Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile „Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja arengukava rakendusplaani 2014-2017 heakskiitmine“

Käsitledes selle Arengukava seletuskirja ainult ühte lõiku leian selles mitmeid vastuolulisusi. Sellise lähenemisviisi korral ei taga järjekordne „arengukava“ eestlaste rahvuskultuurilist arengut, pigem soodustab taandarengut. …. Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest ja selle säilitamise väärtustamisest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus ning mille kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. …. 1. Arengukava peab lähtuma enne-kõike Eesti Vabariigi põhiseadusest ja alles seejärel teistest asjaoludest. Seda ka lauseehituslikult. 2. Eestlaste rahvuslik-kultuurilise Eesti Vabariigi „ühiskond“ on seoses okupatsioonide ja kolonistliku immigratsiooniga muudetud „mitmerahvuslikuks“ ja mitmekultuuriliseks. Valdavalt on nende „mitmerahvuslike“ immigrantide eeskõnelejatele omane vene šovinistlik rahvustunne ja vene imperialistliku missiooni mentaliteet („kultuur“), mis välistab „lõimumise“ eestlaste ühiskonnaga. See muudab lõimumise keeruliseks ka mitte-eestlaste Eestile lojaalsemate osale. Seda enam, et Moskvast õhutatakse järjekindlalt idapoolse Virumaa separatismi s.o. liitmist Vene Impeeriumiga. (Mingil arusaamatul põhjusel säilitatakse ka Eesti Vabariigis seda „rajooni“ mitte taastades põlise Virumaa ühtsust) 3. Väikerahvuse, eestlaste, keel ja kultuur terviknähtusena on seoses globaliseerumisega niigi ohustatud. Sinna mõne võõra kultuuri tehislik lisamine mõjutab negatiivselt väärnähtusena eestlaste kultuuri, ja seega ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri igavikulist säilimist, mis on ligi sada aastat tagasi loodud Eesti Vabariigi eesmärgiks. 4. Rahvusliku (rahvusriigi) kultuuri mitmekultuuriliseks muutmine, selle hägustumine, kahjustab eesti rahvuskultuurilist rikkust. „Multikulti“ väärarengu säilitamine, ja seda enam selle väärtustamine (!), on otseselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine … P.S. Ei tohi diskrimineerida ka eesti rahvust tema põlisel ning ainuvõimalikul elamisalal, Eesti Vabariigis, asustades siia põlisrahvuse elu kahjustaval määral võõrast rassist ja rahvusest eesti keelt mitteomaksvõtvaid võõrrahvaid, kes oma päritolu, usutunnistuse, poliitiliste ja muude veendumuste tõttu ei sulandu (pole võimelised „lõimuma“), ja ei soovigi seda, Eesti rahvusriigi ühiskonda. Osalusveeb, avaldatud 10 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile „„Riigi jäätmekava 2014 – 2020“ ja rakendusplaan aastateks 2014-2017 heakskiitmine“

Mõned arvamused Riigi Jäätmekavale Põlevkivisektori ( kaevandamis) jäätmete hulgast tuleks üldjuhul välja arvata aheraine kui tootmisprotsessi kõrvalprodukt, mis ei ole käesolevas põlevkivi käitlusprotsessis kasutatav .Aherainena vaheladestatud pinnas ja kivimid on edaspidi kasutatavad täitematerjalina või mitmesuguste pinnavormide kujundamisel. Põlevkivituhk on mõningal määral taaskasutatav ehitusmaterjalide tootmisel. Leeliselised veed vajaksid samuti mingit kasutust. Uurida tuleks leeliselise vee kasutusvõimalusi fenoolsete vete puhastamisel. Võib-olla saab tuhaväljade leeliselise veega parandada rabaveetoiteliste ojade-jõgede vee kvaliteeti. Katseliselt nt. Valaste kraav-ojas, kus puudub varasemate elukoosluste kahjustamise oht. Biolagunevatest jäätmetest on puidujäätmed valdavalt energeetiliselt põletatavad, seega pole vahetult kasutusseminevad „puidutöötlemisjäätmed“ sisuliselt jäätmed. Puidujäätmetest on käsitlemata raiejäätmed ja metsakasvatusel tekkiva alusmetsalise puhastus-valgustus-hooldusraide ning tuulemurru ja kahjurite tõttu hukkuv puidumass, kui metsakasvatuse protsessis tekkivad puidujäätmed. Põlevkivi, lubjakivi ja fosforiidi kaevandamise käigus tekkinud kaevandusjäätmete ladestuskohtade liigitamine ühemõtteliselt jäätmehoidlateks on mäetööstuslikult vale lähenemine. Sellega kaasneb ametnikkonna direktiiv-normatiivselt diletantlik, sisuliselt loodusseadusi ja kuhila sisemuses toimuvaid füüsikalis-keemiliste protsesse eirav, lähenemine aastatega stabiliseeruvatele oludele. Mäetööstuse ladestutele kohaldatakse Jäätmekavas prügiladirektiiviga kehtestatud teadusliku põhjenduseta sulgemisnormatiive. Omal-ajal lõpetati nn tuhamägede (põlevkivisisaldusega aherainest, tuhast ja õlitootmisjääkidest koosnevate mägede) isekuumenemine ja sisepõlemine lihtsa mäetipu lamedaks lükkamisega ja kohati terrasside kujundamisega. Sellega hajutati sisemised tõusvad gaasidevood ning alanes utmiskollete tegevus. Sadevee aurumine ülakihis alandas samas gaasivoo „tõmmet“. Prügiladirektiivi kattekihid omakorda soodustavad mõningal määral sisemisi kuumenemisprotsesse moodustades täiendava soojusisolatsiooni. Osalusveeb, avaldatud 10 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Lastekaitseseadus

Läbivalt on kasutatud seaduses võrdselt termineid lapse vanem, eestkostja ja last kasvatav isik. § 31 kohaselt on lasteasutuses viibival lapsel õigus kontaktivõtuks oma vanema ja eestkostjaga, kuid välja on jäänud õigus pöörduda teda kasvatava isiku poole. Teen ettepaneku paluda neil lisada seadusesse ka see õigus alljärgnevalt: § 31. Lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus (1) Lasteasutuses viibival lapsel on õigus sõltumatuks kontaktivõtuks oma vanema, eestkostja, teda kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning õigus esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lugupidamisega Helen Talalaev Osalusveeb, avaldatud 10 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Lastekaitseseadus

Tere! Mõned ettepanekud ja mõtted antud seaduse eelnõu osas Eesti Noorteühenduste Liidult. Ettepanekud 1) Lastekaitse nõukogu koosseisu arvata ka lasteombutsman või tema esindaja. 2) Lisada § 19 punkt, mis viitaks ka sellele, et lapse kasvatamine ja õpetamine ei või olla seotud kehalise või vaimse vägivallaga, olla ideoloogiliselt ühekülgne ega õhutada vaenu ja vägivalda. Mõtted 3) § 3lg 1 on kirjas - "Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele ning nende ametiisikutele, avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilistele isikutele, kes oma tegevuses puutuvad kokku laste ja lastekaitsega." Tekkis küsimus, kas seadus kehtib tõesti ainult neile kes puutuvad kokku laste JA lastekaitsega, mitte laste VÕI lastekaitsega? Tunnustame § 19, mis nüüd muu hulgas selgesõnaliselt keelustab lapse kehalise karistamise. Liisa Lillemets Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesimees Osalusveeb, avaldatud 10 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Lastekaitseseadus

Lastekaitseseadus kehtestatakse ühiskonnas last väärtustava ja lapse arengut soodustava käitumise ning elulaadi kujundamiseks, last toetava keskkonna loomiseks, lapse huvide esikohale seadmiseks, lapse elukvaliteedi parendamiseks ja lapse igakülgse arengu toetamiseks, tervist ja heaolu ohustavates tingimustes viibivale lapsele õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse tagamiseks ning kooskõlas LÕKi, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning teiste asjakohaste õigusaktidega. Seaduse väljatöötamise eesmärgiks lapse heaolu tagamisel ja lapse õiguste kaitsel on: (1) lapse huvide kaitse parimal moel; (2) riikliku lastekaitse korralduse välja arendamine ja riikliku järelevalve tõhustamine; (3) kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmine. Osalusveeb, avaldatud 10 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Avaandmete roheline raamat

„Avaandmete Roheline Raamat“ (AARR) on väga tervitatav ja vajalik dokument liikumisel homse tõhusalt toimiva avatud infoühiskonna suunas. Eesti Geoinformaatika Selts (ESTGIS) toetab igati liikumist selles suunas, lähtudes meie erialasest teabest ja huvist oskame kõige enam näha vajadusi ruumiandemete masinloetaval kujul kättesaadavaks tegemisest, mida ka nimetatud dokument olulise (majandusarengu seisukohalt olulisima) osana kogu valdkonnas näeb. AARR lähteseisukohad on väga edumeelsed, ent meile tundub, et dokumendi mõnedes konkreetses lõikudes ehitatakse nende progressiivsete üldiste põhimõtete rakendamise teele olulisi, ebamõistlikke ja kohati ka ebaseaduslikke takistusi. Järgnevas mõned ettepanekud nende kammitsevate ebakõlade kõrvaldamiseks või parandamiseks. Sisuliselt osalt samu vastuolusid nendib ka Nõrkuste loend (lk 11): 2.7. Andmekogude õigusaktid on harmoniseerimata 2012. a. AvTS muudatustega, mis loob võimaluse erinevateks tõlgendusteks andmekogude andmete avaandmetena käsitlemisel. Positiivsed printsiibid, millistest dokumendis näeme kohati ebajärjekindlat taganemist:_ Üheks juurdepääsu takistavaks piiranguks on ka juurdepääsutasu nõue. Lk. 3. Avalikud otsi- ja lehitsemisteenused ei kaota andmete mahalaadimise vajadust. Lk. 9. Ptk 2.2. Ptk 2.4 Üleriigilised initsiatiivid (lk 10). a) teeme riigi ruumiandmed töödeldaval kujul avalikuks - see annab kodanikele ja ettevõtetele võimaluse ise luua riigi andmete põhjal otstarbekaid teenuseid; b) läbipaistvuse ja kaasatuse suurendamiseks ning erasektori ergutamiseks uute rakenduste loomisele muudame avalikud ehk riigi ja kohalike omavalitsuste andmed masinloetavaks; Probleemsed lõigud. Taaskasutamises on ka rida ohte: mehhaanilise kontrollimatu taaskasutuse puhul võidakse andmeid interpreteerida valesti. Kommentaar – jah, ent kasutusepiirangute seadmine ei ole adekvaatne tee valetõlgenduste vältimiseks ja seda võiks ka selgesti rõhutada. Paremad metaandmed, avalikkuse/kasutajate teavitamine jmt võiksid siin aidata. (lk 4, ptk 1.2) Taani avaandmete strateegia kui positiivne näide (lk. 7, ptk 1.4). Taanis on ka ruumiandmed vabad, tasuta ja masinloetavalt, kasutamiseks piiranguteta ainult viitamise kohustusega. Taani on hinnanud andmete vabaks laskmise majanduslikult kauslikuks – saamata jäänud müügitulu kompenseerib kuhjaga eeldavalt saadav majanduse elavnemine. Ptk 2.3 Head näited (lk 9) Lõigus Maaameti geoportaal. On lause „Võrreldes Euroopa ja maailmaga on ruumiandmed Eestis hästi avalikustatud.“ Oleme nõus, et Maa-amet on teinud väga head tööd. Samas Soome, Taani, Island, Suurbritannia on siiski meist ees, nendel on enamus riiklikke andmeid juba ka vabalt ja tasuta alla laetavad, masinloetavalt ja väga lihtsa litsentsi alusel. Lõigus Eesti Geoportaal on (lk. 10) lause „Eesti geoportaali kaudu saab tasu eest taaskasutada ruumiandmeid.“ Tasu eest on hetkel võimalik andmeid tellida Maa-ameti Geoportaali kaudu, Eesti Geoportaali kaudu ei ole. Ja see ei ole hea näide, et andmed on tasu eest kättesaadavad, tasu küsimine on vastuolus Avaliku teabe seadusega. Seega, Maaameti andmete kättesaadavus on küll hea näide, ent kui järgitakse selles dokumendis mitmes kohas rõhutatud tasu võtmise võimalust muu kui täiendavat teenuste eest, on see muutumas eilse päeva heaks ent homset takistavaks näiteks. Väga sõbralik keskkond inimkasutajale ei asenda vajadust masinloetavaks kasutuseks. Ptk. 3.1 lk 14. Kasutada andmekogu tervikuna edaspidi vabalt, omades õigust andmekogu tervikuna enda arvutisse laadida ja kasutada oma rakendustes - nii tasuta kui tasulistes rakendustes – vajamata selleks luba või (täiendava) tasu maksmist. Vastavalt AvTS ei tohiks tasu küsida algandemete allalaadimise eest vaid ainult täiendavate teenuste eest. Ptk. 3.3 (lk 15) Nõuded andmete kvaliteedile, punkt 3. Ajakohasus ja asjakohasus on erinevad asjad, lisaks jooksvat aega kajastavatele andmetel on vajalikud ka vanemad andmed, nende puhul peab selgelt olema välja toodud ajamäärus (nt metaandmetes või eraldi kirjena) Ptk 3.3 punkt 4. Kättesaadavuse all on kirjas „Andmed on saadavad võimalikult laiale kasutajateringile võimalikult laia kasutuseesmärgiga.“. Peaks asendama lausega „Andmed on tasuta kättesaadavad võimalikult laiale kasutajateringile võimalikult laia kasutuseesmärgiga.“ Ptk 3.4 (lk 15)Andmehulga litsents ja võimalik tasu Soovitatakse kasutada creative commons litsentsitüüpi. Creative commons sobib paremini loomingusele tööle, mitte andmekogule. Andmekogude puhul võiks soovitada Soomes välja töötatud litsentsi. http://www.maanmittauslaitos.fi/en/NLS_open_data_licence_version1_20120501 või selle analoogi. Ka Taanlastel on oma, Soomlastega analoogne litsents, mõlemad on CC tüüpi (pikkusega alla 1 lk) ja praktikas tõestatuna väga hästi toimivad. Ptk 3.4 Andmehulga litsents ja võimalik tasu viimane lõik „Avalik teave on soovitav avalikustada avaandmetena, kuid seadusega ettenähtud juhtudel on avalikustajal õigus nõuda andmete laadimise eest tasu. Eestis kasutab tasu võtmise õigust Maa-amet ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus.“ Nimetatud asutused ei ei küsi tasu mitte andmete laadimise eest vaid abonendi- või teenustasu. Abonendi- või teenustasu ei ole tasu teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest. ESTGIS-i hinnangul on avaandmete abonendi- või teenustasu küsimine vastuolus Avaliku teabe seadusega. Ptk 4.5 Avateenuseid toetav infrastruktuur, esimeses lõigus lause "X-tee light tagaks REST ehk json üle https teenused ja sisaldaks minimaalse hulga konventsioone ja mehhanisme." (lk 20 lõpp) see on väga hea mõte! Kuid järgmised kaks lauset: "Selline X-tee light oleks loomulik ehitada mitmetasemelisena, kus madalamatel tasemetel ei ole üldse autentimist. Nõudlikemate tasemetega autenditud/piiratud variant oleks ühildatud madalama tasemega.", on vastuolus peatükk 3.3 Nõuded andmete kvaliteedile "6. Diskrimineerimise vältimine. Andmed on esitatud avalikult, kättesaamiseks pole vaja registreeruda ega taotleda juurdepääsu."le Redaktsioonilised märkused. Euroopa Liidus peaks olema 28 liiget (kirjas on 27, lk 6, ptk 1.3) Lk. 7, ptk 1.4. Inglise release on tõlgitud kui andmete vabastamine. Sisuliselt õigem oleks avaldamine, loovutamine ?, kättesaadavaks tegemine. Peatükk 6 Mõistete all on puudu API definitsioon. Tekst vajab toimetamist – käändelõppude mitteühildumist, puuduvaid või liigseid sõnu, kirjavahemärke jmt on üsna sageli. Eesti Geoinformaatika Seltsi juhatuse esimees Tõnu Oja Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Rahvatervise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Rahvatervise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärgiks on analüüsida eelnõu koostamise vajalikkust ja otstarbekust. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020

Kultuuripoliitika raamatukogude töögrupp peab oluliseks, et „Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020“ leiaks kajastamist ka see, et riik kaitseb nii autorite kui teoste kasutajate õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule. Et riik toetaks ja algataks Euroopa Liidus autoriõigust puudutavate direktiivide muutmist, juhindudes teavikute võrdse kohtlemise printsiibist: raamatukogud ei pea mistahes teavikute (sh videod, e-raamatud jm e-teavikud) laenutusõiguse saamiseks sõlmima litsentsilepinguid ega muid kokkuleppeid. Selleks luuakse võimalus tasuda autoritele kõigi teavikute laenutuste eest Autorihüvitusfondi vahendusel õiglast hüvitist. Dokumendis peaks kajastamist leidma raamatukoguhoidjate koolitust puudutav. Raamatukoguhoidjate ja infospetsialistide tasemekoolitus toimub kõigil kõrghariduse astmetel rahvusvaheliselt tunnustatud, riigisisese õppekavagruppide kvaliteedi hindamise läbinud ning raamatukoguhoidja kutsestandardi kompetentsusnõuetest lähtuvate õppekavade alusel Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Riik peaks rahastama raamatukoguhoidjate tööalast täienduskoolitust, tagamaks nende pädevuse vastavust infoühiskonna uuenevatele nõudmistele. Teeme ettepaneku, et punktis 35.1 võiks lisada lause, et Riik toetab raamatukoguhoidjate erialase pädevuse arendamist. Teeme ettepaneku lisada põhimõte, et rahvaraamatukogude komplekteerimiskulud kaetakse nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi eelarvest. Kultuuriministeerium toetab maakonnaraamatukogu ülesannete täitmist raamatukoguteeninduse koordineerimiseks maakonnas ning ühe kohaliku omavalitsuse piire ületavaid algatusi raamatukoguteenuste väljatöötamisel ja arendamisel. Eestikeelne raamat on sõltumata vormist raamatukogude vahendusel kõigile tasuta ja piiranguteta kättesaadav. Praegu p 35.3 olev esimene lause „Eestikeelne raamat on sõltumata vormist kõigile kättesaadav“ on oma üldsõnalisuses arusaamatu ja deklaratiivne. Kättesaadav võib tähendada võimalust seda poest osta, kuigi täna pole paljudes kohtades raamatukaupluseidki. Meie ettepanek on konkreetselt näidata, et eestikeelse raamatu kättesaadavus tagatakse raamatukogudevõrgu kaudu. Et kättesaadavus oleks tagatud sõltumata inimese elukohast, ja tehakse seda tasuta. Teeme ettepaneku asendada punktis 35.4 väljend „Riik peab oluliseks“ väljendiga „Riik toetab“. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi