Populaarsemad...
Allika järgi
Vanglaametnikud võtsid Sergei Kostritsõni kinni
Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Sergei Kostritsõni, kes ei pöördunud eile poekülaskäigult ettenähtud kellajaks tagasi Tallinna vangla avavangla osakonda. 59-aastane Sergei Kostritsõn peeti kinni kella 11.40 paiku Laitse ligidal. Tema osas käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Esimesel poolaastal vähenes tabatud joobes juhtide arv
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt tabas politsei esimesel poolaastal roolist 2781 joobes juhti, mis on 11% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kuue kuuga tabas politsei roolist 1455 kuriteopiiri ületanud joobes juhti ning 1326 väärteokorras karistatavat joobes juhti. Lisaks neile tabati 720 juhti, kelle puhul oli ületatud lubatud alkoholi piirmäär. Võrreldes 2015. aasta esimese poolaastaga vähenes registreeritud juhtumite arv kõigis kategooriates. Kriminaalses joobes tabatud juhtide arv on madalam ka võrreldes kõigi viie varasema aastaga. Maakondade võrdluses tabas politsei 10 000 elaniku kohta kõige enam kriminaalses joobes juhte Võrumaal (17), Lääne-Virumaal (17), Jõgevamaal (16) ja Põlvamaal (16). Keskmisest kõrgem oli tase ka Raplamaal (14), Ida-Virumaal (13) ja Järvamaal (13). 11 kriminaalses joobes juhti 10 000 elaniku kohta tabati Valgamaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Madalam on tase Tartumaal (10), Hiiumaal (10), Harjumaal (9) ja Läänemaal (9). Kuue kuuga konfiskeeris kohus joobes juhtidelt 97 sõidukit, nendest 86 kriminaalmenetluses ning 11 väärteomenetluses. Võrreldes 2015. aasta I poolaastaga konfiskeeritud sõidukite arv kasvas, siis konfiskeeriti kokku 85 sõidukit. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Esimesel poolaastal vähenes tabatud joobes juhtide arv
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt tabas politsei esimesel poolaastal roolist 2781 joobes juhti, mis on 11% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kuue kuuga tabas politsei roolist 1455 kuriteopiiri ületanud joobes juhti ning 1326 väärteokorras karistatavat joobes juhti. Lisaks neile tabati 720 juhti, kelle puhul oli ületatud lubatud alkoholi piirmäär. Võrreldes 2015. aasta esimese poolaastaga vähenes registreeritud juhtumite arv kõigis kategooriates. Kriminaalses joobes tabatud juhtide arv on madalam ka võrreldes kõigi viie varasema aastaga. Maakondade võrdluses tabas politsei 10 000 elaniku kohta kõige enam kriminaalses joobes juhte Võrumaal (17), Lääne-Virumaal (17), Jõgevamaal (16) ja Põlvamaal (16). Keskmisest kõrgem oli tase ka Raplamaal (14), Ida-Virumaal (13) ja Järvamaal (13). 11 kriminaalses joobes juhti 10 000 elaniku kohta tabati Valgamaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Madalam on tase Tartumaal (10), Hiiumaal (10), Harjumaal (9) ja Läänemaal (9). Kuue kuuga konfiskeeris kohus joobes juhtidelt 97 sõidukit, nendest 86 kriminaalmenetluses ning 11 väärteomenetluses. Võrreldes 2015. aasta I poolaastaga konfiskeeritud sõidukite arv kasvas, siis konfiskeeriti kokku 85 sõidukit. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Vahistatute arv püsib samal tasemel
Justiitsministeeriumile koostatud analüüsist selgus, et vahistatute arvus ja vahistamiste kestuses ei ole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud. Viimastel aastatel on vahistatute arv Eestis püsinud 700 ligidal, viimane suurem langus vahistatute arvus toimus 2013. aastal. Kõige enam isikuid viibib vahi all seoses narkokuritegude ja varavastaste kuritegudega. Keskmine vahistamise kestus 2015. aastal oli 184 päeva ehk kuus kuud. 2013. aastaga võrreldes on keskmine vahistamisaeg pikenenud 3 päeva võrra. Kohtueelses menetluses oli keskmine vahi all viibimise aeg 143 päeva ehk 4,7 kuud. Kohtumenetluses oli keskmiseks vahistamise kestuseks 60 päeva ehk 2 kuud. Analüüsist selgub, et võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal ligi poole võrra vahistamise asendamine elektroonilise järelevalvega. 2015. aastal kasutati vahistamise asemel elektroonilist valvet 14 isiku osas. Kohtueelses menetluses esitas prokuratuur 2015. aastal 1056 vahistamistaotlust, nendest rahuldas maakohus 96% ning jättis rahuldamata 4%. Võrreldes vahistamistaotluste osakaalu kõikidest taotlustest registreeritud kuritegude jaotumisega piirkonniti, on osakaalud üldiselt madalamad või samad. Vaid Viru ringkonnaprokuratuuris on vahistamistaotluste osakaal suurem samal perioodil piirkonnas registreeritud kuritegude osakaalust Üle kahe aasta viibis vahi all 14 isikut, kõige pikem vahistamine kestis 3,2 aastat. Alates 01.09.2016 võib kohtueelses menetluses hoida kahtlustavat vahi all teise astme kuritegudes senise kuue kuu asemel kuni neli kuud. Üle 4 kuu viibis teise astme kuritegudes 2015. aastal vahi all 202 kahtlustatavat. Alaealised viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates 01.09.2016 võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kaks kuud. Üle kahe kuu viibis kohtueelses menetluses vahi all 29 alaealist. Analüüsiga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Vahistatute arv püsib samal tasemel
Justiitsministeeriumile koostatud analüüsist selgus, et vahistatute arvus ja vahistamiste kestuses ei ole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud. Viimastel aastatel on vahistatute arv Eestis püsinud 700 ligidal, viimane suurem langus vahistatute arvus toimus 2013. aastal. Kõige enam isikuid viibib vahi all seoses narkokuritegude ja varavastaste kuritegudega. Keskmine vahistamise kestus 2015. aastal oli 184 päeva ehk kuus kuud. 2013. aastaga võrreldes on keskmine vahistamisaeg pikenenud 3 päeva võrra. Kohtueelses menetluses oli keskmine vahi all viibimise aeg 143 päeva ehk 4,7 kuud. Kohtumenetluses oli keskmiseks vahistamise kestuseks 60 päeva ehk 2 kuud. Analüüsist selgub, et võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal ligi poole võrra vahistamise asendamine elektroonilise järelevalvega. 2015. aastal kasutati vahistamise asemel elektroonilist valvet 14 isiku osas. Kohtueelses menetluses esitas prokuratuur 2015. aastal 1056 vahistamistaotlust, nendest rahuldas maakohus 96% ning jättis rahuldamata 4%. Võrreldes vahistamistaotluste osakaalu kõikidest taotlustest registreeritud kuritegude jaotumisega piirkonniti, on osakaalud üldiselt madalamad või samad. Vaid Viru ringkonnaprokuratuuris on vahistamistaotluste osakaal suurem samal perioodil piirkonnas registreeritud kuritegude osakaalust Üle kahe aasta viibis vahi all 14 isikut, kõige pikem vahistamine kestis 3,2 aastat. Alates 01.09.2016 võib kohtueelses menetluses hoida kahtlustavat vahi all teise astme kuritegudes senise kuue kuu asemel kuni neli kuud. Üle 4 kuu viibis teise astme kuritegudes 2015. aastal vahi all 202 kahtlustatavat. Alaealised viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates 01.09.2016 võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kaks kuud. Üle kahe kuu viibis kohtueelses menetluses vahi all 29 alaealist. Analüüsiga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Hiljemalt septembrist hakkab Tartumaal vanglast vabanevatele inimestele ajutist majutus- ja nõustamisteenust pakkuma MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tegemist on vanglast vabanenutele pakutava teenusega, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenule tuge töö ja elukoha otsimisel. Majutusüksuses pakutakse taasühiskonnastamist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist ja tööharjutust. Lähtuvalt vabanenu riskidest ja vajadustest koostatakse majutusüksuse spetsialistide koostöös tugiisiku ja kliendiga igale kliendile individuaalne tegevusplaan. „Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenul püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Tartumaal majutusteenuse käivitamine on oluline samm jätkutoe üle-eestiliseks pakkumiseks. Tugiisikuteenust Tartumaal pakub samuti MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus, mistõttu usun, et see on üheks tugevuseks kahe teenuse edukal integreerimisel,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse teenusel osalemiseks. MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus peab pakkuma majutust ja nõustamist kuni 6 kuud ja korraga kuni 10 vanglast vabanenule. Võimaluse korral saab majutuskohas olla kauem. „Oleme vanglast vabanenutele pakkunud seni tugiisikuteenust, mille peamine eesmärk on abistada inimest tööotsingutel, et vanglast vabanenul oleks lihtsam pöörduda tagasi normaalse ja õiguskuuleka elukorralduse juurde. Vanglast vabanedes on sageli olnud suuremaks probleemiks hoopis elukoht. Seni ei ole Tartumaal ja Lõuna-Eestis niisugust majutusteenust pakutud ja seetõttu otsustasimegi ise hankes osaleda. Oleme kokku pannud suurepärase ja kogemustega meeskonna ning usume, et tugiisikuteenus koos majutus- ja teiste nõustamisteenustega on endiste kinnipeetavate jaoks hea võimalus uue elu alustamiseks,“ ütles Johannes Mihkelsoni Keskuse tugiteenuste juht Veronika Varep. Varasemalt on sarnaste teenuste pakkumiseks justiitsministeerium sõlminud lepingud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga (10 majutuskohta Pärnus ja 12 Jõhvis) ning MTÜ Lootuse Külaga (14 majutuskohta Laitses, Harjumaal). Majutus- ja nõustamisteenuseid pakutakse kuni 28.02.2019. Justiitsministeerium kuulutas 2. juunil välja hanke vanglast vabanejatele nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse pakkumiseks Tartumaal. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 30. juuni. Tähtajaks esitas ainsana pakkumuse MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Esitatud pakkumus vastas kvalifitseerimis- ja vastavustingimustele ning hindamise tulemusena osutus võitjaks. Teenuse osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Hiljemalt septembrist hakkab Tartumaal vanglast vabanevatele inimestele ajutist majutus- ja nõustamisteenust pakkuma MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tegemist on vanglast vabanenutele pakutava teenusega, mille eesmärk on pakkuda vanglast vabanenule tuge töö ja elukoha otsimisel. Majutusüksuses pakutakse taasühiskonnastamist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist ja tööharjutust. Lähtuvalt vabanenu riskidest ja vajadustest koostatakse majutusüksuse spetsialistide koostöös tugiisiku ja kliendiga igale kliendile individuaalne tegevusplaan. „Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenul püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Tartumaal majutusteenuse käivitamine on oluline samm jätkutoe üle-eestiliseks pakkumiseks. Tugiisikuteenust Tartumaal pakub samuti MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus, mistõttu usun, et see on üheks tugevuseks kahe teenuse edukal integreerimisel,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse teenusel osalemiseks. MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus peab pakkuma majutust ja nõustamist kuni 6 kuud ja korraga kuni 10 vanglast vabanenule. Võimaluse korral saab majutuskohas olla kauem. „Oleme vanglast vabanenutele pakkunud seni tugiisikuteenust, mille peamine eesmärk on abistada inimest tööotsingutel, et vanglast vabanenul oleks lihtsam pöörduda tagasi normaalse ja õiguskuuleka elukorralduse juurde. Vanglast vabanedes on sageli olnud suuremaks probleemiks hoopis elukoht. Seni ei ole Tartumaal ja Lõuna-Eestis niisugust majutusteenust pakutud ja seetõttu otsustasimegi ise hankes osaleda. Oleme kokku pannud suurepärase ja kogemustega meeskonna ning usume, et tugiisikuteenus koos majutus- ja teiste nõustamisteenustega on endiste kinnipeetavate jaoks hea võimalus uue elu alustamiseks,“ ütles Johannes Mihkelsoni Keskuse tugiteenuste juht Veronika Varep. Varasemalt on sarnaste teenuste pakkumiseks justiitsministeerium sõlminud lepingud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga (10 majutuskohta Pärnus ja 12 Jõhvis) ning MTÜ Lootuse Külaga (14 majutuskohta Laitses, Harjumaal). Majutus- ja nõustamisteenuseid pakutakse kuni 28.02.2019. Justiitsministeerium kuulutas 2. juunil välja hanke vanglast vabanejatele nõustamisteenustega ajutise majutusteenuse pakkumiseks Tartumaal. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 30. juuni. Tähtajaks esitas ainsana pakkumuse MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Esitatud pakkumus vastas kvalifitseerimis- ja vastavustingimustele ning hindamise tulemusena osutus võitjaks. Teenuse osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Reinsalu: justiitsvaldkonnas on piiriülese elektroonilise suhtluse tõhustamisel oluline EL koostöö
Justiitsminister Urmas Reinsalu osales Slovakkias Bratislavas Euroopa Liidu justiitsministrite mitteametlikul nõukogul, kus rõhutas EL riikide koostöö olulisust piiriülese elektroonilise suhtluse tõhustamisel. Reinsalu sõnul olid nõukogu peateemadeks Slovakkia eesistumise prioriteedid õigusvaldkonnas. Arutati, kuidas saavutada liikmesriikide ühine arusaam EL prokuratuuri loomise ideele, mis tegeleks finantspettustega. Justiitsminister rõhutas, et uue institutsiooni loomise eeltingimus on arusaam, et tegelikult suudetakse seeläbi parandada pettuste tuvastamist ja menetlemist. „Formaalset institutsiooni pole mõtet niisama luua,“ ütles Reinsalu. Nõukogus arutati e-õiguskeskkonna koostööd, mida Eesti igati tervitab, seades eesmärgiks, et selles koostöös arvestataks likmesriikide juba tehtud arendusi. Nõukogul arutati, mida teha krüpteeritud andmetega kriminaalmenetluses. Reinsalu väljendas vastuseisu ideele, et üle Euroopa kehtestada nõuded tagaukse ehitamiseks andmete dekrüpteerimiseks. „Selline lihtsustatud lahendus võib tuua korvamatut kahju usaldusele kogu IT-valdkonnas,“ selgitas ta. Reinsalu allkirjastas nõukogul koos Poola, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia justiitsministritega pöördumise Euroopa Komisjoni poole, et komisjon organiseeriks tulevikus Brüsselis üle-euroopalise totalitarismiohvrite mälestuspäeva tähistamise. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Järgmised 888-896 (kokku 2241)