Noored soovivad seksuaalse väärkohtlemise teemal rohkem teada

14.05.2020. Justiitsministeeriumi tellitud värskelt valminud uuringust selgus, et ligi 70% noorte hinnangul ei räägita nendega seksuaalse väärkohtlemise teemal piisavalt palju - rohkem infot ootavad noored nii koolist kui lapsevanematelt. Veerand noortest leidis, et nendega räägitakse sel teemal piisavalt. Uuringust selgus, et elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks väljaspool internetti langenud 45% 16–26-aastastest Eesti noortest. Esimese juhtumi ajal oli ohvri keskmine vanus 15,7 aastat. Seksuaalset ahistamist on kogenud 41% noortest. Enim on noortel olnud kokkupuuteid soovimatu käperdamisega või on keegi näidanud neile vastu tahtmist enda suguelundeid. Seksuaalvägivalla ohvriks on langenud 28% noortest. Enim on noored kogenud vastu tahtmist suudlemist, kuid märkimisväärne hulk noori on langenud veelgi raskema seksuaalvägivalla ohvriks – 8% on sunnitud olema vahekorras, 7% on langenud vägistamiskatse ohvriks ning 6% on pidanud tegema vastu tahtmist oraal- ja 4% anaalseksi. 16-19-aastaste seas on võrreldes 2015. aasta sarnase uuringu tulemustega seksuaalset väärkohtlemist kogenute osakaal jäänud samaks. Sama suur hulk noori ehk 45% on viimase aasta jooksul kogenud seksuaalset väärkohtlemist internetis. Igal neljandal noorel oli vastu tahtmist palutud saata endast interneti vahendusel paljastavaid pilte, veidi enam kui viiendikult noortelt oli keegi internetis küsinud soovimatult nende intiimsete kehaosade või seksuaalkogemuste kohta. „Selleks, et vähem noori langeks seksuaalse väärkohtlemise ohvriks, peab neil olema oskust selliseid olukordi ära tunda ja ohvrikslangemise korral abi otsida. Uuring näitas selgelt, et noored ka ise tahavad ja vajavad rohkem infot väärkohtlemisest hoidumiseks ning abivõimaluste tundmiseks, kui neile hetkel pakutakse,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste. Enim soovivad noored seksuaalse väärkohtlemise kohta saada infot koolist (49%) ning seal toimuvatest ennetusprogrammidest (40%). Olulisteks peetakse ka spetsiaalseid veebilehti koos nõu küsimise võimalusega ning vestlusringe spetsialistidega. Neljandik noortest tahaks sel teemal rääkida oma vanematega. Tammiste sõnul tuleb ennetustegevustega ning laste ja noorte, vanemate, õpetajate ja teiste spetsialistide teadlikkuse tõstmisega jätkata süsteemselt. „Näiteks kuna märkimisväärne hulk noortest kogeb seksuaalset väärkohtlemist esimest korda juba enne 12-aastaseks saamist, siis on oluline, et seksuaalse väärkohtlemise ennetuse võimalustest räägitakse koolis hiljemalt põhikooli teisest õppeastmest,“ märkis Tammiste. "Kuna kahe kolmandiku noorte jaoks on seksuaalse väärkohtlemise teemadest rääkimine veel ebapiisav, võib öelda, et seksuaalhariduses selle teema põhjalikum käsitlemine õigustab ennast ning sellele tasub veelgi rohkem rõhku panna," lausus Eesti Uuringukeskuse uuringute juht Riin Pärnamets. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise korral ei ole ligi pooled noortest oma kogemusest kellelegi rääkinud. Kõige enam on jagatud oma mure sõbra (34%), oma poisi/tüdruku (12%) või emaga (9%). Juhtunust ei räägita, sest noorte hinnangul ei olnud see kellelegi rääkimiseks piisavalt tõsine (46%). Ligi kolmandikul juhtudest oli põhjuseks häbitunne ning ligi viiendik ei arvanud, et temaga juhtunu oli vale. Kümnendik ohvritest tõi välja, et nad ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda. Vähemalt üht abivõimalust teavad ca pooled küsitletutest. 2017. aastal loodud lastemaja olemasolust on teadlikud 13% ning samal aastal loodud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest 57% noortest. Kodudes mitte eesti keelt kõnelevate noortega on keskmiselt vähem räägitud seksuaal- ja suhtevägivalla ennetamise teemadel nii kodus kui ka koolis. Seega on oluline senisest enam suunata seksuaal- ja suhtevägivalla ennetamise temaatikat nii mitte eesti keelt kõnelevatele noortele, õpetajatele kui ka vanematele. Uuringu viis justiitsministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus. Uuringu raportiga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Samal teemal uuring viidi justiitsministeeriumi tellimusel läbi ka 2015. aastal ja sellega saab tutvuda kriminaalpoliitika veebis.   Justiitsministeerium, avaldatud 20 paeva tagasi

Järelevalvekomisjon tegi ettepanekud kriminaalasja üldmenetluse kitsaskohtade leevendamiseks

13.05.2020. Harju maakohtu järelevalve läbi viinud komisjon tegi mitmeid ettepanekuid, kuidas korraldada kohtu tööd ja muuta seadusi nii, et leevendada kohtunike töökoormust ja sellega lühendada mahukatele kriminaalasja üldmenetlustele kuluvat aega. „Algatasin eelmise aasta lõpus riigikohtu esimehe ettepanekul järelevalve Harju maakohtus, sest seal oli mitme mahuka kriminaalasja puhul tekkinud oht ületada mõistlik menetlusaeg. Ühiskond ootab tõhusat kohtumenetlust ja paistis, et sellele ootusele vastamisega võib olla raskusi. Komisjon jõudis järeldusele, et kriminaalasjade lahendamise kiirust on mõjutanud eeskätt viimastel aastatel kohtusse jõudnud varasemast suurem hulk eriti mahukaid kriminaalasju, menetlusõiguse reeglite vähene paindlikkus ja kriminaalasjadega tegelevate kaitsjate vähesus,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Komisjoni hinnangul on Harju maakohus enda tööülesannete täitmisega hakkama saanud. Üldjuhul kriminaalasjade jagamise süsteem maakohtus praegusel kujul toimib, kuid seda saaks siiski sujuvamaks ja lihtsamaks muuta. Komisjon andis soovituse, et esimehel tasub kasutada senisest rohkem just ennetavaid meetmeid. „Siin saab ka justiitsministeerium tuge pakkuda. Komisjoni hinnangul võiks olla kohtu juhtkonna käsutuses senisest rohkem töövahendeid menetluste seisu hindamiseks, näiteks jooksvalt täienev ülevaade mahukate või pikka aega menetluses olnud kriminaalasjade menetlusplaanidest. See võimaldaks tegeleda asjaga juba enne probleemi tekkimist,“ rääkis Aeg. Komisjon pakkus välja lahendusi, kuidas muuta seadust nii, et üldmenetluses kriminaalasjade menetlemine kohtus oleks lihtsam. Justiitsministeerium on ettepanekud läbi vaadanud ja teinud kava, kuidas nendega edasi minna. Kriminaalmenetluse reeglite muudatused plaanib ministeerium laiemaks aruteluks välja panna juba suvel. Mõned komisjoni tehtud ettepanekutest on ka juba justiitsministeeriumi koostatavas kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõus. Samuti on riigikogus hiljuti vastu võetud muudatused seoses kaugülekuulamise võimaluste laiendamisega süüteomenetluses. Järelevalvekomisjon tegi ettepaneku muuta pensionile siirduvate kohtunike töökorraldust. Juba praegu on riigikogu menetluses kohtute seaduse eelnõu, mis võimaldaks pensionile siirduval kohtunikul tema nõusolekul lahendada menetluses olevad asjad lõpuni. „Loodetavasti on selle muudatuse kasutegurit võimalik Harju maakohtus maksimaalselt ära kasutada. Samuti otsustati märtsi lõpus, et Harju maakohus saab juurde ühe kohtuniku ametikoha. Konkurss selle koha täitmiseks on juba välja kuulutatud,“ märkis Aeg. Komisjoni hinnangul tuleks analüüsida ka seda, kas ja mil moel saaks suurendada kriminaalasjadega tegelevate advokaatide arvu, tegemata samas liigseid järeleandmisi õigusteenuse kvaliteedis. Justiitsminister tänab tehtud töö eest komisjoni liikmeid riigikohtunik Juhan Sarve, Viru maakohtu kohtunik Heili Seppa, emeriitkohtunik Jüri Paapu, justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhatajat Karin Karpat ning komisjoni tööd juhtinud vabakutsete talituse juhatajat Gunnar Vaikmaad. Tutvu Harju Maakohtu esimehe kohustuste täitmise järelevalve aruandega siin (1.44 MB).   Justiitsministeerium, avaldatud 21 paeva tagasi

Justiitsministeerium toob Eesti õiguskorda uue trahviliigi

06.05.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, mis lubaks finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistele edaspidi tõhusamalt reageerida. Rikkumised, mille eest võib tulevikus haldustrahvi määrata, koos võimalike trahvimääradega nähakse ette eriseadustes. Justiitsminister Raivo Aeg selgitas, et eesmärk on täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi, mis näevad teatud valdkondade rikkumiste eest ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid. Sealjuures on uus lahendus plaanis kavandada selliselt, et see säilitab Eesti hea halduse tavale vastava paindliku järelevalvemenetluse ning tagab igakülgselt menetlusaluste isikute põhiõiguste kaitse.  Eestis on viidatud rikkumised seni olnud sätestatud süütegudena ning menetletud enamjaolt väärteomenetluses, mille trahvi ülemmäär juriidilise isiku puhul on 400 000 eurot. Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud trahvide ülemmäärad ulatuvad sealjuures aga kümnetesse miljonitesse. „Tegemist on valdkondadega, kus liiguvad suured rahad ja rikkumiste puhul peavad karistusmäärad vastama rikkumise suurusele. Kui näiteks Soomes on teadaolevalt suurim turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest mõistetud haldustrahv ulatunud 70 000 000 euro ligi, siis Eestis on samaväärse rikkumise eest suurim väärteomenetluses määratud trahv olnud 16 000 eurot,“ tõi justiitsminister näite. Ebaproportsionaalselt madalate trahvimäärade kõrval on seni olnud kitsaskohaks ka menetluste paljususega kaasnevad probleemid ja süüteomenetlustest tulenevad nõuded, mistõttu on olnud probleeme muuhulgas ka juriidiliste isikute vastutusele võtmisega. „Potentsiaalse rahalise karistusega lõppev menetlus peab olema efektiivne, et võimaldada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate trahvide kohaldamist. Võttes arvesse nii Tartu Ülikooli vastavasisulist uuringut kui ka huvirühmade seisukohti, oleme jõudud seisukohale, et Eestis on seda kõige tõhusam rakendada läbi haldusmenetluse, mida täiendavad süüteomenetlusele omased erisused,“ lisas Aeg. Nende erisuste üks peamisi eesmärke on tagada menetlusaluste isikute Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist tulenevate põhiõiguste järgimine, arvestades plaanitava trahviliigi karistuslikku iseloomu. Eelnõu eeldatav kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmise aeg on suvi 2020 ning eeldatav jõustumisaeg on 2021. aasta esimeses kvartalis. Haldustrahviõiguse kontseptsiooniga saab tutvuda siin. Osapoolte arvamusi oodatakse kuni 26.05.2020 aadressile gea.lepik@just.ee.  Justiitsministeerium, avaldatud 28 paeva tagasi

Süüteomenetlus muutub digitaalsemaks, raskustes ettevõtjad saavad lisaaega

20.04.20. Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud seaduse, mis käsitleb COVID-19 levikuga seotud meetmeid. Justiitsministeeriumi haldusalas muudeti ühtekokku kolme seadust, millega muutub digitaalsemaks süüteomenetlus, saavad lisaaega makseraskustesse sattunud ettevõtjad ja väheneb füüsiline kontakt inimeste haiglasse või hooldekodusse paigutamise menetluses. Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on paketis nii õigusemõistmist kindlustavaid, majandust toetavaid kui ka otseselt viirusega võitlevaid muudatusi, mis tervikuna aitavad eriolukorra kiuste viia Eesti elu edasi. „Täna vastuvõetud seadusemuudatused on näide meie riigi võimekusest saada hakkama ja mõelda mitu sammu ette ka kõige pingelisemas olukorras. Kiire ja adekvaatne reageering on olnud võti, mille läbi saame üheskoos inimeste igapäevase panusega püsida kodus, kõik raskused seljatatud,“ oli minister lootusrikas.  Kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus tekivad lihtsamad ja kiiremad võimalused kasutada menetluses kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Kõiki inimesi saab üle kuulata audiovisuaalsete vahenditega ning tunnistajat ja kannatanut kriminaalmenetluses eeluurimise ajal vajadusel ka kirjalikult. Kui kohus on veendunud, et süüdistatava kaitseõigus on tagatud, ei ole erinevalt kehtivast seadusest enam üldmenetluses nõutav tema enda nõusolek kohtuistungil videosilla vahendusel osalemiseks. Muudatus annab võimaluse tõlgi osalemiseks menetlustoimingul ja kohtuistungil tehnilise vahendi abil kas audiovisuaalselt või telefonitsi. Lisaks on eelnõus ka apellatsioonimenetluse istungite video vahendusel tegemine.  Lisaks tehakse ka üks oluline muudatus perevägivallaga võitlemiseks. Edaspidi saab ajutise lähenemiskeelu kiire vajaduse korral ja edasilükkamatul juhul määrata ka prokurör, et kaitsta kannatanut ja eraldada vägivallatseja võimalikult kiiresti. Kohus peab lähenemiskeelu hiljem kinnitama. Seni sai ajutise lähenemiskeelu otsuse teha ainult kohus, mis aga võttis rohkem aega. Pankrotiseaduse muudatuste kohaselt peatub eriolukorra ja sellele järgneva kahe kuu pikkuse perioodi jooksul juhatuse liikmete jaoks pankrotiavalduste esitamise kohustus.  See annab kriisi tingimustes raskustesse sattunud ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ja kasutada riigi pakutavaid abimeetmeid. Samavõrra pikeneb ka see ajavahemik, mille jooksul tehtud tehinguid saab hiljem pankrotimenetluses tagasi võita.  Jätkuvalt saavad juriidilise isiku suhtes pankrotiavalduse esitada tema võlausaldajad. Muudatus hakkab kehtima kõikide juriidiliste isikute jaoks, kuid ettevõtjad, kellel puuduvad väljavaated ka pärast eriolukorra lõppemist oma majandustegevuse taastamiseks ja jätkamiseks, peaksid siiski esitama pankrotiavalduse  viivitamata. Samuti tuleb arvestada, et kui maksejõuetus on ilmnenud, siis sõltumata sellest, kui pikk aeg on juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamiseks, tohib ta sellel ajal ühingu nimel teha ainult vältimatult vajalikke tehinguid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muudatustega luuakse erisused psüühiliselt haige inimese tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse paigutamise menetluses.  Muudatuse kohaselt peatub kinnisesse asutusse paigutamise ja pikendatud esialgse õiguskaitse tähtaja kulgemine. Samuti võimaldatakse eriolukorra ajal kohtul pikendada esialgset õiguskaitset ilma isikliku ärakuulamise nõuet järgimata, lähtudes muudest tõenditest.  Seadusemuudatuse eesmärk on aidata kaasa viiruse leviku piiramisele, hooldekodudesse ning haiglatesse paigutatud inimeste füüsiliste kontaktide vältimise kaudu, mis kaasneksid menetluse läbiviimisega. Muudatus võimaldab kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise menetluses inimesega isiklikku kokkupuutumist nõudvad toimingud teha tagantjärele ajal, kui viiruse levikust tulenev oht on möödunud. Olenemata muudatustega loodavatest erisustest tuleb kohtul juhul, kui kinnisesse asutusse paigutamise alused on ära langenud, inimese kinnisesse asutusse paigutamine lõpetada.  Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Looduskaunites kohtades liikudes tuleb arvestada teiste inimestega

17.04.2020. Justiitsministeerium paneb inimestele südamele, et looduskaunitesse kohtadesse minnes peaksid nad kinni 2+2 nõudest, eelistaksid kohti, kus inimesi palju ei ole ning austaksid kohalike elanike kodurahu. Siis pole vaja mõelda ega kavandada külade, randade ega teede sulgemist. „Järgmisel nädalal algaval kevadisel koolivaheajal tahavad inimesed kindlasti tavalisest rohkem ringi liikuda ja nii nagu on arusaadav inimeste soov minna loodusesse ja kasutada selleks avalikku teed, on mõistetav looduskaunites kohtades elavate inimeste soov, et ka väikestes külades oleks tagatud nende elanike ja külaliste ohutus,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Selleks, et väikseid kohti mitte üle koormata, kutsume inimesi üles üksteisega arvestama ja kui loodusesse sõites on näha, et kuskile on juba pargitud mitmeid autosid, sõitma veidi edasi ja leidma koha, kus teisi inimesi ei ole või on vähem. Samuti olema mõistvad väikeste külade elanike soovi suhtes, et seal ei liiguks väga palju inimesi korraga,“ rääkis Aeg. „Kohalikel omavalitsustel üksnes eriolukorra ja viiruse leviku tõttu teele keelumärki ette panna ei ole võimalik ja seda ei peakski tegema.“ Kohalikud elanikud on toonud murekohana ka välja, et osa külalisi viskavad prügi maha ega austa mõistlikke parkimise reegleid. Minister märkis, et mõistab selles küsimuses kohalike elanike pahameelt. „See kindlasti ei ole aktsepteeritav. Austagem üksteist ja hooligem rohkem kõigi heaolust. Kui me ei viska prügi oma kodu juurde maha, pole õige teha seda kellegi teise kodu juures,“ rõhutas minister. Justiitsministeerium analüüsis mõnedes Eesti kohalikes omavalitsustes hiljuti seatud piiranguid ja leidis, et sellisel kujul piirangu seadmine ei olnud õiguspärane. Kohalikud omavalitsused võivad liikluspiiranguga märgi paigaldada, kui seda lubab seadus. Selleks võib olla soov kaitsta elukeskkonda ja kohalike elanike tervist. Seda võib teha aga tegeliku ohu korral näiteks liiklusohutuse tagamiseks, müra, tolmu või muude heitmete, vibratsiooni vähendamiseks, teeremondiks jms. Samuti võib liiklust piirata juhul, kui see on tingitud looduslikest mõjudest nagu pinnase sulamine, tormi- või vihmakahjustused. Vastasel juhul peab teeomanik või piirangu kehtestanud kohalik omavalitsus tagama liiklejate juurdepääsu piiratud alasse teiste teede kaudu. „Üldine konstateering, et võõrad võivad tuua viiruse, nendega võrreldav ei ole ja ainuüksi eriolukord ei õigusta liikluspiirangu kehtestamist,“ märkis minister. Kohalikud omavalitsused peavad enne piirangu seadmist põhjalikult läbi mõtlema, kas konkreetsetes külades, randades või muudes kohtades on selline olukord ja oht, mis nõuab tee sulgemist või liikumise piiramist. Samuti tuleb hinnata, kas ei piisa juba kehtivast nõudest liikuda kahekaupa ja hoida teistega vähemalt kahe meetri pikkust vahet. Vajadusel tuleks tugevdada kehtivate liikumispiirangute järelevalvet. Kohalik omavalitsus peab hindama, kas tegemist on üksnes kohaliku tasandi küsimusega. Liikluse piiramiseks riigimaal on vajalik maanteeameti luba. Olulise mõjuga liikluspiirangust, nagu näiteks kogu küla sulgemisest, tuleb teavitada vähemalt 14 päeva enne selle kehtima hakkamist võimalikult paljudes kanalites nagu ajalehed, televisioon, raadio, veebileht. Muude liikluspiirangute teave tuleb avaldada vähemalt üks tööpäev enne liikluspiirangu kehtima hakkamist. Erandina peab erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangu teabe avaldama esimesel võimalusel pärast selle kehtima hakkamist. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud liikumispiirangu põhjendused peavad olema kirjalikul kujul olemas ja kõigile teada. Nakkushaiguse tõkestamiseks karantiini kehtestamine omavalitsuse poolt saab toimuda aga üksnes terviseameti ettepanekul. Keeldude ja piirangute alternatiiviks võib olla inimeste enda käitumine, millega nad ei häiri kedagi teist. Teisalt võiksid vallad paigaldada rohkem prügikaste nendesse kohtadesse, kus on teada, et inimesed nagunii tulevad. Kui võimalik, siis võiks kaasata ka sõbralikult juhendavaid ja selgitavaid reguleerijaid. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Täitemenetluse süsteemi muudetakse efektiivsemaks

16.04.2020. Valitsus toetas tänasel kabinetinõupidamisel justiitsministeeriumi ettepanekuid, millega muudetakse täitemenetluse süsteemi nii, et võlgnike ja sissenõudjate õigused on edaspidi paremini esindatud. Justiitsministeerium asub seaduseelnõu ette valmistama. „Täitemenetluses oli märtsi seisuga enam kui 450 000 nõuet kogusummas üle miljardi euro. On oluline, et see süsteem toimiks hästi ja efektiivselt, nii et sissenõudjate ja võlgnike õigused oleksid kaitstud ning nende huvid parimal võimalikul viisil esindatud,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Esimene samm süsteemi efektiivsemaks muutmisel on see, et kohtutäiturite arvu tuleb vähendada, nii et alles jääb senise 42 täituri asemel ligikaudu 30. „Täna ei ole ligi kolmandik täituribüroodest jätkusuutlikud, mistõttu on ka täiturite töökvaliteet ebaühtlane. Väiksem arv majanduslikult tugevamaid täitureid suudavad tõhusamalt kasutada neile seadusega antud tööriistu nagu võlgniku vara tuvastamine ja arestimine või tema majandusliku seisu monitoorimine ja seeläbi paraneb rahaliste nõuete laekumine,“ rääkis Aeg. Teine oluline muutus on, et riik hakkab toetama täitureid elatise sissenõudmisel, kui selleks leitakse järgnevateks aastateks eelarvelised vahendid, mille orienteeruv kulu aastas oleks pool miljonit eurot. „Jooksva elatise sissenõudmine on selgelt kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sissenõudmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel summas 292 eurot. Analüüs näitab, et sellest summast piisab ainult esimese aasta kulude finantseerimiseks. Elatisasju on aga menetluses ligikaudu 13 000,“ märkis minister. Justiitsministeeriumi haldusalasse luuakse ka nõuete ja arestide infosüsteem, mis tagab, et riigil ja erasissenõudjal on tulevikus parem ülevaade täitemenetluses olevatest nõuetest. Samuti on võlgnikul parem ülevaade tema vastu suunatud nõuete menetlemisest ja nõude täitmise seisust. Registri loomine eeldab samuti riigieelarvest vahendite leidmist. Kõigi nõuete sundtäitmine peab toimuma üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne, välja arvatud näiteks elatise nõuded, mis täidetakse teiste nõuete ees alati eelisjärjekorras. Sissenõudja võimalused kohtutäituri vahetamisel ehk täiteasja üleandmisel muutuvad lihtsamaks ja odavamaks. Kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat, siis võib sissenõudja anda täiteasja üle teisele kohtutäiturile tasuta. Üle andval kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud sisse võlgnikult. Üle võtval kohtutäituril on õigus küsida sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu. Muudatus motiveerib kohtutäitureid enam pingutama. Samuti soovib ministeerium muuta senist avalik-õiguslike nõuete jagamise mudelit nii, et edaspidi võiks riigiasutus sarnaselt erasissenõudjale valida ise kohtutäituri, kellele ta nõude sundtäitmiseks saadab. Muudatus tooks riiginõuete jagamisele sama turuloogika, mis on eranõuete puhul. Kui mõni sissenõudja ei soovi kohtutäiturit ise valida, siis säilitatakse ka senine avalik-õiguslike nõuete keskse jagamise võimalus, kus seda teeb kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Lisaks vaatab justiitsministeerium üle muud täitemenetluse kitsaskohad nagu kohtutäituri tasu pakett, dokumentide kättetoimetamine, täitemenetlusega ühinemine ja tulemi jaotamine, nõuete täitmise järjekord jmt. Eesmärk on muuta maksu- ja tolliameti ning kohtutäiturite  läbiviidava sundtäitmise menetlused võimalikult sarnaseks.   Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Üldkoosolekul saab edaspidi osaleda elektrooniliselt

16.04.2020. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Justiitsministeeriumi eelnõu, mis laiendab kõigi juriidiliste isikute juhtorganite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja koosolekul füüsiliselt kohal olla.  „Kuigi digitaalsete vahendite kasutamine on eriti vajalik just praegu, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt täiendatakse tsiviilseadustiku üldosa seadust sättega, mis võimaldab osaleda juriidilise isiku organi koosolekul elektrooniliste vahendite abil.  Sellist võimalust ei pea ühing oma põhikirjaga ette nägema, kuid põhikirjaga on võimalik täpsustada osalemise tingimusi. Lõpliku valiku ja otsuse, kuidas koosolek läbi viia, teeb ka peale võimalikku seadusemuudatust isik, kelle pädevuses koosoleku korraldamine on. See tähendab, et kuigi seadus annab võimaluse elektrooniliste vahendite kasutamiseks, ei saa iga osaleja seda võimalust eraldi nõuda. Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel, kuid mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel praktiliselt puuduvad. Minister lisas ka, et kuna peagi on valdava osa juriidiliste isikute jaoks saabumas majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg, on oluline, et seadusemuudatus saaks jõustuda enne seda. Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist, võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult ja lihtsustada veel mõningaid toiminguid. Näiteks sisaldab eelnõu ka muudatust, mis võimaldab edaspidi mittetulundusühingutel esitada registripidajale koosolekul osalejate nimekirja ärakiri. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb esitada (saata postiga) nimekirja originaal ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt. Vajadusele kiiresti laiendada otsuste tegemise võimalusi on juhtinud tähelepanu mitmed organisatsioonid (Eesti Advokatuur, Nasdaq Tallinn Aktsiaselts, mittetulundusühing „FinanceEstonia“ Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, Notarite Koda)  oma ühispöördumises Riigikogu õiguskomisjoni ja Justiitsministeeriumi poole. Eelnõu väljatöötamisel ja seletuskirja koostamisel on lähtutud Justiitsministeeriumi korraldatud ühinguõiguse revisjoni töörühma koostatud eelnõu ettepanekutest ja seletuskirjast. Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi

Tühja kasseti tasu kogumisel tuleb arvesse võtta muutuvaid tarbimistrende

8.04.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muuhulgas sisaldab ettepanekuid niinimetatud tühja kasseti tasu süsteemi muutmiseks. Seaduseelnõuga koos saadeti arvamuse avaldamiseks ka konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistelt salvestusseadmetelt ja andmekandjatelt ning kui suures summas tuleks tasu koguda. Justiitsminister Raivo Aegi sõnul võeti eelnõu koostamisel sihiks leida lahendus, mis oleks õiglane ja tasakaalustatud, arvestades nii õiguste omajate huvide ja õigustega kui ka tegelike tarbimisharjumustega. Harjumuste väljaselgitamisel tugineti Eestis ja naaberriikides läbi viidud uuringutele. „Oma ettepanekus olemegi võtnud aluseks uuringute tulemused ja muud kättesaadavad andmed selle kohta, kui palju tänapäeval muusikast ja filmidest üldse enam koopiaid tehakse ning milliseid seadmeid ja andmekandjaid selleks kasutatakse,“ sõnas Aeg. Kuigi mõningal määral koopiaid tõesti veel tehakse, siis näitavad suundumused, et aina enam kuulatakse muusikat ning vaadatakse filme ja telesaateid erinevate voogedastusteenuste vahendusel nagu Spotify, YouTube ja Netflix. Populaarsust koguvad ka järelvaatamise teenused ning paljudel juhtudel ei olegi uutest teostest enam võimalik legaalseid koopiaid teha, kuna need on kättesaadavad üksnes teenuse raames. „Oleme oma ettepanekus lähtunud põhimõttest, et tasu tuleks koguda sellistelt seadmetelt ja andmekandjatelt, mis võimaldavad muusikat või filme salvestada või hoiustada ning mida sellel otstarbel ka tegelikult kasutatakse,“ sõnas Aeg.  Seega on välja jäetud näiteks nutikellad, -prillid ja targa kodu tehnika, millel võib küll olla sisemälu, aga mida muusika ja filmide kopeerimiseks täna ei kasutata. Kõige kõrgemat tasu kogutaks ettepaneku kohaselt edaspidi välistelt kõvaketastelt (3 eurot), heli- ja videomängijatelt (3 eurot) ning salvestusfunktsiooniga teleritelt (2 eurot). Järgnevad nutitelefonid ja arvutid, millelt kogutaks ettepaneku kohaselt tasu 1,3 eurot. Hinnastamisel võeti arvesse, et laialt kasutatavatel seadmetel – nagu nutitelefon või arvuti – on palju funktsioone, millest salvestamisfunktsioon on selgelt teisejärguline. Salvestamisvõimaluse olemasolu tõttu on küll põhjendatud neilt tasu koguda, aga selle tasu suurus peaks moodustama vaid väga väikse osa toote hinnast. Prognoosi kohaselt võiks selliste tasude korral kogutav summa ulatuda aastas ligi 900 000 euro kanti. Tegelikult kogutava summa suurus sõltub siiski mitmest asjaolust, sealhulgas sellest, kui suur osa seadmetest ja andmekandjatest müüakse juriidilistele isikutele või ekspordiks, kuna nendelt on ostjal õigus tasu tagasi küsida. Lisaks laiendatakse hüvitise saamiseks õigustatud isikute ringi. Kui seni jaotati kogutav hüvitis autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate vahel, siis edaspidi on hüvitisele õigus ka filmi esmasalvestuse tootjatel.   Eelnõu taustast:    Autoriõiguse seaduse § 26 lg 1 näeb ette, et autori nõusolekuta on füüsilistel isikutel lubatud isiklikeks vajadusteks kopeerida audiovisuaalseid teoseid ning teoste helisalvestisi tingimusel, et autoritele, esitajatele ning fonogrammitootjatele tagatakse sellise kopeerimise eest õiglane tasu.    Autoriõiguse seadus koos selle alusel 2006. a-l vastu võetud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega näeb ette mehhanismi, millega tagatakse õiglane hüvitis audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kopeerimise eest isiklikeks vajadusteks.    Alates 1996. a kehtiva süsteemi järgi maksavad salvestusseadmete ja –kandjate müüjad või importijad vastavalt 3% ja 8% kauba väärtusest nn tühja kasseti tasu, mis jaotatakse kord aastas õiguste omajate vahel. Paraku kogutakse alates 2014. a-st nn tühja kasseti tasu nii vähe, et jaotamisele kuuluvaks summaks on tulnud kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületavad kogutud summat).    Selle põhjuseks on asjaolu, et VV määrusega kehtestatud salvestusseadmete ja –kandjate kataloog on vananenud ning ei sisalda seadmeid ja andmekandjaid, mida täna muusika ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse.    Töös oleva eelnõuga soovitakse leida õiglane ja tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii õiguste omajate huve ja õigusi aga ka tegelike tarbimisharjumusi ja muutunud tehnilisi võimalusi.      Justiitsministeerium, avaldatud 1 kuu tagasi