Justiitsminister võtab konkurentsivõime huvides majanduskuriteod tugevama luubi alla

Täna toimunud avaliku ja erasektori majanduskuritegude tõkestamise teemalisel koostöökonverentsil lubas justiitsminister Urmas Reinsalu tõhustada majanduskuritegude menetlusprotsesse ning igati kaasa aidata ausa majanduskeskkonna tagamisele Eestis. Selleks on ministeeriumis alustatud maksejõuetusõiguse revisjoniga, samuti käib töö kriminaalmenetluse seadustikuga, et uurimisprotsesse kiirendada.  Reinsalu rõhutas, et Eesti konkurentsivõime huvides on aus majanduskeskkond ning ettevõtjad ootavad õigusega riigi kiiremat tegutsemist ausa ärikeskkonna kaitsel.   Justiitsministri sõnul on majanduskuritegude menetlusvõimekuse tõstmises kokku lepitud  toimunud justiits- ja siseministri kohtumisel. „Kiirendada tuleb menetluse tempot ning laiendada kurjategijate varalist mõjutamist, oleme selleks eraldanud lisavahendeid prokuratuurile. Justiitsministeerium on alustanud ka uue infosüsteemi loomisega kriminaalmenetluse digitaliseerimiseks, mis on esimeseks sammuks menetluse kiirendamisel,“ ütles Urmas Reinsalu. „Kuigi meie esmaseks prioriteediks on endiselt suure kahjuga majanduskuritegevuse, eelkõige pankroti- ning maksukuritegevuse tõkestamine, tuleb silmas pidada, et ka väiksemad rikkumised tähelepanuta ei jääks. Menetlusvõimekus tuleb tagada ka sellistele pettustele, kus kahju ei pruugi rahalises vääringus olla suur, kuid mis võivad oluliselt mõjutada mõne väiksema piirkonna kohalikku ärikeskkonda,“ lisas Reinsalu. „Justiitsministeeriumile on oluline, et aus ettevõtja ei kannataks. Alati tuleb silmas pidada ka teist aspekti -  aus ettevõtja peab oma vara tagasi saama, maksejõuetuse puhul kasutab variisikuid siiski ainult väike osa ebaausaid ettevõtjaid. See tähendab, et mitte iga pankrot ei ole kellegi pahatahtliku käitumise tulemus, vaid osa tavapärasest majanduskäibest ja riskide realiseerumise tulemus. Meetmed, mis peavad variisikuid mõjutama, et tohi seega kuidagi takistada ausaid ettevõtjaid oma majandustegevusega tegelemast ka juhul, kui tema juhitav äriühing on vahepeal pankrotti läinud.“ Samas on ligi 400 pankrotimenetluse raugemist selge signaal, et „likvideerijate“ kasutamise läbi paljudel juhtudel pahatahtlikult tekitatakse ettevõtte maksejõuetus.   Justiitsministri sõnul on vajalikud  EL tasandil ühtsed reeglid ärikeeldude tunnustamiseks, et vältida nende majanduskurjategijate „eksporti“ , kes lähevad teise riiki eesmärgiga seal ühing moodustada ning samal ajal Eestis segamatult edasi tegutseda. 2015. aastal registreeriti Eestis 249 majanduskuritegu, võrreldes eelmise aastaga on see 14% vähem. Alates 2010. aastast on majanduskuritegude arv vähenenud 47%. Registreeritud majanduskuritegudest 41% olid maksusüüteod, järgnesid 30%-ga ebaseadusliku majandustegevusega seotud kuriteod. 10% moodustasid rahapesualased süüteod ja sama suure osakaalu pankroti-ja täitemenetlusealased süüteod. Pankroti- ja raamatupidamisalaste kuritegude statistika on sõltuvuses majanduse olukorrast – masu ajal ja pisut peale seda oli nende kuritegude n-ö tipphekt, tänaseks on need numbrid stabiliseerunud. Pankrotikuritegude arv oli 2015 viimase 7 aasta madalaim, samuti vähenes oluliselt salakaubaveoga seotud majanduskuritegude arv. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister võtab konkurentsivõime huvides majanduskuriteod tugevama luubi alla

Täna toimunud avaliku ja erasektori majanduskuritegude tõkestamise teemalisel koostöökonverentsil lubas justiitsminister Urmas Reinsalu tõhustada majanduskuritegude menetlusprotsesse ning igati kaasa aidata ausa majanduskeskkonna tagamisele Eestis. Selleks on ministeeriumis alustatud maksejõuetusõiguse revisjoniga, samuti käib töö kriminaalmenetluse seadustikuga, et uurimisprotsesse kiirendada.  Reinsalu rõhutas, et Eesti konkurentsivõime huvides on aus majanduskeskkond ning ettevõtjad ootavad õigusega riigi kiiremat tegutsemist ausa ärikeskkonna kaitsel.   Justiitsministri sõnul on majanduskuritegude menetlusvõimekuse tõstmises kokku lepitud  toimunud justiits- ja siseministri kohtumisel. „Kiirendada tuleb menetluse tempot ning laiendada kurjategijate varalist mõjutamist, oleme selleks eraldanud lisavahendeid prokuratuurile. Justiitsministeerium on alustanud ka uue infosüsteemi loomisega kriminaalmenetluse digitaliseerimiseks, mis on esimeseks sammuks menetluse kiirendamisel,“ ütles Urmas Reinsalu. „Kuigi meie esmaseks prioriteediks on endiselt suure kahjuga majanduskuritegevuse, eelkõige pankroti- ning maksukuritegevuse tõkestamine, tuleb silmas pidada, et ka väiksemad rikkumised tähelepanuta ei jääks. Menetlusvõimekus tuleb tagada ka sellistele pettustele, kus kahju ei pruugi rahalises vääringus olla suur, kuid mis võivad oluliselt mõjutada mõne väiksema piirkonna kohalikku ärikeskkonda,“ lisas Reinsalu. „Justiitsministeeriumile on oluline, et aus ettevõtja ei kannataks. Alati tuleb silmas pidada ka teist aspekti -  aus ettevõtja peab oma vara tagasi saama, maksejõuetuse puhul kasutab variisikuid siiski ainult väike osa ebaausaid ettevõtjaid. See tähendab, et mitte iga pankrot ei ole kellegi pahatahtliku käitumise tulemus, vaid osa tavapärasest majanduskäibest ja riskide realiseerumise tulemus. Meetmed, mis peavad variisikuid mõjutama, et tohi seega kuidagi takistada ausaid ettevõtjaid oma majandustegevusega tegelemast ka juhul, kui tema juhitav äriühing on vahepeal pankrotti läinud.“ Samas on ligi 400 pankrotimenetluse raugemist selge signaal, et „likvideerijate“ kasutamise läbi paljudel juhtudel pahatahtlikult tekitatakse ettevõtte maksejõuetus.   Justiitsministri sõnul on vajalikud  EL tasandil ühtsed reeglid ärikeeldude tunnustamiseks, et vältida nende majanduskurjategijate „eksporti“ , kes lähevad teise riiki eesmärgiga seal ühing moodustada ning samal ajal Eestis segamatult edasi tegutseda. 2015. aastal registreeriti Eestis 249 majanduskuritegu, võrreldes eelmise aastaga on see 14% vähem. Alates 2010. aastast on majanduskuritegude arv vähenenud 47%. Registreeritud majanduskuritegudest 41% olid maksusüüteod, järgnesid 30%-ga ebaseadusliku majandustegevusega seotud kuriteod. 10% moodustasid rahapesualased süüteod ja sama suure osakaalu pankroti-ja täitemenetlusealased süüteod. Pankroti- ja raamatupidamisalaste kuritegude statistika on sõltuvuses majanduse olukorrast – masu ajal ja pisut peale seda oli nende kuritegude n-ö tipphekt, tänaseks on need numbrid stabiliseerunud. Pankrotikuritegude arv oli 2015 viimase 7 aasta madalaim, samuti vähenes oluliselt salakaubaveoga seotud majanduskuritegude arv. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Algav võistlus tõstab esile eestikeelseid ettevõttenimesid

Homse emakeelepäeva raames algab ettevõttenime võistlus “Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“, mille eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele. Nimevõistluse kuulutavad välja Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Auhinna ja tunnustuse saab Eesti ettevõtja, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane ning kujundlik, ütles ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang märkis, et ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, näiteks seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga vms. Nimevõistluse auhind antakse välja neljas kategoorias: 1) tööstusettevõte; 2) teenindusettevõte (sh kaubandus, toitlustus, majutus); 3) vabaühendused; 4) aasta uustulnuk (registreeritud võistluse tähtajale eelneva aasta jooksul). Kandideerida saab iga tegutsev ning Eestis registreeritud ettevõte. Kandidaate võivad Eesti Keelenõukogule ja Emakeele Seltsile esitada kõik ettevõtted, üksikisikud, mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud ja riigiasutused. Kandidaadid esitatakse elektroonilises keskkonnas sisu.ut.ee/nimekonkurss või posti teel Emakeele Seltsi postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2016. Eheda eesti ettevõttenime võistluse laureaadid valib žürii, milles on esindatud Eesti Keelenõukogu, Emakeele Selts ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Võistluse tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad antakse laureaatidele pidulikult üle ettevõtjate päeval, 8. oktoobril või vahetult enne seda. Kontakt: Birute Klaas-Lang, Eesti keelenõukogu esimees, birute.klaas-lang@ut.ee, tel 50 69 749 Tiia Margus, Eesti keelenõukogu sekretär, tiia.margus@ut.ee, 56 211 096 Helle Metslang, Emakeele Seltsi esimees, helle.metslang@ut.ee Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu esitas volinikule ettepaneku Euroopa ühinguõiguse reformimiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus euroliidu justiitsküsimuste voliniku Vera Jourovaga, et arutada Euroopa Liidu ühinguoiguse reformimist, mis oleks ühtlasi ka e-residentsuse arendamise huvides. Reinsalu pani Jourovale ette, et Euroopa konlurentsivõime nimel tuleb muuta ka üleeuroopalisi reelgeid äriühingute piiriülese mobiilsuse vallas. Reinsalu sõnul peaks see hoomama ühtsete reeglite kehtestamist, mis võimaldaksid ettevõtetel viia oma peakorterit teise, sobivamasse liikmesriiki ning samuti võimaldaksid äriühingu asukoha siduda Euroopas lahti juhatuse füüsilisest asukohast. „Euroopa konkurentsivõime huvides on, et ettevõtted saaksid kiiremini kohaneda oludega ning ettevõtlusega tegelemine oleks paindlikum. Lisaks soodustab see digitaalse turu arengut,“ rääkis justiitsminister. Reinsalu tutvustas Jourovale Eesti e-residentsuse projekti ja ütles, et lähiajal pannakse Eestis paika e-residentsuse äriühingu juhatuse mobiilsust võimaldavad raamid, kuid mõistlik oleks kogu Euroopas luua paindlikkust tagavad reeglid. „Samas oleks mõistlik luua Euroopas ühine ärikeelu saanud isikute andmebaas ja keeldusid kõigis riikides tunnustada, et petised ei saaks riigist riiki rännates jätkuvalt kahju tekitada,“ lisas ta. Reinsalu pakkus Jourovale välja, et Eesti on valmis eesistumise ettevalmistamise perioodil neid teemasid tugevalt tõukavaks riigiks olema.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu esitas volinikule ettepaneku Euroopa ühinguõiguse reformimiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus euroliidu justiitsküsimuste voliniku Vera Jourovaga, et arutada Euroopa Liidu ühinguoiguse reformimist, mis oleks ühtlasi ka e-residentsuse arendamise huvides. Reinsalu pani Jourovale ette, et Euroopa konlurentsivõime nimel tuleb muuta ka üleeuroopalisi reelgeid äriühingute piiriülese mobiilsuse vallas. Reinsalu sõnul peaks see hoomama ühtsete reeglite kehtestamist, mis võimaldaksid ettevõtetel viia oma peakorterit teise, sobivamasse liikmesriiki ning samuti võimaldaksid äriühingu asukoha siduda Euroopas lahti juhatuse füüsilisest asukohast. „Euroopa konkurentsivõime huvides on, et ettevõtted saaksid kiiremini kohaneda oludega ning ettevõtlusega tegelemine oleks paindlikum. Lisaks soodustab see digitaalse turu arengut,“ rääkis justiitsminister. Reinsalu tutvustas Jourovale Eesti e-residentsuse projekti ja ütles, et lähiajal pannakse Eestis paika e-residentsuse äriühingu juhatuse mobiilsust võimaldavad raamid, kuid mõistlik oleks kogu Euroopas luua paindlikkust tagavad reeglid. „Samas oleks mõistlik luua Euroopas ühine ärikeelu saanud isikute andmebaas ja keeldusid kõigis riikides tunnustada, et petised ei saaks riigist riiki rännates jätkuvalt kahju tekitada,“ lisas ta. Reinsalu pakkus Jourovale välja, et Eesti on valmis eesistumise ettevalmistamise perioodil neid teemasid tugevalt tõukavaks riigiks olema.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: Euroopa justiitsministrid liigitasid terrori mõiste alla ka küberkuritegevuse

Euroopa Liidu justiitsministrid leppisid tänasel justiitsküsimuste nõukogul kokku ühispositsioonis terrorismivastase direktiivi osas, millega riigid võtavad kohustuse kehtestada miinimumreeglid terrorikuritegude määratlemiseks ning terroristidele ja terroriühendustele karistuste määramiseks. Muuhulgas soovitakse direktiiviga kriminaliseerida terroristlikul eesmargil välisriiki reisimine, aga ka näiteks terrorismialase väljaõppe saamine. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas oma kõnes, et Eesti jaoks on väga oluline edasiminek, et justiitsministrid suutsid kokku leppida tõsiste terroristlike küberrünnakute määratlemises terrorikuritegudena. See annab Reinsalu sõnul Euroopa Liidule täiendavad õiguslikud relvad sellistes olukordades nagu näiteks Eestis pronksiöö järel toimunud terroristliku eesmärgiga küberrünnakud. Reinsalu rõhutas, et Euroopa on praegu sõjas terrorismiga ja justiitssüteem peab suutma kaitsta inimesi terroristide eest uute õiguslike lahenduste abil. Reinsalu juhtis tähelepanu ka sellele, et lisaks ISISe ja Al-Qaeda tegevusele on terrorirühmitused väga aktiivsed ka Luganski ja Donetski nn vabariikides. Reinsalu sõnul on oluline, et Euroopa Liidu õigusasutused suunaksid oma tegevuse ka nende terrorirühmituste vastu. Lähiajal alustatakse direktiivi teksti osas läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga ning lõpliku vastuvõtmiseni loodetakse jõuda veel sellel poolaastal. Täna on üleeuroopaline terroriohvrite mälestamise päev, pidamaks meelest nii Euroopas kui kogu maailmas hukkunud terrorirünnakute ohvreid.  Täna on 2004. aastal Madridis toimunud ohvriterohke terrorirünnaku 12. aastapäev.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: Euroopa justiitsministrid liigitasid terrori mõiste alla ka küberkuritegevuse

Euroopa Liidu justiitsministrid leppisid tänasel justiitsküsimuste nõukogul kokku ühispositsioonis terrorismivastase direktiivi osas, millega riigid võtavad kohustuse kehtestada miinimumreeglid terrorikuritegude määratlemiseks ning terroristidele ja terroriühendustele karistuste määramiseks. Muuhulgas soovitakse direktiiviga kriminaliseerida terroristlikul eesmargil välisriiki reisimine, aga ka näiteks terrorismialase väljaõppe saamine. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas oma kõnes, et Eesti jaoks on väga oluline edasiminek, et justiitsministrid suutsid kokku leppida tõsiste terroristlike küberrünnakute määratlemises terrorikuritegudena. See annab Reinsalu sõnul Euroopa Liidule täiendavad õiguslikud relvad sellistes olukordades nagu näiteks Eestis pronksiöö järel toimunud terroristliku eesmärgiga küberrünnakud. Reinsalu rõhutas, et Euroopa on praegu sõjas terrorismiga ja justiitssüteem peab suutma kaitsta inimesi terroristide eest uute õiguslike lahenduste abil. Reinsalu juhtis tähelepanu ka sellele, et lisaks ISISe ja Al-Qaeda tegevusele on terrorirühmitused väga aktiivsed ka Luganski ja Donetski nn vabariikides. Reinsalu sõnul on oluline, et Euroopa Liidu õigusasutused suunaksid oma tegevuse ka nende terrorirühmituste vastu. Lähiajal alustatakse direktiivi teksti osas läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga ning lõpliku vastuvõtmiseni loodetakse jõuda veel sellel poolaastal. Täna on üleeuroopaline terroriohvrite mälestamise päev, pidamaks meelest nii Euroopas kui kogu maailmas hukkunud terrorirünnakute ohvreid.  Täna on 2004. aastal Madridis toimunud ohvriterohke terrorirünnaku 12. aastapäev.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täna anti avalöök konkurentsivõime parandamise raporti tegevustele

Täna andis justiitsministeerium tööandjate keskliidus koos partneritega ettevõtlusorganisatsioonidest konkurentsivõimelise ärikeskkonna raporti „Konkurentsivõime 2.0“ tegevustele avalöögi. Raportis on toodud 64 konkreetset ettepanekut Eesti majanduskasvu elavdamiseks. „Üheprotsendiline majanduskasv ei ole mingilgi moel piisav ega peegelda Eesti tegelikku potentsiaali. Eesti Pank on hinnanud, et keskpikas plaanis neljaprotsendiliseks majanduskasvuks on majandusel võimet. Selleks tuleb võtta konkurentsivõime riigi poliitika ülesandeks number üks. Põhiküsimused on investeeringud, tootlikkus ja tööjõud,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Riigil peab olema keskne plaan, kuidas majandus tugevamalt kasvama panna. Pole mõtet loota, et sisetarbimine ja välisnõudlus üksi majanduskasvu tagavad. Täna esitletud raportis on süstematiseeritult esile toodud 64 ettepanekut, kuidas majanduskasvu elavdada,“ lisas ta.   „Vaadates tänast tagasihoidlikku majanduskasvu, tuleb tõdeda, et see võiks olla oluliselt suurem juhul, kui ettevõtjatel lasuv halduskoormus, bürokraatia ja kohati vohav asendustegevuste hulk oleks tänasega võrreldes oluliselt väiksem. Riigi sekkumine ettevõtlusesse peab olema võimalikult vähene ning andma ettevõtjale võimaluse arendada uusi ärimudeleid ja rakendada innovaatilisi lahendusi, mis muudaksid meid tervikuna konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks. Üha detailsem õiguskeskkond ja suurenev riigi sekkumine seda selgelt takistavad,“ rääkis Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Selleks et majanduskasvu suurendada, tuleb raporti järgi keskenduda neljale olulisele valdkonnale. Esiteks on vaja luua võimalused paindlikeks töösuheteks. Üle tuleb vaadata töölepinguseadus, et osapooltele oleks tagatud võimalus kasutada moodsaid töötegemise võimalusi ning kaasajastamist vajab ka töötute tööturule naasmist ja seal püsimist soodustav süsteem. Ühtlasi tuleb noorte tööturul osalemise võimalusi tuleb laiendada ja piiranguid leevendada. Teiseks tuleb kaasajastada maksukeskkonda - tööjõumaksustamine peab toetama kaasaegset ettevõtlust. Sotsiaalmaksu tasumine peab olema paindlikumalt reguleeritud. Maksustamine ei tohi takistada töötajate tervisele tehtavaid kulutusi. Kolmandaks peab riik tõmbama kokku bürokraatiat, vähendama ettevõtjate halduskoormust eelkõige läbi e-keskkonna uudsete lähenemiste. Avalikud teenused ja aruandlus peab olema digitaliseeritud, ettevõtete aruandlus tuleb lihtsustada läbi eeltäitmise. Ettevõtjaportaali kui ühtse kontaktpunkti võimalusi tuleb pidevalt kaasajastada ning ebamõistlikult koormava riikliku järelevalve regulatsiooni teostamise vajadust tuleb kriitiliselt hinnata ja norme kaasajastada. Neljandaks peab riik toetama ausat ettevõtjat ja tema omandit ehk tagama neile õiguskaitse. Tagada tuleb õigusnormide selgus, uue regulatsiooni vajaduse kriitiline hindamine ja õiguslike mõjude parem analüüs. Kaasajastada tuleb ühinguõigust ja maksejõuetusõigust, tagada ettevõtjasõbralikum riigihanke menetlus ning majanduskuritegude uurimise parem võimekus. „Tänapäevased töösuhted, suuremat lisandväärtust loovate töötajate töötamisvõimalused ja konkurentsivõimeline maksustamine on Eesti ekspordivõime kasvu ainukene võimalus. Loodame, et antud projekt aitab vähendada tööjõumakse, kehtestades sotsiaalmaksu lae kolme miinimumpalga tasemele, mis annaks meile konkurentsieelise võrreldes meid ümbritsevate riikidega. Rahvusvahelist konkurentsivõimet ja uusi ettevõtlusmudeleid tuleb Eestis paindlikemate töösuhetega eelisarendada,“ ütles Teenusmajanduse koja juhatuse esimees Kaido Kaljulaid. „Raportis oli oluline, et riik kaitseks ausaid ettevõtjaid. Väikestele ja keskmistele ettevõtjatele on oluline nende kiire ja võimalikult odav õiguste kaitsmine,“ ütles EVEA president Kersti Kracht. Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtgrupi, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, eesmärgiga kaardistada ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha ettepanekud riigipoolseteks tegevusteks, millega saaks soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtgrupile sai ülesandeks koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Antud raporti pani juhtgrupi poolt esitatud ettepanekutest kokku Justiitsministeerium. Ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raporti juhtgruppi kuulusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliidu, Teenusmajanduse Koja, Eesti Pangaliidu ning Eesti Advokatuuri esindajad. Kutse juhtgrupi töös osaleda edastati ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ja Eesti Arengufondile, kes aga juhtgrupi töös sisuliselt ei osalenud. Küll aga kinnitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus hiljem raporti teksti. Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raporti on heaks kiitnud ning selle kohta oma arvamuse andnud ka Justiitsministeeriumi juures tegutsev justiitsministri õigusloome nõukoda. Raportiga on võimalik lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi