Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Avalike teenuste korraldamise roheline raamat

Avalikud teenused on sageli põimunud erasektori poolt pakutavate teenustega (nt infrastrutuuri ettevõtted, pangad, kindlustusettevõtted, notarid, postiteenuse osutaja jne). Riik peab lähtuma kodaniku huvidest ning tegema avalike teenuste osutamiseks koostööd ka erasektoriga, teenusstandartite kehtestamisel avalikule sektorile ei või erasektori poolt pakutavaid teenuseid unarusse jätta. Erasektor ei või klienti jooksutada ega avaliku sektori poolt kättesaadavaks tehtud andmeid dubleerivalt nõuda isegi siis mitte kui ta on selle nõude lepingusse kirja pannud. Osalusveeb, avaldatud 12 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu

Eelnõus kavandatu kohaselt täpsustakse võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) sisalduvat tarbijakrediidilepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ning täpsustatakse reklaamiseaduses (edaspidi RekS) finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni. Osalusveeb, avaldatud 12 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Lõimumisvaldkonna arengukava „ Lõimuv Eesti 2020“ koostamise ettepanek

Lp. Kultuuriministeerium Hindame kõrgelt Kultuuriministeeriumi avatust ja valmisolekut kaasata valitsusväliseid partnereid lõimumispoliitika 2014-2020 aastate prioriteetide seadmisesse ning jätkutegevuste väljatöötamisse. Käesolevaga esitame Poliitikauuringute Keskuse Praxise ja Balti Uuringute Instituudi nimel tagasiside „Lõimiv Eesti 2020“ koostamise ettepanekule. Parimate soovidega Maiu Uus Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige 1. Arengukava ettepanekus on toodud 4 olulisemat lahendust vajavat probleemide ringi. Milliseid aspekte peaks nende probleemide puhul veel arvestama? On positiivne, et järgmise perioodi riiklik arengukava on plaanis koostada võttes aluseks varasemates uuringutes sõnastatud probleemid. Selline lähenemine on vajalik alguspunkt sobivate lahenduste leidmiseks, meetmete ja tegevuste väljatöötamiseks. Oleme nõus erilise rõhuasetusega eesti keele kui riigikeele oskuse jätkuvale parandamisele vähemuskeeli rääkivate inimeste hulgas. Varasemad uuringud on näidanud, et puudulik riigikeele oskus on peamiseks takistuseks lõimumisel haridussüsteemis, tööturul, ühise meediavälja arendamisel kui ka kodanikuühiskonna edendamisel. On tervitatav, et riigikeele oskust nähakse pigem lõimumise vahendina ja mitte lõimumisprotsessi lõpptulemusena. Riigikeele oskuse kasvatamine vähemuskeeli rääkivate inimeste suhtes on oluline nii aktiivseks osaluseks ühiskondlikus elus kui ka tööturule integreerumisel ja poliitilise õiguste (kodakondsuse) omandamisel. Samuti leiame, et varasemate uuringute ja riiklike poliitiliste prioriteete silmas pidades on ülioluline keskenduda pidurdunud naturalisatsiooniprotsessile. Samas, EIM 2011 rõhutab eriti tugevalt just venekeelsete noorte tõrjutuse ja võõrandumise probleeme. See sihtrühm ei ole aga arengukava eelnõus eraldi tähelepanu pälvinud. Peame noore põlvkonna võõrandumisilminguid väga oluliseks ohuks Eesti ühiskonna sidususele ja riigi julgeolekule, mistõttu tuleb sellele sihtrühmale pöörata lõimumispoliitikas eritähelepanu. Lisaks, arengukava eelnõus on mitme lahendamist vajava teema sisse ära kadunud eesmärk püüelda võrdse kohtlemise suunas ja kasvatada sallivust. Peame oluliseks, et sallimatuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse tunde vähendamine oleks võetud ka lõimumispoliitka fookusesse. Selle teemaderingiga seostub ka ühiste väärtushinnangute kujundamine läbi vastastikuse usalduse, turvatunde ja mõistmise toetamise. Ülalpool esitatud arutelust lähtuvalt teeksime omaltpoolt ettepaneku eristada lõimumispoliitikas järgmisi probleemseid valdkondi: 1. Ebapiisavast riigikeele oskusest tulenev tõrjutus haridussüsteemis, tööturul ja ühiskondlikus osaluses 2. Pidurdunud naturalisatsiooniprotsess 3. Noorema põlvkonna muukeelsete noorte võõrandumine ja tõrjutuse tunnetamine 4. Sallimatusest, diskrimineerimisest ja ebavõrdsest kohtlemisest tingitud ühiskonna sidususe probleemid Selle osas, kuidas arengukava ettepanekus iga probleemiringi all esile tõstetud teemad meie poolt pakutud nelja valdkonnaga siduda, loodame omalt poolt esitada konkreetsemaid ettepanekuid ja soovitusi arengukava koostamise edasises protsessis. 2. Kuidas tõsta sisserännanute motivatsiooni ja vastutust Eesti ühiskonda lõimumiseks, eelkõige keeleoskuse omandamisel? Kas Eesti peaks kaaluma mitmete riikide eeskujul nn integratsioonilepingute süsteemi, millega kehtestatakse riigi poolt vahendite eraldamisel sisserännanutele tähtajad ja kohustused nt keeleeksami sooritamisel. Võttes aluseks teiste riikide positiivse kogemuse ühelt poolt kohaliku omavalitsuse kaasamisest lõimumisportsesside juhtijana kui ka teiselt poolt integratsioonilepingute sõlmimise ja pühendumuse saavutamise sisserännanutega, toetame sarnase skeemi väljatöötamist Eestis. Integratsioonilepingute tingimuste täitmine tuleks siduda sotsiaaltoetuste saamisega nagu näiteks toimetulekutoetus. Selle süsteemi väljatöötamine eeldab aga mitme tugistruktuuri olemasolu nagu näiteks piisav arv piirkondades eesti keele õppe pakkujaid (nii vene, inglise kui prantsuse keele baasil). Toetame tugevalt selle suutlikkuse väljaarendamist, kuna riigikeele ebapiisav oskus nii vanade kui ka uute sisserännanute puhul on üheks peamiseks tõrjutuse põhjuseks. 3. Milline roll, vastutus ja tegevused peaksid lõimumisprotsessis olema era- ja kolmanda sektori kanda? Seni on ettevõtted ja vabaühendused olnud olulisel määral arengukava rakendajate lepingulised partnerid ehk erinevate programmide all tegevuste elluviimisega olnud esmaseks lüliks arengukava ja tema sihtrühmade vahel. Näeme, et see roll jätkub ka tulevikus. On aga tähelepanuväärne ja tervitatav, et Kultuuriministeerium on tõstatanud küsimuse era- ja kolmanda sektori rollist, vastutusest ja tegevustest lõimumisprotsessis. See viitab valmisolekule ja huvile leida ja kaasata valitsussektori väliseid strateegilisi partnereid ühiskonna sidususe suurendamisse, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamisse ühiskonnaellu. Erasektor pakub suuresti seda keskkonda, kus kujunevad töötingimused ja tööelu ning kus toimub ka diferentseerimine rahvuse/ keeleoskuse alusel. Üks oluline tegur selle keskkonna toimimisel on keeleoskus – Eesti Integratsioonimonitooring 2012 (EIM2012) näitas, et tööandjad peavad seda oluliseks teguriks tööle kandideerimisel. Üks spetsiifiline valdkond, millele monitooringus tähelepanu juhtisime, oli vajadus pöörata senisest enam tähelepanu kõrgtasemel keeleoskuse omandamise koolitusvõimalustele, koolituse kvaliteedile. Selle järele on vajadus nii era- kui avalikus sektoris ja on hea meel tõdeda, et Lõimiv Eesti 2020 on seda teemat ka puudutanud. Teine laiem teemade ring, mis seostub erasektoriga on täiend- ja ümberõpe. EIM2012 näitas, et muu emakeelega vastajad osalevad koolitusel märksa harvem kui eesti emakeelega inimesed. Kuigi ühest küljest on probleemiks motivatsiooni küsimused ja suhtumine õppimisse täiskasvanuna, siis teiselt poolt on probleemid ka institutsionaalsed, sh keelekoolituste kättesaadavus, rahalised võimalused koolitustel osalemiseks jms. Erasektori kaudu kipub koolitusele juurdepääs olema kõrgemal ametialasel positsioonil olevatel inimestel ning vähem madalama oskuste tasemega inimestel. Rahvusvähemuste täiend- ja ümberõppe võimalustele ei ole uus arengukava samas üldse keskendunud. Seega näeme, et erasektori roll uues arengukavas on osaleda töövaldkonna arengute planeerimisel, seadusandluse uuendamises ja tegevusprogrammide väljatöötamises, olla partner arengukava rakendavatele asutustele. Eriti oluline on era- ja avaliku sektori koostöö täiend- ja ümberõppe koolitusvõimaluste pakkumisel. On positiivne, et arengukava ettepanekus on esile tõstetud probleemina Eesti muukeelse elanikkonna vähest aktiivsust kodanikuühiskonnas osalemisel. Kodanikuühendused on lõimumispoliitika meetmete üheks sihtgrupiks, kuid senisest enam võiks neil olla sidusrühma roll. Kodanikuühiskonna mitmekesisus, tegevuse paindlikkus ja missioonitugevus on hea keskkond leidmaks vajalikke lahendusi erinevate lõimiklastrite kaasamiseks ühiskonnaellu ja erinevatele vajadustele vastamiseks. Kodanikuühendused sobivad nii venekeelse eesti patrioodi kui eesti keelt oskava, kuid võõrandunud noore kaasamiseks. Edaspidi näeme aktiivsemat rolli lõimumispoliitikas eestikeelsetel katusorganisatsioonidel ja liitudel, kuna nende suurus, üle-eestiline tegevusulatus ja kogemused võimaldavad kaasata muukeelset elanikkonda huvi- ja valdkonnapõhiselt (mitte rahvuskultuuripõhiselt) toimivasse vabakonda. Kodanikuühendused on olulised partnerid vabahariduslike meetodite ja meetmete väljatöötamisel ja sihtrühmale pakkumisel, eriti Ida-Virumaal ja Tallinnas. 4. Milline võiks olla ühendav idee, mis toetaks ühiskonna sidusust? Ka eelmise riikliku arengukava koostamise käigus räägiti sellest, et lõimumine on kahepoolne protsess, mis vajab teineteisele lähenemist nii ühiskonna enamusrahvuse grupilt kui vähemusrahvustelt. Silla ehitamine toimub mõlemal pool kallast kuni erinevad pooled keskel kohtuvad. On igati tervitatav, et Lõimiv Eesti 2020 on sama põhimõtet rõhutanud. Lisaks ei tasu unustada, et Eesti ühiskonnas on välja kujunenud rida väärtusi, mida toetavad nii eesti- kui ka vähemuskeeli rääkivad kodanikud. Näiteks Eesti e-riigi imago, ka Eesti uuendusmeelsus ja edumeelsus. 5. Millised on teie ettepanekud strateegia koostamise ja partnerite kaasamise asjus? Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed on välja kuulutanud projektikonkursid uuringute ja arutelude läbiviimiseks, mis annavad sisendit uue riikliku arengukava koostamisse. Peale konkursivõitjate valjaselgitamist on oktoobrist-novembrist algamas näiteks uuring võrdse kohtlemise edendamise tegevuste ja seadusest teadlikkuse hindamiseks, uuring Euroopa kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega Eesti elanike sotsiaalsete gruppide vajaduste ja võimaluste selgitamiseks, EKRK-dele suunatud lõimumist käsitlevad arutelud. Iga projekti tulemuseks on muuhulgas konkreetsed soovitused tegevusteks perioodil 2014-2020. Soovime pöörata Kultuuriministeeriumi tähelepanu sellele, et nende projektide esialgsed tulemused valmivad juuniks 2013. Ettepanekus on välja toodud arengukava koostamise etapid. Kuna arengukava koostamise tegevused käivituvad juba novembris 2012 ja maikuus 2013 toimub planeeritud arengukava ja rakendusplaani kooskõlastamine ministeeriumidega. Meie hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas on planeeritud arengukava ja rakendusplaani koostamise protsessis arvestada ka nendest uuringutest ja aruteludest tulevat sisendit, mis arengukavasse sisendi andmise eesmärgil toimuvad ja alles juuniks 2013 soovitusi esitavad. Teeme ettepaneku arengukava koostamise etapid üle vaadata selliselt, et on võimalik arvestada kõige värskema sisendiga. Arengukava koostamise ajalised etapid on planeeritud selliselt, et septembris esitatakse arengukava ja rakendusplaan Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks, Vabariigi Valitsuse korralduse ettepanekus on Kultuuriministeeriumile korraldus esitada arengukava koos rakendusplaaniga Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2013. aasta oktoobriks. Seoses eelnevaga teeme ettepaneku kaaluda võimalust lükata edasi arengukava ja rakendusplaani VV-le esitamise tähtaega 2013.a IV kvartalisse. Osalusveeb, avaldatud 12 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Korruptsioonivastase strateegia koostamise ettepanek

Valitsuse korruptsioonivastane strateegia peab aitama fokusseerida tegevust korruptsiooni ennetamisel ja seega põhinema olemasoleva olukorra analüüsil ja ühiskondlike ootuste mõtestamisel. Selles osas jätab eelnõu paremat soovida, sest eelnõus puudub selgus, kuidas Eesti ennast korruptsioonivastases tegevuses määratleb, mis on meie tugevused ja nõrkused ning kuidas selle üldpildiga edasi toimetada. Kas näiteks avatus ja IKT laialdane kasutamine on olukorda parandanud või on need edevad aga mõttetud rahakulutused, mille mõju riigi korruptsioonitasemele on marginaalne? Võib olla on aga hoopis vaja rõhuasetust avatusele veelgi laiendada, et lisaks dokumentidele oleks kodaniku juurdepääs tagatud ka haldusprotsessidele ja võimalus neid jälgida. Need küsimused pole vajalikud mitte ainult siseriikliku tegevuse paremaks planeerimiseks, vaid ka Eesti rahvusvahelise eduka e-riigi kuvandi tugevdamiseks. Eelnõus tuleks esitada ka kehtiva arengukava rakendamise tulemuslikkuse kokkuvõtlik analüüs, sest pelgalt nending „2012. aasta juuniks on kehtiva korruptsioonivastase strateegia planeeritud 57-st tegevusest täidetud 36, tegevustest on osaliselt täidetud 9 ning 12 tegevust on täielikult täitmata“, ei võimalda teha väljatöötatavas strateegias vajalikke korrektiive. Küsida tuleks kriitiliselt, kas „linnuke kirja“ tüüpi raportid tegelikku olukorda muudavad või tuleks tulemuslikkust hinnata sisuliste kriteeriumide alusel. Arusaamatuna tundub olukord, kus rahvusvaheliselt hinnatakse korruptsioonivastast olukorda iga-aastaselt, aga arengukava ettepanek on seda teha ainult iga nelja aasta tagant ja siis ka keskenduda ühele või teisele valdkonnale. Ilmselt ei anna selline lähenemine Eesti riigile omapoolset nägemust ei probleemide ulatusest ega vajadusel argumente rahvusvaheliste hinnangutele omapoolse käsitluse lisamiseks. Selgeks sihiks tuleb võtta iga-aastane uuring sarnase üldosaga ning rõhuasetusega vastavalt vajadusele konkreetsematele valdkondadele. Olemasolevad uuringud on heaks näiteks sisendi piiratusest praeguse arengukava koostamisele, kusjuures ära pole kasutatud isegi silmnähtavaid kausaalseid seoseid. Näiteks tuleneb 2009. aasta uuringust, et „ametnikest ligi 2/3 (65%) ei olnud eetikakoodeksiga tutvunud, teinud seda pealiskaudselt või ei olnud selle olemasolust üldse teadlik“, kuid ettepanekus soovitatakse keskenduda erasektorile ja meditsiinile, jättes keskvalitsuse põhjendamatult kõrvale. Uue arengukava väljatöötamise korraldus on näide varasemast tegemata tööst, sest juba eelmises arengukavas kirjeldatud ametnikueetika komisjon pole poliitilise tahte puudumisel siiani tööle hakanud, kuigi selle statuut ja koosseis said kokku lepitud juba 3 aastat tagasi. Nüüd raporteeritakse töövõiduna, et selle loomine on sisse kirjutatud uude avaliku teenistuse seadusesse, mille kehtima hakkamine alles järgmise aasta 1.aprillist lükkab komisjoni tegemise veelgi kaugemasse tulevikku nii et komisjonil ei saa olla mingit rolli käesoleva arengukava ettevalmistamises. Täiesti arusaamatuks jääb väga piiratud arvu institutsioonide kaasamine arengukava väljatöötamisse. Loetletute hulgas pole isegi Riigikontrolli ja Õiguskantsleri kantseleid kellel ometi on üldistav arusaam avaliku sektori toimimisest. Samuti ei ole selge, miks jätta kõrvale suuremat maksumaksja raha jagavaid institutsioone nagu keskkonnaministeerium või oma spetsiifikaga teistele ministeeriumitele ilmselt hoomamatu kaitseministeerium. Korruptsioonivastane tegevus on Eesti üks prioriteete rahvusvahelises avatud valitsemise partnerluse initsiatiivis, millega Eesti liitus k.a. aprillis. Kummaline, et vastavale valitsuse tegevuskavale pole eelnõus isegi viidatud. See tühimik on vaja kindlasti parandada. Kokkuvõttes – kuigi arengukava koostamise ettepanek pole veel arengukava ise, tuleb see esitada kujul, mis lubab uskuda valitsuse taotluste siirust korruptsiooniga võitlemisel. 24.08.2012 e-Riigi Akadeemia SA nimel, Ivar Tallo Juhatuse liige Osalusveeb, avaldatud 12 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Korruptsioonivastase strateegia koostamise ettepanek

Riigi vaitsustasandit käsitlev arvamus: Koos maakondliku tasandi haldusreformiga on otstarbekas optimeerida ka Vabariigi Valitsuse struktuuri ning viia osa riiklikke ametkondi maakondadesse. Likvideerida tuleks senine Keskkonnaministeerium koos kõigi oma korrumpeerunud ametkondadega. Selle ametkondade korporatiivne süsteem eirab Eesti rahvuslikke traditsioonilisi looduskasutuse viise, ning ka loodusseadusi. Sealne demagoogiline „Euroopalik keskkonnapoliitika“ pidurdab kohalikke regionaalseid majandusarendusi ning kahjustab senise põlise looduskasutuse tulemusena kujunenud Eesti looduskooslusi. Metsandus ja põllumajandus koos kohalike maavaradega kuuluvad loomulikult ühise Maa- ja Metsa ministeeriumi haldusesse. Selline lahendus võimaldaks oluliselt paremini korralda kohalikku elu ja regionaalset majandust. Keskkonnainspektsioon kuulub Siseministeeriumi haldusalasse. Samuti oleks otstarbekas moodustada Asepeaministri – Regionaalministri statuut, kes suunaks maakondlikku haldust ja regionaalarendust omades samal ajal peaministri lähima alluva volitusi. Riigihangete süsteemi kõrvaltjälgija arvamus: Muuta tuleks ehituslike Riigihangete süsteemi. Paratamatult põhjustab ametnike korruptsiooni suuremahulistele objektidele ehitus-projekteerimis hangete korraldamine. Projekteerimine (vähemalt eelprojekti staadium) ja ehitamine peaksid olema eraldiseisvad riigihanked. Projekteerijapoolne ehitusjärelvalve lisab täiendava kontrolltasandi. Lisaks ametkondlikele korruptiivsetele kooskõlastustele kaasneb ehitus-projekteerimise hangetega rajatavate objektide edasise kasutustaseme alanemine. Näitena on ehitus-projekteerimishangete tulemusena rajatud sadu kilomeetreid liiklusohtlikke maanteelõike. Teetammid on ohtlikult kitsad, ebavajalikud sügavad kraavid, puuduvad möödasõidu ja peale-mahasõidu rajad, lumekoristus on muudetud keeruliseks jne. Iseseisev teeprojekteerija poleks kavandanud selliseid liiklusohutust mittetagavaid rajatisi. Samuti on riigihangetel liigselt ületähtsustatud pakkumise maksumust ning pakkuja varasemat käibemahtu ja kitsalt samalaadseid objekte. See võimaldab koostada riigihanke dokumentatsioone sisuliselt mõnele eelisfirmale. Osalusveeb, avaldatud 12 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Eesti infoühiskonna arengukava 2020 koostamise ettepaneku avalik konsulteerimine

e-Riigi Akadeemia vastused avalikule konsultatsioonile esitatud küsimustele Eesti infoühiskonna arengukava 2020 koostamise ettepaneku kohta • Väljakutsed ja trendid Kas kaardistatud väljakutsete ja trendide ülevaade on ammendav? Kui mitte, siis milliseid teemasid (ning millises vormis – analüüs, arutelu vms) tuleks täiendavalt/detailsemalt käsitleda? Juba 1998 aasta infopoliitikas sai ette nähtud seda, et infoühiskond on kõikehõlmav uus fenomen, millest ei jää puutumata pea ükski meie elu valdkond. Möödunud 15 aastat on seda kinnitanud ning Eesti on edukalt infoühiskonda üles ehitanud. Möödunud periood annab ainest rikkalikuks mõtiskluseks sellest, mis on meil hästi läinud ja mida tuleks järgneval perioodil eelisarendada. Eelkõige on meil tekkinud oma kogemus, mida on palju väärtustatud, kuid eelkõige rahvusvahelisest vaatepunktist. Ettepanekus on ülevaade ka kodustest kitsaskohtadest, aga enamjaolt tänasest vaatenurgast, samal ajal kui uus poliitika peaks sihte seadma päris pikaks ajaks ette. Sellega seoses on esimeseks ettepanekuks, et uue poliitika koostamisel tuleks väga selgelt rõhuda Eestile edu toonud lahenduste jätkamisele ja teha korrektuure seal, kus meil nii hästi pole läinud, muutes neis valdkondades riigi toimimise põhimõtteid. Teiseks, Eesti on juba ühinenud maailmas järjest laiemat kõlapinda võtva „Avatud valitsemise initsiatiiviga“, nii et mõistlik on sellest teha infopoliitika üks komponente. Kolmandaks, praegu pole mainimist leidnud intellektuaalse omandi regulatsiooni suunamine ning interneti edasise seadusandluse suundumused, mis tuleks samuti läbi töötada. Konkreetsetest laiemat mõju omavatest tehnoloogiatrendidest on jäänud märkimata „internet of things“ ja selle sidustamine nii majandusega kui olemasolevate infosüsteemidega, aga ka üldisema riigi ja ühiskonna potensiaalse mõjurina, mis tõenäoliselt hakkab lähiajal mängima tähtsat rolli tööviljakuse tõstmisel ja inimeste elukvaliteedi parandamisel. • Arengukava eesmärk ja prioriteetsed tegevussuunad Kas arengukava esialgne eesmärk on selge, piisavalt ambitsioonikas, ent samas fokusseeritud? Kas eesmärgi saavutamine võimaldab tõsta Eesti üldist konkurentsivõimet ja inimeste heaolu? Kas kavandatavad tegevussuunad võimaldavad eesmärgi saavutamist? Kui ei, siis millistes suundades tuleks täiendavalt tegevusi planeerida? Arengukava ettepanek on kantud MKMi mandaadist Vabariigi Valitsuse Seaduse sõnastuses. See suunab tingimuste loomist infosüsteemide arengu toel, et riigis oleks läbivalt võimalik mõistlikult IKTd kasutada. Samal ajal on infoühiskond oma globaalse ja kõikehõlmava iseloomu tõttu palju enamat, kui ainult infosüsteemide ja avalike teenuste arendamine. Säästva arengu strateegia 2021 toonitab oma sissejuhatuses, et „avatud euroruumis on meie põhipartneriteks pika kogemuse ja traditsiooniga riigid ning küpsed ühiskonnad. Sellises kontekstis püsimine ja edukasolek eeldab Eestilt samalaadseid kvaliteete – hästitoimivat demokraatiat, tugevat kodanikeühiskonda, ühiskonna ülimuslikkust riigi suhtes, professionaalset riigiaparaati, rahvuslike huvide defineerimist ja nende kaitsmist, rühmadevahelist võrdõiguslikkust, kodumaist tippkompetentsi võtmealadel, jõulist välissuhtlust. Samas on Eesti võimekus toimida tugeva riigi ja tervikliku ühiskonnana alles kujunemas. Sellest tulenevalt on Eesti jätkusuutlikkuse keskne eeldus iseenda (kiire ja tulemuslik) kehtestamine toimiva riigi ja tegusa/sidusa ühiskonnana.“ Sellest tulenevalt on eRiigi Akadeemia ettepanek vaadelda infopoliitika loomist laiemalt, mitte lihtsalt „e-governmenti“ elementide lihvimisena, vaid „e-governance“ ehk siis administreerimise kõrval ka „riikluse“ arendamise suunajana. Meie soovitus on ka eraldi prioriteetidena välja tuua mõned strateegilised tegevused ja neist tulenevad programmid, mida arengukava rakenduskavas eraldi lühidalt lahti kirjutada. (Näiteks sobivad programmideks: - IKT rakendamine SME-des (selles osas me EL ja rahvusvahelistes mõõdikutes oleme tagaotsas) - Open Government ja sellega seonduvad tegevused (siin justkui oleks vaja süstemaatilist ja koordineeritud tegevust) - X-tee erasektoris (arvatavasti osa x-tee arhitektuuri avamine laialdaselt SME-dele uute teenuste turvaliseks ja odavalks tegemiseks - Tsentraliseemine/detsentraliseerimine eRiigi arhitektuuris ja tegevustes - eGov curriculum ülikoolides ja Infoühiskonna curriculum gümnaasiumis - eGov eksperdi strateegia ja tegevused - rahvusvahelise eGov kogemuse analüüs ja best-practice toomine Eestisse Aga ka palju muud, sellises vormis neile rõhu panemine aitab kindlasti konkretiseerida edasiminekuid hilisemate lahendustega.) • Arengukava koostamise protsess. Millised on teie ettepanekud arengukava koostamise ja partnerite kaasamise osas? Protsessi täiendamine peaks toimuma eelkõige lähtudes infoühiskonna kõikehõlmavast iseloomust, mida väljendab „infopoliitika“ nimetus MKMi poolt Vabariigi Valitsusele tehtavas ettepanekus. Uus infoühiskonna arengukava peab hõlmama lisaks avalike teenuste parandamisele ka laiemaid poliitilisi eesmärke, milles nii erakonnad kui kodanikkond ja erinevad huvigrupid üksmeele saavutavad. Kõige üldisemalt tuleks arengukava lisaks spetsialistide ja riigi halduse tasandile viia sarnaselt 1998 aasta infopoliitikale ka poliitilisele tasandile. Selle väljenduseks peaks saama uue Infopoliitika kinnitamine Riigikogu dokumendina ülejärgmisel (2013 aasta) sügisistungil, et väljatöötatud põhimõtted leiaksid kajastuse konkreetselt riigivalitsemist teostavate erakondade ja nende aktiivsete liikmete arusaamistes. Osalusveeb, avaldatud 12 aastat tagasi

Konsultatsioon avatud: Noortevaldkonna arengukava eelnõu väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsus algatati seoses senise noortevaldkonna strateegilise dokumendi Noorsootöö strateegia 2006-2013 peatse lõppemisega ning vajadusega luua alused uue strateegilise arengukava loomiseks alates aastast 2014. Noorsootöö strateegia 2014–2020 koostamise ettepaneku esitamine on ette nähtud ka VV koalitsioonileppe 2011-2015 tööplaanis. Väljatöötamiskavatsus koosneb kuuest osast. Esimeses osas on loetletud noortevaldkonnaga hetkel kõige enam seotud strateegiad ja arengukavad ning antud ülevaate tähtsamatest valdkondlikest uuringutest. Dokumendi teises osas on kirjeldatud uue arengukava koostamise põhjuseid, noortepoliitika senist loogikat ja toimimist ning peamisi noortega seotud ühiskondlikke arenguid ja neist tingitud probleeme. Lisaks on eelneva kirjelduse järel esile toodud uue arengukava loomise vajaduse põhjendused ja noortevaldkonna kui eraldiseisva poliitikavaldkonna erisused. Kolmandas osas on kokkuvõtlikult analüüsitud variante, mis on kõige olulisemad lahenduste leidmiseks eelmises osas kirjeldatud probleemidele. Väljatöötamiskavatsuse neljandas osas on kirjeldatud kavasoleva arengukava koostamise õiguslikku raamistikku, nimetatud välisriigid, kelle põhimõtteid on võetud uue arengukava koostamisel arvesse ja/või eeskujuks ja on ära toodud juriidilised põhjendused uue arengukava koostamiseks ning sellest mõjutatud õigusaktide loend. Dokumendi viiendas osas on antud ülevaate mõjudest, mis kavandatava arengukava rakendamine kaasa võib tuua. Need on esitatud kavasolevate muudatuste kaupa. Iga muudatuse juures on välja toodud täpsem mõjuvaldkond ja see, milles mõju seisneb. Seejuures on hinnatud, kui suurt sihtgruppi kavandatav muudatus mõjutab, kui oluline mõju on ning kas muudatus võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid. Kuuendas osas anname lühiülevaate ajakavast ja tegevusplaanist koos kaasatavate partneritega. Palume pöörata erilist tähelepanu dokumendi viiendale osale ning vajadusel teha oma tegevusvaldkonnast lähtudes märkusi regulatsiooniga kaasnevate võimalike mõjude täpsemaks määratlemiseks. Ühtlasi palume vastuskirjas märkida kontaktisiku(te) andmed, kellega väljatoodud teemadel suhelda. Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi

Arvamusavaldus lisatud konsultatsioonile Alaealise õigusrikkuja kohtlemise regulatsiooni eelnõu väljatöötamiskavatsus

Kui alaealine on korda saatnud mõne väärteo, mis toob kaasa materiaalse vastutuse, hüvitise või rahatrahvi peaks need lisanduma tema kontole ja näiteks tema 25 aastaseks saades aktiveeruma see tähendab sellest vanusest alates tema palgast pangakontolt või mujalt saadavast tulust maha arvestama. Vanematelt seda raha sisse nõudes seatakse löögialla ka samas peres olevad teised lapsed ja nende elujärg. Enne 25 eluaastat aga raha sisse nõuda oleks noore seadmine valikuette õppida slikerdama ja vassima samas 25 aastane on juba iseseisev ja saab aru minevikus tehtud vigadest ja edaspidi on ka info tulevastele noortele, et väärteod tuleb ikkagi endal heastada. Osalusveeb, avaldatud 13 aastat tagasi