Homme mälestatakse 75 aasta möödumist juuniküüditamisest

Homme, 14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Seetõttu võetakse installatsioon maha samal moel, kui see paigaldatud on. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Homme mälestatakse 75 aasta möödumist juuniküüditamisest

Homme, 14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Seetõttu võetakse installatsioon maha samal moel, kui see paigaldatud on. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: suurema majanduskasvu võti on parem konkurentsivõime

Tänasel Cobalti advokaadibüroo õiguskonverentsil kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti konkurentsivõime probleemidest ja ütles, et suurema majanduskasvu võti seisneb paremas konkurentsivõimes. Justiitsminister rõhutas, et Eesti majandus on jäänud kinni keskmise sissetuleku akvaariumi. Sealt jõukamatele riikidele järgi jõudmine on suurusjärgus raskem ülesanne kui keskmise sissetulekutaseme saavutamine. Enamik sarnaseid riike seda ministri sõnul suutnud pole. Reinsalu rääkis, et kui viimasel kahekümne aastaga on pool eesti SKP kasvust tulnud uue kapitali juurdevoolu tõttu, siis tänaseks on välisinvesteeringute osakaal languses. „See probleem kõrvuti tööturu kokkutõmbumise ja nullseisus tootlikkusega tähendab, et me ei realiseeri piisavalt oma konkurentsivõime potentsiaali,“ märkis ta.   Justiitsminister ütles, et Eesti konkurentsivõime kasv on vajalik seada kogu valitsuse poliitika keskseks ülesandeks. „Meil on täiesti reaalne saavutada täna neljaprotsendiline jätkusuutlik majanduskasv, kui suudame panustada konkurentsivõimesse enam, näitavad nii Eesti Panga kui Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangud,“ lausus Reinsalu. Läinud kuul tutvustas justiitsminister valitsusele raportit „Konkurentsivõime 2.0“, mis sisaldab 64 ettepanekut konkurentsivõime kasvuks, seades eesmärgiks paindlikuma tööturu, paremad investeerimisvõimalused ja väiksema halduskoormuse. Valitsus jätkab raporti arutamist lähitulevikus. Raport paneb ette moodustada peaministri juhtimisel püsivalt tegutsev konkuretsivõime nõukogu, et juhtida pidevat sellekohast poliitikat. „Peame enam ka konkurentsipiitikat kujundama vaba turu põhiseks. Mitmetes valdkondades on piirangud põhjendamatult jäigad ja turgu takistavad, olgu selleks tervis voi  keskkonnavaldkond,“ viitas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: suurema majanduskasvu võti on parem konkurentsivõime

Tänasel Cobalti advokaadibüroo õiguskonverentsil kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti konkurentsivõime probleemidest ja ütles, et suurema majanduskasvu võti seisneb paremas konkurentsivõimes. Justiitsminister rõhutas, et Eesti majandus on jäänud kinni keskmise sissetuleku akvaariumi. Sealt jõukamatele riikidele järgi jõudmine on suurusjärgus raskem ülesanne kui keskmise sissetulekutaseme saavutamine. Enamik sarnaseid riike seda ministri sõnul suutnud pole. Reinsalu rääkis, et kui viimasel kahekümne aastaga on pool eesti SKP kasvust tulnud uue kapitali juurdevoolu tõttu, siis tänaseks on välisinvesteeringute osakaal languses. „See probleem kõrvuti tööturu kokkutõmbumise ja nullseisus tootlikkusega tähendab, et me ei realiseeri piisavalt oma konkurentsivõime potentsiaali,“ märkis ta.   Justiitsminister ütles, et Eesti konkurentsivõime kasv on vajalik seada kogu valitsuse poliitika keskseks ülesandeks. „Meil on täiesti reaalne saavutada täna neljaprotsendiline jätkusuutlik majanduskasv, kui suudame panustada konkurentsivõimesse enam, näitavad nii Eesti Panga kui Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangud,“ lausus Reinsalu. Läinud kuul tutvustas justiitsminister valitsusele raportit „Konkurentsivõime 2.0“, mis sisaldab 64 ettepanekut konkurentsivõime kasvuks, seades eesmärgiks paindlikuma tööturu, paremad investeerimisvõimalused ja väiksema halduskoormuse. Valitsus jätkab raporti arutamist lähitulevikus. Raport paneb ette moodustada peaministri juhtimisel püsivalt tegutsev konkuretsivõime nõukogu, et juhtida pidevat sellekohast poliitikat. „Peame enam ka konkurentsipiitikat kujundama vaba turu põhiseks. Mitmetes valdkondades on piirangud põhjendamatult jäigad ja turgu takistavad, olgu selleks tervis voi  keskkonnavaldkond,“ viitas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Juuniküüditamisest möödub 75 aastat

14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta –, mis otsivad teed vabadusse ja tõusevad päeva jooksul taevasse. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin ning järk-järgult lastakse taeva poole pisaraid sümboliseerivad õhupallid. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka  Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Juuniküüditamisest möödub 75 aastat

14. juunil meenutatakse Tallinnas Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamise ohvreid mälestustseremoonia ja kujundliku pisarate merega. 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest. Kolmveerand sajandit hiljem mälestavad kodanikuühendused küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva kujundliku pisarate merega. See koosneb tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta –, mis otsivad teed vabadusse ja tõusevad päeva jooksul taevasse. Kell 12 algab Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelevad riigikogu esimees Eiki Nestor ja justiitsminister Urmas Reinsalu ning Eesti Memento Liidu esindajad. Mälestuspärjad asetavad presidendi, riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Kell 12.45 järgneb Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellade helin ning järk-järgult lastakse taeva poole pisaraid sümboliseerivad õhupallid. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist. Kell  16.00 toimub Liiva kalmistul terroriohvrite mälestusmärgi juures pärgade asetamine, mälestamaks Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi Eestis 1941. aastal  hukkunuid. Teiste hulgas on Liiva kalmistule maetud ka  Pirita-Kosel Scheeli krundil toime pandud massimõrvas hukatud Eesti Vabariigi ühiskonna-ja poliitikategelased ning Vabadussõjast osavõtnud. Arvatavasti võidi Scheeli krundil hukata ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politsei- ja kaitsepolitseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht ja Vabadusristi kavaler Helmut Veem. *** Vabaduse väljaku ekraanile kuvatakse nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Nimekirjas on ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekond. Kuna juuniküüditamisest möödub 75 aastat, toimub tseremoonia seekord Vabaduse väljakul. Järgmisel aastal peetakse üritust taas traditsiooniliselt Hirvepargis Linda kivi juures. *** 1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Eestist küüditati umbes 10 000, Lätist üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSV-ga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet. Juuniküüditamine oli rünnak okupeeritud maade omariikluse kandjate vastu. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised. Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Perepead arreteeriti ja saadeti Gulagi vangilaagritesse, kus enamik neist hukati või suri ebainimlike vangistusolude tõttu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti sundasumisele Venemaa Euroopa-osa põhjapoolsetele aladele ja Siberisse. Ka nendest surid väga paljud nälja, külma, haiguste ja üle jõu käiva töö tõttu. Ellujäänud pääsesid kodumaale alles 1950. aastate teisel poolel. Paljudele keelati endisesse kodukohta tagasi pöörduda ja asuda elama suurematesse linnadesse. Neid süütuid inimesi mälestades loodame, et sellised kuriteod ei kordu enam kunagi. Mälestuspäeva eesmärk on pöörata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ja nende tõttu kannatanud inimestele. Mälestuspäeva aitavad korraldada inimõiguste instituut, sihtasutus Unitas, Eesti Memento Liit, üliõpilaskondade liit, Eesti noorteühenduste liit, õpilasesinduste liit ja justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Sihtasutus Unitas: Sandra Vokk, sandra.vokk@unitasfoundation.org, 506 4450 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tuhanded rasketes oludes lapsed ja noored said abi

Rohkem kui 20 tuhat last ja noort osales kolme aasta jooksul huvitegevuses, huviringides, laagrites ja koolitustel, mis said neile kättesaadavaks tänu riskilaste ja -noorte programmile. Eestis on kokku üle 50 tuhande riskioludes elava noore, kelle toetamiseks loodud Euroopa majanduspiirkonna programmi „Riskilapsed ja -noored“ tegevused võetakse kokku täna telemajas toimuval konverentsil. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et algatatud tegevused on osa riigi noorte- ja hariduspoliitikast ning lahendavad peamisi valukohti. „Me peame üles leidma ja kaasama iga noore, kel on risk jääda kõrvale haridusest ja huvitegevusest ning kaotada võimalus elus teistega sarnaselt hakkama saada. Esmajoones on see inimlik, aga see tasub kuhjaga ära ka ühiskonnale,“ ütles minister Ligi. „Programmi toel sai huvitegevusest osa tuhandeid riskinoori. See töö peab jätkuma ning me lisame sellele riikliku huvitegevuse toetuse 15 miljonit eurot juba järgnevatel aastatel.“ Programmiga panustas riik noortele võrdsete võimaluste ning vajalike teenuste ja tugivõrgustike loomisse ja arendamisse. Paranes ka kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda noorsootöö tegevusi eriti keerulises olukorras olevatele noortele. Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer toonitas, et iga kaasatud ja võimaluse saanud noor on omaette edulugu, kelle üle rõõmu tunda. „Samas on oluline ka süsteemsete ja pikas perspektiivis toimivate lahenduste väljatöötamine,“ ütles Schlümmer. “Kõik projekte ellu viinud organisatsioonid tegid ära suure töö. Huviringid ja teised noorsootöö võimalused jõudsid sinna, kus neist selge puudus oli.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu: “Noorus on parim aeg, mil saame alles kujunemisjärgus oleva nooruki suunata seaduskuulekat rada järgima. Noorte puhul on kõige olulisem ennetus, kuid ära ei tohi unustada ka neid, kes politsei huviorbiiti sattunud. Tänu programmile rakendab enam kui 60 omavalitsust uusi kuriteoennetuslikke meetmeid ning enam kui 300 noort said abi seaduskuuleka eluga jätkamiseks vanglast või erikoolist vabanemise järel. Palju on ära tehtud, kuid töö noortega peab jätkuma.“ Norra suursaadiku Dagfinn Sørli sõnul on olnud rõõm näha suurepärast koostööd Eesti ja Norra erinevate spetsialistide ja organisatsioonide vahel. “Nüüdseks saavutatud tulemused on muljetavaldavad ning meil on hea meel, et Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused on aidanud kaasa nende oluliste tegevuste rahastamisele,” lisas suursaadik. Tulemused numbrites Numbrites väljendatuna võimaldas programm „Riskilapsed ja -noored” Eestisse tuua kaks tõenduspõhist programmi ja luua neli piirkondlikku lastekaitse tugiüksust. Kaasati 92 omavalitsust, saavutati 104 000 osaluskorda noorsootöös, korraldati 81 huviringi, 30 laagrit ja 60 grupipõhist tugitegevust ning huvitegevustes osales 3231 riskinoort. Lisaks osales noorteühenduste poolt pakutavates koolitusprogrammides 1276 riskis olevat noort, toetati 8 kogukondlikku kuriteoennetuslikku algatust, ligi 300  vanglast ja erikoolist vabanenud noorele pakuti jätkutoe teenuseid. Tegevustesse kaasati pered, õpetajad ja sõbrad Perede toetamiseks algatati tõenduspõhine vanemlusprogramm „Imelised aastad“, mis õpetab vanemaid lastega toime tulema hoolitseva, vägivallavaba ja tunnustava käitumisega. Pereteraapia programm MDFT on mõeldud uimasteid tarvitavate, koolist kõrvalehoidvate, õigusrikkumisi toimepannud või suhteprobleemidega noorte ja nende perede abistamiseks. Süüdlase otsimise asemel tegeletakse süsteemselt nii noore enda, tema vanemate, pere kui ka oluliste pereväliste inimeste ja asutustega, nagu kool, õpetajad, sõbrad. Eesti Noorteühenduste Liidu projekti “Ühised noored” käigus loodud seksuaalhariduslik koolitusprogramm “Seksuaalharidus kõigile” pälvis rahvusvahelisel meditsiinitudengite projektikonkursil 1,3 miljoni osaleja seas teise preemia. Sotsiaalse programmi “Murdepunkt” vastu tuntakse huvi Islandilt. Konverentsil osalejatele demonstreeritakse sõbraliku lilla karu toel Lastekaitse Liidu projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” kaudu kümnetesse lasteaedadesse ja koolidesse jõudnud metoodikat. Näha saab ka laste ja noorte psüühiliste protsesside ja nende õppeedukusele avaldatava mõju hindamiseks loodud töövahendit, mis on esimene omalaadne Eestis. Konverentsi raames avatakse näitus, mille autoriks on Pärnu poiss Aleksander, kes sai just selle programmi abil oma annet huviringis arendama hakata. Konverents algab täna kell 10 telemajas. Päevakava ja lisainfo Taustainfo Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja -noored” viivad ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Rakendusüksus on Eesti Noorsootöö Keskus ja partner Norra kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit. Eesti noorte tulevikku investeeriti kokku 7,6 miljonit eurot. Programmist lähemalt. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium tahab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestada

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatsetakse elatisvõlglastele kehtestada veel täiendavaid piiranguid ning seeläbi tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist. „Valitsus on võtnud oma südameasjaks parendada ühe vanemaga elavate laste elu ja tagada ka neile lastele piisav majanduslik heaolu. Selle aasta märtsis jõustus rida muudatusi, mis teevad elatisvõlgnike elu keerulisemaks, kuid lisaks oleme välja töötanud veel uue meetmete paketi, mis kehtestab täiendavad piirangud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Osa muudatusi kehtivad kõigi võlgnike mitte ainult elatisvõlgnike suhtes. Nendeks on muudatused, mis tõhustavad võlgnike sõidukite kättesaamist, võlgniku palga suuruse otsustamist ning võlgniku konto vaatamist,“ tõi minister välja. Väljatöötamiskavatsuses on pakutud, et kohtutäiturile võiks anda õiguse hinnata võlgniku tegeliku töötasu suurust, kui esineb kahtlus, et osa võlgniku töötasu makstakse mustalt, ning nõuda see tööandjalt sisse. Tõhusamaks tahetakse muuta võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kohustuslikus korras registreeritava vara arestimist. Võlgnike sõiduki kättesaamisel tuleks teha koostööd politsei ja kolmandate isikutega, kellel on teavet võlgniku sõiduki asukoha kohta. Ette on nähtud ka sellised mõjutusvahendid nagu elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramine, nende  passi kehtivuse peatamine, võlgniku reisimise keelamine laeva, rongi või lennukiga, mis suundub Eestist välja. „Muudatuse mõte on selles, et kui isikul on võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Sellise otsuse saaks teha kohus ja võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,“ rääkis minister. Kohtutäiturite ettepanekul on väljatöötamiskavatsuses ka ette nähtud neile elatisvõlgniku pangakonto vaatamiseks õiguse andmine. „Soomes saavad kohtutäiturid vaadata võlgniku kontoväljavõtet ning nende hinnangul on see muutnud täitemenetlust tõhusamaks,“ selgitas Reinsalu. Viimase ettepanekuna on väljatöötamiskavatsuses elatisnõude rahuldamine võlgniku kogumispensioni fondidest. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi