Tapmiste arv oli 2015. aastal taasiseseisvusmisaja madalaimal tasemel

Eelmisel aastal registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli vägivaldsete surmade arv taasiseseisvumisaja kõige madalamal tasemel, esialgsetel andmetel hukkus vägivalla tagajärjel 40 inimest. „Tapetud inimesi oli eelmisel aastal kümme korda vähem kui taasiseseisvumisaja algusaastatel ja kahe võrra vähem kui üle-eelmisel aastal. Vaatamata sellele on see number per capita kaks korda suurem kui näiteks Soomes ja sellega ei tohi leppida. Meie eesmärk on, et tapetud inimeste hulk langeks ka Eestis vähemalt sama madalale tasemele kui põhjanaabritel. Samuti on oluline rõhutada, et riik võtab sel aastal kuritegevuse vähendamiseks erilise luubi alla paadunud ja ühiskonnaohtlike kurjategijatega tegelemise,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.   Kokku registreeriti 2015. aastal 32 575 kuritegu. „Üldine kuritegevuse langus on suures osas seletatav eelmise aasta algusest jõustunud karistusseadustiku muudatustega, millega tõsteti varavastaste süütegude puhul kuriteo piir varasema 64 euro asemel 200 euroni. Samas on näha, et kuigi kuritegude arvelt on suurenenud varavastaste väärtegude arv, on üldises pildis on varavastaseid süütegusid 2015. aastal siiski vähem toime pandud kui aasta varem. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 31 382, neist 14 966 kuritegu. Aasta varem oli see number 32 325, millest 20 179 kuritegu,“ selgitas justiitsminister. Mõnevõrra tõusis registreeritud vägivallakuritegude arv 7489 pealt 7889 peale. Vägivaldse rünnaku ohvriks langes 2015. aastal 2,3% Eesti elanikest. Politseid teavitas enda sõnul 40% ohvritest. Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas 10%. Eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10% kõigist kuritegudest ja 38% kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel. Ohvritest 82% on naised ja 16% mehed. „Siinjuures on aga oluline tähele panna seda, et kasvanud numbrid ei pruugi ilmtingimata tähendada, et perevägivalda varasemast rohkem toime pannakse, vaid hoopis seda, et järjest rohkem jõuavad sellised juhtumid politseini ja ei jää enam ainult koduseinte vahele,“ ütles justiitsminister. Joobes juhtimise süütegusid registreeriti ligi 300 võrra vähem kui tunamullu. Selliseid kuritegusid ja väärtegusid registreeriti kokku 6452. Kuritegevus langes kõigis maakondades. Enim vähenes kuritegevus Raplamaal (27%), Läänemaal (25%) ja Ida-Virumaal (21%). Tõusnud on lahendatud kuritegude hulk. Kui 2014. aastal lahendati 52% registreeritud kuritegudest, siis eelmisel aastal oli see näitaja 63%. Välja tuleb tuua, et mõlemad näitajad on suuresti seotud karistusseadustiku revisjoniga tehtud muudatustega. Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et edukaks võib seda pidada võitluses organiseeritud kuritegevusega, tõusnud on ka kohtulahendite hulk rasketes majanduskuritegudes ning konfiskeeritud kriminaaltulu. Rahul võib Perlingu sõnul olla ka lastega seotud kuritegude lahendamise ajaga, kuid arenguruumi on uurimiste vältel laste erikohtlemisega. “Üks töösuund, mille oleme ette võtnud, on kriminaalmenetluste tõhusamaks ja inimesekesksemaks muutmine. Usun, et riik peab senisest enam keskenduma kannatanute ja tunnistajate õiguste eest seismisele,” rõhutas Perling.​ PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul kohandas politsei lõppenud aastal oma tööd vastavalt uutele väljakutsetele, mis on seotud rändekriisi ning muutustega majanduskuritegevuses. „Eelmise aasta lõpus lõime ettevõtlus- ja majanduskeskkonda kõige enam mõjutavate kuritegude uurimiseks keskse üksuse ning tugeva kompetentsiga küberkuritevuse uurimise büroo. Samuti jälgime suure tähelepanuga rändeolukorda, et olla valmis tõkestama ja uurima kuritegusid, mis on seotud inimeste ebaseadusliku Eestisse toomisega," rääkis Vaher. Kogukondi kõige enam mõjutavatest kuritegudest oli politsei peatähelepanu all perevägivald. „Eestis on tuhandeid n.ö riskiperesid, kus korduvad nii vägivallateated kui ka muud õigusrikkumisted. Murettekitav on see, et Eestis on üle kahe tuhande lapse, kes kasvavad üles vägivaldses õhkkonnas. Paraku näitab politsei praktika, et katkistest kodudest pärit lapsed langevad ise suurema tõenäosusega kuritegude ohvriks või asuvad täiskasvanuna ise kuritegelikule teele,“ ütles Vaher. Kriminaalstatistikaga saab lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: kuulutame sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu tutvustusel, et peame kuulutama sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. „Lubamatult palju Eesti lapsi langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 12 aastaga, mil tehti viimane sarnane uuring, pole olukord värske uuringu järgi paremuse poole läinud. Kolmandik alaealistest lastest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist ning neist omakorda kolmandik on olnud sellest nii sügavas depressioonis, et pole soovinud enam elada. Sellega, et olukord pole positiivsemaks muutunud, ei tohi leppida ja peame kuulutama sõja laste seksuaalsele väärkohtlemisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi tellitud ja eelmisel aastal Tartu ülikooli läbi viidud uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16-19aastastest noortest on elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Peamiselt seisneb seksuaalne ahistamine uuringu andmetel käperdamises ja alasti eksponeerimises. Suurem osa sellistest juhtumitest leiab aset noorte endi vahel. „Seksuaalne väärkohtlemine lapse- või noorukieas jätab inimese ellu sügava jälje, mis võib viia väga tõsiste tagajärgedeni inimese psüühikale. Seetõttu on väga oluline selliseid juhtumeid ennetada ja õppida juba väärkoheldud lapsi paremini aitama. Uuringu tulemused on vajalik sisend selliste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras. Tüdrukud on võrreldes poistega oluliselt rohkem seksuaalset väärkohtlemist kogenud (47% vs. 19%). Uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli soouuringu lektor Kadri Soo rääkis, et ebameeldivaim seksuaalvägivalla juhtum toimus enamasti siis, kui noor oli 15−16aastane. „Toimepanija oli sellistel juhtudel peamiselt meessoost 16−17aastane või alles täiskasvanuks saanud tuttav või praegune/endine poiss-sõber. 8% oli kogenud vägivalda pereliikme või sugulase poolt, 18% juhtudel oli vägivallatsejaks võõras isik.“ Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Seksuaalset väärkohtlemist kogevad rohkem noored, kelle vastu on varem kodus kasutatud vaimset või füüsilist vägivalda ning kelle vanemate suhted on vägivaldsed. Samuti suurendab väärkohtlemise kogemise tõenäosust vanemate vähene osavõtlikkus lapse käekäigust. See tõukab noort inimest otsima tähelepanu ja lähedust väljastpoolt kodu. „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“ viidi läbi 2015. aastal justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste poolt. Viimane võrreldav uuring viidi Eestis läbi enam kui 10 aastat tagasi. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikust Eestis: kui palju lapsi ning noori seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud on, millised on väärkohtlemise ohvriks sattumise riskitegurid, kas ning kellele lapsed endaga juhtunust räägivad ning mida saaksime teha selleks, et seksuaalset väärkohtlemist senisest paremini ennetada. Uuringuga saab tutvuda kriminaalpoliitika veebilehel. Justiitsministeeriumi kodulehel on olemas ka abimaterjal olukorraks, kui inimene kahtlustab, et last on seksuaalselt väärkoheldud. Sama abimaterjal on kaasas manuses.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: kuulutame sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel laste seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu tutvustusel, et peame kuulutama sõja laste seksuaalse väärkohtlemise vastu. „Lubamatult palju Eesti lapsi langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 12 aastaga, mil tehti viimane sarnane uuring, pole olukord värske uuringu järgi paremuse poole läinud. Kolmandik alaealistest lastest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist ning neist omakorda kolmandik on olnud sellest nii sügavas depressioonis, et pole soovinud enam elada. Sellega, et olukord pole positiivsemaks muutunud, ei tohi leppida ja peame kuulutama sõja laste seksuaalsele väärkohtlemisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi tellitud ja eelmisel aastal Tartu ülikooli läbi viidud uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16-19aastastest noortest on elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Peamiselt seisneb seksuaalne ahistamine uuringu andmetel käperdamises ja alasti eksponeerimises. Suurem osa sellistest juhtumitest leiab aset noorte endi vahel. „Seksuaalne väärkohtlemine lapse- või noorukieas jätab inimese ellu sügava jälje, mis võib viia väga tõsiste tagajärgedeni inimese psüühikale. Seetõttu on väga oluline selliseid juhtumeid ennetada ja õppida juba väärkoheldud lapsi paremini aitama. Uuringu tulemused on vajalik sisend selliste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras. Tüdrukud on võrreldes poistega oluliselt rohkem seksuaalset väärkohtlemist kogenud (47% vs. 19%). Uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli soouuringu lektor Kadri Soo rääkis, et ebameeldivaim seksuaalvägivalla juhtum toimus enamasti siis, kui noor oli 15−16aastane. „Toimepanija oli sellistel juhtudel peamiselt meessoost 16−17aastane või alles täiskasvanuks saanud tuttav või praegune/endine poiss-sõber. 8% oli kogenud vägivalda pereliikme või sugulase poolt, 18% juhtudel oli vägivallatsejaks võõras isik.“ Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Seksuaalset väärkohtlemist kogevad rohkem noored, kelle vastu on varem kodus kasutatud vaimset või füüsilist vägivalda ning kelle vanemate suhted on vägivaldsed. Samuti suurendab väärkohtlemise kogemise tõenäosust vanemate vähene osavõtlikkus lapse käekäigust. See tõukab noort inimest otsima tähelepanu ja lähedust väljastpoolt kodu. „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“ viidi läbi 2015. aastal justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste poolt. Viimane võrreldav uuring viidi Eestis läbi enam kui 10 aastat tagasi. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikust Eestis: kui palju lapsi ning noori seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud on, millised on väärkohtlemise ohvriks sattumise riskitegurid, kas ning kellele lapsed endaga juhtunust räägivad ning mida saaksime teha selleks, et seksuaalset väärkohtlemist senisest paremini ennetada. Uuringuga saab tutvuda kriminaalpoliitika veebilehel. Justiitsministeeriumi kodulehel on olemas ka abimaterjal olukorraks, kui inimene kahtlustab, et last on seksuaalselt väärkoheldud. Sama abimaterjal on kaasas manuses.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Koolidevahelised lõimumisprojektid saavad taotleda kuni 8000-eurost toetust

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi, millega toetatakse koolidevahelisi haridusliku lõimumise projekte. Kuni 8000-eurost toetust saab taotleda ettevõtmisele, mis suunab koole rahvusliku mitmekesisuse väärtustamise ja eesti keele oskuse arendamise eesmärgil omavahel koostööd tegema. Selle aasta aprillist kuni detsembrini toimuvate ettevõtmiste sihtgrupiks on nii eesti keelest erineva kui  eesti kodukeelega õpilased. Toetuse saamiseks peavad projektist osa võtma vähemalt kaks kooli ja tegevuste planeerimisse tuleb kaasata ka õpilasi, 1.–3. klassis ka lapsevanemaid. Samuti tuleb tagada osalusvõimalus ka neile õpilastele, kes majanduslike või tervislike erisuste tõttu muidu ühistegevustest kõrvale jääma kipuvad. Lõimumisprojektidele võivad toetust taotleda koolid, avalik-õiguslikud asutused, omavalitsus- ja riigiasutused ning noorsootöö valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud. Konkursi kogueelarve on 250 000 eurot. Konkursil osalemise tingimused Projektitaotlused tuleb saata 1. märtsiks e-mailile kersti.kiviruut@hm.ee Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Süüteoennetuse nõukogu: õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemissüsteem vajab muutmist

Süüteoennetuse nõukogu toetas eile toimunud istungil ettepanekuid, millega tahetakse suurendada õigusrikkumisi toime pannud laste endi vastutust toime pandud tegude eest. See tähendab, et tulevikus peaks alaealiste õigusrikkujate puhul vähenema trahvide ja teiste ebaefektiivsete karistuste tähtsus ning olulisemaks saama kahjude hüvitamine ja heastamine ohvritele. „Alaealiste õigusrikkujate puhul on eelkõige oluline vaadata tulevikku ning igale süüteole reageerimisel mõelda, kas ja kuidas aitab riigi reaktsioon uusi tegusid ennetada. Täna kasutatakse alaealiste puhul palju näiteks trahve, kuid nende kasvatuslik mõju on üpris väike,“ selgitas probleemi justiitsministeeriumi nõunik Kaire Tamm. Süüteoennetuse nõukogu esimees justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et riigil on plaan ehitada alaealistega seotud süüteomenetlused ja karistusalternatiivid üles taastava õiguse põhimõtetele. „Kui noor paneb toime näiteks varguse või muu süüteo, siis peaks meie eesmärk peab olema tekitada noores arusaam oma teo tagajärgedest ning lõpuks kahjude hüvitamist või heastamist ohvrile,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Laste õigusrikkumistele reageerimisel ei ole kasu keelitamisest, ähvardamisest ja tänitamisest. Laste puhul me peame pingutama rohkem kui kulub trahvi välja kirjutamiseks.“ Taastava õiguse meetodid hõlmavad näiteks konfliktivahendust, kahjude heastamist ja hüvitamist, mõjusaid vestlusi ning noore vanemate aktiivset kaasamist. Samuti pidas süüteoennetuse nõukogu oluliseks tõhusamat reageerimist laste tervist ohustavale käitumisele. See tähendab, et selliste tegude puhul nagu alaealiste suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellise käitumise ennetamisele ja muutmisele, mitte selliste tegude eest karistamisele. Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, mis sedavõrd suures ulatuses karistuslikku lähenemist kasutab. Istungil leiti, et kui tahame vähendada karistuslikku lähenemist, on oluline, et kättesaadavad on ka sotsiaalsed, kasvatuslikud ja hariduslikud meetmed.  Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas. Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Süüteoennetuse nõukogu: õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemissüsteem vajab muutmist

Süüteoennetuse nõukogu toetas eile toimunud istungil ettepanekuid, millega tahetakse suurendada õigusrikkumisi toime pannud laste endi vastutust toime pandud tegude eest. See tähendab, et tulevikus peaks alaealiste õigusrikkujate puhul vähenema trahvide ja teiste ebaefektiivsete karistuste tähtsus ning olulisemaks saama kahjude hüvitamine ja heastamine ohvritele. „Alaealiste õigusrikkujate puhul on eelkõige oluline vaadata tulevikku ning igale süüteole reageerimisel mõelda, kas ja kuidas aitab riigi reaktsioon uusi tegusid ennetada. Täna kasutatakse alaealiste puhul palju näiteks trahve, kuid nende kasvatuslik mõju on üpris väike,“ selgitas probleemi justiitsministeeriumi nõunik Kaire Tamm. Süüteoennetuse nõukogu esimees justiitsminister Urmas Reinsalu sõnas, et riigil on plaan ehitada alaealistega seotud süüteomenetlused ja karistusalternatiivid üles taastava õiguse põhimõtetele. „Kui noor paneb toime näiteks varguse või muu süüteo, siis peaks meie eesmärk peab olema tekitada noores arusaam oma teo tagajärgedest ning lõpuks kahjude hüvitamist või heastamist ohvrile,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Laste õigusrikkumistele reageerimisel ei ole kasu keelitamisest, ähvardamisest ja tänitamisest. Laste puhul me peame pingutama rohkem kui kulub trahvi välja kirjutamiseks.“ Taastava õiguse meetodid hõlmavad näiteks konfliktivahendust, kahjude heastamist ja hüvitamist, mõjusaid vestlusi ning noore vanemate aktiivset kaasamist. Samuti pidas süüteoennetuse nõukogu oluliseks tõhusamat reageerimist laste tervist ohustavale käitumisele. See tähendab, et selliste tegude puhul nagu alaealiste suitsetamine või alkoholi tarbimine, tuleks suuremat tähelepanu pöörata sellise käitumise ennetamisele ja muutmisele, mitte selliste tegude eest karistamisele. Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, mis sedavõrd suures ulatuses karistuslikku lähenemist kasutab. Istungil leiti, et kui tahame vähendada karistuslikku lähenemist, on oluline, et kättesaadavad on ka sotsiaalsed, kasvatuslikud ja hariduslikud meetmed.  Süüteonõukogu annab valitsusele nõu karistuspoliitiliste valikute ja süüteoennetust puudutavate küsimuste osas. Süüteoennetuse nõukogu püsiliikmed on justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Samuti kuuluvad nõukokku valitavate liikmetena riigikohtu, riigikogu õiguskomisjoni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna, sisekaitseakadeemia, Eesti Kirikute Nõukogu, Terve Eesti Sihtasutuse esindajad ning erasektori esinajana R.R. Konsultatsioonide tegevjuht. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Võru ja Põlva kohtumajade tööpiirkonnad ühendatakse

Alates 1. veebruarist ühendatakse Tartu maakohtu Võru ja Põlva kohtumajad üheks Võru kohtumajaks, moodustub ühine teeniduspiirkond ja koondutakse ühtse juhtimise alla. Mõlemas maakonnas jätkub õigusemõistmine senistes  kohtumajades. „Sisuliselt tähendab muudatus seda, et mõlemas maakonnas säilib õigusemõistmine ja asjaajamisteenistus senises kohtumajas. Samuti lahendatakse samas kohtumajas lõpuni  kõik seal menetluses olevad kohtuasjad.  Moodustatav ühine teeninduspiirkond võimaldab aga ühtlasemalt kohtuasju jagada ning vajadusel ka mõlema kohtumaja kohtunikel paremini spetsialiseeruda ning avaldab seeläbi positiivset mõju õigusemõistmise tõhususele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Võru kohtumajas ja Põlva kohtumajas on kummaski ametis kolm kohtunikku, menetletakse nii kriminaal- kui tsiviilasju, kohtumajad asetsevad lähestikku ja on eraldi asjaajamisega. Kohtumajade juhtimise ühendamise tulemusel moodustub üks suurema teeninduspiirkonna ja kuue kohtunikuga kohtumaja, millele nimetatakse üks kohtumaja juht.  Edasiselt tekib võimalus, et kohtunik keskendub kitsamale õigusvaldkonnale (näiteks süüteo- või tsiviilmenetlus) ja kohtusse saabuvaid asju on võimalik jagada enama arvu kohtunike vahel. Läbi muutuse võiks lüheneda menetluste aeg ja olla tagatud lahendite kõrge kvaliteet. Ka kohtuga asjaajamine toimub läbi ühendatud kantselei, millesse on võimalik jätkuvalt pöörduda mõlemas maakonnas. Kohtusisese juhtimise parema korraldamise tulemusel on üks kohtunik senisest täiendavat juhtimisülesandest vabastatud ja saab keskenduda täielikult õigusemõistmisele.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Võru ja Põlva kohtumajade tööpiirkonnad ühendatakse

Alates 1. veebruarist ühendatakse Tartu maakohtu Võru ja Põlva kohtumajad üheks Võru kohtumajaks, moodustub ühine teeniduspiirkond ja koondutakse ühtse juhtimise alla. Mõlemas maakonnas jätkub õigusemõistmine senistes  kohtumajades. „Sisuliselt tähendab muudatus seda, et mõlemas maakonnas säilib õigusemõistmine ja asjaajamisteenistus senises kohtumajas. Samuti lahendatakse samas kohtumajas lõpuni  kõik seal menetluses olevad kohtuasjad.  Moodustatav ühine teeninduspiirkond võimaldab aga ühtlasemalt kohtuasju jagada ning vajadusel ka mõlema kohtumaja kohtunikel paremini spetsialiseeruda ning avaldab seeläbi positiivset mõju õigusemõistmise tõhususele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Võru kohtumajas ja Põlva kohtumajas on kummaski ametis kolm kohtunikku, menetletakse nii kriminaal- kui tsiviilasju, kohtumajad asetsevad lähestikku ja on eraldi asjaajamisega. Kohtumajade juhtimise ühendamise tulemusel moodustub üks suurema teeninduspiirkonna ja kuue kohtunikuga kohtumaja, millele nimetatakse üks kohtumaja juht.  Edasiselt tekib võimalus, et kohtunik keskendub kitsamale õigusvaldkonnale (näiteks süüteo- või tsiviilmenetlus) ja kohtusse saabuvaid asju on võimalik jagada enama arvu kohtunike vahel. Läbi muutuse võiks lüheneda menetluste aeg ja olla tagatud lahendite kõrge kvaliteet. Ka kohtuga asjaajamine toimub läbi ühendatud kantselei, millesse on võimalik jätkuvalt pöörduda mõlemas maakonnas. Kohtusisese juhtimise parema korraldamise tulemusel on üks kohtunik senisest täiendavat juhtimisülesandest vabastatud ja saab keskenduda täielikult õigusemõistmisele.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi