Konsultatsioon avatud: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020

Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riiklik kultuuripoliitika käsitab seda sihti kooskõlana kultuuri hoidmise ja järjepidevuse tagamise ning kultuurile omase uuenduslikkuse ja avatuse vahel. Riigikogus vastu võetud kultuuripoliitika põhialused on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020. Käesolev strateegiline dokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele (RT I, 1998, 81, 1353 ). Dokumendi koostamise lähtealuseks on ka Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, mis seab üheks eesmärgiks siinse kultuuriruumi elujõulisuse. Käesolevas dokumendis käsitatakse Eesti kultuurina nii eestlaste kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajate loodut. Kultuuriprotsessis osalevad kõik ühiskonna liikmeid kas loojate või loomingust osasaajatena. Eesti kultuur koos omanäoliste piirkondlike kultuuriruumidega on osa maailmakultuurist. Sport on osa kultuurist, kuid riiklik spordivaldkonna arengustrateegia töötatakse välja koostöös Eesti Olümpiakomiteega ning arutelud ja aruandmine arengusuundade üle toimub regulaarselt toimuval Eesti Spordi Kongressil. Kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Mitmekülgne kultuurielu mõjutab olulisel määral Eesti elanike heaolu, siinse elukeskkonna kvaliteeti ja riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kultuuripoliitika põhialused lähtuvad veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Käesolev dokument määratleb kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ja tegevussuunad Vabariigi Valitsusele, pidades samal ajal silmas, et kohalikel omavalitsustel on kanda oluline roll kohaliku tasandi kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ning kultuuritegevuse toetamisel. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Uimastitarvitamise vähendamise programm 2013-2016

Toon ära Eesti Piraadipartei poolsed alusseisukohad taju muutvatesse ainetesse, ettepanekute raamistiku ning Portugali näite. Alusseisukohad: * Taju muutvate ainete turgu tuleb reguleerida tõenduspõhiselt. * Karistamisest tõhusamad meetmed on reguleerimine, abistamine ja suunamine. * Uimastialane selgitustöö olgu vaba ideoloogiast ja rõhutagu isikliku vastutuse olulisust. Nüüdisaegne arenenud ühiskond peab arvestama taju muutvate ainete vastutustundliku tarvitamise võimalusega. Taju muutvate ainete poliitika olgu repressioonivaba ja lõpetada läbikukkunud keelupoliitika. Ei saa nõustuda tänase teaduslikult põhjendamatu jaotusega, mis kategoriseerib erinevad ained seaduslikeks ja ebaseaduslikeks, tuginedes üksnes nende potentsiaalsele ohtlikkusele. Vaja on objektiivset hinnangut ja lähenemist kõigi psühhoaktiivsete ainete osas. Kehtiv iganenud lähenemine, mis ei põhine faktidel, ei sobi aluspõhimõtete ja arusaamaga küpsest ühiskonnast. Senine juhutarvitajate diskrimineerimine ja kriminaal- ja/või väärteo korras karistamine tuleb lõpetada. Riiklikult kontrollitud pakkumisahel kaotaks ka mustal turul tekkiva kriminaalse tulu ja tagaks kvaliteedistandardid. Tõenduspõhine lähenemine aitaks vähendada ohtlikest lisandidest tingitud narkosurmade arvu. Ettepanekute raamistik: * Kahjude kahandamine nulltolerantsi asemel Teadustöö „Kanepi väljakirjutamine kahjude kahandamise meetmena“ (Prescribing Cannabis for Harm Reduction) http://www.harmreductionjournal.com/content/pdf/1477-7517-9-1.pdf http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/kahjude-vahendamine * Psühhotroopsete ainete kasutamise reguleerimine kahjupõhiselt http://cognitivelibertyuk.files.wordpress.com/2011/08/drug-harm-chart-1.jpg  David Nutt, Leslie King, Lawrence Phillips, "Drug Harms in the UK: A Multicriteria Decision Analysis," The Lancet, Nov. 1, 2010 * Riiklikult reguleeritud psühhotroopsete ainete tootmine, müük ja kasutamine järk-järguline üleminek: esmalt psühhotroopsete ainete dekriminaliseerimine Portugali näitel ja järgmisena legaliseerimine ning riiklik reguleerimine; liigkasutamise vähendamine ja selle ennetamine teadlaste, arstide ja kasutajate kogukonna toel ja võrgupõhiselt; müügi ja kasutajate andmebaas üldiseks statistikaks ning liigkasutamise vähendamiseks (liigkasutajaid hakatakse koheselt nõustama); peale legaliseerimist müük alates 21-aastastele kodanikele eraldi poodides (coffeshop ja smartshop analoogil): http://en.wikipedia.org/wiki/Drug_policy_reform http://en.wikipedia.org/wiki/Cannabis_coffee_shop http://en.wikipedia.org/wiki/Smart_shop Portugali näide: Portugali tervishoiueksperdid nentisid 1. juulil, et riigi kümne aasta tagune otsus dekriminaliseerida uimastite pruukimine ning saata sõltlaseid karistamise asemel ravile kujutab endast igati õnnestunud eksperimenti. „Pole kahtlustki, et sõltuvus kui nähtus on Portugalis langusteel,“ rääkis sealse uimastite ja sõltuvushaiguste uurimise instituudi president João Goulão seadusandluse kümnendale aastapäevale pühendatud pressikonverentsil. Problemaatilisteks peetavate — st regulaarselt nn kangeid uimasteid pruukivate või aineid veeni süstivate — sõltlaste osakaal on poole võrra langenud pärast 1990. aastate algupoolt, mil nende hulka hinnati umbes 100 000 inimesele, märkis Goulão AFP vahendusel. Meditsiinidoktori haridusega Goulão möönis, et oma roll on hea tulemuse juures olnud ka muudel teguritel. „Taoliste arengute eest ei saa tänada ainuüksi dekriminaliseerimist, vaid ravi ja riskide kahandamise meetmete koosmõju.“ Portugali lähenemine on toonud kaasa ka nakatumisjuhtumite arvu erakordse taandumise süstivate narkomaanide seas ning uimastitega seotud kuritegude osakaalu märkimisväärse kahanemise, lisas ta. 2001. aasta 1. juulil jõustunud seadusega uimastikasutust ei legaliseeritud, küll aga sunnitakse keelatud ainetega vahele jäänud kasutajaid kriminaalkohtusse suunamise asemel ilmuma hoopis spetsiaalsete „sõltuvuskogude“ ette. Psühholoogidest, kohtunikest ja sotsiaaltöötajatest koosnevad ekspertkogud soovitavad iga juhtumi põhiselt võimalikke sobivaid meetmeid. Sellest ajast peale on valitsuse koostatud ekspertkogud oma soovitustes lähtunud suuresti sellest, kas menetletava isiku puhul on tegemist juhutarvitaja või sõltlasega. 40 000 hetkel ravirežiimil viibiva portugallase seast toetab suurt enamust problemaatilisi kasutajaid süsteem, mis ei kohtle neid pättide, vaid patsientidena, rääkis Goulão. Euroopa uimastite ja uimastisõltuvuse seirekeskuse EMCDDA nädal varem ilmunud aruanne möönis, et Portugal on uimastiprobleemi lahendanud pragmaatilisel ja uuenduslikul moel. Portugalile keskendunud uimastiraport sedastas ka, et sealsed uimastistatistilised näitajad jäävad üldiselt allapoole Euroopa keskmistest ning palju alla lähima EL-i kuuluva naaberriigi Hispaania näitajatest. „Portugalis ellu viidud muudatused pakuvad huvitavaid „enne-ja-pärast“-uurimisandmeid dekriminaliseerimise võimalike mõjude kohta,“ nentis EMCDDA. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Kõnealuse kavatsuse ajendiks on Euroopa Komisjoni arvamus, milles mainiti, et Eestis leidvat aset rikkumisi seoses tähtajaliselt sõlmitavae töölepingutega. Probleem on sõnastamata.Mis puutub eesmärki, siis see saab olla INIMESTEL, antud juhul eelnõu koostajatel (mitte tekstil ega selle muutmisel). NB! Eesmärk on seisund (olek), mis tuleks saavutada mingiks ajaks. Praegu on eesmärgina käsitatud vahendit. HTM tasandil peaks olema arusaadav, et iga klassifikatsiooni elemendid peavad üksteist välistama ja elemente eristavaks tunnuseks ei või olla selline tunnus, mis peab olema (on) antud klassifikatsiooni kõikidel elementidel. Seetõttu ei sobi "rakenduslikkust" käsitada eristava tunnusena. Ka kõigi ülikoolide lõpetajad peaksid kuskil rakenduma. Teen ettepaneku nimetada need koolid, kus gümnaasiumi lõpetanud isikutele võimaldatakse tööle (keskastme spetsialisti ametikohale) asumiseks vajalik ettevalmistus KÕRGKOOLIKS ja need koolid, kus õppe keskmes on magistri- ja doktoriõpe, ÜLIKOOLIKS. Oluline on märgata ja arvestada, et eriala ei lähe tööle. Rakendub isiksus kui SUBJEKT. Lisaks erialasele ettevalmistusele on rakendumiseks vaja ka kutsealast ja ametialast ettevalmistust. Bakalaureuseõpe ei ole mõeldud iseseisvaks õppekontsentriks ja selle läbimine ei anna alust ülikooli lõpetamist tõendavate dokumentide väljastamiseks. Ükskord oleks vaja panna tähele, et enemikul õppejõududest ei ole andragoogika-alast ettevalmistust ja väga suur osa õppest on nii kõrgkoolides kui ka ülikoolides metoodiliselt nõrgal tasemel. Praegu oleks sobiv aeg tõsta taas ausse akadeemiline nõudlikkus ja teha lõpp ka tavale teha uuringute asemel kirjeldusi, küsitlusi, esseesid ja referaate. Kui midagi jäi ähmaseks, olen alati valmis täpsustama ja selgitama. Ülo Vooglaid Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Euroopa Komisjon on oma 25.10.2012. a põhjendatud arvamuses käsitlenud Eestis aset leidvat rikkumist seoses õppejõududega tähtajaliselt sõlmitavate töölepingutega ja on asunud seisukohale, et Eestis rikutakse direktiivi 1999/70/EU ning täitmata on jäetud direktiivi klauslis 5 sisalduvad nõuded. Rikkumine seisneb selles, et Eesti siseriiklikes regulatsioonides puuduvad meetmed, mis hoiaksid ära järjestikuste tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise akadeemilise personali suhtes. „Akadeemiline personal“ väljatöötamiskavatsuse mõttes on ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduses nimetatud õppejõud ja teadustöötajad. Akadeemilise personali alla ei kuulu rektorid ja prorektorid. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleb kuritarvituste vältimiseks ja lepingute sõlmimise aluste läbipaistvuse tagamiseks määrata objektiivsed alused, mis õigustaksid töölepingute uuendamist ning oluline on tagada, et need oleksid töölepingu sõlmimise kontekstis seotud ametikohaga, mitte sellel ametikohal tööd tegeva inimesega. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Uimastitarvitamise vähendamise programm 2013-2016

Tervitatav on eelnõu suund teaduspõhisele narkopoliitikale ja kahjude vähendamisele. Eesti 15-16-aastastest kooliõpilastest 32% on tarvitanud illegaalseid uimasteid (ESPAD 2011), rääkimata üldlevinud alkoholist ja tubakast. Probleem on laialdane, ainult piiramise ja karistamisega seda kindlasti ei lahenda. Eelmise strateegia üldeesmärgid jäid saavutamata, seega tuleb tulevikus toimida teisiti ja paremini. Lk 11 terminite seletuses esineb selline lõik: "• Narkootikumide kuritarvitamine (inglise keeles drug abuse) on psühhoaktiivsete ainete tarvitamine viisil, mis kahjustab tervist ja heaolu. Narkootikumide ehk illegaalsete uimastite puhul saab rääkida ainult kuritarvitamisest." Kommentaar: Ehkki erinevad psühhoaktiivsed ained toimivad erinevalt, ei kasutata neid üldjuhul oma tervise ja heaolu kahjustamiseks. Vastupidi, nende ainete abil loodetakse saada head enesetunnet või huvitavat kogemust ja sageli seda ka saadakse. RHK-10 kohaselt on kuritarvitamine "psühhoaktiivse aine tarvitamise viis, mis kahjustab vaimset või füüsilist tervist" ja kuritarvitamise kohta on olemas ka selged diagnostilised juhised (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/11ps-akti_ained_.htm#Kuritarvitamine). Selguse ja loogika huvides teen ettepaneku eelnõu tsiteeritud lõigust teine lause ("Narkootikumide ehk illegaalsete uimastite puhul saab rääkida ainult kuritarvitamisest.") välja jätta. Ainete legaalne staatus muutub ajas ja ruumis ning mitmeid "illegaalseid uimasteid" (nt opiaadid, kanepipreparaadid, amfetamiin) kasutatakse meditsiinis ravimitena. Ma ei näe põhjust "kuri"-sildistada inimest, kes endale ega teistele kurja pole teinud, eriti kui tahame tema olukorrale läheneda varakult ja individuaalselt. Kas täiskasvanud täiearulise inimese teadvus kuulub riigile sel määral, et teatavaid teadvuse muutmise vahendeid on vaja talle riigi poolt keelata sõltumata nende reaalsest kahjust ja kasust? See on rohkem eetika kui poliitika küsimus. Saan aru, et seadus on üks ja inimeste arukused väga erinevad, siiski on ka paindlikumaid võimalusi kui "teha reeglid kõige arutumate järgi". Potentsiaalselt ohtlikke tööriistu, liiklusvahendeid jne kohtame tänapäeva maailmas väga palju, ometi pole mindud kõigi nende ärakeelamise teed. Reguleerimisvõimaluste spekter on lai, valikute tegemiseks tuleb küsida teadlaste nõu ja arvestada muu maailma kogemustega. Psühhoaktiivsed ained on võimsad vahendid teadvuse muutmiseks. Lisaks nende kasutamise piiramisele tuleb neid kindlasti ka teaduslikult uurida, et teada saada nende tegelikke võimalusi ja ohtusid. Viimasel aastakümnel on avardunud psühhoaktiivsete ainete legaalse teadusliku uurimise võimalused. Selle arengu tulemusi tuleb ära kasutada ja soodustada ka Eesti osalemist selleteemalises maailmatasemel teadustöös. Kui tahame noortele ja lapsevanematele psühhoaktiivsete ainete kohta tõest infot jagada, siis peab see põhinema teadusliku uurimistöö tulemustel, mitte linnalegendidel ega subjektiivsetel hoiakutel. Pooldan nn "ohutuma tarvitamise ruumide" (vt eelnõu lk 24-25) loomise algatust, mis tuleks ühendada meditsiiniabi ja teadustööga – ja mitte ainult süstitavate opiaatide, vaid ka teiste tugevatoimeliste ainete jaoks (nt stimulandid ja psühhedeelikumid). Uute psühhoaktiivsete ainete leviku tõkestamisest (eelnõu lk 17). Juttu on uutest uimastitest, mida pole veel jõutud ära keelata, kuid mis võivad olla isegi ohtlikumad kui "traditsioonilised" narkootikumid, kuna nende doos, puhtus, koostoimed ja pikaajalised mõjud on tundmatud. Illegaalsed laborid on seadusetegijatest alati sammu võrra ees, inimaju retseptorsüsteemide areng neile muidugi järgi ei jõua ja kui "vanad head" ained on kõik range keelu all, siis hakkavadki levima ohtlikud vähetuntud alternatiivid. Muidugi ma teen kõik selleks, et minu lapsed ei tarvitaks uimasteid. Aga kui noor on kindlalt otsustanud oma esimese psühhedeelse kogemuse saada, siis parem tehku ta seda tuntud loodusliku ainega turvalises keskkonnas asjatundja juhendamisel kui suvilapõõsa taga internetist hangitud tundmatu koostisega "vannisoola" manustades. Uute uimastite (nn "research chemicals") erilisest ohtlikkusest tuleb noori ja lapsevanemaid selgelt teavitada ja selle vajaduse võiks ka eelnõus välja tuua. Praegu räägib eelnõu ainult nende ainete kiirest rühmaviisilisest ärakeelamisest, mille tulemusena põrandaalustel laboritel on jälle motiiv leiutada uusi ja järjest hullemaid aju ähmastavaid ollusi. Eelnõu lk 31 ülemises sinises kastis on seiresüsteemi kirjelduse viimane lause poolikuks jäänud ("Seire eesmärk on ka vaadelda") - ilmselt on osa teksti tehnilistel põhjustel kaduma läinud. Lk 31: Narkomaaniaravi andmekogu pidamine ja isikustamine. Plaanis on isikustada narkomaaniaravi andmekogu. Kahtlemata on see seire ja teadustöö seisukohalt õigustatud, kuid isikuandmete politseisse jõudmise hirm võib takistada abivajajatel abi otsimast ja lõppkokkuvõttes võib see inimesele minna maksma tervise või elu. Andmekogu isikustamisega peab kaasas käima kindlustamine, et abivajaja ei jätaks karistuse hirmus vajalikku abi otsimata ja potentsiaalsete abivajajate laialdane teavitamine sellest, et abi saamine ei too kaasa karistust. Selleks abivajajaks ei pea tingimata olema "ühiskonnale kadunud" süstlaori, kellele netikommentaarides sageli surma soovitakse - selleks võib osutuda igaüks, kes oma joogiklaasi peol hetkeks valveta jätab või igati korralike vanemate laps, kes oma esimese „tripi” ajal kogetu intensiivsusest paanikasse satub. Lk 32 on poolik pealkiri: "4. Töötame välja ja viime läbi uimastite tarvitamise levimusuuringute". See vajab parandamist või täiendamist. Kokkuvõtteks: kuna uimastitarvitamise liikumapanevaks jõuks on inimese vajadus muuta oma teadvuse seisundit, siis on efektiivseimaks ennetuseks "universaalne ennetus" - tuleb tutvustada ja võimaldada võimalikult paljudele inimestele uimastivabasid tehnikaid teadvuse seisundi muutmiseks ja erinevate kogemuste saamiseks (sport, jooga, tants, kunst, eri usundite rituaalid ...) Tegelikult on nii rahunemist, stimulatsiooni kui ka iseäralikke tajumuutusi võimalik saavutada väga paljude meetoditega, mis ei eelda psühhoaktiivsete ainete tarvitamist ega ole tervisele ainetest ohtlikumad. Siiski on igas kultuuris inimesi, kes ei suuda või ei soovi loobuda psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest. Neil peaks olema võimalus seda teha nii, et see neile ja teistele võimalikult ohutu oleks ja et ülejäänud ühiskond neid sellepärast patuoinana ei kasutaks. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Riigi teadus- ja kultuuripreemiate seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Väljatöötatava eelnõuga ühtlustatakse riigi preemiate süsteem keele, kultuuri, teaduse ja spordi alal. Eesmärgiks on kõrvaldada preemiakategooriate ebavõrdsus erinevate preemiavaldkondade esindajate vahel. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Transpordi arengukava 2014-2020

Transpordi arengukava peaks andma sisendinfo otsuste tegemiseks, mida ta praegult ei suuda täielikult pakkuda. Peatükk: 1: "Euroopa Liidu transpordipoliitikast tulenevad trendid" Käsitlemata on eraldi linna õhusaaste ja müraga seotud küsimused, teadupärast ähvardab Eestit selles osas ka trahv, kuna ületatakse pidevalt õhusaaste piirnorme suuremates linnades. Näiteks wikpedia andmetel 2015 aastal jõustub PM2,5 aastane piirmäär 25 mikrogrammi/m3 Antud normi täitmisega on probleeme Tallinna südalinnas, mida näitab ka vastav uuring: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.pdf Samuti on hinnatud viimati lingitud uuringus SKP kahju, mis on seonduv õhusaastega - see on täiendav transpordikulu allikas, mida praegult kaetakse peamiselt sotsiaalmaksust (haiguskulud), kuid mida tuleks eraldi käsitleda transpordialaste otsuste vastuvõtmisel. Samuti on transpordi kaudseks kuluks liiklusõnnetuste arv - see tuleks samuti arvestada transpordi kuludesse. Pean oluliseks, et "2. Eesti transpordisüsteemi hetkeolukord" sisaldaks tabeleid, kus oleks kajastatud kõik transpordi otsesed (puudub informatsioon imporditud kütuste, sõidukite ja sõidukite varuosade maksumuse kohta) kui ka kaudsed kulutused, et otsustajad saaksid hinnata otsuste mõju SKP-le ja riigi tulubaasi. Üldiste tegevuste ja eesmärkide osas peame puudulikuks: 1: Tuleks selgitada välja Eesti oludesse parimate teekatte liikide sobivus - näiteks betoonteede kasututatavuse, mis vähendaks löökaukude arvu kevadel, suurendaks tee iga ning -sõidukite efektiivsust (betoonkattel on väiksem veeretakistus). Sarnane uuring on tehtud Islandil, millest tuleks õppida: http://skemman.is/stream/get/1946/7684/19590/1/Life_Cycle_Cost_Analysis_of_Asphalt_and_Concrete_Pavements.pdf Antud uuringus leiti tee kasutustiheduse tasakaalu punkt, kust eluaja hind ennast ära tasub 14 000sõidukit päevas, milline on kasutus Tallinna põhiteedel (Liivalaia, Narva mnt ja Pärnu mnt südalinna osa). 2: Tuleks välja töötada uus teede ning transpordivahendite soetamiste hindamis kriteeriumite süsteem, mis arvestaks ühiskondliku (SKP) kogukulu ning seataks hindamiskriteeriumiks seotud hangetele ning otsustele. Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Kinnisasja sundvõõrandamise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse avalik konsultatisoon

..sundvõõrandamise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust laiemale üldsusele ning samal ajal saada tagasisidet kuidas ja milliste tegevuste läbi väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke paremini täita. Mida siis täpsemalt tutvustatakse? Aidake palun, kust võiks leida neid eesmärke, mida tahetakse paremini täita!? Osalusveeb, avaldatud 11 aastat tagasi