Reinsalu: mingisugust „Panamat“ Eestist ei tule!

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei muuda äriühingu juhatuse liikme asukoha meie riigist väljapoole lubamine Eestit rahapesumaaks ja maksuparadiisiks, nagu on eelnõu kriitikud välja toonud. „Eesti ei muutu maksuparadiisiks, sest Eesti ärikeskkond ei ole võrreldav maksuparadiisidega - meil on avalik ja kõigile kättesaadav äriregister, lihtne ja efektiivne maksusüsteem, äriühingu juhatusse ja nõukogusse saavad kuuluda üksnes füüsilised, mitte aga juriidilised isikud, nagu see on võimalik paljudes nn maksuparadiisides,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu äriseadustiku eelnõud kommenteerides. Justiitsministeerium saatis aprilli keskel ministeeriumidele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks äriseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on ausate välisettevõtete majandustegevuse kergendamine. Eelnõuga soovitakse leevendada juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, mis ei peaks enam tulevikus asuma tingimata Eestis. Samas ei muudeta juriidilise isiku enda asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis. „Kriitika, et muudatuste tulemusena võiksime muutuda rahapesumaaks ja maksuparadiisiks ei ole pädev. Kuigi sellised võrdlused mõjuvad nn Panama lekke valguses pilkupüüdvana, ei haaku need eriti tegelikkusega,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul tugineb ettepanek paljuski Saksamaal aastast 2008 jõus oleva regulatsiooniga. „Saksamaad loetakse põhjendatult ausa ja konkurentsivõimelise ärikeskkonna eeskujuks. Lisaks tuleb tähele panna, et ka täna saavad välisriikide kodanikud kuuluda piiranguteta Eesti äriühingute juhtorganitesse. Seda nõuavad ka WTO reeglid,“ ütles Reinsalu. Minister rõhutas, et kokkuvõttes ei suurenda pakutud muudatus iseenesest välismaa variisikute kasutamise riski võrreldes olemasolevaga. Pigem loob antud eelnõu selles vallas suurema läbipaistvuse ja toetab ausaid ettevõtjaid. Nii võimaldab uus regulatsioon heausksel välismaisel ettevõtjal selgelt deklareerida, et äriühingu juhatus ei asu Eestis, see info on äriregistrist kõigile näha ja tehingupartnerid saavad seda arvestada, nt nõuda täiendavaid tagatisi. Justiitsministeerium ei alahinda samas kuidagi välismaiste variisikutega kaasnenud probleeme, selle põhjused on aga paljuski mujal kui kooskõlastamisele saadetud eelnõus. „Kavatsen neid küsimusi tõsiselt arutada kõigi huvigruppidega, kui eelnõule on tagasiside laekunud.“ „Panama lekkest aga lõpetuseks veel niipalju, et pean põhimõtteliselt valeks lähenemist, et me peaksime selle valguses oma ärikeskkonda nüüd tunduvalt rangemaks muutma. Vastupidi, meie ülesanne on hoopis tõestada, et aus ettevõtlus läbipaistva ärikeskkonnaga ja madala halduskoormusega riigis on mõistlikum kui kahtlased skeemid läbi maksuparadiiside, mis ühel või teisel moel lõpuks nagunii välja tulevad,“ ütles justiitsminister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab korruptsioonivastast ennetust riigi äriühingutes

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et toetada korruptsioonivastaseid ennetustegevusi riigi- ning kohalike omavalitsuste omanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Toetuse suurus on 7000 eurot. „Korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes on strateegiliselt oluline nii riigi läbipaistvuse kui ja julgeoleku seisukohalt. Samuti saab riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvaid äriühingud lugeda avaliku sektori osaks, mistõttu on nende juht- ja kontrollorganite liikmetele ühiskonna poolt kõrgemad ootused kui eraomanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Põhjuseks on see, et needsamad liikmed täidavad ka avalikku ülesannet,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Toetust saab taotleda korruptsioonijuhtumeid käsitlevate koolitusprogrammide väljatöötamiseks ja läbiviimiseks ning juhendmaterjali koostamiseks korruptsioonivältiva ärikeskkonna kohta. Projektiga seoses läbiviidavad koolitused ja muud tegevused ning koostatavad materjalid peavad olema sihtrühmadele tasuta. Konkursil võivad osaleda Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ning erõiguslikud juriidilised isikud. Projekti kestus peab olema kuni üks aasta ja tegevused (sh ettevalmistavad) peavad algama hiljemalt 2016. aasta augustis. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 20.05.2016 eesti keeles e-posti aadressile konkurss@just.ee, märgusõnaga „Korruptsiooni ennetus“.  Taotluste esitamise täpsemad tingimused on leitavad korruptsiooniveebist.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab korruptsioonivastast ennetust riigi äriühingutes

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et toetada korruptsioonivastaseid ennetustegevusi riigi- ning kohalike omavalitsuste omanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Toetuse suurus on 7000 eurot. „Korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes on strateegiliselt oluline nii riigi läbipaistvuse kui ja julgeoleku seisukohalt. Samuti saab riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvaid äriühingud lugeda avaliku sektori osaks, mistõttu on nende juht- ja kontrollorganite liikmetele ühiskonna poolt kõrgemad ootused kui eraomanduses olevate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele. Põhjuseks on see, et needsamad liikmed täidavad ka avalikku ülesannet,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Toetust saab taotleda korruptsioonijuhtumeid käsitlevate koolitusprogrammide väljatöötamiseks ja läbiviimiseks ning juhendmaterjali koostamiseks korruptsioonivältiva ärikeskkonna kohta. Projektiga seoses läbiviidavad koolitused ja muud tegevused ning koostatavad materjalid peavad olema sihtrühmadele tasuta. Konkursil võivad osaleda Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ning erõiguslikud juriidilised isikud. Projekti kestus peab olema kuni üks aasta ja tegevused (sh ettevalmistavad) peavad algama hiljemalt 2016. aasta augustis. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 20.05.2016 eesti keeles e-posti aadressile konkurss@just.ee, märgusõnaga „Korruptsiooni ennetus“.  Taotluste esitamise täpsemad tingimused on leitavad korruptsiooniveebist.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandiga

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjorn Jaglandiga, kes viibib visiidil Eestis seoses Eesti poolse Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistumisega alates 18.maist. Kohtumistel kõneldi Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise prioriteetidest, Eesti-poolsest konventsioonide ratifitseerimisest ja seadusandluse inimõigusi puudutavatest muudatustest, samuti olukorrast Ukrainas, rändekriisist ja terrorismivastasest võitlusest. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et Eesti kavatseb jõustada terrorivastase Euroopa Nõukogu konventsiooni muudatused viivitusteta. „Sõda terrorismiga eeldab tugevat riikide ühisrinnet ja me ratifitseerime seadusemuudatused lähitulevikus,“ ütles justiitsminister. Reinsalu rõhutas vestluses Euroopa nõukogu peasekretäriga, et terrorina tuleb käsitleda ka Luganski ja Donetski separatistide tegevust. „Kui inimesed on äärmusliku tegevuse ja hoiakutega ning pöörduvad nende ühiskondade tuumväärtuste vastu, kes on neile pakkunud kodu, siis on neil ühiskondadel igati põhjendatud alus ennast kaitsta. Radikaliseerumise vastu tuleb jõuliselt tegutseda eriti haridusasutustes ja koolides, nagu on näidanud mitmete riikide kogemus. Samuti ei tohiks kõhelda mitteintegreerunud ekstremistide väljasaatmises. See on tõhus ja preventiivne meede," ütles Urmas Reinsalu. Eesti on Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja selle aasta 18. maist kuni 22. novembrini. Eesti eesistumise prioriteedid on laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ning inimõigused ja õigusriik internetis. Euroopa Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Eesti võtab eesistumise üle Bulgaarialt ning annab üle Küprosele novembris. Poliitiliselt esindab organisatsiooni eesistumise ajal eesistujariigi välisminister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister kohtus Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandiga

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjorn Jaglandiga, kes viibib visiidil Eestis seoses Eesti poolse Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistumisega alates 18.maist. Kohtumistel kõneldi Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise prioriteetidest, Eesti-poolsest konventsioonide ratifitseerimisest ja seadusandluse inimõigusi puudutavatest muudatustest, samuti olukorrast Ukrainas, rändekriisist ja terrorismivastasest võitlusest. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et Eesti kavatseb jõustada terrorivastase Euroopa Nõukogu konventsiooni muudatused viivitusteta. „Sõda terrorismiga eeldab tugevat riikide ühisrinnet ja me ratifitseerime seadusemuudatused lähitulevikus,“ ütles justiitsminister. Reinsalu rõhutas vestluses Euroopa nõukogu peasekretäriga, et terrorina tuleb käsitleda ka Luganski ja Donetski separatistide tegevust. „Kui inimesed on äärmusliku tegevuse ja hoiakutega ning pöörduvad nende ühiskondade tuumväärtuste vastu, kes on neile pakkunud kodu, siis on neil ühiskondadel igati põhjendatud alus ennast kaitsta. Radikaliseerumise vastu tuleb jõuliselt tegutseda eriti haridusasutustes ja koolides, nagu on näidanud mitmete riikide kogemus. Samuti ei tohiks kõhelda mitteintegreerunud ekstremistide väljasaatmises. See on tõhus ja preventiivne meede," ütles Urmas Reinsalu. Eesti on Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja selle aasta 18. maist kuni 22. novembrini. Eesti eesistumise prioriteedid on laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ning inimõigused ja õigusriik internetis. Euroopa Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Eesti võtab eesistumise üle Bulgaarialt ning annab üle Küprosele novembris. Poliitiliselt esindab organisatsiooni eesistumise ajal eesistujariigi välisminister. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu ÜROs: uimastikaubandus on kiirelt kasvav äri, mis on põhjusega keelatud

Justiitsminister Urmas Reinsalu juhtis  ÜRO peaassamblee istungjärgul narkopoliitika tuleviku  ümarlauda teemal „Uued väljakutsed, ohud ja tegelikkus maailma uimastiprobleemile lähenemisel ja ennetamisel“. Oma kõnes ütles justiitsminister, et uimastid pole ohtlikud, kuna nad on keelatud, vaid nad on keelatud seetõttu, et nad on ohtlikud. Inimkond on uimastipoliitikas moraalsete valikute ees ning valed valikud võivad teha pöördumatut kahju.  Maailma uimastivaldkonna otsuseid mõjutavad uued ja tugevad huvirühmad. „Seda on oluline meeles pidada, kuna ennustatakse, et legaliseeritud uimastikaubandus, mida näeme praegu USAs erinevates osariikides tekkimas, võib olla kõige kiiremini kasvav start-upi ärivaldkond,“ selgitas Reinsalu. Reinsalu sõnul on tähtis mitte konstrueerida dilemmat, kas sõda uimastitega või legaliseerimine. Uimastipoliitika peab olema proportsionaalne, kuid samm-sammuline legaliseerimine tähendab uimastite hinna alanemist, suuremat nõudlust ning seejärel suuremat hulka inimkonnast uimastitest sõltuvuses ja seeläbi rohkem inimlikke kannatusi ja kahju.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu ÜROs: uimastikaubandus on kiirelt kasvav äri, mis on põhjusega keelatud

Justiitsminister Urmas Reinsalu juhtis  ÜRO peaassamblee istungjärgul narkopoliitika tuleviku  ümarlauda teemal „Uued väljakutsed, ohud ja tegelikkus maailma uimastiprobleemile lähenemisel ja ennetamisel“. Oma kõnes ütles justiitsminister, et uimastid pole ohtlikud, kuna nad on keelatud, vaid nad on keelatud seetõttu, et nad on ohtlikud. Inimkond on uimastipoliitikas moraalsete valikute ees ning valed valikud võivad teha pöördumatut kahju.  Maailma uimastivaldkonna otsuseid mõjutavad uued ja tugevad huvirühmad. „Seda on oluline meeles pidada, kuna ennustatakse, et legaliseeritud uimastikaubandus, mida näeme praegu USAs erinevates osariikides tekkimas, võib olla kõige kiiremini kasvav start-upi ärivaldkond,“ selgitas Reinsalu. Reinsalu sõnul on tähtis mitte konstrueerida dilemmat, kas sõda uimastitega või legaliseerimine. Uimastipoliitika peab olema proportsionaalne, kuid samm-sammuline legaliseerimine tähendab uimastite hinna alanemist, suuremat nõudlust ning seejärel suuremat hulka inimkonnast uimastitest sõltuvuses ja seeläbi rohkem inimlikke kannatusi ja kahju.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu ÜRO-s: inimkonna uimastivastane võitlus peab rajanema tervel mõistusel

Justiitsminister Urmas Reinsalu esines ÜRO peaassambleel erakorralisel istungjärgul New Yorgis. Istungjärgiul kiideti heaks uued põhimõtted globaalses uimastipoliitikas. Reinsalu tervitas riikide vahel saavutatud uut kokkulepet. „Need põhimõtted ei legaliseerinud mingilgi moel uimastite tarvitamist ega veelgi vähem uimastitega kauplemist, küll aga rõhutasid seda, et lahendused uimastikahjude vähendamiseks on ennetuse- ja tervishoiusüsteemis, kus tuleb välja arendada sobivad meetmed,“ ütles minister.   Reinsalu rõhutas, et  uimastiprobleem on maailmas kasvamas ja selle tõkestamisel tuleb lähtuda tervest mõistusest ja teaduslikest tõenditest. Samuti on oluline arvestada uusi trende nagu narkootikumide internetis müümise plahvatuslik kasv ja uute psühhoaktiivsete ainete levik. „Eesti jaoks täpsustatud põhimõtted olulist muutust ei tähenda, oleme viimastel aastatel samas suunas juba olulisi samme teinud. Näiteks sõltlaste kohtlemiseks annab karistussüsteem juba praegu võimalusi vangistuse alternatiivide kasutamiseks eesmärgiga, et inimene sõltuvusest vabaneks. Kahjude vähendamise meetmete riikliku korraldamise ja rahastamise osas on Eesti liikumas õiges suunas,“ kinnitas Reinsalu. „Eesti suurimaks puudujäägiks võib pidada karistussüsteemi väliste nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsioonivõimaluste vähest kättesaadavust. Kui tervishoiusüsteemis pole võimalusi, kuhu inimest suunata, siis sõltuvuse küüsi langenud inimest me ikka aidata ei suuda,“ lisas Reinsalu. Reinsalu sõnul peab inimkond lähtuma arusaamast, et uimastid ei ole mitte osa vabadusest, vaid uimastisõltuvus  viib inimese  vabaduse totaalse orjastamiseni.  Reinsalu rõhutas, et Eesti jaoks on uimastid ülitõsine probleem. „Eesti uimastipoliitika peab rajanema kolmel põhimõttel: arukus ennetuses, sõltlaste abistamisel ja kahjude leevendamisel; proportisonaalsus uimastite tarvitamise vähendamisel ja jõulisus ohtlikke ainetega toimetavate organisteeritud uimastikaubitsejate tabamisel, karistamisel ning kriminaaltulu konfiskeerimisel.“ Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi