Justiitsministeerium tahab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestada

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatsetakse elatisvõlglastele kehtestada veel täiendavaid piiranguid ning seeläbi tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist. „Valitsus on võtnud oma südameasjaks parendada ühe vanemaga elavate laste elu ja tagada ka neile lastele piisav majanduslik heaolu. Selle aasta märtsis jõustus rida muudatusi, mis teevad elatisvõlgnike elu keerulisemaks, kuid lisaks oleme välja töötanud veel uue meetmete paketi, mis kehtestab täiendavad piirangud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Osa muudatusi kehtivad kõigi võlgnike mitte ainult elatisvõlgnike suhtes. Nendeks on muudatused, mis tõhustavad võlgnike sõidukite kättesaamist, võlgniku palga suuruse otsustamist ning võlgniku konto vaatamist,“ tõi minister välja. Väljatöötamiskavatsuses on pakutud, et kohtutäiturile võiks anda õiguse hinnata võlgniku tegeliku töötasu suurust, kui esineb kahtlus, et osa võlgniku töötasu makstakse mustalt, ning nõuda see tööandjalt sisse. Tõhusamaks tahetakse muuta võlgniku sõiduki ja muu liiklusregistrisse kohustuslikus korras registreeritava vara arestimist. Võlgnike sõiduki kättesaamisel tuleks teha koostööd politsei ja kolmandate isikutega, kellel on teavet võlgniku sõiduki asukoha kohta. Ette on nähtud ka sellised mõjutusvahendid nagu elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramine, nende  passi kehtivuse peatamine, võlgniku reisimise keelamine laeva, rongi või lennukiga, mis suundub Eestist välja. „Muudatuse mõte on selles, et kui isikul on võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Sellise otsuse saaks teha kohus ja võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,“ rääkis minister. Kohtutäiturite ettepanekul on väljatöötamiskavatsuses ka ette nähtud neile elatisvõlgniku pangakonto vaatamiseks õiguse andmine. „Soomes saavad kohtutäiturid vaadata võlgniku kontoväljavõtet ning nende hinnangul on see muutnud täitemenetlust tõhusamaks,“ selgitas Reinsalu. Viimase ettepanekuna on väljatöötamiskavatsuses elatisnõude rahuldamine võlgniku kogumispensioni fondidest. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: seaduste kiirkorras tootmise lõpetamiseks on vaja riigikogu toetust

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna riigikogule ülevaate õigusloome mahu vähendamise kava tegevustest ja ütles, et seaduste kiirkorras masstootmise peatamiseks on vaja parlamendi toetust ja koostööd.   Justiitsminister rääkis, et Eestis tuleb seaduste kiirkorras tegemise tempo maha võtta kolmel põhjusel. „Esiteks on see õigusriigi huvides, et inimesed teaks, millised seadused kehtivad. Teiseks on see majanduskeskkonna huvides, et ettevõtlust bürokraatiaga üle ei koormataks. Kolmandaks on see ühiskonna vabaduse huvides, et välistada ülereguleeritus,“ rääkis ta.   Selleks, et õigusloome mahtu vähendada, tuleb seadusega reguleerida üksnes vajalikku ja vajadust tuleb eelnõule eelnevas väljatöötamiskavatsuses põhjendada ning kaasnevaid mõjusid analüüsida. „Senine praktika on näidanud, et kui mõjusid ei analüüsita, tekivad hiljemalt seaduse rakendamisel probleemid,“ ütles Reinsalu.   Samuti on ministri sõnul tähtis, et ELi õiguse vastuvõtmisel ei tohi minna nii kaugele, et võetakse rohkem õigust üle, kui alusdokumendid ette näevad.   „Selleks et seadusloome keskenduks olulisele ja vajalikule, olen kooskõlastamisel senisest rangemalt jälginud hea õigusloome põhimõtete järgimist – eelmisel aastal jätsin puuduste tõttu kooskõlastamata ca 30% eelnõudest, sel aastal on analoogne praktika jätkunud,“ rõhutas Reinsalu.   Minister kutsus parlamentide järelevalve komisjone üles aitama kaasa sellele, et seaduste kiirkorras vorpimine lõppeks, kuna ilma parlamendita on sellele raske piiri tõmmata.   Justiitsminister tõi välja, et parlamendil peab olema oma õigusloome mõjude analüüsi võimekus - see tähendab, et seadusandja suudab tegelikult kontrollida, mis on seaduse mõjud ja teha järelhindamist.   Samuti andis ta riigikogule üle selle aasta valitsuse õigusloomeplaani eelnõudest, millega valitsusel on kavas käesoleval aastal tegeleda. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: seaduste kiirkorras tootmise lõpetamiseks on vaja riigikogu toetust

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna riigikogule ülevaate õigusloome mahu vähendamise kava tegevustest ja ütles, et seaduste kiirkorras masstootmise peatamiseks on vaja parlamendi toetust ja koostööd.   Justiitsminister rääkis, et Eestis tuleb seaduste kiirkorras tegemise tempo maha võtta kolmel põhjusel. „Esiteks on see õigusriigi huvides, et inimesed teaks, millised seadused kehtivad. Teiseks on see majanduskeskkonna huvides, et ettevõtlust bürokraatiaga üle ei koormataks. Kolmandaks on see ühiskonna vabaduse huvides, et välistada ülereguleeritus,“ rääkis ta.   Selleks, et õigusloome mahtu vähendada, tuleb seadusega reguleerida üksnes vajalikku ja vajadust tuleb eelnõule eelnevas väljatöötamiskavatsuses põhjendada ning kaasnevaid mõjusid analüüsida. „Senine praktika on näidanud, et kui mõjusid ei analüüsita, tekivad hiljemalt seaduse rakendamisel probleemid,“ ütles Reinsalu.   Samuti on ministri sõnul tähtis, et ELi õiguse vastuvõtmisel ei tohi minna nii kaugele, et võetakse rohkem õigust üle, kui alusdokumendid ette näevad.   „Selleks et seadusloome keskenduks olulisele ja vajalikule, olen kooskõlastamisel senisest rangemalt jälginud hea õigusloome põhimõtete järgimist – eelmisel aastal jätsin puuduste tõttu kooskõlastamata ca 30% eelnõudest, sel aastal on analoogne praktika jätkunud,“ rõhutas Reinsalu.   Minister kutsus parlamentide järelevalve komisjone üles aitama kaasa sellele, et seaduste kiirkorras vorpimine lõppeks, kuna ilma parlamendita on sellele raske piiri tõmmata.   Justiitsminister tõi välja, et parlamendil peab olema oma õigusloome mõjude analüüsi võimekus - see tähendab, et seadusandja suudab tegelikult kontrollida, mis on seaduse mõjud ja teha järelhindamist.   Samuti andis ta riigikogule üle selle aasta valitsuse õigusloomeplaani eelnõudest, millega valitsusel on kavas käesoleval aastal tegeleda. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti ratifitseerib lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva konventsiooni

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile Lanzarote konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis kaitseb lapsi seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. „Laste seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne kuritarvitamine on sagenenud nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil, eriti olukorras, kus nii lapsed kui ka kuriteo toimepanijad kasutavad üha enam side- ja infotehnoloogiat. Laste seksuaalne ärakasutamine, eriti lasteprostitutsioon ja lasteporno, ning kõik laste seksuaalse kuritarvitamise vormid, sealhulgas välismaal toimepandud kuritarvitused, kahjustavad laste tervist ja psühhosotsiaalset arengut. Seetõttu on väga tähtis, et igale lapsele oleks tagatud õigus perekonna, ühiskonna ja riigi pakutud kaitsele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Seetõttu on sümboolne, et tänasel lastekaitsepäeval saatsime kooskõlastusele Lanzarote konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, kuna tegemist on kõige ulatuslikuma rahvusvahelise leppega, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest,“ lisas minister.   Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Tegemist on olulise tähtsusega dokumendiga lastevastast seksuaalvägivalda puudutavate kuriteokoosseisude ülevõtmisel Eesti õigusesse, lapsesõbraliku menetluspraktika ühtlustamisel ning sotsiaalteenuste kvaliteedi ja mõjususe parandamisel. Konventsiooni läbivaks põhimõtteks laste kaitsmisel on erinevate valdkondade integreeritus, mistõttu nõuab konventsiooni sätetele vastamine pingutusi nii sotsiaal-, tervise-, haridus- kui õiguskaitsevaldkonnalt. Lanzarote konventsioon avati allakirjutamiseks 25. oktoobril 2007 ning jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsiooni ratifitseerimise eest vastutav ministeerium on justiitsministeerium. Samas on konventsiooniga ettenähtud teenuste ja meetmete arendamisel väga sisuline osa ka teistel ministeeriumitel, eeskätt sotsiaal- ja siseministeeriumil. Lanzarote konventsiooni karistusõiguslikud normid on juba Eesti õigusega kooskõlas. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 ning vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020. Eelnõu on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015–2019, mis toob kriminaalpoliitilise prioriteedina välja alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse vastase võitluse. Eesti on ühtlasi 18. maist kuni 22. novembrini 2016 Euroopa Nõukogu (EN) ministrite komitee eesistuja, mil Eesti välisminister on organisatsiooni poliitiliseks juhiks. Eesti liitus 27. liikmesriigina Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. ENi kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Laste õiguste kaitse, sealhulgas võitlus laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastu, on üks Eesti prioriteetidest Euroopa Nõukogu eesistumisel. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti ratifitseerib lapsi seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest kaitsva konventsiooni

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile Lanzarote konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis kaitseb lapsi seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. „Laste seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne kuritarvitamine on sagenenud nii riigi kui rahvusvahelisel tasandil, eriti olukorras, kus nii lapsed kui ka kuriteo toimepanijad kasutavad üha enam side- ja infotehnoloogiat. Laste seksuaalne ärakasutamine, eriti lasteprostitutsioon ja lasteporno, ning kõik laste seksuaalse kuritarvitamise vormid, sealhulgas välismaal toimepandud kuritarvitused, kahjustavad laste tervist ja psühhosotsiaalset arengut. Seetõttu on väga tähtis, et igale lapsele oleks tagatud õigus perekonna, ühiskonna ja riigi pakutud kaitsele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Seetõttu on sümboolne, et tänasel lastekaitsepäeval saatsime kooskõlastusele Lanzarote konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, kuna tegemist on kõige ulatuslikuma rahvusvahelise leppega, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest,“ lisas minister.   Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Tegemist on olulise tähtsusega dokumendiga lastevastast seksuaalvägivalda puudutavate kuriteokoosseisude ülevõtmisel Eesti õigusesse, lapsesõbraliku menetluspraktika ühtlustamisel ning sotsiaalteenuste kvaliteedi ja mõjususe parandamisel. Konventsiooni läbivaks põhimõtteks laste kaitsmisel on erinevate valdkondade integreeritus, mistõttu nõuab konventsiooni sätetele vastamine pingutusi nii sotsiaal-, tervise-, haridus- kui õiguskaitsevaldkonnalt. Lanzarote konventsioon avati allakirjutamiseks 25. oktoobril 2007 ning jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsiooni ratifitseerimise eest vastutav ministeerium on justiitsministeerium. Samas on konventsiooniga ettenähtud teenuste ja meetmete arendamisel väga sisuline osa ka teistel ministeeriumitel, eeskätt sotsiaal- ja siseministeeriumil. Lanzarote konventsiooni karistusõiguslikud normid on juba Eesti õigusega kooskõlas. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 ning vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020. Eelnõu on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015–2019, mis toob kriminaalpoliitilise prioriteedina välja alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse vastase võitluse. Eesti on ühtlasi 18. maist kuni 22. novembrini 2016 Euroopa Nõukogu (EN) ministrite komitee eesistuja, mil Eesti välisminister on organisatsiooni poliitiliseks juhiks. Eesti liitus 27. liikmesriigina Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. ENi kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Laste õiguste kaitse, sealhulgas võitlus laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise vastu, on üks Eesti prioriteetidest Euroopa Nõukogu eesistumisel. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu tutvustas riigikogule Eesti poliitilise süsteemi muutmise ettepanekuid

Justiitsminister tutvustas täna riigikogu põhiseaduskomisjonile poliitilise süsteemi analüüsi, mis tõi välja rahva kuulamise olulisuse, uute valimisringkondade jaotuse mudeli ning erakondade rahastamise järelevalve parandamise vajaduse. Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi oma ettekandes välja, et analoogselt Austriale võiks ka Eestis kaaluda nn „rahvakuulamise“ instituudi kasutusele võtmist, kus rahvale antakse võimalus oma seisukoha esitamiseks üleriigilise rahvaküsitlusena  olulistel teemadel. „Rahvakuulamise tulemused ei oleks riigikogule siduvad, kuid annaksid seadusandjale parema ülevaate rahva meelsusest ja aitaksid seeläbi teha paremaid otsuseid,“ ütles Reinsalu. Reinsalu rääkis, et tulevikus tuleks täiendada vabariigi presidendi valimise korda, et anda avalikkusele ja kandidaatidele hääletusvoorude vahel rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida. Reinsalu juhtis tähelepanu, et vajalik on ka haldusreformi tulemusel ümber hinnata valimiskogu moodustumise põhimõtted, kuna omavalitsuste esindajate osakaal väheneb kehtiva presidendi valimise seaduse puhul oluliselt. Ministri sõnul tuleks ka Eesti valimisringkondade süsteemi muuta proportsionaalsemaks ehk valimisringkonnad võiksid olla ühtlasema mandaatide arvuga. „ Tänane valimissüsteem on valimisringkondade lõikes oluliselt erineva  mandaatide arvuga ning see on liialt suur ühetaolisuse riive,“  rõhutas ta. Analüüsi järgi on otstarbekas minna Eestis üle avatud kompensatsioonimandaatide süsteemile riigikogu valimistel. Ettekandes käsitleti veel poliitilise reklaami piiramise ja erakondade rahastamise küsimusi, et tagada parem kontroll rahastamise korralduse üle ja tõkestada tõhusamalt avalike vahenditega valimiskampaaniate tegemist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu tutvustas riigikogule Eesti poliitilise süsteemi muutmise ettepanekuid

Justiitsminister tutvustas täna riigikogu põhiseaduskomisjonile poliitilise süsteemi analüüsi, mis tõi välja rahva kuulamise olulisuse, uute valimisringkondade jaotuse mudeli ning erakondade rahastamise järelevalve parandamise vajaduse. Justiitsminister Urmas Reinsalu tõi oma ettekandes välja, et analoogselt Austriale võiks ka Eestis kaaluda nn „rahvakuulamise“ instituudi kasutusele võtmist, kus rahvale antakse võimalus oma seisukoha esitamiseks üleriigilise rahvaküsitlusena  olulistel teemadel. „Rahvakuulamise tulemused ei oleks riigikogule siduvad, kuid annaksid seadusandjale parema ülevaate rahva meelsusest ja aitaksid seeläbi teha paremaid otsuseid,“ ütles Reinsalu. Reinsalu rääkis, et tulevikus tuleks täiendada vabariigi presidendi valimise korda, et anda avalikkusele ja kandidaatidele hääletusvoorude vahel rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida. Reinsalu juhtis tähelepanu, et vajalik on ka haldusreformi tulemusel ümber hinnata valimiskogu moodustumise põhimõtted, kuna omavalitsuste esindajate osakaal väheneb kehtiva presidendi valimise seaduse puhul oluliselt. Ministri sõnul tuleks ka Eesti valimisringkondade süsteemi muuta proportsionaalsemaks ehk valimisringkonnad võiksid olla ühtlasema mandaatide arvuga. „ Tänane valimissüsteem on valimisringkondade lõikes oluliselt erineva  mandaatide arvuga ning see on liialt suur ühetaolisuse riive,“  rõhutas ta. Analüüsi järgi on otstarbekas minna Eestis üle avatud kompensatsioonimandaatide süsteemile riigikogu valimistel. Ettekandes käsitleti veel poliitilise reklaami piiramise ja erakondade rahastamise küsimusi, et tagada parem kontroll rahastamise korralduse üle ja tõkestada tõhusamalt avalike vahenditega valimiskampaaniate tegemist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Inimestele muutub õigusabi kättesaadavamaks

Justiitsministeeriumis toimus täna ümarlaud õigusnõu pakkuvatele vabaühendustele, kus arutati ettepanekuid riigi õigusabisüsteemi reformimiseks ja selle inimestele kättesaadavamaks tegemiseks. „Kohtusin täna sihtasutuste ja MTÜ-de esindajatega, saamaks esmast tagasisidet eelmisel nädalal väljasaadetud dokumendile riigi õigusabi reformimiseks ning kasutamaks võimalust selgitada ministeeriumi ideid ning vastata tekkinud küsimustele. Väljatöötamiskavatsuse vastu on suur huvi, kuna paljud inimesed ei suuda hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Seega puudutab teema olulist osa elanikkonnast,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi eesmärgiks on laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi õigusabile. „Selleks kavatseme tagada inimestele õigusnõustamise erinevates regioonides üle riigi. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama regioonides reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes,“ selgitas minister.  Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele. See tähendab, et laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Teatud juhtudel esindatakse inimest vajadusel ka kohtus. Seni pakuti õigusabi vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele, kuid lisarahastuse korral saab tsiviil- ja haldusasjades õigusabi saada võivate inimeste ringi laiendada. „Samas on oluline, et kurjategijatele antava tasuta õigusnõu andmist hakkame piirama, selles osas on esimesed sammud ka tehtud kui k.a märtsis jõustusid kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, millega vähendati lihtsamates kohtuasjades kaitsja osavõtu kohustust,“ rääkis justiitsminister. Ümarlaual osalesid SA Õigusteenuste Büroo, Eesti Patsientide Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Juristide Liit, Eesti Pensionärida Liit, Lasterikaste perede Liit, Omanike keskliit, TALO ja SA Väärtustades Elu esindajad. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi