Reinsalu ÜRO-s: inimkonna uimastivastane võitlus peab rajanema tervel mõistusel

Justiitsminister Urmas Reinsalu esines ÜRO peaassambleel erakorralisel istungjärgul New Yorgis. Istungjärgiul kiideti heaks uued põhimõtted globaalses uimastipoliitikas. Reinsalu tervitas riikide vahel saavutatud uut kokkulepet. „Need põhimõtted ei legaliseerinud mingilgi moel uimastite tarvitamist ega veelgi vähem uimastitega kauplemist, küll aga rõhutasid seda, et lahendused uimastikahjude vähendamiseks on ennetuse- ja tervishoiusüsteemis, kus tuleb välja arendada sobivad meetmed,“ ütles minister.   Reinsalu rõhutas, et  uimastiprobleem on maailmas kasvamas ja selle tõkestamisel tuleb lähtuda tervest mõistusest ja teaduslikest tõenditest. Samuti on oluline arvestada uusi trende nagu narkootikumide internetis müümise plahvatuslik kasv ja uute psühhoaktiivsete ainete levik. „Eesti jaoks täpsustatud põhimõtted olulist muutust ei tähenda, oleme viimastel aastatel samas suunas juba olulisi samme teinud. Näiteks sõltlaste kohtlemiseks annab karistussüsteem juba praegu võimalusi vangistuse alternatiivide kasutamiseks eesmärgiga, et inimene sõltuvusest vabaneks. Kahjude vähendamise meetmete riikliku korraldamise ja rahastamise osas on Eesti liikumas õiges suunas,“ kinnitas Reinsalu. „Eesti suurimaks puudujäägiks võib pidada karistussüsteemi väliste nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsioonivõimaluste vähest kättesaadavust. Kui tervishoiusüsteemis pole võimalusi, kuhu inimest suunata, siis sõltuvuse küüsi langenud inimest me ikka aidata ei suuda,“ lisas Reinsalu. Reinsalu sõnul peab inimkond lähtuma arusaamast, et uimastid ei ole mitte osa vabadusest, vaid uimastisõltuvus  viib inimese  vabaduse totaalse orjastamiseni.  Reinsalu rõhutas, et Eesti jaoks on uimastid ülitõsine probleem. „Eesti uimastipoliitika peab rajanema kolmel põhimõttel: arukus ennetuses, sõltlaste abistamisel ja kahjude leevendamisel; proportisonaalsus uimastite tarvitamise vähendamisel ja jõulisus ohtlikke ainetega toimetavate organisteeritud uimastikaubitsejate tabamisel, karistamisel ning kriminaaltulu konfiskeerimisel.“ Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: narkomaania on ülisuurte kahjudega globaalne probleem ühiskonnas

Justiitsminister Urmas Reinsalu osaleb New Yorgis 19.-21. aprillini ÜRO peaassambleel uimastiprobleemi-teemalisel erakorralisel istungjärgul (UNGASS). Kohtumisel võtavad ÜRO liikmesriigid vastu uue resolutsiooni rahvusvahelise narkopoliitika kohta. Resolutsioon käsitleb nii uimastiennetuse, -kontrolli kui ka uimastisõltlaste rehabilitatsiooni teemasid. 20. aprillil on justiitsministril sõnavõtt plenaaristungil. 21. aprillil juhatab justiitsminister ühte viiest peaassamblee paneelist. Reinsalu juhitav paneel käsitleb uusi väljakutseid ja ohte maailma uimastiprobleemi lahendamisel. Reinsalu sõnul on narkomaania ülisuurte kahjudega probleem Eesti ühiskonna jaoks, kuid narkovastases võitluses on vaja mõista, et probleem on paraku kasvav ja globaalne. „Peame panustama ka globaalsete lahenduste väljatöötamisse uimastite vastases võitluses. Debatt uimastiprobleemi üle on ÜROs olnud terav. On tõsi, et paljudel riikidel ja huvirühmadel on tahe muuta senist globaalset narkopoliitikat ning muuta oluliselt  liberaalsemaks karistuspoliitilist lähenemist uimastitarbimise osas,“ ütles justiitsminister.  „UNGASSil saab selgeks, milline on rahvusvaheline konsensus uimastipoliitika tuleviku osas. Sellel arutelul otsustatu mõju on tulevikus globaalsete suundade kujundamisel ja suhtumisel uimastitesse otsustava kaaluga,“ lisas Reinsalu.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: narkomaania on ülisuurte kahjudega globaalne probleem ühiskonnas

Justiitsminister Urmas Reinsalu osaleb New Yorgis 19.-21. aprillini ÜRO peaassambleel uimastiprobleemi-teemalisel erakorralisel istungjärgul (UNGASS). Kohtumisel võtavad ÜRO liikmesriigid vastu uue resolutsiooni rahvusvahelise narkopoliitika kohta. Resolutsioon käsitleb nii uimastiennetuse, -kontrolli kui ka uimastisõltlaste rehabilitatsiooni teemasid. 20. aprillil on justiitsministril sõnavõtt plenaaristungil. 21. aprillil juhatab justiitsminister ühte viiest peaassamblee paneelist. Reinsalu juhitav paneel käsitleb uusi väljakutseid ja ohte maailma uimastiprobleemi lahendamisel. Reinsalu sõnul on narkomaania ülisuurte kahjudega probleem Eesti ühiskonna jaoks, kuid narkovastases võitluses on vaja mõista, et probleem on paraku kasvav ja globaalne. „Peame panustama ka globaalsete lahenduste väljatöötamisse uimastite vastases võitluses. Debatt uimastiprobleemi üle on ÜROs olnud terav. On tõsi, et paljudel riikidel ja huvirühmadel on tahe muuta senist globaalset narkopoliitikat ning muuta oluliselt  liberaalsemaks karistuspoliitilist lähenemist uimastitarbimise osas,“ ütles justiitsminister.  „UNGASSil saab selgeks, milline on rahvusvaheline konsensus uimastipoliitika tuleviku osas. Sellel arutelul otsustatu mõju on tulevikus globaalsete suundade kujundamisel ja suhtumisel uimastitesse otsustava kaaluga,“ lisas Reinsalu.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: äriõigus peab e-residentsuse huvides muutuma paindlikumaks

Justiitsminister Urmas Reinsalu  saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega võib juriidilise isiku juhatus asuda tulevikus ka väljaspool Eestit ning võimaldatakse seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist.   Muudatuse eesmärk on muuta Eesti juriidiliste isikute juhtimist paindlikumaks ja võimaldada kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ning hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sh võimaldada asutada juriidilisi isikuid ning kuuluda nende juhtorganitesse. Kehtiva õiguse järgi peab aga Eesti juriidilise isiku juhatuse asukoht olema Eestis.   „Nõue, et näiteks äriühingu juhatus peab alati asuma Eestis, muudab Eesti e-residentide jaoks vähem-atraktiivseks, mistõttu töötasime välja vastava eelnõu. Äriõiguse reeglid peavad teenima, mitte takistama majanduse konkurentsivõimet. Me leidsime töötava lahenduse, mis tagab ka Eesti äriõiguse õiguskindluse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   „Oleme eelnõus lahendusena välja pakkunud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise,“ selgitas minister.    Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.   Juriidilised isikud peavad edaspidi esitama äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ka enda ja teatud juhtudel oma juhatuse aadressina näidatud koha kasutamise õigusele viitava dokumendi või selle koopia. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: äriõigus peab e-residentsuse huvides muutuma paindlikumaks

Justiitsminister Urmas Reinsalu  saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega võib juriidilise isiku juhatus asuda tulevikus ka väljaspool Eestit ning võimaldatakse seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist.   Muudatuse eesmärk on muuta Eesti juriidiliste isikute juhtimist paindlikumaks ja võimaldada kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid ning hõlbustada välisriikide isikutel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sh võimaldada asutada juriidilisi isikuid ning kuuluda nende juhtorganitesse. Kehtiva õiguse järgi peab aga Eesti juriidilise isiku juhatuse asukoht olema Eestis.   „Nõue, et näiteks äriühingu juhatus peab alati asuma Eestis, muudab Eesti e-residentide jaoks vähem-atraktiivseks, mistõttu töötasime välja vastava eelnõu. Äriõiguse reeglid peavad teenima, mitte takistama majanduse konkurentsivõimet. Me leidsime töötava lahenduse, mis tagab ka Eesti äriõiguse õiguskindluse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   „Oleme eelnõus lahendusena välja pakkunud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise,“ selgitas minister.    Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.   Juriidilised isikud peavad edaspidi esitama äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ka enda ja teatud juhtudel oma juhatuse aadressina näidatud koha kasutamise õigusele viitava dokumendi või selle koopia. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Välismaal elavad eestlased saavad taas taotleda stipendiumi ja toetust

Rahvuskaaslaste programmi raames on välja kuulutatud kaks taotlusvooru: välismaal elavad eestlased saavad taas taotleda toetust eesti keele ja kultuuri õppeks ning väliseesti noored võivad kandideerida stipendiumile, et asuda õppima Eesti kõrg- või kutsekoolis. „Välismaal asuvate eesti koolide, lasteaedade ja seltside toetamine eesti keele õpetamisel ja eestikeelse hariduse andmisel on väga oluline, sest just emakeeleoskus ja side Eestiga on võtme-eeldusteks Eestisse tagasipöördumisel,“ märkis Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero Adamson. Ta lisas, et mitmed rahvuskaaslaste programmi stipendiumi toel Eestisse õppima asunud noored on varem õppinud eesti keelt mõnes eesti kogukonna loodud koolis. Stipendiumikonkurss väliseesti noortele Stipendiumikonkursil võetakse vastu taotlusi kahes kategoorias: tasemeõppeks ja keeleõppeks. Tasemeõppe stipendiumiga toetatakse väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Stipendium sisaldab elamis- ja sõidutoetust, samuti kaetakse vajadusel üliõpilase õppekoha maksumus, tervisekindlustus ja elamisloa riigilõiv. Keeleõppe stipendiumiga toetatakse eesti keele üheaastaseid õpinguid Tartu Ülikoolis. Stipendiumikonkursi taotlused tuleb esitada sihtasutusele Archimedes, elektrooniliselt esitades on tähtaeg 5. mail ja posti teel esitades 12. mail. Lisainfo Projektikonkurss eesti keele ja kultuuri õpetamiseks välismaal Projektikonkursiga toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist väliseesti kogukondades, laste- ja keelelaagrite korraldamist asukohamaades, logopeedilist nõustamist, õpetajate täienduskoolitust ja metoodilist abi ning õppereiside korraldamist Eestisse. Eesti Instituut ootab taotlusi juriidilistelt isikutelt kuni 1. maini. Lisainfo Taust Rahvuskaaslaste programmiga toetab Eesti riik välismaal elavaid eestlasi järjepidevalt alates 2004. aastast. Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 150 000-200 000 rahvuskaaslast. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti kohtusüsteem on Euroopa üks tõhusamaid

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub sellel nädalal avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabelist. „Eestil on taaskord põhjust rahul olla, meie kohtusüsteem on mitme näitaja põhjale Euroopa Liidu tõhusamate seas nagu näitab värskelt avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabel. Ka Euroopa Komisjoni pressikonverentsil märgiti Eestit kui positiivset näidet,“ütes justiitsminister Urmas Reinsalu. Eestis kulus 2014. aastal tsiviil- ja ärivaidluste lahendamiseks esimese astme kohtus keskmiselt 125 päeva, mis on Luksemburgi (103 päeva) ja Leedu (97 päeva) järel edetabeli kolmas tulemus. Kõige kauem võtab tüliküsimuste lahendamine aega Maltal (532 päeva) ja Küprosel (638 päeva). Haldusküsimuste lahendamiseks esimese astme kohtus kulus Eestis uuringu järgi 141 päeva, mis on tabeli neljas tulemus (lühim aeg Sloveenias 112 ja Rootsis 114 päeva). Tabelis kõrgel kohal ollakse ka Eesti kohtunike osalemises EL seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel (Sloveenia ja Iirimaa järel kolmas). Eesti on ka tabeli eesotsas riikide osas, kellel on kõige vähem pooleliolevaid kohtuasju 100 elaniku kohta, vastav näitaja on 1,6. Aastal 2012 oli vastav näitaja Eestis aga näiteks 2,8. Samuti paigutus Eestis tulemustabeli esimesse poolde kohtusüsteemi sõltumatuse tajumise osas. Kõrgeimad hinnangud kohtute sõltumatusele anti Soome (6,6), Taani (6,3) ja Holland (6,3) puhul, Eesti vastav näitaja oli 5,7. Madalaimad näitajad mõõdeti aga Slovakkias (2,6), Bulgaarias (2,7) ja Horvaatias (3,2). Eestis kulutatakse kohtutele 29 eurot ühe inimese kohta, olles võrdsel kohal Rumeeniaga. Enim kulutavad kohtutele Luksemburg (179 eur/in) ja Suurbritannia (155 eur/in). Kõige väiksemad kulud on Küprosel (25 eur/in). Euroopa Komisjon koostab ja avaldab EL justiitsvaldkonna tulemustabelit eesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kohtusüsteemi parandamisele ja reformimisele. Lisaks riikide individuaalsele hindamisele aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel tuvastada võimalikud puudujäägid ja toetab liikmesriike vajaduse korral struktuurireformide tegemisel õigusemõistmise valdkonnas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti kohtusüsteem on Euroopa üks tõhusamaid

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub sellel nädalal avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabelist. „Eestil on taaskord põhjust rahul olla, meie kohtusüsteem on mitme näitaja põhjale Euroopa Liidu tõhusamate seas nagu näitab värskelt avaldatud Euroopa justiitssüsteemi tulemustabel. Ka Euroopa Komisjoni pressikonverentsil märgiti Eestit kui positiivset näidet,“ütes justiitsminister Urmas Reinsalu. Eestis kulus 2014. aastal tsiviil- ja ärivaidluste lahendamiseks esimese astme kohtus keskmiselt 125 päeva, mis on Luksemburgi (103 päeva) ja Leedu (97 päeva) järel edetabeli kolmas tulemus. Kõige kauem võtab tüliküsimuste lahendamine aega Maltal (532 päeva) ja Küprosel (638 päeva). Haldusküsimuste lahendamiseks esimese astme kohtus kulus Eestis uuringu järgi 141 päeva, mis on tabeli neljas tulemus (lühim aeg Sloveenias 112 ja Rootsis 114 päeva). Tabelis kõrgel kohal ollakse ka Eesti kohtunike osalemises EL seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel (Sloveenia ja Iirimaa järel kolmas). Eesti on ka tabeli eesotsas riikide osas, kellel on kõige vähem pooleliolevaid kohtuasju 100 elaniku kohta, vastav näitaja on 1,6. Aastal 2012 oli vastav näitaja Eestis aga näiteks 2,8. Samuti paigutus Eestis tulemustabeli esimesse poolde kohtusüsteemi sõltumatuse tajumise osas. Kõrgeimad hinnangud kohtute sõltumatusele anti Soome (6,6), Taani (6,3) ja Holland (6,3) puhul, Eesti vastav näitaja oli 5,7. Madalaimad näitajad mõõdeti aga Slovakkias (2,6), Bulgaarias (2,7) ja Horvaatias (3,2). Eestis kulutatakse kohtutele 29 eurot ühe inimese kohta, olles võrdsel kohal Rumeeniaga. Enim kulutavad kohtutele Luksemburg (179 eur/in) ja Suurbritannia (155 eur/in). Kõige väiksemad kulud on Küprosel (25 eur/in). Euroopa Komisjon koostab ja avaldab EL justiitsvaldkonna tulemustabelit eesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kohtusüsteemi parandamisele ja reformimisele. Lisaks riikide individuaalsele hindamisele aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel tuvastada võimalikud puudujäägid ja toetab liikmesriike vajaduse korral struktuurireformide tegemisel õigusemõistmise valdkonnas.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi