Valitsus soovib miinimumelatise alampalgast lahti siduda

21.10.2021. Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega soovitakse miinimumelatise määr siduda lahti alampalgast ja asendada valemiga, mis võtab arvesse lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi. Viimastel aastatel on paljudel vanematel elatise maksmine osutunud üle jõu käivaks just alampalga kiire kasvu tõttu. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on valitsuse tänane otsus suur samm edasi selle poole, et kõige valusamaid vaidlusi – perekonnaasjades – meie kohtutes vähemaks jääks. „Elatise eelnõuga samal ajal menetleb Riigikogu perelepituse eelnõu, mille loodetav eesmärk on samuti see, et vanemad enne kohtusse pöördumist kokkuleppele jõuaks,“ sõnas Lauri. „Uus valem miinimumelatise määra leidmiseks, mis seadusesse kirjutatakse, põhineb uuringutel, majandusnäitajatel ja arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. Seega on vanematel võimalik läbipaistval moel ka ise välja arvutada või kasutada selleks loodavat veebirakendust – mis summa kohus tõenäoliselt nende pere puhul välja mõistaks,“ selgitas Lauri. Valminud eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi, mille järel on justiitsministeerium mõlemal korral (2021. aasta jaanuaris ja juunis) kohtunud ka huvirühmade esindajatega. Oluliseks küsimuseks kujunes varasemate kohtulahendite muutmine, mille osas otsustas ministeerium need rakendussätte abil külmutada senisel tasandil. See tähendab, et kui eelnõu veel sel aastal riigikogus vastu võetakse ja alampalk uuel aastal taas tõuseb, jääks varem välja mõistetud miinimumelatise määr pidama praeguse 292 euro juurde. „Arusaadav on iga lapsevanema soov seista kirglikult oma lapse õiguste eest, et pakkuda talle parimat. Sama tuliselt on seisnud enda huvigruppide eest selle eelnõu menetluse käigus ka lapsevanemate esindusorganisatsioonid,“ tunnustas minister huvigruppide panust. „Siiski tuleb nentida, et mõnes asjas olid arvamused vastandlikud ulatuses, mis ei võimalda mõlema poole seisukohta täielikult arvestada. Tuli teha valikuid, et hoida ära uusi vaidlusi juba korra läbi vaieldud teemade osas,“ lisas Lauri rakendussätte eesmärki selgitades. Seega asendatakse seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär valemiga, mis koosneb järgmistest kriteeriumitest: - Baassumma 200 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mis on ümardatud kahekümne euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks on uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel. - Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil. - Elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. - Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. - Lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, laps veedab teise vanemaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta. Kohus võib aga suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks 3% kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel. Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Miinimumelatise küsimusega on ministeerium aktiivselt tegelenud 2018. aastast alates, kui eelnõu väljatöötamiskavatsusega algatati ühiskonnas sel teemal laiem debatt ning kõik ministeeriumile toona tagasisidet andnud huvirühmad kaasati aktiivselt arutellu. 2020. aasta algul valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuring, mille alusel hakati eelnõud koostama.  Just see uuring tõi välja, et elatise suurust tuleks arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid. Uuringus pakuti baassummaks ca 180 eurot kuus ühe lapse kohta, kuid seda summat suurendati eelnõu väljatöötamise käigus 200 euroni. Järgmise sammuna esitab valitsus eelnõu riigikogule, enne jõustumist peab see parlamendis läbima kolm lugemist. Kavandatavate muudatuste kohta saab täpsemalt lugeda ka justiitsministeeriumi kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Veneetsia komisjoni liikmeks saab Lauri Mälksoo

19.10.2021. Justiitsministeerium valis Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni Eestit esindavaks liikmeks Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo. Euroopa Nõukogu komisjon "Democracy through law" ehk Veneetsia Komisjon on nõuandev organ, mis nõustab Euroopa Nõukogu konstitutsiooniõiguses. See koosneb sõltumatutest riigiõiguse ekspertidest, kes koostavad uurimusi, arvamusi ja juhtnööre õigusriigi ja demokraatia edendamiseks mitte ainult Euroopa Nõukogu liikmesriikides, vaid ka väljaspool Euroopat. Lauri Mälksoo on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle teadustöö ning senine töökogemus loovad head eeldused komisjoni liikme ülesannete täitmiseks. Lauri Mälksoo alustab tööd komisjoni liikmena novembris. Veneetsia Komisjoni liikme töö on tasustamata ja see on tähtajaline, kestusega neli aastat. Senine pikaaegne komisjoni liige Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask jätkab komisjoni asendusliikmena. Komisjoni liige osaleb eksperdirühma töös, sh uurimuste, arvamuste ja juhtnööride koostamises õigusriigi ja demokraatia edendamiseks. Samuti pakub ta õigusnõustamist ning aitab riike, kes soovivad viia oma õigusliku ja institutsioonilise struktuuri vastavusse Euroopa standardite ja rahvusvaheliste kogemustega demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi valdkonnas. Lisaks aitab ta kaasa ühise põhiseadusliku pärandi levitamisele. Komisjon töötab kolmes valdkonnas: demokraatlikud institutsioonid ja põhiõigused, konstitutsiooniõigus ja tavaõigus ning valimised, referendumid ja poliitilised erakonnad. Komisjon moodustati 1990. aastal. Selle töös osalevad 62 riigi esindajad, neist 47 Euroopa Nõukogust ja 15 mujalt. Komisjoni peakorter asub Strasbourg´'is ja plenaaristungid toimuvad Veneetsias neli korda aastas. Komisjoni töö kohta saab täpsemalt lugeda Euroopa Nõukogu kodulehelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Eesti vanglasüsteemi uurimisstipendiumi saab Priit Rohtmets

15.10.2021. Justiitsministeeriumi moodustatud teadusekspertidest koosnev komisjon otsustas anda dr Priit Rohtmetsale stipendiumi „Eesti Vabariigi vanglasüsteemi ajalooraamat". Mais kuulutas justiitsministeerium välja stipendiumikonkursi Eesti vanglasüsteemi eestikeelse uurimistöö koostamiseks. Stipendiumile võisid taotluse esitada kõik ajalooalase teadusliku uurimistöö kogemusega isikud. Kokku laekus konkursile kaks avaldust. Stipendiumitaotluste läbivaatamiseks ja stipendiumisaajate otsustamiseks moodustati teadusekspertidest koosnev stipendiumikomisjon. Komisjoni hinnangul vastas kõige enam stipendiumi statuudis esitatud nõuetele dr Priit Rohtmetsa raamatukavand ja professionaalne ettevalmistus selle elluviimiseks. Stipendiumikomisjoni kuuluvad Tartu ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg, Tartu ülikooli õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak, riigikohtu arhivaar Toomas Anepaio ja justiitsministeeriumi projektijuht Emma Bachmann. Komisjoni tööd juhib vanglate asekantsler Priit Kama. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Õigusloojad kogunevad seadusloome kvaliteedi üle arutama

14.10.2021. Justiitsministeeriumi eestvedamisel kohtuvad täna õigusloomejuristid, et arutada seadusloome kvaliteedi üle. Tegemist on ainsa sedalaadi foorumiga, mis on suunatud kõigile Eesti õigusloomejuristidele. Traditsiooniliselt osalevad ka eelnõude keeletoimetajad. „Meie ressurss on piiratud, mistõttu saame lubada endale üksnes oluliste teemadega tegelemist. On tähtis, et me tegeleme päris probleemide lahendamisega ning enne õiguslikku sekkumist hindame, kas seaduse muutmine on ikka möödapääsmatult vajalik. Kui aga seadust muuta tuleb, siis on väga oluline, et seaduse tekst oleks kirjutatud selges ja arusaadavas keeles,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri konverentsi eel selle vajalikkusest rääkides. Konverentsil esinevad ettekannetega Riikohtu esimees Villu Kõve, peagi presidendi õigusnõuniku ametisse asuv õigusteadlane Hent Kalmo ja Bolti kaasasutaja Martin Villig. Päeva avab justiitsminister Maris Lauri ja tervitusega esineb riigisekretär Taimar Peterkop. Konverentsi töötubades arutletakse andmekogude regulatsiooniga seonduvat. Dokument „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ annab ainest, et arutada õigusloome korralduse pikaajalisi plaane. Räägitakse sõnastikureformist ja selle mõjust seaduskeelele ning rohepöördest. Osalejatel avaneb võimalus katsetada praegu arendamisel olevat riigi koosloome keskkonda. Eraldi töötuba on kavandatud töörõõmu hoidmise meetodite katsetamiseks. Päeva lõpetab paneelarutelu, kus õigusloome kvaliteedi väljakutsete ja lahenduste üle vahetavad mõtteid õiguskantsler Ülle Madise, riigikohtunik Nele Parrest, advokaadibüroo Walless partner Hannes Vallikivi ja justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna asekantsler Heddi Lutterus. Konverentsi korraldab justiitsministeerium koostöös riigikantseleiga. Konverents toimub kolmandat korda, esimest korda peeti seda 2015. aastal. Konverentsi eesmärk on väärtustada õigusloomejuristi elukutset ja rääkida tema rollist riigi õiguspoliitiliste valikute elluviimisel. Õigusloojate konverents toimub Euroopa Liidu sotsiaalfondist kaasrahastatava projekti “Õigusloome arendamine” raames. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis jõuti kohtumenetluse avalikkuse teemal kokkuleppele

13.10.2021. Justiitsministeeriumis toimus täna kohtumenetluse avalikkuse eelnõu teemal ümarlaud, kus osalesid meedia ja kohtunikkonna esindajad. Ühine arusaam oli, et ajakirjanduslikul eesmärgil isikustatud ehk nimedega kohtulahenditega tutvumisel eeldatakse õigustatud huvi olemasolu. „Kõik osapooled on nõus, et väljatöötatud eelnõu tõstab kohtupidamise avalikkust oluliselt, eelkõige tänu jõustumata lahendite avalikustamisele. Küll aga on kriitika all olnud isikuandmete avalikustamise osa eelnõust,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Peame hoolitsema selle eest, et inimesed ei kardaks kohtusse pöörduda ainuüksi seepärast, et nad pelgavad sattuda seetõttu oma nime ja isiklike probleemidega meediasse. Eelnõu tagasisidegi  toetab valdavalt arusaama, et kõigi kohtumenetluses osalenute nimed ei pea olema küberruumis avalikud. See pole kohtupidamise avalikkuse põhimõte, mida põhiseadus on ette näinud. Kuna aga kohtulahendites menetlusosaliste nimede asendamine initsiaalidega on toonud kriitikat ajakirjanduse poolelt, siis jõudsime tänasel arutelul kompromissini. Eeldame ajakirjanduse puhul õigustatud huvi isikustatud ehk nimedega kohtulahendiga tutvumiseks, mida eraldi põhjendama ei pea. Ministeerium usub ja jääb lootma ajakirjanike eetilisusele inimeste probleemide avalikustamisel,“ märkis justiitsminister. „Lisaks isikuandmete avalikustamisele käsitlesime ümarlaual ka juriidiliste isikute anonüümimist kohtulahendites ja jõudsime ühise arusaamani, et juriidiline isik ei ole andmesubjekt isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, mistõttu juriidilised isikud kuuluvad kohtulahendites üldjuhul avalikustamisele, välja arvatud mõned harvad erandid,“ rääkis Maris Lauri. Justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõuga tahetakse muuta tulevikus kohtulahendid avalikuks juba enne nende jõustumist. Lahendid avalikustatakse Riigi Teatajas kohe pärast nende avalikuks tegemist märkega „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge võetakse lahendilt automaatselt maha. Lahend saab uue staatuse „jõustunud“ või „tühistatud“. Praegu on tagatud avalikkusele juurdepääs jõustunud kohtulahenditele, kuid puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, sest praktikas ei toimu kohtulahendite avalikult kuulutamist üritusena, millel saaks osaleda.  Samuti ei väljastata kohtuotsuseid menetlusvälistele isikutele kohtukantseleist. Avalik kuulutamine põhiseaduse mõistes on istungil kohtulahendi suuline kuulutamine, kuid praegusel ajal menetletakse juba enam kui pooled kohtuasjad kirjalikult. Seetõttu tuleb leida suulisele lahendi kuulutamisele samaväärne lahendus. Eelnõu teine eesmärk on juurdepääsupiiranguga andmete ning eraelu puutumatuse kaitse, mistõttu ei avalikustata lahendis menetluses osalenud inimeste isikuandmeid. Erandiks on süüdistatavad ja õigeksmõistetud, kelle nimed ja isikukoodid kuuluvad avalikustamisele. Menetlusosalisel on tulevikus õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul oma nime avalikustamise lõpetamist. Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel inimesel esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Lisaks kohtuotsustele kuuluvad eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka mitmed kohtu tehtud määrused nagu näiteks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu andmise määrused. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas varasemalt tehtud maakohtu lahend. Tänase ümarlaua tulemusena jõuti kompromissile ka selles, et õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Eelduslikult hakatakse ülekande tegemise võimalust kasutama laiema avaliku huvi all olevate haldusasjade puhul. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega inimesele, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib koostööpartnerit vanglatele paberivaba avaliku e-toimiku rakenduse loomiseks

13.10.2021. Paberivaba avaliku e-toimiku rakenduse teel tutvustatakse vangidele kohtudokumente edaspidi digitaalselt. Riigihangete registris on kuni 22. oktoobrini üleval kohtutoimikute digitaalseks edastamiseks kinnipeetavatele rakenduse väljatöötamise hange, mille eeldatav maksumus on 267 773 eurot. Rakendusega hoitakse tulevikus kokku 80 000 eurot, seda riigi õigusabi osutamise, kohtumenetluse digitaliseerimise ja vanglate halduskoormuse vähenemisega seoses. Ainuüksi möödunud aastal tutvustati vangidele ligi 9000 paberkandjal dokumenti nendega seotud kriminaalmenetlustes, kohtutelt edastati kirju vangidele 1600 korral ning lisaks käisid advokaadid heli- ja videofaile tutvustamas ligi 300 korral. „Väljaprinditud dokumentide või elektrooniliste materjalide tutvustamine ei ole e-riigi jaoks jätkusuutlik lahendus ja vajab ümberkorraldamist,“ ütles justiitsministeeriumi karistuse ja täideviimise talituse juht Priit Post. „Hankes osalev ettevõte ei pea alustama täiesti nullist, arendusprojekt põhineb juba praegu toimival e-toimikul, mida soovime näha kohandatuna vangla tingimustele, st rakendus peab vastama vangla turvanõuetele,“ lisas Priit Post. Praegu toimub kogu suhtlus kohtute ja kinnipeetavate vahel paberil, st vangid saavad kinnipidamisasutustes kohtutoimikute ja dokumentidega tutvuda üksnes paberkandjal nii, et need prinditakse neile välja. See on tingitud sellest, et seni on nutiseadmed vanglates turvariskide tõttu keelatud olnud ning interneti kasutamine vangidel väga piiratud. Paberil dokumentide tutvustamise, sh elektrooniliste materjalide tutvustamise, saaks asendada kasutades selleks näiteks tahvelarvuteid. Uus rakendus tähendaks  hinnanguliselt kokkuhoidu 80 000 eurot aastas, sest väheneb halduskoormus ja ka riigi kulu õigusabi osutamiseks. Vangidele oleks elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt oluline nende digivõimekuse arendamise seisukohast – kaasaegsete vahendite kasutamisoskus muudaks nende ühiskonda naasmise sujuvamaks. Peamised muudatused, mida on kindlasti praeguses e-toimikus vaja muuta, et see sobituks vanglatesse, on seotud suhtlemisvõimaluse piiramise ja kohtute infosüsteemi ning kinnipeetavate süsteemi infovahetuskanali loomisega. Pilootprojekti on esialgu plaanis katsetada ühes vanglas ning edaspidi, kui kõik toimib, laiendada tervele vanglasüsteemile.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Maris Lauri: Õigusvaldkonna digitaliseerimine on oluline nii riigisiseselt kui EL-i tasandil

12.10.2021. Justiitsminister Maris Lauri osales täna videosilla teel Euroopa Komisjoni korraldatud ministrite foorumil digitaalsest õigussüsteemist, kus rõhutas Euroopa Liidu justiitsvaldkonna digitaliseerimise eeldusena digitaliseerimist liikmesriikides, mis toob õigusteenused ka inimestele lähemale. „Eesti on kohtumenetluse digitaliseerimises Euroopa riikide hulgas tipus. Tänu sellele on suutnud meie kohtusüsteem ka Covid-perioodi ajal toimida edukalt ja kohtuasjad ei ole jäänud venima ega menetlusajad pikenenud. Oleme loonud keskkonna, kus kõik sammud alates kohtuasja algatamisest kuni otsuseni saab teha elektrooniliselt,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Minister tõi näite, et inimene saab e-Justice portaali kaudu suunduda Avalikku E-toimikusse ning logida seal hagi algatamiseks sisse digitaalse ID-ga. Ka kohtuistungeid saab pidada veebi teel. Samuti tõi minister välja notariaalse kaugtõestamise edukuse Eestis, kus peaaegu kõiki tehinguid peale abiellumise ja lahutamises saab teha distantsilt. „See ei tähenda aga, et meil ei ole Eestis ruumi edasi areneda. Selleks, et kogu õigussüsteem hästi töötaks, on vajalik liikuda pelgalt dokumentide vahetusest üle struktureeritud andmetele ja nende vahetamisele. Euroopa Liidu ülese andmevahetuse toimimine omakorda sõltub liikmesriikide digitaliseerituse tasemest, mistõttu on väga oluline, et EL toetaks digitaliseerimise arengut riikide tasandil,“ rõhutas justiitsminister. Maris Lauri märkis, et selle eesmärgi täitmiseks on vaja suunata justiitsvaldkonda täiendavaid ressursse nii investeeringute kui ELi IT-ameti eu-LISA suurema rolli näol. Foorum keskendub ELi justiitsvaldkonna digitaliseerimise võimalustele ja väljakutsetele ja toimub kolmes osas. Esimene osa keskendub justiitsvaldkonna digitaliseerimisele liikmesriikides, teine osa Euroopa Liidu üldistele põhimõtetele selles küsimuses ja kolmas osa piiriülesele koostööle.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleriks saab Rait Kuuse

12.10.2021. Justiitsminister Maris Lauri kinnitas ametisse vanglate asekantsleri Rait Kuuse, kes alustab tööd alates 1. jaanuarist 2022. Maris Lauri sõnul on Rait Kuusel vanglateenistuse juhtimiseks tugev vundament: ta on töötanud vangladirektorina ning saanud kogemusi mitmel ametikohal justiits- ja sotsiaalvaldkonnas, samuti on ta AS Eesti Vanglatööstuse nõukogu liige. „Usun, et vanglate kui kindla struktuuriga asutuste ja tugevat eetilist baasi nõudva töö keskkonda saab Rait Kuuse oma teadmistega sotsiaalvaldkonna inimesekesksest lähenemisest veelgi rikastada,“ ütles justiitsminister. “Kindlasti jätkab vanglateenistus panustamist strateegiliselt olulise Ida-Virumaa lõimimisse. Lisaks Jõhvi rajatud Viru vanglale on maakonda asunud justiitsministeeriumi vanglate osakond ning 2019. aastal ka vanglatööstuse peakontor,” lisas minister Lauri. „Mul on hea meel taaskord liituda vanglateenistuse võimeka ja ühtehoidva meeskonnaga. Inimesed ootavad, et nende elu oleks turvaline ja hoitud ning selle nimel tuleb teha pidevalt ja targalt oma tööd. Vangistuse ennetamine on küllap kõige mõistlikum valik, kuid me teame, et alati see ei õnnestu. Sestap tuleb lisaks tugevale ennetusele ja kriminaalhooldustööle pöörata tähelepanu sellele, et vanglas viibimise aeg ei taastoodaks olemasolevaid või ei looks uusi probleeme inimeste taasühiskonnastumise teel. Ma loodan, et minu teadmised ja kogemused tulevad organisatsiooni arengule kasuks ning me saame seni saavutatule toetudes ühise meeskonnana targalt tegutseda,“ ütles Rait Kuuse. Rait Kuuse töötab alates 2014. aastast sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerina. Alates 2017. aastast kuulub ta AS Eesti Vanglatööstuse nõukokku, mille eesmärk on vangidele oskuste õpetamine ja tööharjumuse tekitamine, et vabaduses oleks neil võimalik paremini hakkama saada. Ta on ka varem kokku puutunud vanglatega, aastatel 2012-2014 juhtis ta Tallinna vanglat. Perioodil 2001-2012 töötas ta justiitsministeeriumis mitmetel ametikohtadel, mille töö sisuks oli kinnipeetavate taasühiskonnastamise ja kriminaalhoolduse töö korraldamine ja juhtimine. Ta on nõustanud mitmeid riike kriminaalpoliitika reformimises ja vangistusele alternatiivide leidmise arendamises, näiteks Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis. Aastatel 2004-2006 oli ta Euroopa kriminaalhoolduse organisatsiooni CEP juhatuse liige. Rait Kuusel on sotsiaalteaduste magistrikraad Tartu ülikoolist. Praegu on tal pooleli doktorikraadi omandamine Tallinna ülikoolis. Senise vanglate asekantsleri Priit Kama ametiaeg lõppeb 31.12.2021. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi