Reinsalu: justiitsvaldkonnas on piiriülese elektroonilise suhtluse tõhustamisel oluline EL koostöö

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales Slovakkias Bratislavas Euroopa Liidu justiitsministrite mitteametlikul nõukogul, kus rõhutas EL riikide koostöö olulisust piiriülese elektroonilise suhtluse tõhustamisel. Reinsalu sõnul olid nõukogu peateemadeks Slovakkia eesistumise prioriteedid õigusvaldkonnas. Arutati, kuidas saavutada liikmesriikide ühine arusaam EL prokuratuuri loomise ideele, mis tegeleks finantspettustega. Justiitsminister rõhutas, et uue institutsiooni loomise eeltingimus on arusaam, et tegelikult suudetakse seeläbi parandada pettuste tuvastamist ja menetlemist. „Formaalset institutsiooni pole mõtet niisama luua,“ ütles Reinsalu. Nõukogus arutati e-õiguskeskkonna koostööd, mida Eesti igati tervitab, seades eesmärgiks, et selles koostöös arvestataks likmesriikide juba tehtud arendusi. Nõukogul arutati, mida teha krüpteeritud andmetega kriminaalmenetluses. Reinsalu väljendas vastuseisu ideele, et üle Euroopa kehtestada nõuded tagaukse ehitamiseks andmete dekrüpteerimiseks. „Selline lihtsustatud lahendus võib tuua korvamatut kahju usaldusele kogu IT-valdkonnas,“ selgitas ta. Reinsalu allkirjastas nõukogul koos Poola, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia justiitsministritega pöördumise Euroopa Komisjoni poole, et komisjon organiseeriks tulevikus Brüsselis üle-euroopalise totalitarismiohvrite mälestuspäeva tähistamise.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti andis Vladimir Poljakovi Ukrainale välja

Täna andis Eesti riik Ukrainale välja terrorismikuritegudes kahtlustatava Vladimir Poljakovi. Ukraina peaprokuratuur taotles 03.08.2015 riigiprokuratuurilt Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi väljaandmist Ukrainale tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Väljaandmistaotluse kohaselt kahtlustatakse Poljakovi terroristlikus organisatsioonis osalemises. Taotluse kohaselt astus Poljakov 2014. aasta juunis terroristliku organisatsiooni „Luganski rahvavabariik“ liikmeks. Ajavahemikel 13.06.2014-09.07.2014 ja 15.11.2014-26.11.2014 täitis Poljakov kahtlustuse kohaselt talle terroristliku organisatsioono juhtide antud ülesandeid, sh ebaseaduslikult hõivatud objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetavate isikute valvamine. „Terrorism on globaalne probleem ja sellega tuleb võidelda rahvusvahelises koostöös, sõltumata terroristide päritolust ja ideoloogiast.  Eriti ohtlik on terrorism juhul, kui sellel on välisriigi toetus. Rõhutada tuleb ka seda, et terrorism ja sõjategevus ei välista teineteist. Kuigi Vene föderatsioon ei tunnista oma vägede viibimist Ukrainas, on ta nn rahvavabariikide nime all loonud sisuliselt kuritegelikud-terroristlikud moodustised Luganskis ja Donetskis, suveräänse Ukraina vabariigi territooriumil. Loodan, et Eesti pretsedent anda Ukrainale välja terrorismikuriteos kahtlustatav Eesti kodanik aitab ka teistel riikidel jõuda kindluseni, et Ukrainat tuleb aidata reaalsete tegudega terrorismi ja Venemaa agressiooni tõkestamisel. Näitame selle sammuga selgelt, et me usaldame Ukrainat kui õigusriiki ja aitame neil läbi viia õiglast kohtumenetlust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Vabariigi valitsus otsustas 21.12.2015 korraldusega, et annab Vladimir Poljakovi välja. Poljakov esitas 04.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse tühistamiseks ja tema väljaandmise valitsusele uueks otsustamiseks saatmiseks. Tallinna halduskohus rahuldas 03.02.2016 otsusega Poljakovi kaebuse. Valitsus esitas selle peale apellatsioonikaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Tallinna ringkonnakohus otsustas 19.05.2016 valitsuse apellatsioonikaebuse rahuldada ja Poljakov välja anda. Riigikohus jättis 17.06.2016 Poljakovi kassatsiooni menetlusse võtmata ja valitsuse korraldus tema Ukrainale väljaandmiseks jõustus.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti andis Vladimir Poljakovi Ukrainale välja

Täna andis Eesti riik Ukrainale välja terrorismikuritegudes kahtlustatava Vladimir Poljakovi. Ukraina peaprokuratuur taotles 03.08.2015 riigiprokuratuurilt Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi väljaandmist Ukrainale tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Väljaandmistaotluse kohaselt kahtlustatakse Poljakovi terroristlikus organisatsioonis osalemises. Taotluse kohaselt astus Poljakov 2014. aasta juunis terroristliku organisatsiooni „Luganski rahvavabariik“ liikmeks. Ajavahemikel 13.06.2014-09.07.2014 ja 15.11.2014-26.11.2014 täitis Poljakov kahtlustuse kohaselt talle terroristliku organisatsioono juhtide antud ülesandeid, sh ebaseaduslikult hõivatud objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetavate isikute valvamine. „Terrorism on globaalne probleem ja sellega tuleb võidelda rahvusvahelises koostöös, sõltumata terroristide päritolust ja ideoloogiast.  Eriti ohtlik on terrorism juhul, kui sellel on välisriigi toetus. Rõhutada tuleb ka seda, et terrorism ja sõjategevus ei välista teineteist. Kuigi Vene föderatsioon ei tunnista oma vägede viibimist Ukrainas, on ta nn rahvavabariikide nime all loonud sisuliselt kuritegelikud-terroristlikud moodustised Luganskis ja Donetskis, suveräänse Ukraina vabariigi territooriumil. Loodan, et Eesti pretsedent anda Ukrainale välja terrorismikuriteos kahtlustatav Eesti kodanik aitab ka teistel riikidel jõuda kindluseni, et Ukrainat tuleb aidata reaalsete tegudega terrorismi ja Venemaa agressiooni tõkestamisel. Näitame selle sammuga selgelt, et me usaldame Ukrainat kui õigusriiki ja aitame neil läbi viia õiglast kohtumenetlust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Vabariigi valitsus otsustas 21.12.2015 korraldusega, et annab Vladimir Poljakovi välja. Poljakov esitas 04.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse tühistamiseks ja tema väljaandmise valitsusele uueks otsustamiseks saatmiseks. Tallinna halduskohus rahuldas 03.02.2016 otsusega Poljakovi kaebuse. Valitsus esitas selle peale apellatsioonikaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Tallinna ringkonnakohus otsustas 19.05.2016 valitsuse apellatsioonikaebuse rahuldada ja Poljakov välja anda. Riigikohus jättis 17.06.2016 Poljakovi kassatsiooni menetlusse võtmata ja valitsuse korraldus tema Ukrainale väljaandmiseks jõustus.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tallinna vangla uus direktor on Hannes Liivak

Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas alates 1. oktoobrist Tallinna vangla direktori ametikohale senise Sisekaitseakadeemia justiitskolledži praktikajuhi Hannes Liivaku. „Uue direktori ametiaega jääb uue Tallinna vangla valmimine ja selle protsessi tõrgeteta juhtimine, mis on suur väljakutse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Hannes Liivak (41) on töötanud vanglateenistuses alates 1997. aastast, mil ta alustas tööd toonase Vanglate Ameti juriidilise talituse spetsialistina. Aastatel 2000-2005 töötas ta Harku Vangla direktori asetäitjana. 2005. aastast asus Liivak Sisekaitseakadeemia vanglaametnikke õpetava justiitskolledži direktori ametikohale ning alates 2011. aastast on ta sama kolledži praktikajuht. Liivak on osalenud ekspertmissioonidel Gruusia, Moldova ja Kosovo vanglaametnike väljaõppesüsteemi arendamisel. Hannes Liivak on lõpetanud 1997. aastal Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala ning 2005. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tallinna vangla uus direktor on Hannes Liivak

Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas alates 1. oktoobrist Tallinna vangla direktori ametikohale senise Sisekaitseakadeemia justiitskolledži praktikajuhi Hannes Liivaku. „Uue direktori ametiaega jääb uue Tallinna vangla valmimine ja selle protsessi tõrgeteta juhtimine, mis on suur väljakutse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Hannes Liivak (41) on töötanud vanglateenistuses alates 1997. aastast, mil ta alustas tööd toonase Vanglate Ameti juriidilise talituse spetsialistina. Aastatel 2000-2005 töötas ta Harku Vangla direktori asetäitjana. 2005. aastast asus Liivak Sisekaitseakadeemia vanglaametnikke õpetava justiitskolledži direktori ametikohale ning alates 2011. aastast on ta sama kolledži praktikajuht. Liivak on osalenud ekspertmissioonidel Gruusia, Moldova ja Kosovo vanglaametnike väljaõppesüsteemi arendamisel. Hannes Liivak on lõpetanud 1997. aastal Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala ning 2005. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Uuel õppeaastal saab taotleda õppelaenu 1920 eurot

Valitsuse tänase otsuse kohaselt on uuel õppeaastal riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot laenutaotleja kohta.  Sama määr kehtis ka lõppeval õppeaastal. Õppelaenu maksimaalmäär otsustati jätta samaks, kuna viimaste aastate tarbijahinnaindeksi muutus ja prognoos 2016. aasta hinnatõusuks on tagasihoidlik. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Taustainfo Aastatel 2009-2014 on õppelaenuõiguslikke olnud kõikide õppurite hulgas keskmiselt 74%, neist on õppelaenu võtnud keskmiselt 17% ning aasta-aastalt on see vähenenud. 2014/2015. õppeaastal võttis õppelaenu vaid 9% õppelaenuõiguslikest õppuritest.  Tänavu 30. aprilli seisuga on õppelaenude kogusumma pankades 124 miljonit eurot, mis on 6% väiksem kui 2015. aasta lõpus. Õppelaenuvõlglasi, kelle suhtes on rakendunud riigitagatis, oli tänavu 30. aprilli seisuga 1546. Nende võlgnevus riigi ees on 2,64 miljonit eurot. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi saavad õppelaenu võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas korruptsioonivastase nõukogu

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas korruptsioonivastase nõukogu, mille ülesanne on analüüsida ja hinnata korruptsioonivastast tegevust, seda puudutavaid algatusi ja poliitikavalikuid ning teha nende kohta ettepanekuid justiitsministrile. Nõukogu liikmed on korruptsiooniennetuse kõneisikud oma tegevusvaldkonnas ning aitavad seeläbi kaasa korruptsiooni vähendamisele ühiskonnas. Täpsemalt on nõukogu liikmeteks atesteeritud siseaudiitor Marilin Pikaro, riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, advokaat Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Eile kinnitas valitsus ka justiitsministeeriumi koostatud „Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020“ rakendusplaani ning arengukava täitmise kava. Justiitsministri sõnul on oluline, et riigiasutustel oleksid selged pädevused ja ressursid korruptsioonivastase võitlusega tegelemiseks. „Riigi äriühingute juhatustele on vaja kehtestada selged järelevalve reeglid ja paika panna omanikupoliitika. Korruptsiooni tõkestamiseks on oluline, et riigi äriühingud ise töötaksid välja sisemised reeglid ja toimimismehhanismid, mis võimaldavad korruptsiooni vältida,“ ütles minister Reinsalu. Muude korruptsioonivastaste tegevuste hulgas täiendatakse näiteks korruptsiooni veebilehte juhistega, mis aitavad ettevõtjatel ära tunda ja ära hoida ärikorruptsiooni. Lisainfo korruptsiooni juhiste, uudiste ja statistika kohta on leitav siit: http://www.korruptsioon.ee. 2015. aastal valmis noorte korruptsioonialaste hoiakute kujundamiseks e-õppematerjal ühiskonnaõpetuse tundides kasutamiseks. Õppevideotele on lisatud ka venekeelsed subtiitrid. Möödunud aastal alustati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Eesti venekeelsetele ettevõtjatele suunatud projektiga, mille käigus viiakse läbi 4 seminari venekeelsetele ettevõtjatele, millest kaks viid ka möödunud aastal läbi. Sama projekti raames koostatakse praktiliste soovitustega infomaterjal venekeelsetele ettevõtetele. Riigiraha rakenduse saldoandmike infosüsteemis olevad raamatupidamise andmed on avalikustatud valitsussektorisse kuuluvate kõikide üksuste kohta, loodud on seosed äriregistriga avalikku sektorisse kuuluvate tehingupartnerite juhatuse liikmete välja toomiseks ning riigihangete registriga hangete kohta lisainfo välja toomiseks. Lisaks justiitsministeeriumile tegelevad ka teised ministeeriumid oma valdkonnas mitmete korruptsioonivastaste tegevustega. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas korruptsioonivastase nõukogu

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas korruptsioonivastase nõukogu, mille ülesanne on analüüsida ja hinnata korruptsioonivastast tegevust, seda puudutavaid algatusi ja poliitikavalikuid ning teha nende kohta ettepanekuid justiitsministrile. Nõukogu liikmed on korruptsiooniennetuse kõneisikud oma tegevusvaldkonnas ning aitavad seeläbi kaasa korruptsiooni vähendamisele ühiskonnas. Täpsemalt on nõukogu liikmeteks atesteeritud siseaudiitor Marilin Pikaro, riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, advokaat Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Eile kinnitas valitsus ka justiitsministeeriumi koostatud „Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020“ rakendusplaani ning arengukava täitmise kava. Justiitsministri sõnul on oluline, et riigiasutustel oleksid selged pädevused ja ressursid korruptsioonivastase võitlusega tegelemiseks. „Riigi äriühingute juhatustele on vaja kehtestada selged järelevalve reeglid ja paika panna omanikupoliitika. Korruptsiooni tõkestamiseks on oluline, et riigi äriühingud ise töötaksid välja sisemised reeglid ja toimimismehhanismid, mis võimaldavad korruptsiooni vältida,“ ütles minister Reinsalu. Muude korruptsioonivastaste tegevuste hulgas täiendatakse näiteks korruptsiooni veebilehte juhistega, mis aitavad ettevõtjatel ära tunda ja ära hoida ärikorruptsiooni. Lisainfo korruptsiooni juhiste, uudiste ja statistika kohta on leitav siit: http://www.korruptsioon.ee. 2015. aastal valmis noorte korruptsioonialaste hoiakute kujundamiseks e-õppematerjal ühiskonnaõpetuse tundides kasutamiseks. Õppevideotele on lisatud ka venekeelsed subtiitrid. Möödunud aastal alustati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Eesti venekeelsetele ettevõtjatele suunatud projektiga, mille käigus viiakse läbi 4 seminari venekeelsetele ettevõtjatele, millest kaks viid ka möödunud aastal läbi. Sama projekti raames koostatakse praktiliste soovitustega infomaterjal venekeelsetele ettevõtetele. Riigiraha rakenduse saldoandmike infosüsteemis olevad raamatupidamise andmed on avalikustatud valitsussektorisse kuuluvate kõikide üksuste kohta, loodud on seosed äriregistriga avalikku sektorisse kuuluvate tehingupartnerite juhatuse liikmete välja toomiseks ning riigihangete registriga hangete kohta lisainfo välja toomiseks. Lisaks justiitsministeeriumile tegelevad ka teised ministeeriumid oma valdkonnas mitmete korruptsioonivastaste tegevustega. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi