Reinsalu sõnul on kohtusüsteem riigireformis eeskujuks

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna kohtunike täiskogul peetud kõnes, et kohtusüsteem on oma suutlikkusega eeskujuks riigireformis. Konkreetse näitena tõi justiitsminister Urmas Reinsalu esile selle, kuidas kohtuniku abide süsteemi reformiti nõnda, et selle aasta algusest on kohtunikuabide ülesandeid täitvaid inimesi 70 võrra vähem ja sellega seoses tõsteti ametissejäänud kohtunikuabide palka. „Julgelt tuleb üle vaadata nii kohtumenetluse korraldus Eestis kui ka erinevad menetlusseadused, et õigusemõistmine oleks kvaliteetne, kiire, kättesaadav ja ressursikasutuse mõttes tõhus,“ ütles Reinsalu. Justiitsminister rõhutas, et ei tohi karta seniseid tabusid. „Näiteks peame ausalt küsima, kas kõik kohtuasjad peaksid vastuoksa paljude Euroopa riikide praktikale läbima kolme kohtuastet,“ ütles ta. Reinsalu sõnul vajavad riigireformi väljakutsed elluviimist ka õigussüsteemis ning väljendas toetust riigikohtu esimehe üleskutsele arvestada õigussüsteemi reformimisel demograafilisi suundumisi ja hoiduda kohtunike valimatust täiendavate lisaülesannetega koormamisest.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab 151 000 euroga tasuta õigusnõu andmist

Justiitsministeerium otsustas toetada 151 000 euroga kolme mittetulundusühingut ja üht sihtasutust, kes hakkavad sel aastal pakkuma tasuta õigusnõu. „Kui vähekindlustatud inimesel tekib juriidiline probleem, siis oma vahenditest on seda keeruline, kui mitte võimatu lahendada. Seetõttu toetabki riik vabaühenduste kaudu tasuta õigusnõu andmist. Samuti rõhutan, et ministeerium plaanib kogu õigusabi süsteemi reformimisega alustada juba sellel aastal, et oluliselt parandada inimeste ligipääsu juriidilisele abile. Plaanime ühendada riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise. Meie nägemuse järgi võiks seda teha advokatuur,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Üldise õigusabi andmiseks ning õigusteenuse kättesaadavuse parandamiseks vähekindlustatute hulgas eraldas justiitsministeerium 67 000 eurot SA Õigusteenuste Büroole. Erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud isikutele hakkab õigusabi andma MTÜ Eesti Kurtide Liit, keda ministeerium toetab selleks 35 000 euroga. Laste ja lastega perede probleeme puudutavat õigusnõu hakkab andma MTÜ Lastekaitse Liit, kellele eraldatava toetuse summa on 8000 eurot. Veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru haldamist jätkab MTÜ Juristide Liit, kes saab selleks toetust 41 000 eurot. Justiitsministeerium kuulutas konkursi tasuta õigusnõu andjate leidmiseks välja eelmise aasta lõpus. Konkursile laekus 18 taotlust.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab 151 000 euroga tasuta õigusnõu andmist

Justiitsministeerium otsustas toetada 151 000 euroga kolme mittetulundusühingut ja üht sihtasutust, kes hakkavad sel aastal pakkuma tasuta õigusnõu. „Kui vähekindlustatud inimesel tekib juriidiline probleem, siis oma vahenditest on seda keeruline, kui mitte võimatu lahendada. Seetõttu toetabki riik vabaühenduste kaudu tasuta õigusnõu andmist. Samuti rõhutan, et ministeerium plaanib kogu õigusabi süsteemi reformimisega alustada juba sellel aastal, et oluliselt parandada inimeste ligipääsu juriidilisele abile. Plaanime ühendada riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise. Meie nägemuse järgi võiks seda teha advokatuur,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Üldise õigusabi andmiseks ning õigusteenuse kättesaadavuse parandamiseks vähekindlustatute hulgas eraldas justiitsministeerium 67 000 eurot SA Õigusteenuste Büroole. Erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud isikutele hakkab õigusabi andma MTÜ Eesti Kurtide Liit, keda ministeerium toetab selleks 35 000 euroga. Laste ja lastega perede probleeme puudutavat õigusnõu hakkab andma MTÜ Lastekaitse Liit, kellele eraldatava toetuse summa on 8000 eurot. Veebilehe www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru haldamist jätkab MTÜ Juristide Liit, kes saab selleks toetust 41 000 eurot. Justiitsministeerium kuulutas konkursi tasuta õigusnõu andjate leidmiseks välja eelmise aasta lõpus. Konkursile laekus 18 taotlust.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: algatame maksejõuetusreformi ausate ettevõtjate kaitseks

Justiitsministeerium tahab reformida maksejõuetust puudutavat õigust, et kaitsta ausaid ettevõtjaid. Seetõttu on ministeerium algatanud maksejõuetusalase õiguse ülevaatamise ja muutmise ning saatis huvirühmadele kooskõlastamiseks revisjoni lähteülesande, milles on esile toodud olulisemad maksejõuetust puudutavad ja analüüsimist vajavad probleemid ning küsitakse huvirühmade arvamust revisjoni plaanitavale ulatusele ja lähteülesandes näidatud probleemidele. „Õigussüsteem ei kaitse praegu piisavalt ausaid ettevõtjaid pahatahtlike eest, kes skeemitavad ja tekitavad kuritahtlikult kahju nii riigile kui ettevõtjate mainele. Seetõttu on vaja põhimõttelisi muudatusi ja just riik peab olema tugev katus ausatele ettevõtjatele. Lisaks tsiviilõiguslikele küsimustele panustame senisest enam ressurssi ka sellesse, et politseil ja prokuratuuril oleks tugev võimekus majanduskuritegusid uurida,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Hoolimata seadusemuudatustest ei ole maksejõuetusmenetlus praegu tõhus. Ei saa pidada normaalseks, et ligikaudu 60% menetlustest raugeb juba enne pankroti väljakuulutamist, menetlus kestab mitu aastat ja võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent on väike. Kõik see omakorda avaldab negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale,“ rääkis Reinsalu. Samuti on oluline küsimus, kuidas tagada, et varatute ettevõtete puhul saaks uurida, mis olid maksejõuetuse põhjused ning kas tegu võis olla pahatahtliku pankrotiga. „Nende küsimustega tegelemine võimaldab parandada ettevõtluskultuuri ja suurendada ettevõtlikkust, tagades võlausaldajatele, et ka lepingupartneri maksejõuetuse korral on võimalik investeering mingis osas tagasi saada,“ rõhutas justiitsminister. Revisjoniga seoses tuleb tegeleda nii pankrotiseaduse, saneerimisseaduse kui ka füüsilise isiku maksejõuetuse küsimustega. Revisjoni vajadus ilmneb nii probleemidest, mis toodi välja Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 kui järeldub ka Eesti madalast positsioonist Maailmapanga uuringu alusel koostatud äriedetabelis Doing Business. Kui üldkokkuvõttes on Eesti pingereas 16. kohal, siis maksejõuetuse valdkonnas on Eesti edetabelis langenud eelmise aastaga võrreldes veel kolm kohta ja asub alles 40. kohal. Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet 26. veebruariks 2016 meiliaadressil kodifmaksejouetus@just.ee, märkides pealkirjaks „Maksejõuetuse revisjon“. Maksejõuetusõiguse revisjoni rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist ja rahandusministeeriumi eelarvest projekti „Õiguse kodifitseerimine“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: algatame maksejõuetusreformi ausate ettevõtjate kaitseks

Justiitsministeerium tahab reformida maksejõuetust puudutavat õigust, et kaitsta ausaid ettevõtjaid. Seetõttu on ministeerium algatanud maksejõuetusalase õiguse ülevaatamise ja muutmise ning saatis huvirühmadele kooskõlastamiseks revisjoni lähteülesande, milles on esile toodud olulisemad maksejõuetust puudutavad ja analüüsimist vajavad probleemid ning küsitakse huvirühmade arvamust revisjoni plaanitavale ulatusele ja lähteülesandes näidatud probleemidele. „Õigussüsteem ei kaitse praegu piisavalt ausaid ettevõtjaid pahatahtlike eest, kes skeemitavad ja tekitavad kuritahtlikult kahju nii riigile kui ettevõtjate mainele. Seetõttu on vaja põhimõttelisi muudatusi ja just riik peab olema tugev katus ausatele ettevõtjatele. Lisaks tsiviilõiguslikele küsimustele panustame senisest enam ressurssi ka sellesse, et politseil ja prokuratuuril oleks tugev võimekus majanduskuritegusid uurida,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Hoolimata seadusemuudatustest ei ole maksejõuetusmenetlus praegu tõhus. Ei saa pidada normaalseks, et ligikaudu 60% menetlustest raugeb juba enne pankroti väljakuulutamist, menetlus kestab mitu aastat ja võlausaldajate nõuete rahuldamise protsent on väike. Kõik see omakorda avaldab negatiivset mõju ettevõtluskeskkonnale,“ rääkis Reinsalu. Samuti on oluline küsimus, kuidas tagada, et varatute ettevõtete puhul saaks uurida, mis olid maksejõuetuse põhjused ning kas tegu võis olla pahatahtliku pankrotiga. „Nende küsimustega tegelemine võimaldab parandada ettevõtluskultuuri ja suurendada ettevõtlikkust, tagades võlausaldajatele, et ka lepingupartneri maksejõuetuse korral on võimalik investeering mingis osas tagasi saada,“ rõhutas justiitsminister. Revisjoniga seoses tuleb tegeleda nii pankrotiseaduse, saneerimisseaduse kui ka füüsilise isiku maksejõuetuse küsimustega. Revisjoni vajadus ilmneb nii probleemidest, mis toodi välja Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020 kui järeldub ka Eesti madalast positsioonist Maailmapanga uuringu alusel koostatud äriedetabelis Doing Business. Kui üldkokkuvõttes on Eesti pingereas 16. kohal, siis maksejõuetuse valdkonnas on Eesti edetabelis langenud eelmise aastaga võrreldes veel kolm kohta ja asub alles 40. kohal. Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet 26. veebruariks 2016 meiliaadressil kodifmaksejouetus@just.ee, märkides pealkirjaks „Maksejõuetuse revisjon“. Maksejõuetusõiguse revisjoni rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist ja rahandusministeeriumi eelarvest projekti „Õiguse kodifitseerimine“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Harku vangla suletakse 1. juunil

Harku ja Murru vangla liidetakse selle aasta 1. juunil Tallinna vanglaga. Siis lõpetatakse Harku alevikus asuvate vanglahoonete kasutamine. Muudatuse põhjuseks on vangide arvu vähenemine, mistõttu ei ole otstarbekas Harkus asuvaid vanu vanglahooneid enam ülal pidada. „Kuna laiem eesmärk on see, et inimene pärast vabanemist uusi kuritegusid toime ei paneks, valmib amortiseerunud vanade vanglate asemele 2018. aastal uus Tallinna vangla, kus samuti on ette nähtud kohad nii mees- kui naisvangidele. Kaasaegsed vangistustingimused võimaldavad teha vangidega tõhusamat taasühiskonnastavat tööd,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Harkus hoitakse praegu süüdimõistetud naisvange ja üle 54-aastaseid süüdimõistetud meesvange. Naisvangid paigutatakse Harku ja Murru vangla sulgemise järel Tallinna vangla eraldi hoonesse ning meesvangid Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse. Harku ja Murru vangla moodustati Harku ning Murru vangla liitmisel, endiste Murru vangla hoonete kasutamine lõpetati juba 2012. aastal. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Harku vangla suletakse 1. juunil

Harku ja Murru vangla liidetakse selle aasta 1. juunil Tallinna vanglaga. Siis lõpetatakse Harku alevikus asuvate vanglahoonete kasutamine. Muudatuse põhjuseks on vangide arvu vähenemine, mistõttu ei ole otstarbekas Harkus asuvaid vanu vanglahooneid enam ülal pidada. „Kuna laiem eesmärk on see, et inimene pärast vabanemist uusi kuritegusid toime ei paneks, valmib amortiseerunud vanade vanglate asemele 2018. aastal uus Tallinna vangla, kus samuti on ette nähtud kohad nii mees- kui naisvangidele. Kaasaegsed vangistustingimused võimaldavad teha vangidega tõhusamat taasühiskonnastavat tööd,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Harkus hoitakse praegu süüdimõistetud naisvange ja üle 54-aastaseid süüdimõistetud meesvange. Naisvangid paigutatakse Harku ja Murru vangla sulgemise järel Tallinna vangla eraldi hoonesse ning meesvangid Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse. Harku ja Murru vangla moodustati Harku ning Murru vangla liitmisel, endiste Murru vangla hoonete kasutamine lõpetati juba 2012. aastal. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tapmiste arv oli 2015. aastal taasiseseisvusmisaja madalaimal tasemel

Eelmisel aastal registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli vägivaldsete surmade arv taasiseseisvumisaja kõige madalamal tasemel, esialgsetel andmetel hukkus vägivalla tagajärjel 40 inimest. „Tapetud inimesi oli eelmisel aastal kümme korda vähem kui taasiseseisvumisaja algusaastatel ja kahe võrra vähem kui üle-eelmisel aastal. Vaatamata sellele on see number per capita kaks korda suurem kui näiteks Soomes ja sellega ei tohi leppida. Meie eesmärk on, et tapetud inimeste hulk langeks ka Eestis vähemalt sama madalale tasemele kui põhjanaabritel. Samuti on oluline rõhutada, et riik võtab sel aastal kuritegevuse vähendamiseks erilise luubi alla paadunud ja ühiskonnaohtlike kurjategijatega tegelemise,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.   Kokku registreeriti 2015. aastal 32 575 kuritegu. „Üldine kuritegevuse langus on suures osas seletatav eelmise aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega, millega tõsteti varavastaste süütegude puhul kuriteo piir varasema 64 euro asemel 200 euroni. Samas on näha, et kuigi kuritegude arvelt on suurenenud varavastaste väärtegude arv, on üldises pildis on varavastaseid süütegusid 2015. aastal siiski vähem toime pandud kui aasta varem. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 31 382, neist 14 966 kuritegu. Aasta varem oli see number 32 325, millest 20 179 kuritegu,“ selgitas justiitsminister. Mõnevõrra tõusis registreeritud vägivallakuritegude arv 7489 pealt 7889 peale. Vägivaldse rünnaku ohvriks langes 2015. aastal 2,3% Eesti elanikest. Politseid teavitas enda sõnul 40% ohvritest. Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas 10%. Eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10% kõigist kuritegudest ja 38% kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel. Ohvritest 82% on naised ja 16% mehed. „Siinjuures on aga oluline tähele panna seda, et kasvanud numbrid ei pruugi ilmtingimata tähendada, et perevägivalda varasemast rohkem toime pannakse, vaid hoopis seda, et järjest rohkem jõuavad sellised juhtumid politseini ja ei jää enam ainult koduseinte vahele,“ ütles justiitsminister. Joobes juhtimise süütegusid registreeriti ligi 300 võrra vähem kui tunamullu. Selliseid kuritegusid ja väärtegusid registreeriti kokku 6452. Kuritegevus langes kõigis maakondades. Enim vähenes kuritegevus Raplamaal (27%), Läänemaal (25%) ja Ida-Virumaal (21%). Tõusnud on lahendatud kuritegude hulk. Kui 2014. aastal lahendati 52% registreeritud kuritegudest, siis eelmisel aastal oli see näitaja 63%. Välja tuleb tuua, et mõlemad näitajad on suuresti seotud karistusseadustiku revisjoniga tehtud muudatustega. Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et edukaks võib seda pidada võitluses organiseeritud kuritegevusega, tõusnud on ka kohtulahendite hulk rasketes majanduskuritegudes ning konfiskeeritud kriminaaltulu. Rahul võib Perlingu sõnul olla ka lastega seotud kuritegude lahendamise ajaga, kuid arenguruumi on uurimiste vältel laste erikohtlemisega. “Üks töösuund, mille oleme ette võtnud, on kriminaalmenetluste tõhusamaks ja inimesekesksemaks muutmine. Usun, et riik peab senisest enam keskenduma kannatanute ja tunnistajate õiguste eest seismisele,” rõhutas Perling.​ PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul kohandas politsei lõppenud aastal oma tööd vastavalt uutele väljakutsetele, mis on seotud rändekriisi ning muutustega majanduskuritegevuses. „Eelmise aasta lõpus lõime ettevõtlus- ja majanduskeskkonda kõige enam mõjutavate kuritegude uurimiseks keskse üksuse ning tugeva kompetentsiga küberkuritevuse uurimise büroo. Samuti jälgime suure tähelepanuga rändeolukorda, et olla valmis tõkestama ja uurima kuritegusid, mis on seotud inimeste ebaseadusliku Eestisse toomisega," rääkis Vaher. Kogukondi kõige enam mõjutavatest kuritegudest oli politsei peatähelepanu all perevägivald. „Eestis on tuhandeid n.ö riskiperesid, kus korduvad nii vägivallateated kui ka muud õigusrikkumisted. Murettekitav on see, et Eestis on üle kahe tuhande lapse, kes kasvavad üles vägivaldses õhkkonnas. Paraku näitab politsei praktika, et katkistest kodudest pärit lapsed langevad ise suurema tõenäosusega kuritegude ohvriks või asuvad täiskasvanuna ise kuritegelikule teele,“ ütles Vaher. Kriminaalstatistikaga saab lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi