti tuleb vältida täiendavaid, turumoonutusi tekitavaid, normatiivseid sekkumisi kauplemise süsteemis. On arusaadav, et kliimapoliitikas Eesti kõike muuta ei saa, siis vähemalt kindlasti peaks seisma nende sektorite eest, millised on eelkõige ebavõrdsetest turutingimustest mõjutatud ning Eestile kasulikud. a) Põlevkivitööstus b) Energia tootmine. Oluline odav energia hind tööstusele. Energia siseturu edendamisel tuleb muuhulgas tagada konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavus tööstusele, pöörates samal ajal tähelepanu sellele, et energia hind ei paneks EL ettevõtteid võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega ebasoodsasse konkurentsiolukorda c) Tsemenditootmine d) Väetiste tootmine 3. EL keskkonnapoliitika on ei tohi muutuda looduskaitsepoliitikas, vaid peab tagama tasakaalus keskkonnakasutusega efektiivse ja pideva majanduskasvu ühtse turu kindlustamiseks. Samas keskkonnapoliitika rakendusmeetme nagu saastaja maksab printsiibi rakendamisel, tuleks arvestada sotsiaal-majanduslikku analüüsi ning liikmesriigi eripäraga. 4. Ringmajandus Ringmajanduspaketi eesmärgiks on muuta EL majandus konkurentsivõimeliseks ja ressursitõhusamaks. Seejuures on olulised mõlemad eesmärgid, kuid ressursitõhusus ning sellega seotud nõuded ei tohi kahjustada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes kolmandate maadega. Ringmajandus ei lõpe Euroopa piiridega ning globaalset dimensiooni tuleb arvesse võtta seoses vastamisega rahvusvahelistele kaubanduslepetele ning vältimaks tootmise nihkumist kolmandatesse maadesse ja toodete asendumist importkaubaga. Siinkohal tuleb pidada silmas, et importtoodetega seoses sarnaste nõuete jõustamine on komplitseeritum protsess. Näiteks ehitusmaterjalidega seoses juhime tähelepanu, et 2013 aastal jõustunud ehitustoodete määrus EL nr 305/2011 juba pöörab olulist tähelepanu toodete jätkusuutlikkuse aspektile ning ohtlike ainete sisaldusele ja emissioonidele. Aastaid on EL tasandil tegeletud ka ehitustoodetes ohtlikke aineid käsitlevate standardite väljatöötamisega ( mandaat M 336) – vastavate emissioonistandarditega ollakse lõpusirgel ning töö käib edasi ohtlike ainete sisalduse standarditega. Viimases valdkonnas tuleb teiselt poolt vastu REACH-määrus, mis piiramise ja autoriseerimise instrumentidega piirab ainete maandamata riskiga kasutusalad või keelustab väga ohtlike ainete kasutamise. Toodete vastupidavust ja kasutusiga tuleb pikendada, kuid seda ei tohi teha nende toimetõhususe (tootluse, jõudluse, toimivuse) arvelt. Tarbimisharjumuste kujundamisel tuleks lähtuda reaalsest olukorrast ning tõenäolistest tulevikutrendidest - juhime tähelepanu internetikaubandusele ja selle plahvatuslikule kasvule. Internetikaubandus on kasvav trend kogu Euroopas ning sellega kaasneb nii suurenev import kolmandatest maadest, täiendav pakkematerjalide kasutus kui ka transpordikulu. Oleme seisukohal, et välja tuleks töötada EL-ülene harmoneeritud lähenemine jäätmete lakkamise kriteeriumitele ja kõrvaltoodetele. REACH- ja CLP-määruse nõuded ning jäätmeregulatsioon peavad samuti omavahel kooskõlas mitte vastuolus olema. Sellega seoses tasub samuti hindamist, kas asjakohane võiks olla eraldiseisvate kvaliteedikriteeriumite väljatöötamine teisesele toormele. Probleeme esineb kolmandatest maadest imporditavate toodetega, mis paratamatult saavad jäätmeteks või tuleb taaskasutada EL territooriumil. Siinkohal ei ole aga abiks täiendavate nõuete seadmine EL tootjatele, vaid tuleb keskenduda impordi tõhusamale kontrollile, mis omakorda aitaks kaasa ka kohalike ettevõtete konkurentsivõime kaitsmisele. Ringmajanduspaketi väljatöötamisse peavad kindlasti panustama nii jäätme-, REACH (kemikaali-), majanduse kui ka muude asjakohaste valdkondade eksperdid võrdsemalt, kui on seni tehtud koostööd erinevate valdkondade poliitikate väljatöötamisel. Leiame, et täiendavate kulukate piirangute ja nõuete EL ettevõtetele kehtestamise asemel tuleks keskenduda olemasoleva õigusraamistiku paremale koostoimimisele ning nõuete jõustamise harmoneerimisele mitte ainult liikmesriikide vahel vaid ka kolmandates maades tegutsevate EL turule suunatud ettevõtetega seoses. Samuti toetame vajadust panustada töötajate väljaõppesse – üleminek ringmajandusele, aga ka olemasolev jäätme- ning kemikaaliraamistik nõuavad teadmistepõhist lähenemist ning innovatsiooni. Seda saab tagada panustades kompetentsi tõstmisesse. Lahenduste otsimisel tuleks kasutada terviklikku väärtusahelal ja elutsüklil põhinevat lähenemist. Tuleks keskenduda innovatsioonile, mis võimaldaks taaskasutamise, ringlussevõtu, ümbertöötlemise ning teisese tooraine hindu alandada. Sooviksime näha jäätmete lakkamise õigusaktide muutmist selliselt, et jäätmete õigusaktid muutuksid ressursside õigusaktideks, see võimaldaks hästi toimiva siseturu teisesele toormele. Ringmajanduse poliitika kujundamisel tuleks edendada ringmajandust pakkudes stiimuleid, mis julgustaksid ettevõtjaid arendama välja majanduslikult toimivaid lahendusi, selle asemel et määrata karistusi või piiranguid, mis kahjustavad konkurentsivõimet ja pärsivad investeeringud vajalikesse muudatustesse. 5. Toodete nõuete vastavuse tõendamine , ainetele labori testide läbiviimiseks tuleks vastav know –how (nõustamine) teha VKE-dele kättesaadavaks põhimõttel, et vastavate teenuste hinnavõrdlus on EL-s avalik . Niisamuti kiire ja adekvaatne info peaks olema saadaval iga liikmesriigi keeles, selleks et ettevõtted oskaksid tellida ainetele õigeid labori teste ja toodetele nõuete vastavuse tõendamiseks õigeid katseid. Näiteks kemikaalianalüüsid on keerukad ja kallid, eeldavad kõrget laborivõimekust ja kompetentsi, mistõttu vajab hindamist, kas täiendavatest nõuetest tingitud kasu on proportsionaalne tekitatava kuluga. Selleks tuleks luua EL-s ühtne süsteem VKE-de konsulteerimiseks. 6. Teadus ja arendustegevuse toetused on koondunud suurtesse liikmesriikidesse väiksemad liikmeriigid jäävad sellest toetuste ringist välja , selline olukord tekitab ebaproportsionaalsust. Tuleks leida ja rakendada meetmeid väiksemate liikmesriikide potentsiaali tõstmiseks T ja A toetuste saamiseks tootearendusele. 7. EL Seadusandluse mõjuanalüüs – „Parem regulatsioon“. Pea igast uuest regulatsioonist summa summarum EL tööstus suuremates liikmesriikides võidab ning teiste väiksemate liikmesriikide tööstus kaotab. Väiksemates liikmesriikides on väga väikesed ettevõtted , kes sellest tingituna toodavad väikestele turgudele. Võidavad suured ja kõikidele turgudele tootjad. Probleemiks on siinkohas on lisaks väikeste ettevõtete võimetus osa võtta seadusandluse mõjuanalüüsil läbiviidavatest küsitlustest, seega nagu probleeme seadusandluse mõjust väikeriigi VKE-le ei ole. Ettepanek: Väikesemad liikmesriigid peavad aktiivselt osalema EL vastavasisulistes diskussioonides ja mõjuanalüüsides. Kui ei, siis väikestel liikmesriikidel tuleks vastu võtta rasked otsused, milliseid tööstusharusid toetada ja milliseid aidata ümber orienteeruda . Lugupidamisega Hallar Meybaum Eesti Keemiatööstuse Liit Peterburi tee 46, 11415 Tallinn 6139775; 5169925 info@keemia.ee www.keemia.ee Osalusveeb, avaldatud 8 aastat tagasi