Euroopa teadusministrid otsivad võimalusi innovatsiooni toetamiseks

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi osaleb täna ja homme Amsterdamis Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus tehakse ülevaade lõppenud raamprogrammist, räägitakse innovatsiooni-sõbralikust seadusandlusest ning teaduse ühiskondliku mõju suurendamisest. Euroopa Liidu teaduse seitsmes raamprogamm aastatel 2007-2013 kujunes Eesti teadlastele väga edukaks, Eestisse tuli investeeringuid üle 94 miljoni euro. Üks edulugusid on Tartu Observatooriumi teadlaste kosmoseuuringutega seotud projekt EstSpacE, mille tulemusena suurenes oluliselt Eesti kosmoseteadlaste nähtavus ja koostöö ettevõtlusega. Pärast EstSpacE projekti saatis observatooriumi raamprogrammi konkurssidel edu, Euroopa raha toel uuritakse nanosatelliitide kasutusvõimalusi Euroopas ning satelliitide võimalusi järvede uurimiseks, arendatakse veekeskkonna kaugseireks vajalikku metoodikat ja tehnoloogiat jpm. Euroopa Liidu eesistuja Hollandi ettepanekul ja lõppenud raamprogrammi taustal arutatakse, kuidas lähendada teadust erasektorile ja tööstusele, viia teadustulemused paremini lõppkasutajateni ning suurendada seeläbi teaduse ühiskondlikku mõju. Eesti huvi on näha edaspidi lihtsamaid ja osalusbarjäärideta rahastustingimusi, mis soodustaks uute liikmesriikide, sh erasektori osalust Euroopa teadusrahastuse programmides. Kui Amsterdamis tehakse raamprogrammi tulemustest ülevaade, siis sisuline vahehindamine ja õppetundide arutelu toimub Eesti eesistumise ajal 2018. aastal. Teise teemana arutavad ministrid, kuidas tuvastada ja kõrvaldada innovatsioonitakistusi ning milline peaks olema teadust ja innovatsiooni soosiv seadusandlus. Euroopa Komisjon soovib Hollandi eeskujul katsetada nn innovatsiooni kokkuleppeid, et konkreetsete juhtumite põhjal leida innovatsioonibarjääre kehtivas õiguslikus raamistikus. Kolmas teema on Euroopa ühtne start-up viisa. Euroopa konkurentsivõime parandamiseks on oluline meelitada ligi start-up’ide loojaid väljaspoolt Euroopa Liitu. Start-up´idel on nii Eesti kui Euroopa majandusarengu ja konkurentsivõime tagamisel oluline roll, luues kõrge lisandväärtusega töökohti ja pannes aluse innovaatilistele lahendustele. Eesti on start-up’i positiivset mõju kogenud nii Skype’i kui Transferwise’iga. Start-up ehk idufirma on ettevõte, mille toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud ning eesmärk ongi leida uus ärimudel. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Uuring: üle poole ärijuhtidest on puutunud kokku korruptsiooniga

Eestis ja Taanis eelmisel aastal läbi viidud uuringust selgus, et rohkem kui pooled mõlema riigi ettevõtete juhtidest on ärivaldkonnas korruptsiooniga kokku puutunud. Eestis oli vastav näitaja 57% ja Taanis 51%. „Aus ja läbipaistev ärikeskkond on meie kõigi huvides ning parandab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, mistõttu tahab justiitsministeerium senisest enam tähelepanu juhtida ka korruptsiooni ennetamisele ärisektoris. Antud uuring annab meile selleks olulise lähtekoha,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Uuringust selgus, et Eestis peetakse võrreldes Taaniga rohkem levinuks huvide konflikti, kickbacki (nn tehingutasu), altkäemaksu, kelmust ja väljapressimist. Mõlemas riigis on kõige levinumad ärikorruptsiooni vormid kickbacki maksmine kaupade või teenuste vahendamisel ja huvide konflikt. „Paljudele, ka taanlastele, tuleb üllatusena, kui levinud on korruptiivsed tegevused. Üldiselt ei pea juhid ärikorruptsiooni vastuvõetavaks, kuid peamiselt vabandatakse ennast sellega, et kõik teised teevad samuti nii. Altkäemaksu ja kelmusi peetakse vähem vastuvõetavaks kui kickbacki ja huvide konflikti, näiteks pereliikmete eelistamist. Ärikorruptsiooni peavad vastuvõetavamaks väiksemad ettevõtted, nooremad ja meessoost juhid,“ ütles uuringu üks autoritest Taani Aarhusi ülikooli professor Lars Johannsen.  Peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. 50% Eesti ja 54% Taani juhtidest usub, et inimesed annaksid ülemuse käsul altkäemaksu. Alla kümne töötajaga ettevõtted ja kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted õigustavad korruptsiooni rohkem kui suured ja välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted. Korruptsioonijuhtumist teada saades juhid enamasti reageeriks: vaid 3% Eesti ja 10% Taani juhtidest ei annaks juhtumist teada. Mõlemas riigis eelistatakse juhtumist teada anda ettevõtte sees juhtkonnale või otse asjaga seotud isikule. Üle 90% Eesti ja Taani juhtide arvates on juhi isiklik eeskuju tõhus korruptsioonivastane meede. Tõhusaks peetakse ka asutuse kontrollisüsteemi ja karistusi (nt vallandamine), kuid neid peaksid täiendama eetikakoodeks ja eetikaalane väljaõpe. Peamiste ärikorruptsiooni tagajärgedena tajutakse ettevõtte maine langust ja majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks ärikorruptsiooni tagajärjeks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist. Korruptsioonijuhtumi halb mõju isiklikule karjäärile paneb taanlasi rohkem muretsema kui eestlasi. Uuring põhineb 1000 Taani ja Eesti erasektori juhi telefoniküsitlusel ning on osa Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projektist. Projekti raames toimub 11.-12. veebruaril Tallinnas ka rahvusvaheline konverents „Reducing Corruption: Focusing on private sector“. Lisainfo konverentsi kohta on leitav sisekaitseakadeemia kodulehel. Projektil on kokku 13 partnerit, kelleks on Eestist justiitsministeerium, kaitsepolitseiamet, kaubandus-tööstuskoda, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia, Tartu ülikool ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Taanist Aarhusi ülikool ja Danish Director of Public Prosecutions, Lätist Corruption Prevetion and Combating Bureau ning Hispaaniast Anti-Fraud Office of Catalonia. Uuringu raport on leitav korruptsiooniveebist.  Co-funded by the Prevention of and Fight against Crime Programme of the European Union. Project „Reducing Corruption: Focusing on private sector corruption”   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Uuring: üle poole ärijuhtidest on puutunud kokku korruptsiooniga

Eestis ja Taanis eelmisel aastal läbi viidud uuringust selgus, et rohkem kui pooled mõlema riigi ettevõtete juhtidest on ärivaldkonnas korruptsiooniga kokku puutunud. Eestis oli vastav näitaja 57% ja Taanis 51%. „Aus ja läbipaistev ärikeskkond on meie kõigi huvides ning parandab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, mistõttu tahab justiitsministeerium senisest enam tähelepanu juhtida ka korruptsiooni ennetamisele ärisektoris. Antud uuring annab meile selleks olulise lähtekoha,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Uuringust selgus, et Eestis peetakse võrreldes Taaniga rohkem levinuks huvide konflikti, kickbacki (nn tehingutasu), altkäemaksu, kelmust ja väljapressimist. Mõlemas riigis on kõige levinumad ärikorruptsiooni vormid kickbacki maksmine kaupade või teenuste vahendamisel ja huvide konflikt. „Paljudele, ka taanlastele, tuleb üllatusena, kui levinud on korruptiivsed tegevused. Üldiselt ei pea juhid ärikorruptsiooni vastuvõetavaks, kuid peamiselt vabandatakse ennast sellega, et kõik teised teevad samuti nii. Altkäemaksu ja kelmusi peetakse vähem vastuvõetavaks kui kickbacki ja huvide konflikti, näiteks pereliikmete eelistamist. Ärikorruptsiooni peavad vastuvõetavamaks väiksemad ettevõtted, nooremad ja meessoost juhid,“ ütles uuringu üks autoritest Taani Aarhusi ülikooli professor Lars Johannsen.  Peamine altkäemaksu andmise põhjus on juhtkonna surve. 50% Eesti ja 54% Taani juhtidest usub, et inimesed annaksid ülemuse käsul altkäemaksu. Alla kümne töötajaga ettevõtted ja kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted õigustavad korruptsiooni rohkem kui suured ja välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtted. Korruptsioonijuhtumist teada saades juhid enamasti reageeriks: vaid 3% Eesti ja 10% Taani juhtidest ei annaks juhtumist teada. Mõlemas riigis eelistatakse juhtumist teada anda ettevõtte sees juhtkonnale või otse asjaga seotud isikule. Üle 90% Eesti ja Taani juhtide arvates on juhi isiklik eeskuju tõhus korruptsioonivastane meede. Tõhusaks peetakse ka asutuse kontrollisüsteemi ja karistusi (nt vallandamine), kuid neid peaksid täiendama eetikakoodeks ja eetikaalane väljaõpe. Peamiste ärikorruptsiooni tagajärgedena tajutakse ettevõtte maine langust ja majanduslikku kahju. Väikeste ettevõtete juhid peavad tõenäolisemaks ärikorruptsiooni tagajärjeks majanduslikku kahju ja ärivõrgustiku kaotamist. Korruptsioonijuhtumi halb mõju isiklikule karjäärile paneb taanlasi rohkem muretsema kui eestlasi. Uuring põhineb 1000 Taani ja Eesti erasektori juhi telefoniküsitlusel ning on osa Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projektist. Projekti raames toimub 11.-12. veebruaril Tallinnas ka rahvusvaheline konverents „Reducing Corruption: Focusing on private sector“. Lisainfo konverentsi kohta on leitav sisekaitseakadeemia kodulehel. Projektil on kokku 13 partnerit, kelleks on Eestist justiitsministeerium, kaitsepolitseiamet, kaubandus-tööstuskoda, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia, Tartu ülikool ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Taanist Aarhusi ülikool ja Danish Director of Public Prosecutions, Lätist Corruption Prevetion and Combating Bureau ning Hispaaniast Anti-Fraud Office of Catalonia. Uuringu raport on leitav korruptsiooniveebist.  Co-funded by the Prevention of and Fight against Crime Programme of the European Union. Project „Reducing Corruption: Focusing on private sector corruption”   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Ühiskonnale vajalikke rakendusuuringuid toetab riik 28 miljoni euroga

Järgmisel paaril aastal suunab Haridus- ja Teadusministeerium ühiskonnale vajalikeks rakenduslikeks teadusuuringuteks 28 miljonit eurot. Minister Jürgen Ligi selgitas, et ministeeriumi eesmärk on kindlustada, et teadustulemused leiaksid rohkem rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamisel. „Teadusasutuste kompetentsi maksab rohkem kasutada erinevate poliitikaotsuste tegemise juures. Selleks aga vajame, et ministeeriumide ja teiste riigiasutuste sidemeid teadusasutuste ja ülikoolidega oleksid tugevamad kui praegu,“ sõnas minister Ligi. Toetusega suurendatakse ülikoolide ja teadusasutuste võimekust ja motivatsiooni läbi viia rakendusuuringuid ühiskonnale aktuaalsetel teemadel. Kuigi seaduse järgi on kõigi ministeeriumide ülesanne oma valitsemisalale tarviliku teadustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, on siiani praktika ministeeriumide lõikes olnud väga erinev. Lisaks uuringutele toetatakse ka poliitikaseiret ja analüüse, teadusnõunike ametikohti ministeeriumides ning infosüsteemide, sh Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS arendamist. Taust • Tegevuste elluviimist koordineerib Eesti Teadusagentuur. • Meetme kogumaksumus on 28 miljonit eurot, millest EL toetuse osakaal on kuni 85%, riikliku kaasfinantseeringu osakaal kuni 5% ja omaosalus umbes 10%. • Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia üks põhieesmärk on teaduse ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine. • Valitsusliidu lepingus seati eesmärgiks tugevdada ministeeriumide ja teiste riigiasutuste kompetentsi rakendusuuringute tellimiseks ja tulemuste kasutamiseks, samuti riigi rolli suurendamine teaduse strateegilisel suunamisel.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Avalik-õiguslikud ülikoolid ja riik leppisid kokku järgmiste aastate suurimates eesmärkides

Minister Jürgen Ligi ja kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid allkirjastasid halduslepingud, mis seavad igale ülikoolile järgmise kolme aasta kõige olulisemad eesmärgid, milleks on tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega. „Ülikoolid peavad kandma senisest suuremat vastutust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, oma tugevusi kasvatada ja ühiskonnas mõju suurendada“, ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. „Lepingutes ei öelda, kuidas seda teha, vaid kuhu tuleb jõuda. Seekord rõhutavad halduslepingud ülikoolide vastutust teha kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks õiged otsuse ja valikud ise, autonoomselt.“ Halduslepingud ning seal kokku lepitud eesmärkide täitmine on alus ülikoolidele tegevustoetuse andmiseks. Igal aastal sõlmitakse halduslepingu lisana tulemusleping, milles on rahastamise mahud ja ülesanded konkreetse aasta kohta. 2016. aasta tulemuslepingud on praegu ettevalmistamisel. Uued halduslepingud sõlmitakse aastateks 2016-2018. Ülikoolid peavad keskenduma oma vastutusvaldkondadele ning toetama üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem. Vajalik on õppekavade arendamine, arvestades selgelt määratletud kriteeriume, milleks on teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus. Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele. Iga ülikooliga on lepitud kokku ka konkreetsed eesmärgid. • Tallinna Tehnikaülikool suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis lõpetajate arvu ja arendab välja üliõpilaste monitoorimissüsteemi väljalangevuse ennetamiseks. • Eesti Maaülikool tagab koostöös üliõpilaste ja tööandjatega tulemusliku praktikakorralduse ning kaasab õppetöösse rohkem välisõppejõude. • Eesti Kunstiakadeemia parendab õppejõudude võimekust kasutada üliõpilaste tagasisidet õppetöös ja loob tihedama seose ettevõtlussektoriga. • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia integreerib erialaõppesse enam ettevõtlusõpet, arendab õppejõudude atesteerimissüsteemi ja koostöös rahvusvaheliste partneritega õppe kvaliteeti. • Tallinna Ülikool toetab ettevõtlikkust, luues interdistsiplinaarsete projektide tegemise võimalusi, arendab praktikasüsteemi ja suurendab akadeemilise nõustamise võimalusi. • Tartu Ülikool arendab õppejõudude atesteerimissüsteemi ja juhib kõrgkoolide koostööd ettevõtlusõppe arendamisel ning nagu TTÜ, suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis lõpetajate arvu. Vastutusvaldkonnad jäävad kõigil ülikoolidel samaks võrreldes eelmise lepinguperioodiga 2013-2015. Oluline on keskenduda jätkuvalt oma tugevuste arendamisele. Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täpsustuvad julgeolekuriskiga seotud ülesandeid täitvate inimeste taustakontrolli reeglid

Justiitsministeerium esitas arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatseb täpsustada riigi julgeolekuriskiga ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise korda. Taustakontroll võimaldab ennetada ja varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski ja muudab sellistele ametikohtadele kandideerivatele või neil töötavatele inimestele selgemaks, milliseid andmeid nende kohta koguda saab. „Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, ei ole reeglid selle tegemiseks justiitsministeeriumi hinnangul kehtivas õiguses piisavalt selgelt määratletud. Hetkel sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, mida peab tööandja vajalikuks koguda. Puuduvad selged ja ühtsed alused ametikohale kandideerivate isikute usaldusväärsuse hindamise kohta ning menetluskord selleks vajalike andmete töötlemiseks. Uus tervilik seadus paneb paika piirid, milliseid andmeid koguda saab,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Samuti ei võimalda praegune kord inimesel täpselt aru saada, milliste andmete kogumiseks ta nõusoleku annab. Uus seadus muudab selle olukorra nii inimese enda kui andmeid koguva asutuse jaoks oluliselt selgemaks. Teisest küljest annab see riigile ka võimaluse hinnata ametnike ja töötajate usaldusväärsust ning juba varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski,“ rääkis justiitsminister. Eelkõige tehtakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega. Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja, kaitseliidu liige jt. Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega. Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Täpsustuvad julgeolekuriskiga seotud ülesandeid täitvate inimeste taustakontrolli reeglid

Justiitsministeerium esitas arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatseb täpsustada riigi julgeolekuriskiga ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise korda. Taustakontroll võimaldab ennetada ja varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski ja muudab sellistele ametikohtadele kandideerivatele või neil töötavatele inimestele selgemaks, milliseid andmeid nende kohta koguda saab. „Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, ei ole reeglid selle tegemiseks justiitsministeeriumi hinnangul kehtivas õiguses piisavalt selgelt määratletud. Hetkel sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, mida peab tööandja vajalikuks koguda. Puuduvad selged ja ühtsed alused ametikohale kandideerivate isikute usaldusväärsuse hindamise kohta ning menetluskord selleks vajalike andmete töötlemiseks. Uus tervilik seadus paneb paika piirid, milliseid andmeid koguda saab,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Samuti ei võimalda praegune kord inimesel täpselt aru saada, milliste andmete kogumiseks ta nõusoleku annab. Uus seadus muudab selle olukorra nii inimese enda kui andmeid koguva asutuse jaoks oluliselt selgemaks. Teisest küljest annab see riigile ka võimaluse hinnata ametnike ja töötajate usaldusväärsust ning juba varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski,“ rääkis justiitsminister. Eelkõige tehtakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega. Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja, kaitseliidu liige jt. Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega. Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Avavangla vang ei naasnud vanglasse

Alates 5. jaanuarist hoiab karistuse kandmisest kõrvale Tallinna Vangla Maardu avavangla kinnipeetav Oleg Smirnov, kes ei tulnud tagasi arsti juurest. Oleg Smirnov on 46aastane, keskmise kehaehitusega, umbes 174 cm pikk. Ta on pikliku näo ja pruunide silmadega, külgedelt pöetud juustega ning tal on kuklal punupats. Tema paremal põsel ülalt alla jookseb arm ning ta mõlemad käed, rind ja selg on kaetud tätoveeringutega. Isik kandis siniseid teksapükse ja musta värvi jalanõusid, seljas pruunikat värvi õhukest jopet ning halli kõrge kaelusega sviitrit. Isik on karistatud varavastase kuriteo ja narkokuritegude eest 5aastase vanglakaristusega, mida ta asus kandma 2013. aastal.  Avavangla vang peab seaduse järgi ööbima vanglas, kuid käib järelevalveta tööl, koolis ja arsti juures. Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumist. Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palume teavitada viivitamatult politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 58 543 629. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi