Justiitsminister: kommunismiohvrite mälestuseks rajame ohvrite nimedega memoriaali

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel märtsiküüditamise aastapäeval, et kommunismiohvrite kannatusi ei tohi unustada, sest ilma minevikku mäletamata pole ka tulevikku. Kommunismiohvrite mälestuseks rajab riik oma 100. sünnipäevaks ohvrite nimedega memoriaali. „Kommunistlik režiim hävitas ja represseeris halastamatult süütuid inimesi. Küüditamise ohvriks langes suur osa Eesti elanikkonnast, kes pidid Siberis kannatama ja paljud neist ka hukkusid seal. Oma ajalugu peab mäletama, seda ei tohi eitada. Kui võtta rahvalt tema minevik, siis pole meil ka tulevikku,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. „Kui kommunistlik okupatsioonirežiim oleks Eestis märatsenud veel paar inimpõlve, oleks see tähendanud rahvuse füüsilist ja kultuurilist hävitamist. Üle 200 000 inimkaotuse okupatsiooniajast seab meile kohustuse olnut mitte iial unustada ja nõuda ohvritele õigust ja õiglust.“ Selsamal põhjusel on ministri sõnul oluline ka eile välja kuulutatud ideekonkurss Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks. Memoriaal on kavas rajada Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Konkursi võistlusala asub Tallinnas Maarjamäel Kesklinna linnaosas Kadrioru ja Pirita vahel Lasnamäe panganeemiku alumisel terrassil. Võistlusala suurus on 3,8 hektarit. Võistlusalaga tegeldes tuleb arvestada ümbritsevat Maarjamäe mälestusala ehk kontaktala suurusega 13 hektarit ning Pirita tee äärset parkimisala. Uue mälestusmärgi rajatised ei tohi paikneda praeguse memoriaali rajatistest lähemal kui 50 meetrit. Mälestuspaigas märgitakse nimeliselt ära ligikaudu 20 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 67 aastat. Kell 12 alanud tseremoonial esinesid sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister. Lisaks asetasid pärjad Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Merike Martinson, diplomaatilise korpuse nimel Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu. Õhtul kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil ja Tartus Raekoja platsil. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: kommunismiohvrite mälestuseks rajame ohvrite nimedega memoriaali

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel märtsiküüditamise aastapäeval, et kommunismiohvrite kannatusi ei tohi unustada, sest ilma minevikku mäletamata pole ka tulevikku. Kommunismiohvrite mälestuseks rajab riik oma 100. sünnipäevaks ohvrite nimedega memoriaali. „Kommunistlik režiim hävitas ja represseeris halastamatult süütuid inimesi. Küüditamise ohvriks langes suur osa Eesti elanikkonnast, kes pidid Siberis kannatama ja paljud neist ka hukkusid seal. Oma ajalugu peab mäletama, seda ei tohi eitada. Kui võtta rahvalt tema minevik, siis pole meil ka tulevikku,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. „Kui kommunistlik okupatsioonirežiim oleks Eestis märatsenud veel paar inimpõlve, oleks see tähendanud rahvuse füüsilist ja kultuurilist hävitamist. Üle 200 000 inimkaotuse okupatsiooniajast seab meile kohustuse olnut mitte iial unustada ja nõuda ohvritele õigust ja õiglust.“ Selsamal põhjusel on ministri sõnul oluline ka eile välja kuulutatud ideekonkurss Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks. Memoriaal on kavas rajada Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Konkursi võistlusala asub Tallinnas Maarjamäel Kesklinna linnaosas Kadrioru ja Pirita vahel Lasnamäe panganeemiku alumisel terrassil. Võistlusala suurus on 3,8 hektarit. Võistlusalaga tegeldes tuleb arvestada ümbritsevat Maarjamäe mälestusala ehk kontaktala suurusega 13 hektarit ning Pirita tee äärset parkimisala. Uue mälestusmärgi rajatised ei tohi paikneda praeguse memoriaali rajatistest lähemal kui 50 meetrit. Mälestuspaigas märgitakse nimeliselt ära ligikaudu 20 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 67 aastat. Kell 12 alanud tseremoonial esinesid sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister. Lisaks asetasid pärjad Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Merike Martinson, diplomaatilise korpuse nimel Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu. Õhtul kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil ja Tartus Raekoja platsil. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Homme mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Märtsiküüditamise mälestuspäev toimub sel aastal 25. märtsil Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba jalamil. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 67 aastat. Kell 12 algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Vabadussõja võidusamba jalamile asetab pärja „Eesti rahva“ nimel justiitsminister. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Õhtul kell 18.00 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil ja Tartus Raekoja platsil. Täna kuulutab Riigi Kinnisvara AS ka välja ideekonkursi Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Homme mälestatakse 67 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Märtsiküüditamise mälestuspäev toimub sel aastal 25. märtsil Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba jalamil. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 67 aastat. Kell 12 algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Vabadussõja võidusamba jalamile asetab pärja „Eesti rahva“ nimel justiitsminister. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Õhtul kell 18.00 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil ja Tartus Raekoja platsil. Täna kuulutab Riigi Kinnisvara AS ka välja ideekonkursi Maarjamäele kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi rajamiseks. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 20 000 süütu inimese.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: okupatsioonimuuseumi nimega muuseum peab Eestis olema

Täna kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu kokku ümarlaua, kus arutleti okupatsioonimuuseumi tulevikuküsimusi. Ümarlaual osalesid  Tunne Kelam (Euroopa Parlamendi liige), Peep Varju (SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond), Leo Õispuu (Eesti Memento Liidu juhatuse esimees), Sandra Vokk (SA Unitas juhataja), Toomas Hiio  (Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja) ja Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeeriumi asekantsler) ja Tarmo Kruusimäe (Rahvuslaste Ühendus). Okupatsioonide muuseumi poolt osalesid ümarlaual tegevdirektor Merilin Piipuu, näituste juht Sander Jürisson ja arendusjuht Heili Kärg, kes andsid ühtlasi ülevaate plaanitavatest tegevustest. Kohtumisel tõdeti positiivsena, et Pagari tänava keldrid saavad  tulevikus osaks okupatsioonimuuseumi ekspositsioonist. Ühiselt rõhutati vajadust muuseumi meeskonna plaani osas, mis hakkab senisest põhjalikumalt okupatsioonipärandit tutvustama nii eesti noortele kui meie väliskülalistele. "Okupatsioonide muuseumi ümberehitus, et laiendada näitusepinda, on mõttekas. Sel on tõsised põhjendused, kuna tänane olukord võimaldab tegelikult väga vähe pinda kasutada ekspositsioonideks," märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et see panus, mida Okupatsioonide muuseumi rajaja proua Olga Kistler-Ritso oma eraviisilise annetusega on teinud okupatsioonikuritegude teadvustamiseks, on hindamatu. "Eestis peab olema keskne okupatsioonimuuseum. See on meie kohus mineviku kannatuste ja tulevaste põlvedele ees. Mälu tuleb edasi anda," ütles justiitsminister. Represseeritute organisatsioonide esindajad väljendasid vastuseisu muuseumi nimemuutusele. Lepiti kokku, et sellel teemal on vajadus tõsisema ühiskondliku dialoogi järele. Reinsalu rõhutas, et okupatsioonimuuseumi nimi peab säilima. "Nimeküsimus ei ole sugugi teisejärguline probleem. Siin on vajalik tõsine väärtusdebatt," rõhutas Reinsalu. Kohtumisel lepiti kokku, et justiitsminister kohtub lähitulevikus proua Olga Kistler-Ritso türtre Sylvia Thompsoniga, kes on okupatsioonide muuseumi asutajaõiguste teostaja, et arutada muuseumi tulevikuplaane ja nimeküsimust.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister: okupatsioonimuuseumi nimega muuseum peab Eestis olema

Täna kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu kokku ümarlaua, kus arutleti okupatsioonimuuseumi tulevikuküsimusi. Ümarlaual osalesid  Tunne Kelam (Euroopa Parlamendi liige), Peep Varju (SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond), Leo Õispuu (Eesti Memento Liidu juhatuse esimees), Sandra Vokk (SA Unitas juhataja), Toomas Hiio  (Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja) ja Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeeriumi asekantsler) ja Tarmo Kruusimäe (Rahvuslaste Ühendus). Okupatsioonide muuseumi poolt osalesid ümarlaual tegevdirektor Merilin Piipuu, näituste juht Sander Jürisson ja arendusjuht Heili Kärg, kes andsid ühtlasi ülevaate plaanitavatest tegevustest. Kohtumisel tõdeti positiivsena, et Pagari tänava keldrid saavad  tulevikus osaks okupatsioonimuuseumi ekspositsioonist. Ühiselt rõhutati vajadust muuseumi meeskonna plaani osas, mis hakkab senisest põhjalikumalt okupatsioonipärandit tutvustama nii eesti noortele kui meie väliskülalistele. "Okupatsioonide muuseumi ümberehitus, et laiendada näitusepinda, on mõttekas. Sel on tõsised põhjendused, kuna tänane olukord võimaldab tegelikult väga vähe pinda kasutada ekspositsioonideks," märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et see panus, mida Okupatsioonide muuseumi rajaja proua Olga Kistler-Ritso oma eraviisilise annetusega on teinud okupatsioonikuritegude teadvustamiseks, on hindamatu. "Eestis peab olema keskne okupatsioonimuuseum. See on meie kohus mineviku kannatuste ja tulevaste põlvedele ees. Mälu tuleb edasi anda," ütles justiitsminister. Represseeritute organisatsioonide esindajad väljendasid vastuseisu muuseumi nimemuutusele. Lepiti kokku, et sellel teemal on vajadus tõsisema ühiskondliku dialoogi järele. Reinsalu rõhutas, et okupatsioonimuuseumi nimi peab säilima. "Nimeküsimus ei ole sugugi teisejärguline probleem. Siin on vajalik tõsine väärtusdebatt," rõhutas Reinsalu. Kohtumisel lepiti kokku, et justiitsminister kohtub lähitulevikus proua Olga Kistler-Ritso türtre Sylvia Thompsoniga, kes on okupatsioonide muuseumi asutajaõiguste teostaja, et arutada muuseumi tulevikuplaane ja nimeküsimust.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus seoses eilses Pealtnägija saates toodud probleemiga

Eilne Pealtnägija saade juhtis õigusega tähelepanu sellele, et mitmetes lasteasutustes ei pruugita piisavalt teadlikud olla kohustusest tõkestada pedofiile asutuse tegevuses. Rõhutan, et Eestis kehtib kõigile laste- ja haridusasutustele lastega töötamise piirang inimestele, kes on karistatud või sundravile määratud tapmise, inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuritegude eest. Et info hankimine oleks lihtsam, täpsustab justiitsministeerium lasteasutustele mõeldud juhiseid karistusregistrist päringu tegemiseks. Lastega töötamise piirang nimetatud süütegude puhul on eluaegne ehk tähtsust ei oma asjaolu, kas karistatus on kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ning mitmete teiste kuritegude korral kehtib piirang karistuse kehtivuse jooksul. Tööandja omakorda on kohustatud veenduma, et isik, keda tööle võtta soovitakse, ei ole selliste kuritegude eest karistatud. See tähendab, et vastavatel tööandjatel tekib kohustus enne isiku töölevõtmist kontrollida karistusregistrist, kas isik on selliste kuritegude eest süüdi mõistetud. Tööandjat, kes võtab tööle inimese, kellel on seaduse järgi lastega töötamine keelatud, võib karistada rahatrahviga. Pean otstarbekaks, et see  päring tehtaks ka tagantjärele, inimese kohta, kes on tööle asunud varem kui 2007. aastal. Samuti on laste- ja haridusasutustel võimalik päringut mõne aja möödudes korrata ning ka korduspäring on tasuta.  Infot, kuidas karistusregistrist andmeid küsida, leiab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel: http://www.rik.ee/et/karistusregister. Lasteasutus saab teha päringu lastega töötavate isikute kohta tasuta. Päringu tegemiseks piisab lasteasutuse esindaja digitaalallkirjastatud pöördumisest aadressile paring@karistusregister.ee, milles on märgitud, et päring tehakse lastega töötavate inimeste kohta. Päringu võib teha ka mitme isiku kohta korraga - näiteks esitades soovitud inimeste nimed ja isikukoodid tabeli kujul. Mitme isiku korraga kontrollimise korral võib päringu andmete ja tulemuste töötlemine võtta tavapärasest 2 tööpäevast kauem. Päringu vastus saadetakse päringus märgitud aadressile kas digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal. Masspäringu korral märgitakse isikute kohta, kel puuduvad lastekaitseseaduses märgitud süütegude toimepanemise andmed, et karistatus puudub. Päringus olevate inimeste osas, kelle kohta leitakse kõnealuseid karistusi, väljastatakse vastav registriteade. Kui lapsevanem soovib kontrollida näiteks lapsehoidja tausta, tuleb tasuda riigilõiv 4 eurot. Riigilõivu info on samuti leitav ülaltoodud kodulehelt. Lisainfot saab küsida ka e-posti aadressil info@karistusregister.ee või telefonil: 663 6359. Lapsega töötava inimese all peetakse silmas kõiki lasteasutuses töötavaid või teisi lasteasutuses tegutsevaid isikuid, kes lastega vahetult kokku puutuvad. Näiteks käivad siia alla õpetajad, noorsootöötajad, noortelaagri töötajad, praktikandid, vabatahtlikud jne. Niisamuti kehtib piirang isikutele, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega vahetult kokku puutuda teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes (näiteks haigla sotsiaaltöötaja, noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja). Samamoodi on selline isik politseiametnik, kelle ametijuhendijärgsed ülesanded eeldavad tööd lastega (noorsoopolitsei). Justiitsministeerium saadab välja ringkirja kõigile lasteasutustele ja  hoolekandeasutustele, kuidas täpselt seda kohustust peavad asutused täitma. Infot lastega töötamise piirangu ning laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise kohta leiab siit. Abimaterjal lapsevanemale, kuidas ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist, on kättesaadav siit. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus seoses eilses Pealtnägija saates toodud probleemiga

Eilne Pealtnägija saade juhtis õigusega tähelepanu sellele, et mitmetes lasteasutustes ei pruugita piisavalt teadlikud olla kohustusest tõkestada pedofiile asutuse tegevuses. Rõhutan, et Eestis kehtib kõigile laste- ja haridusasutustele lastega töötamise piirang inimestele, kes on karistatud või sundravile määratud tapmise, inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuritegude eest. Et info hankimine oleks lihtsam, täpsustab justiitsministeerium lasteasutustele mõeldud juhiseid karistusregistrist päringu tegemiseks. Lastega töötamise piirang nimetatud süütegude puhul on eluaegne ehk tähtsust ei oma asjaolu, kas karistatus on kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ning mitmete teiste kuritegude korral kehtib piirang karistuse kehtivuse jooksul. Tööandja omakorda on kohustatud veenduma, et isik, keda tööle võtta soovitakse, ei ole selliste kuritegude eest karistatud. See tähendab, et vastavatel tööandjatel tekib kohustus enne isiku töölevõtmist kontrollida karistusregistrist, kas isik on selliste kuritegude eest süüdi mõistetud. Tööandjat, kes võtab tööle inimese, kellel on seaduse järgi lastega töötamine keelatud, võib karistada rahatrahviga. Pean otstarbekaks, et see  päring tehtaks ka tagantjärele, inimese kohta, kes on tööle asunud varem kui 2007. aastal. Samuti on laste- ja haridusasutustel võimalik päringut mõne aja möödudes korrata ning ka korduspäring on tasuta.  Infot, kuidas karistusregistrist andmeid küsida, leiab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel: http://www.rik.ee/et/karistusregister. Lasteasutus saab teha päringu lastega töötavate isikute kohta tasuta. Päringu tegemiseks piisab lasteasutuse esindaja digitaalallkirjastatud pöördumisest aadressile paring@karistusregister.ee, milles on märgitud, et päring tehakse lastega töötavate inimeste kohta. Päringu võib teha ka mitme isiku kohta korraga - näiteks esitades soovitud inimeste nimed ja isikukoodid tabeli kujul. Mitme isiku korraga kontrollimise korral võib päringu andmete ja tulemuste töötlemine võtta tavapärasest 2 tööpäevast kauem. Päringu vastus saadetakse päringus märgitud aadressile kas digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal. Masspäringu korral märgitakse isikute kohta, kel puuduvad lastekaitseseaduses märgitud süütegude toimepanemise andmed, et karistatus puudub. Päringus olevate inimeste osas, kelle kohta leitakse kõnealuseid karistusi, väljastatakse vastav registriteade. Kui lapsevanem soovib kontrollida näiteks lapsehoidja tausta, tuleb tasuda riigilõiv 4 eurot. Riigilõivu info on samuti leitav ülaltoodud kodulehelt. Lisainfot saab küsida ka e-posti aadressil info@karistusregister.ee või telefonil: 663 6359. Lapsega töötava inimese all peetakse silmas kõiki lasteasutuses töötavaid või teisi lasteasutuses tegutsevaid isikuid, kes lastega vahetult kokku puutuvad. Näiteks käivad siia alla õpetajad, noorsootöötajad, noortelaagri töötajad, praktikandid, vabatahtlikud jne. Niisamuti kehtib piirang isikutele, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega vahetult kokku puutuda teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes (näiteks haigla sotsiaaltöötaja, noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja). Samamoodi on selline isik politseiametnik, kelle ametijuhendijärgsed ülesanded eeldavad tööd lastega (noorsoopolitsei). Justiitsministeerium saadab välja ringkirja kõigile lasteasutustele ja  hoolekandeasutustele, kuidas täpselt seda kohustust peavad asutused täitma. Infot lastega töötamise piirangu ning laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise kohta leiab siit. Abimaterjal lapsevanemale, kuidas ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist, on kättesaadav siit. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi