Kavandatav seadusemuudatus lisab kõrgkoolide rahastamisse stabiilsust

Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata Riigikogusse ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse kõrgharidusõppe rahastamine õppeasutustele stabiilsemaks ja selgemaks. Kõrgharidusõppe rahastamismudelisse tuuakse sisse uus komponent – baasrahastus, mis moodustab suurima osa kõrgkoolide riigieelarvelisest tegevustoetusest. Lisaks täpsustatakse teiste komponentide osakaalu. Minister Maris Lauri ütles, et muudatus suurendab kõrgkoolide rahastamise selgust ning stabiilsust. „Baasrahastus annab kõrgkoolidele kindluse teha pikaajalisi plaane. Samas jääb alles ka tulemuste- ja projektipõhine rahastamine,“ märkis minister. Kavandatavas rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mis tähendab, et vähemalt 80% vahenditest jaguneb kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine. Vastavalt eelnõule jaguneb tulemusrahastus ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ja halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise eest. Tulemusmõõdikud plaanitakse siduda otseselt kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks lõpetajate töötamine ja edasiõppimine, õppurite mobiilsus, nominaalajaga lõpetajate osakaal jm. Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike. Infograafika Aruandlus väheneb Minister Maris Lauri lisas, et oluline on ka tegevustoetuse eraldamisega seotud aruandluse vähendamine. „Ülikoolidele seatavad eesmärgid on reeglina pikaajalised ja vajavad täitmiseks pikemat perioodi kui üks aasta,“ märkis minister. Eelnõuga kaotatakse iga-aastaste tulemuslepingutega seotud aruandlus. Jäävad ülikoolidega sõlmitavad kolme-aastased halduslepingud ja edaspidi sõlmitakse iga-aastane rahastamise kokkulepe tegevustoetuse ja sihtotstarbelise toetuse eraldamiseks. Taustainfo Eelnõu väljatöötamisel arvestati Rektorite Nõukogu loodud töörühma ettepanekuid ning muudatusi on arutatud nii töörühma, ülikoolide õppeprorektorite kui Rektorite Nõukoguga. Seni kehtivas rahastamismudelis arvestatakse 70-75% tegevustoetusest õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud näitajate alusel, kuid nende komponentide osakaalusid seaduses ei täpsustata. 25-30% tegevustoetusest arvestatakse riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetatavate tegevuste rahastamiseks. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: Otto Tiefi valitsus andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse

Täna tähistame riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse päeva. 22. september 1944 oli põhiseadusliku valitsuse eksiili mineku kuupäev, mille järgselt Eesti valitsus ei saanud kuni okupatsiooniaja lõpuni kokku tulla. Täna tähistab Eesti riik iseseisvuse taastamise järgselt vastupanuvõitluse päeva juba kümnendat korda. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on ülimalt oluline, et Eesti riik peab meeles ja tunnustab igal aastal mälestusüritusega Otto Tiefi valitsuse moodustamist ja neid inimesi välisteenistuses, tänu kellele me saame täna rääkida riiklikust järjepidevusest ja iseseisvast Eestist. „22. september on verstapost. Kolm päeva sai kahe okupatsioonirežiimi vahel sini-must-valge lipp Hermanni tornis lehvida, põhiseaduslik Eesti riik astus korraks ellu ja andis selge signaali, et niipea, kui olud võimaldasid, tegime meeleheitliku katse uuesti vabaks saada. Vastupanuvõitluse päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse,“ rõhutas justiitsminister. „Ühe väikese riigi iseseisvus pole kunagi iseenestmõistetav. Täna on põhjust öelda aitäh Eesti rahvale, et okupatsiooni ajal iseseisva Eesti unistus ei kustunud. Eriline tänu neile naistele ja meestele, kes rasketel aegadel omaenese elu hinnaga avaldasid vastupanu, kes võitlesid okupatsiooni vastu relvastatult ja relvastamata, kes astusid vastu metsavendadena, keda Eesti riigi kalliks pidamise eest arreteeriti, piinati ja tapeti, kuid kes hoidsid ikka üle põlvede hinges meie sini-must-valget lippu. Eesti riik oskab seda hinnata, et inimesed ei väsinud lootmast ja vastu panemast,“ ütles Reinsalu. „Riiklike tähtpäevade üks mõte on meeles pidada ajaloosündmusi ja seda, mis on meile oluline. 22. septembrit 1944 toomine tänapäeva annab meile võimaluse korraks mõelda, kuidas oleksime ise käitunud selles olukorras. Kas oleksime eeskujuks oma lastele nagu need vaprad mehed ja naised, kes astusid vastu okupatsioonivõimu terrorile.“ Kell 7.00 heiskasid kooliõpilased Eesti lipu Pika Hermanni torni, kell 9.00 asetas justiitsminister koos üliõpilastega Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahva poolt. Sellele järgneb kell 10.00 akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide austusavaldus Otto Tiefi valitsuse liikmetele Tallinna Metsakalmistul, Otto Tiefi haual, kus peab kõne justiitsminister Urmas Reinsalu. Õhtul kell 18.45 algab tudengite rongkäik Raekoja platsilt Vabaduse väljakule, misjärel toimub Vabadussõja võidusamba jalamil pidulik kõnekoosolek. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: Otto Tiefi valitsus andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse

Täna tähistame riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse päeva. 22. september 1944 oli põhiseadusliku valitsuse eksiili mineku kuupäev, mille järgselt Eesti valitsus ei saanud kuni okupatsiooniaja lõpuni kokku tulla. Täna tähistab Eesti riik iseseisvuse taastamise järgselt vastupanuvõitluse päeva juba kümnendat korda. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on ülimalt oluline, et Eesti riik peab meeles ja tunnustab igal aastal mälestusüritusega Otto Tiefi valitsuse moodustamist ja neid inimesi välisteenistuses, tänu kellele me saame täna rääkida riiklikust järjepidevusest ja iseseisvast Eestist. „22. september on verstapost. Kolm päeva sai kahe okupatsioonirežiimi vahel sini-must-valge lipp Hermanni tornis lehvida, põhiseaduslik Eesti riik astus korraks ellu ja andis selge signaali, et niipea, kui olud võimaldasid, tegime meeleheitliku katse uuesti vabaks saada. Vastupanuvõitluse päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse,“ rõhutas justiitsminister. „Ühe väikese riigi iseseisvus pole kunagi iseenestmõistetav. Täna on põhjust öelda aitäh Eesti rahvale, et okupatsiooni ajal iseseisva Eesti unistus ei kustunud. Eriline tänu neile naistele ja meestele, kes rasketel aegadel omaenese elu hinnaga avaldasid vastupanu, kes võitlesid okupatsiooni vastu relvastatult ja relvastamata, kes astusid vastu metsavendadena, keda Eesti riigi kalliks pidamise eest arreteeriti, piinati ja tapeti, kuid kes hoidsid ikka üle põlvede hinges meie sini-must-valget lippu. Eesti riik oskab seda hinnata, et inimesed ei väsinud lootmast ja vastu panemast,“ ütles Reinsalu. „Riiklike tähtpäevade üks mõte on meeles pidada ajaloosündmusi ja seda, mis on meile oluline. 22. septembrit 1944 toomine tänapäeva annab meile võimaluse korraks mõelda, kuidas oleksime ise käitunud selles olukorras. Kas oleksime eeskujuks oma lastele nagu need vaprad mehed ja naised, kes astusid vastu okupatsioonivõimu terrorile.“ Kell 7.00 heiskasid kooliõpilased Eesti lipu Pika Hermanni torni, kell 9.00 asetas justiitsminister koos üliõpilastega Vabadussõja võidusamba jalamile pärja Eesti rahva poolt. Sellele järgneb kell 10.00 akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide austusavaldus Otto Tiefi valitsuse liikmetele Tallinna Metsakalmistul, Otto Tiefi haual, kus peab kõne justiitsminister Urmas Reinsalu. Õhtul kell 18.45 algab tudengite rongkäik Raekoja platsilt Vabaduse väljakule, misjärel toimub Vabadussõja võidusamba jalamil pidulik kõnekoosolek. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Järgmisel aastal saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st

Alates 1. jaanuarist 2017 saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esmakordselt elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest. „Pere lagunemise korral on tihtipeale üks keerulisemaid küsimusi elatise kättesaamine vanemalt, kes lapsega enam koos ei ela. Eriti sellisel juhul, kui üks vanematest pole Eesti kodanik ega ela siin. Seega on Ameerika Ühendriikide konventsiooniga ühinemine kindlasti oluline sündmus, olles abiks nii mõnelegi Eesti üksikvanemale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Tegemist on „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooniga. Ameerika Ühendriigid olid esimene riik, kes konventsiooni 23. novembril 2007 allkirjastas, kuid seni poldud seda ratifitseeritud. Seega on USA 33.s riik, kes konventsiooniga ühineb. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2017. USA ratifitseeris konventsiooni 7. septembril. Eesti ühines konventsiooniga 1. augustil 2014. Lisaks kõigile Euroopa Liidu riikidele on konventsiooniga ühinenud ka Norra, Ukraina, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina. Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis, tuleb esmalt pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis. Täpsemalt saab selle kohta, milliseid samme on vaja teha ja milliseid dokumente esitada, lugeda JuristAitab veebilehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Järgmisel aastal saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st

Alates 1. jaanuarist 2017 saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esmakordselt elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest. „Pere lagunemise korral on tihtipeale üks keerulisemaid küsimusi elatise kättesaamine vanemalt, kes lapsega enam koos ei ela. Eriti sellisel juhul, kui üks vanematest pole Eesti kodanik ega ela siin. Seega on Ameerika Ühendriikide konventsiooniga ühinemine kindlasti oluline sündmus, olles abiks nii mõnelegi Eesti üksikvanemale,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Tegemist on „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooniga. Ameerika Ühendriigid olid esimene riik, kes konventsiooni 23. novembril 2007 allkirjastas, kuid seni poldud seda ratifitseeritud. Seega on USA 33.s riik, kes konventsiooniga ühineb. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2017. USA ratifitseeris konventsiooni 7. septembril. Eesti ühines konventsiooniga 1. augustil 2014. Lisaks kõigile Euroopa Liidu riikidele on konventsiooniga ühinenud ka Norra, Ukraina, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina. Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis, tuleb esmalt pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis. Täpsemalt saab selle kohta, milliseid samme on vaja teha ja milliseid dokumente esitada, lugeda JuristAitab veebilehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama noortevaldkonna tegijaid

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja noortevaldkonna tunnustuskonkursi, mille eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning mõjukamaid algatusi nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil. Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi rõhutas, et noortevaldkonnas tegutsevad inimesed teevad tähtsat ja tänuväärset tööd. „Noorsootöös osalemine pakub noorele väärtuslikke kogemusi ja oskusi,“ märkis Ojakivi. „Just pühendunud noorsootöötaja võib olla see, kes aitab noorel leida oma tee ja kutsumuse.“  Tunnustuskonkursile saab esitada kandidaate üheteistkümnes kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing, aasta osaluskogu, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noortevaldkonna sõber/toetaja, aasta sündmus/algatus/koostöö noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. november. Kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Eesti Noorstootöö Keskuse veebilehel. Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas üleriigilised noorte- ja noorsooühingud, katusorganisatsioonid, koolid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused jne. Lõpliku ettepaneku kandidaatide riiklikuks tunnustamiseks teeb haridus- ja teadusministrile Eesti Noorsootöö Keskuse poolt moodustatud tunnustuskomisjon, kuhu kuuluvad ka noorte esindajad. Tunnustusauhinnad antakse üle järgmise aasta jaanuaris. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus India kolleegiga

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna India IT- ja justiitsministri Ravi Shankar Prasadiga. Arutati nii Eesti laevakaitsjate küsimust, kui tutvustati meie e-lahendusi. Urmas Reinsalu tõstatas India kolleegiga kohtudes 14 Eesti laevakaitsja küsimusega tegelemise ning kinnitas, et see teema on meie riigi jaoks väga oluline. Reinsalu avaldas lootust, et India teeb omalt poolt kõik, et juhtum kiire lahenduse saaks ning rõhutas seda, et loodetavasti saab lähiajal India poolt allkirjastatud ka kahepoolne leping karistatud isikute koduriiki ületoomiseks.   Reinsalu tutvustas India kolleegile Eesti e-lahendusi, s.h erinevaid digitaalseid registreid ning avaliku e-toimiku võimalusi. Räägiti ka sellest, et on oluline arendada rahvusvahelist koostööd küberkuritegevusega võitlemisel ning vahetada sellealaseid kogemusi. India minister ütles, et talle avaldab muljet Eesti tase küberkuritegevusega võitlemisel. Ta rõhutas, et ka võitluses terrorismiga on küberturvalisus äärmiselt oluline ning kindlasti peaksid riigid sellealast koostööd tegema.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus India kolleegiga

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna India IT- ja justiitsministri Ravi Shankar Prasadiga. Arutati nii Eesti laevakaitsjate küsimust, kui tutvustati meie e-lahendusi. Urmas Reinsalu tõstatas India kolleegiga kohtudes 14 Eesti laevakaitsja küsimusega tegelemise ning kinnitas, et see teema on meie riigi jaoks väga oluline. Reinsalu avaldas lootust, et India teeb omalt poolt kõik, et juhtum kiire lahenduse saaks ning rõhutas seda, et loodetavasti saab lähiajal India poolt allkirjastatud ka kahepoolne leping karistatud isikute koduriiki ületoomiseks.   Reinsalu tutvustas India kolleegile Eesti e-lahendusi, s.h erinevaid digitaalseid registreid ning avaliku e-toimiku võimalusi. Räägiti ka sellest, et on oluline arendada rahvusvahelist koostööd küberkuritegevusega võitlemisel ning vahetada sellealaseid kogemusi. India minister ütles, et talle avaldab muljet Eesti tase küberkuritegevusega võitlemisel. Ta rõhutas, et ka võitluses terrorismiga on küberturvalisus äärmiselt oluline ning kindlasti peaksid riigid sellealast koostööd tegema.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi