Justiitsministeerium kutsub taas esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate saab esitada 14. oktoobrini. „Vaprad on need inimesed, kes astuvad kurjategijatele vastu ja julgevad ohtlikus olukorras sekkuda. Kui keegi on hädas, ei tohi ühiskonna hoiak olla selline, et jäädakse passiivseks pealtvaatajaks. Kartma peavad kurjategijad, mitte ausad inimesed. Kutsun inimesi ka sel aastal esitama kandidaate, kes julgete tegude eest tunnustust väärivad,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelmisel aastal said aumärgi 11 vaprat inimest, neist viis alaealist. Näiteks aitasid märgi saanud vägivalla ja röövimise ohvreid, autoõnnetusse sattunuid jne. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet. Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 14. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil kart.repponen@just.ee. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab kriminaalpoliitika veebist. Samal aadressil saab pikemalt lugeda ka eelmistel aastatel aumärgi saanute lugusid.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub taas esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate saab esitada 14. oktoobrini. „Vaprad on need inimesed, kes astuvad kurjategijatele vastu ja julgevad ohtlikus olukorras sekkuda. Kui keegi on hädas, ei tohi ühiskonna hoiak olla selline, et jäädakse passiivseks pealtvaatajaks. Kartma peavad kurjategijad, mitte ausad inimesed. Kutsun inimesi ka sel aastal esitama kandidaate, kes julgete tegude eest tunnustust väärivad,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelmisel aastal said aumärgi 11 vaprat inimest, neist viis alaealist. Näiteks aitasid märgi saanud vägivalla ja röövimise ohvreid, autoõnnetusse sattunuid jne. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet. Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 14. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil kart.repponen@just.ee. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab kriminaalpoliitika veebist. Samal aadressil saab pikemalt lugeda ka eelmistel aastatel aumärgi saanute lugusid.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Sõjameeste mälestuskirikus tähistati Vene okuaptsioonivägede Eestist väljaviimise päeva

Täna 22 aastat tagasi lahkusid Vene okupatsiooniväed Eestist. Selle päeva puhul anti  Eesti sõjameeste mälestuskirikuskirikus Toril üle toonastele vabatahtlikele riigikaitsjatele mälestusmedalid. Medalid on loonud kodanikualgatuse korras Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit. Medalid andsid üle justiitsminister Urmas Reinsalu ja kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Reinsalu ütles oma sõnavõtus, et need mehed ja naised, kes iseseisvuse taastamise ajal julgesid vabatahtlikuna panustada vabaduse kaitsmisse ja taastamisse, väärivad tunnustamist ja austamist. „Toona seisis silmitsi tundmatusega kogu rahvas, kuid valmidus vajadusel relv käes seista vabaduse taastamise eest, oli iga üksiku inimese vapper otsus. Kogu Eesti omariikluse aeg on olnud võitlus vabaduse kaitseks ja vastupanu võõrvallutajatele,“ rõhutas justiitsminister.   Reinsalu sõnul peame täna, Vene vägede lahkumise päeval, selgelt ütlema, et meie kohus on mitte unustada okupatsiooniajal osaks saanud määratut kaotust ja kannatust. „Kui pöörame minevikule selja, siis pole meie oma tänased Eesti põlved väärt seda vabadust, mille eest meie varasemad põlvkonnad on võidelnud,“ rääkis ta.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Sõjameeste mälestuskirikus tähistati Vene okuaptsioonivägede Eestist väljaviimise päeva

Täna 22 aastat tagasi lahkusid Vene okupatsiooniväed Eestist. Selle päeva puhul anti  Eesti sõjameeste mälestuskirikuskirikus Toril üle toonastele vabatahtlikele riigikaitsjatele mälestusmedalid. Medalid on loonud kodanikualgatuse korras Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit. Medalid andsid üle justiitsminister Urmas Reinsalu ja kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Reinsalu ütles oma sõnavõtus, et need mehed ja naised, kes iseseisvuse taastamise ajal julgesid vabatahtlikuna panustada vabaduse kaitsmisse ja taastamisse, väärivad tunnustamist ja austamist. „Toona seisis silmitsi tundmatusega kogu rahvas, kuid valmidus vajadusel relv käes seista vabaduse taastamise eest, oli iga üksiku inimese vapper otsus. Kogu Eesti omariikluse aeg on olnud võitlus vabaduse kaitseks ja vastupanu võõrvallutajatele,“ rõhutas justiitsminister.   Reinsalu sõnul peame täna, Vene vägede lahkumise päeval, selgelt ütlema, et meie kohus on mitte unustada okupatsiooniajal osaks saanud määratut kaotust ja kannatust. „Kui pöörame minevikule selja, siis pole meie oma tänased Eesti põlved väärt seda vabadust, mille eest meie varasemad põlvkonnad on võidelnud,“ rääkis ta.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa mäluinstituudid toetasid Eesti initsiatiivi moodustada üleeuroopaline kommunismi-kuritegusid uuriv asutus

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas Slovakkias üleeuroopalisel totalitarismiohvrite mälestamise päeval Euroopa riikide ja mäluinstituutide kohtumisel Eesti senist tegevust läinud aastal Tallinnas allkirjastatud deklaratsiooni elluviimisel ning rõhutas, et on vaja jõuliselt sellega edasi tegutseda. „Lisaks sellele, et me tegeleme mineviku mälestamisega,  peame Euroopa tasemel näitama, et suudame otsuseid langetada ka totalitaarsete režiimide kuritegude uurimise osas. See on oluline abinõu ka radikaliseerumise tõkestamiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Kohtumisel viibinud Euroopa mäluinstituudid toetasid ühisavaldusega eelmisel aastal Tallinnas alla kirjutatud kaheksa riigi deklaratsiooni kommunismikuritegude uurimise kohta, mille eesmärk on käivitada rahvusvaheline institutsioon tegelemaks kommunistlikke kuritegudega. Järgmisel aastal, Eesti Vabariigi eesistumise ajal korraldatakse 23. augusti totalitarismiohvrite üleeuroopaline mälestusüritus ning riikidevaheline kohtumine Tallinnas. Täna möödub seitsekümmend seitse aastat Molotovi ja Ribbentropi pakti sõlmimisest,​ mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa mäluinstituudid toetasid Eesti initsiatiivi moodustada üleeuroopaline kommunismi-kuritegusid uuriv asutus

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas Slovakkias üleeuroopalisel totalitarismiohvrite mälestamise päeval Euroopa riikide ja mäluinstituutide kohtumisel Eesti senist tegevust läinud aastal Tallinnas allkirjastatud deklaratsiooni elluviimisel ning rõhutas, et on vaja jõuliselt sellega edasi tegutseda. „Lisaks sellele, et me tegeleme mineviku mälestamisega,  peame Euroopa tasemel näitama, et suudame otsuseid langetada ka totalitaarsete režiimide kuritegude uurimise osas. See on oluline abinõu ka radikaliseerumise tõkestamiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Kohtumisel viibinud Euroopa mäluinstituudid toetasid ühisavaldusega eelmisel aastal Tallinnas alla kirjutatud kaheksa riigi deklaratsiooni kommunismikuritegude uurimise kohta, mille eesmärk on käivitada rahvusvaheline institutsioon tegelemaks kommunistlikke kuritegudega. Järgmisel aastal, Eesti Vabariigi eesistumise ajal korraldatakse 23. augusti totalitarismiohvrite üleeuroopaline mälestusüritus ning riikidevaheline kohtumine Tallinnas. Täna möödub seitsekümmend seitse aastat Molotovi ja Ribbentropi pakti sõlmimisest,​ mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Viie riigi justiitsministrid tegid MRP aastapäeva puhul ühisavalduse

Viie riigi justiitsministrid tegid Slovakkias toimunud üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide kuritegude ohvrite mälestamispäeval ühisavalduse, milles kutsusid üles ühiselt uurima kommunismikuritegusid. Iga aasta 23. augustil mälestavad Euroopa Liidu riigid kogu Euroopas totalitarismiohvreid. Sellel aastal toimub ELi ministrite koosolek ja ajalookonverents Slovakkia pealinnas Bratislavas. Eelmisel aastal toimus sarnane üritus Tallinnas, mälestustseremoonia sai teoks Vabadussõja võidusamba jalamil ja ajalookonverents Okupatsioonide muuseumis. Oma ühisavalduses mõistsid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia justiitsminister hukka riigid, kes ülistavad kommunistlikku minevikku ja nende režiimide kuritegusid. Ühisavalduses tuntakse muret nende riikide pärast, kes aktiivselt ning tahtlikult osalevad ekstremismi ja vihakuritegude õhutamisel Euroopas, nii interneti vahendusel kui ka läbi äärmuslike erakondade kaudu. Avaldatakse muret, et osa riike on ametlikul tasemel ülistanud Nõukogude Liitu ning selle juhte. Ühisavalduses leitakse, et selline tegevus ei saa olla vastuvõetav eelkõige ohvrite nimel, kes läbi vägivalla kaotasid elu või kannatasid kommunistlike režiimide terrori all. Viie riigi ministrid leiavad, et ELi riikidel lasub kohustus mõista ühiselt kommunismikuriteod hukka. „Kui Euroopa tervikuna ja üksikute riikidena ei tegele selle küsimusega ega väljenda selget hoiakut kohutavate kuritegude ja laiaulatusliku terrori suhtes, mida see totalitaarne režiim toime pani, siis seisame mineviku küsimustes silmitsi naiivsuse ja mõistmatusega. See viib ebamõistlike poliitiliste käikudeni, mis ohustavad Euroopa rahu ja terviklikkust."   Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia justiitsministri ühisavaldus üleeuroopalisel kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval 23. augustil 2016 23. augustil 1939 allkirjastasid Nõukogude Venemaa ja Natsi-Saksamaa välisministrid Molotov ja Ribbentrop kahe riigi huvipiirkondi määrava protokolli, mille tagajärjeks olid mõrvad, terror ja miljonite süütute inimeste kohutav hukk. Õnneks lagunes Natsi-Saksamaa režiim 1945. aastal. Natsikurjategijaid ja -kuritegusid on põhjalikult uuritud ning vastutavad isikud on kohtulikult ja karmilt karistada saanud. Nõukogude Liit kestis veel ligi pool sajandit – ja sama kaua oli pool Euroopat anastatud. Raudne eesriie rebiti maha alles 1989. aastal. 1991. aastal Nõukogude Liit lagunes, okupeeritud riigid said taas vabaks ja sõltumatuks ning hiljem ka Euroopa Liidu ja NATO liikmeteks. Kõik totalitaarsete režiimide kuriteod tuleb võrdselt hukka mõista, nagu tuleb ka välja juurida karistamatustunne neis, kes olid nende kuritegudega seotud. Selleks et vältida niisuguste jõleduste kordumist, on vaja anda seda teadmist edasi praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Meil on moraalne kohustus teha oma hääl kuuldavaks nende inimeste nimel, kelle elu totalitaarne režiim kriminaalselt ja äärmise terrori abil läbi lõikas. Euroopa on üles ehitatud ja tugineb õiglusele ning meie vastutame selle elluviimise eest. Oleme sügavalt mures nende riikide tegevuse pärast, kes on aktiivselt seotud ekstremismi ja vihakuritegude soodustamisega Euroopas nii interneti kui ka äärmusparteide abil. Peame ühiselt seisma selliste tegude vastu. Samuti oleme sügavalt mures asjaolu pärast, et mõned riigid ülistavad ametlikult Nõukogude Liitu ja totalitaarse režiimi juhte. See on vastuvõetamatu, pidades eriti silmas mõrvatud ja terrorirežiimi all kannatanud ohvreid. Seetõttu näeme otsest vajadust mõista kommunismi kuriteod hukka. Kui Euroopa tervikuna ja üksikute riikidena ei tegele selle küsimusega ega väljenda selget hoiakut kohutavate kuritegude ja laiaulatusliku terrori suhtes, mida see totalitaarne režiim toime pani, siis seisame mineviku küsimustes silmitsi naiivsuse ja mõistmatusega. See viib ebamõistlike poliitiliste käikudeni, mis ohustavad Euroopa rahu ja terviklikkust. Euroopa riigid peavad tegema sel teemal koostööd. Me peame mäletame neid ulatuslikke kuri­tegusid. Eesti Justiitsministeerium Läti Justiitsministeerium Leedu Justiitsministeerium Poola Justiitsministeerium Rumeenia Justiitsministeerium   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Viie riigi justiitsministrid tegid MRP aastapäeva puhul ühisavalduse

Viie riigi justiitsministrid tegid Slovakkias toimunud üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide kuritegude ohvrite mälestamispäeval ühisavalduse, milles kutsusid üles ühiselt uurima kommunismikuritegusid. Iga aasta 23. augustil mälestavad Euroopa Liidu riigid kogu Euroopas totalitarismiohvreid. Sellel aastal toimub ELi ministrite koosolek ja ajalookonverents Slovakkia pealinnas Bratislavas. Eelmisel aastal toimus sarnane üritus Tallinnas, mälestustseremoonia sai teoks Vabadussõja võidusamba jalamil ja ajalookonverents Okupatsioonide muuseumis. Oma ühisavalduses mõistsid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia justiitsminister hukka riigid, kes ülistavad kommunistlikku minevikku ja nende režiimide kuritegusid. Ühisavalduses tuntakse muret nende riikide pärast, kes aktiivselt ning tahtlikult osalevad ekstremismi ja vihakuritegude õhutamisel Euroopas, nii interneti vahendusel kui ka läbi äärmuslike erakondade kaudu. Avaldatakse muret, et osa riike on ametlikul tasemel ülistanud Nõukogude Liitu ning selle juhte. Ühisavalduses leitakse, et selline tegevus ei saa olla vastuvõetav eelkõige ohvrite nimel, kes läbi vägivalla kaotasid elu või kannatasid kommunistlike režiimide terrori all. Viie riigi ministrid leiavad, et ELi riikidel lasub kohustus mõista ühiselt kommunismikuriteod hukka. „Kui Euroopa tervikuna ja üksikute riikidena ei tegele selle küsimusega ega väljenda selget hoiakut kohutavate kuritegude ja laiaulatusliku terrori suhtes, mida see totalitaarne režiim toime pani, siis seisame mineviku küsimustes silmitsi naiivsuse ja mõistmatusega. See viib ebamõistlike poliitiliste käikudeni, mis ohustavad Euroopa rahu ja terviklikkust."   Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia justiitsministri ühisavaldus üleeuroopalisel kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval 23. augustil 2016 23. augustil 1939 allkirjastasid Nõukogude Venemaa ja Natsi-Saksamaa välisministrid Molotov ja Ribbentrop kahe riigi huvipiirkondi määrava protokolli, mille tagajärjeks olid mõrvad, terror ja miljonite süütute inimeste kohutav hukk. Õnneks lagunes Natsi-Saksamaa režiim 1945. aastal. Natsikurjategijaid ja -kuritegusid on põhjalikult uuritud ning vastutavad isikud on kohtulikult ja karmilt karistada saanud. Nõukogude Liit kestis veel ligi pool sajandit – ja sama kaua oli pool Euroopat anastatud. Raudne eesriie rebiti maha alles 1989. aastal. 1991. aastal Nõukogude Liit lagunes, okupeeritud riigid said taas vabaks ja sõltumatuks ning hiljem ka Euroopa Liidu ja NATO liikmeteks. Kõik totalitaarsete režiimide kuriteod tuleb võrdselt hukka mõista, nagu tuleb ka välja juurida karistamatustunne neis, kes olid nende kuritegudega seotud. Selleks et vältida niisuguste jõleduste kordumist, on vaja anda seda teadmist edasi praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Meil on moraalne kohustus teha oma hääl kuuldavaks nende inimeste nimel, kelle elu totalitaarne režiim kriminaalselt ja äärmise terrori abil läbi lõikas. Euroopa on üles ehitatud ja tugineb õiglusele ning meie vastutame selle elluviimise eest. Oleme sügavalt mures nende riikide tegevuse pärast, kes on aktiivselt seotud ekstremismi ja vihakuritegude soodustamisega Euroopas nii interneti kui ka äärmusparteide abil. Peame ühiselt seisma selliste tegude vastu. Samuti oleme sügavalt mures asjaolu pärast, et mõned riigid ülistavad ametlikult Nõukogude Liitu ja totalitaarse režiimi juhte. See on vastuvõetamatu, pidades eriti silmas mõrvatud ja terrorirežiimi all kannatanud ohvreid. Seetõttu näeme otsest vajadust mõista kommunismi kuriteod hukka. Kui Euroopa tervikuna ja üksikute riikidena ei tegele selle küsimusega ega väljenda selget hoiakut kohutavate kuritegude ja laiaulatusliku terrori suhtes, mida see totalitaarne režiim toime pani, siis seisame mineviku küsimustes silmitsi naiivsuse ja mõistmatusega. See viib ebamõistlike poliitiliste käikudeni, mis ohustavad Euroopa rahu ja terviklikkust. Euroopa riigid peavad tegema sel teemal koostööd. Me peame mäletame neid ulatuslikke kuri­tegusid. Eesti Justiitsministeerium Läti Justiitsministeerium Leedu Justiitsministeerium Poola Justiitsministeerium Rumeenia Justiitsministeerium   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi