Täna on rahvusvaheline inimkaubanduse vastase võitluse päev

18.10.2016 Täna on on Euroopa Liidu inimkaubanduse vastu võitlemise päev, mida tähistatakse juba 10ndat aastat. Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. „Inimkaubandus on tõsine ja kasvav probleem, mis on suuresti seotud ka ebaseadusliku rändega. Eestit puudutab näiteks paljuski meritsi inimkaubanduse võimaldamine Läänemerel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, milles on üheks oluliseks muudatuseks inimkaubanduse ohvritelt seksi ostmise kriminaliseerimine. Inimkaubanduse tunnuseks on see, et inimese üle on seatud kontroll. Järelikult on inimene sõltuvuses ning riik peab tema kõrval olema ja teda kaitsma. Eriti, kuna tegemist on äärmiselt peidetud kuritegevusega, mis tähendab, et välja tulevad neist juhtumitest vaid marginaalne hulk, kuid erinevate uuringute tulemusel on selge, et probleem on kordades ulatuslikum,“ rääkis Reinsalu. Tänase päeva puhul tuuakse inimkaubanduse teemat tavapärasest enam avalikkuse ette ja on erakordne ka seetõttu, et just selle päeva tähistamise ajaks on valminud kaks uuringut, mis kirjeldavad, mis Eestis inimkaubandusega ja just uute inimkaubandusega seotud nähtustega, seoses toimub. Üks neist analüüsib seoseid fiktiivabielude sõlmimise ja inimkaubanduse kuritegude vahel  ja teine inimkaubanduse ennetuse võimalusi Läänemerel opereerivatel laevaliinidel. Tänaseks on ellu viidud ka kaks strateegiat - inimkaubanduse vastu võitlemise strateegia aastateks 2006-2009 ning vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014. Inimkaubanduse valdkonna arendust jätkatakse jõudsalt vägivalla ennetamise strateegia kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Täna on rahvusvaheline inimkaubanduse vastase võitluse päev

18.10.2016 Täna on on Euroopa Liidu inimkaubanduse vastu võitlemise päev, mida tähistatakse juba 10ndat aastat. Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. „Inimkaubandus on tõsine ja kasvav probleem, mis on suuresti seotud ka ebaseadusliku rändega. Eestit puudutab näiteks paljuski meritsi inimkaubanduse võimaldamine Läänemerel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, milles on üheks oluliseks muudatuseks inimkaubanduse ohvritelt seksi ostmise kriminaliseerimine. Inimkaubanduse tunnuseks on see, et inimese üle on seatud kontroll. Järelikult on inimene sõltuvuses ning riik peab tema kõrval olema ja teda kaitsma. Eriti, kuna tegemist on äärmiselt peidetud kuritegevusega, mis tähendab, et välja tulevad neist juhtumitest vaid marginaalne hulk, kuid erinevate uuringute tulemusel on selge, et probleem on kordades ulatuslikum,“ rääkis Reinsalu. Tänase päeva puhul tuuakse inimkaubanduse teemat tavapärasest enam avalikkuse ette ja on erakordne ka seetõttu, et just selle päeva tähistamise ajaks on valminud kaks uuringut, mis kirjeldavad, mis Eestis inimkaubandusega ja just uute inimkaubandusega seotud nähtustega, seoses toimub. Üks neist analüüsib seoseid fiktiivabielude sõlmimise ja inimkaubanduse kuritegude vahel  ja teine inimkaubanduse ennetuse võimalusi Läänemerel opereerivatel laevaliinidel. Tänaseks on ellu viidud ka kaks strateegiat - inimkaubanduse vastu võitlemise strateegia aastateks 2006-2009 ning vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014. Inimkaubanduse valdkonna arendust jätkatakse jõudsalt vägivalla ennetamise strateegia kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ministeerium soovib kuriteoga tekitatud kahju aegumistähtaega pikendada

18.10.2016 Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse kuriteoga tekitatud kahju osas pikendada kohtuotsusega tuvastatud nõude aegumistähtaega 10lt aastalt näiteks 30 aastale. „On absurdne, et teatud inimesed tekitavad riigile oma ohvrile või riigile suurt kahju ja jätavad selle lihtsalt tasumata. Ühel hetkel need nõuded aga aeguvad. Antud väljatöötamiskavatsusest peakski kasu olema just selliste juhtumite puhul,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiv aegumistähtaeg jõustus 2011. aastal võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse vastuvõtmisega. „Muudatuse eesmärk oli toona parandada nende inimeste olukorda, kes majanduskriisi tõttu olid raskustesse sattunud, kuid ei arvestanud sellega, et leevendas ka nende inimeste olukorda, kelle võlad olid tekkinud kuritegude tõttu. Seetõttu soovimegi praegu need kaks asja teineteisest eristada,“ selgitas Reinsalu. Täpsemalt on soov pikendada aegumistähtaega kuriteoga tekitatud kahjuhüvitamise nõuete puhul. Hetkel kehtib reegel, et kuriteoga tekitatud kahjunõue, mille kohus on oma lahendiga tunnustanud, aegub kümne aasta jooksul. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks see olla kindlasti pikem, näiteks 30 aastat.  Justiitsministeerium ootab tagasisidet selle kohta, kas kuriteo toimepanemine peab olema tuvastatud kohtuotsusega või piisab sellest, et kahju tekitamine on tuvastatud tsiviilkohtu poolt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ministeerium soovib kuriteoga tekitatud kahju aegumistähtaega pikendada

18.10.2016 Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse kuriteoga tekitatud kahju osas pikendada kohtuotsusega tuvastatud nõude aegumistähtaega 10lt aastalt näiteks 30 aastale. „On absurdne, et teatud inimesed tekitavad riigile oma ohvrile või riigile suurt kahju ja jätavad selle lihtsalt tasumata. Ühel hetkel need nõuded aga aeguvad. Antud väljatöötamiskavatsusest peakski kasu olema just selliste juhtumite puhul,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiv aegumistähtaeg jõustus 2011. aastal võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse vastuvõtmisega. „Muudatuse eesmärk oli toona parandada nende inimeste olukorda, kes majanduskriisi tõttu olid raskustesse sattunud, kuid ei arvestanud sellega, et leevendas ka nende inimeste olukorda, kelle võlad olid tekkinud kuritegude tõttu. Seetõttu soovimegi praegu need kaks asja teineteisest eristada,“ selgitas Reinsalu. Täpsemalt on soov pikendada aegumistähtaega kuriteoga tekitatud kahjuhüvitamise nõuete puhul. Hetkel kehtib reegel, et kuriteoga tekitatud kahjunõue, mille kohus on oma lahendiga tunnustanud, aegub kümne aasta jooksul. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks see olla kindlasti pikem, näiteks 30 aastat.  Justiitsministeerium ootab tagasisidet selle kohta, kas kuriteo toimepanemine peab olema tuvastatud kohtuotsusega või piisab sellest, et kahju tekitamine on tuvastatud tsiviilkohtu poolt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist

14.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas täna Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul Luksemburgis toetust Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomisele, mis hakkab uurima Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Samuti andis minister kolleegidele üle kirja, mis puudutab kommunismikuritegude uurimist. „Tõhusa Euroopa Prokuratuuri asutamine on võimalik üksnes liikmesriikide ühehäälse otsuse alusel ja see peab olema tugev institutsioon,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri hinnangul on EPPO asutamisel ka väga oluline hinnata põhjalikult prokuratuuri asutamisega kaasnevaid kulusid, et vältida olukorda, kus EPPO toimimisega kaasnevad kulud oleksid ebaproportsionaalselt kõrged.  „Eesti seisukoht on ka see, et tulevikus tasub kindlasti kaaluda Euroopa Prokuratuuri pädevuse laiendamise võimalust ka teistele piiriülestele rasketele kuritegudele. Kutsume Euroopa Liitu üles analüüsima ja hindama liikmesriikide karistuõiguse ühtlustamise vajadust ja võimalikkust näiteks inimsusevastaste kuritegude osas,“ märkis minister.   Euroopa Prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad EL finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada EL eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhtiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa Prokuratuur.  Lisaks arutasid ministrid ka Euroopa Komisjon 2012. aasta suvel esitatud direktiivi eelnõu, millega soovitakse tõhustada EL finantshuvide kaitset kriminaalõiguslike vahenditega. Lisaks andis justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumisel üle kirja ja raporti võimalike edasiste sammude kohta kommunismikuritegude uurimiseks asutuse loomiseks. Kiri anti riikide esindajatele, kes tegid 23. augustil 2015 Tallinnas Molotovi-Ribbentropi aastapäeval sellesisulise ühisavalduse. Avaldusele kirjutasid toona alla Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Gruusia, Poola ja Slovakkia justiitsministrid. „On väga tähtis astuda kommunismikuritegude uurimiseks konkreetseid samme, mistõttu loodan, et kolleegid teistest riikidest, kes selliste kuritegude tagajärjel kannatasid, annavad oma sisendi meie ettepanekutele, kuidas selles küsimuses edasi minna,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist

14.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas täna Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul Luksemburgis toetust Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomisele, mis hakkab uurima Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Samuti andis minister kolleegidele üle kirja, mis puudutab kommunismikuritegude uurimist. „Tõhusa Euroopa Prokuratuuri asutamine on võimalik üksnes liikmesriikide ühehäälse otsuse alusel ja see peab olema tugev institutsioon,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri hinnangul on EPPO asutamisel ka väga oluline hinnata põhjalikult prokuratuuri asutamisega kaasnevaid kulusid, et vältida olukorda, kus EPPO toimimisega kaasnevad kulud oleksid ebaproportsionaalselt kõrged.  „Eesti seisukoht on ka see, et tulevikus tasub kindlasti kaaluda Euroopa Prokuratuuri pädevuse laiendamise võimalust ka teistele piiriülestele rasketele kuritegudele. Kutsume Euroopa Liitu üles analüüsima ja hindama liikmesriikide karistuõiguse ühtlustamise vajadust ja võimalikkust näiteks inimsusevastaste kuritegude osas,“ märkis minister.   Euroopa Prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad EL finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada EL eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhtiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa Prokuratuur.  Lisaks arutasid ministrid ka Euroopa Komisjon 2012. aasta suvel esitatud direktiivi eelnõu, millega soovitakse tõhustada EL finantshuvide kaitset kriminaalõiguslike vahenditega. Lisaks andis justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumisel üle kirja ja raporti võimalike edasiste sammude kohta kommunismikuritegude uurimiseks asutuse loomiseks. Kiri anti riikide esindajatele, kes tegid 23. augustil 2015 Tallinnas Molotovi-Ribbentropi aastapäeval sellesisulise ühisavalduse. Avaldusele kirjutasid toona alla Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Gruusia, Poola ja Slovakkia justiitsministrid. „On väga tähtis astuda kommunismikuritegude uurimiseks konkreetseid samme, mistõttu loodan, et kolleegid teistest riikidest, kes selliste kuritegude tagajärjel kannatasid, annavad oma sisendi meie ettepanekutele, kuidas selles küsimuses edasi minna,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: ohtlikud kurjategijad peavad saama jäigema kohtlemise osaliseks

12.10.2016. Justiitsministeerium esitles täna uut poliitikat ohtlike kalduvuskurjategijate ja välisriikide kodanikest kurjategijate kohtlemiseks. „Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja ühiskonda kõige ohtlikumate kurjategijate eest ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime mõne muu ühiskonna turvatunnet oluliselt mõjutava teo. Meie eesmärk on tõhustada korduvalt vägivallatsenud isikute karistamist ning vähendada vanglast vabanenute retsidiivsust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks tahab ministeerium kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja loome võimaluse mõista eluaegne vangistus ka raske tervisekahjustuse, vägistamise või muu lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase iseloomuga teo.  „Muudame eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise ühiskonnale turvaliseks. Kui eluaegset vanglakaristust kandev isik on vangistuse vältel piisavalt pingutanud, et elada edas­pidi õiguskuulekalt ja oma teod heastada, siis saab ta võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumis­kontrolli alla,“ selgitas minister. Kui kohus soovib vägivallakuriteo eest varasemalt karistatud isikut vangistusest tingimisi vabastada, tuleb talle mõista karistus, mis pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele. „Ligi 70% isikutest vabaneb vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada. Seetõttu rakendame vanglast vabanenutele laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagame edaspidi vanglas parema vabanemisettevalmistuse,“ rõhutas Reinsalu. Samuti tutvustati täna ruumilise eripreventsiooni meedet. „Riik peab tagama, et välisriigi kodanikud ei saaks Eestis ohtlikke kuritegusid toime panna. Selleks tuleb pöörata senisest enam tähelepanu välismaalasest kurjategija lisakaristusena väljasaatmisele kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga,“ lausus Reinsalu. Tegemist on ettepanekutega avalikuks diskussiooniks ning ministeerium kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist. Manusena on lisatud materjalid nii ohtlike kalduvuskurjategijate kui ruumilise eripreventsiooni poliitikate kohta.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: ohtlikud kurjategijad peavad saama jäigema kohtlemise osaliseks

12.10.2016. Justiitsministeerium esitles täna uut poliitikat ohtlike kalduvuskurjategijate ja välisriikide kodanikest kurjategijate kohtlemiseks. „Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja ühiskonda kõige ohtlikumate kurjategijate eest ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime mõne muu ühiskonna turvatunnet oluliselt mõjutava teo. Meie eesmärk on tõhustada korduvalt vägivallatsenud isikute karistamist ning vähendada vanglast vabanenute retsidiivsust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Selleks tahab ministeerium kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja loome võimaluse mõista eluaegne vangistus ka raske tervisekahjustuse, vägistamise või muu lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase iseloomuga teo.  „Muudame eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise ühiskonnale turvaliseks. Kui eluaegset vanglakaristust kandev isik on vangistuse vältel piisavalt pingutanud, et elada edas­pidi õiguskuulekalt ja oma teod heastada, siis saab ta võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumis­kontrolli alla,“ selgitas minister. Kui kohus soovib vägivallakuriteo eest varasemalt karistatud isikut vangistusest tingimisi vabastada, tuleb talle mõista karistus, mis pööratakse vähemalt osaliselt täitmisele. „Ligi 70% isikutest vabaneb vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada. Seetõttu rakendame vanglast vabanenutele laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagame edaspidi vanglas parema vabanemisettevalmistuse,“ rõhutas Reinsalu. Samuti tutvustati täna ruumilise eripreventsiooni meedet. „Riik peab tagama, et välisriigi kodanikud ei saaks Eestis ohtlikke kuritegusid toime panna. Selleks tuleb pöörata senisest enam tähelepanu välismaalasest kurjategija lisakaristusena väljasaatmisele kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga,“ lausus Reinsalu. Tegemist on ettepanekutega avalikuks diskussiooniks ning ministeerium kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist. Manusena on lisatud materjalid nii ohtlike kalduvuskurjategijate kui ruumilise eripreventsiooni poliitikate kohta.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi