Avavangla vang ei naasnud vanglasse

Alates 5. jaanuarist hoiab karistuse kandmisest kõrvale Tallinna Vangla Maardu avavangla kinnipeetav Oleg Smirnov, kes ei tulnud tagasi arsti juurest. Oleg Smirnov on 46aastane, keskmise kehaehitusega, umbes 174 cm pikk. Ta on pikliku näo ja pruunide silmadega, külgedelt pöetud juustega ning tal on kuklal punupats. Tema paremal põsel ülalt alla jookseb arm ning ta mõlemad käed, rind ja selg on kaetud tätoveeringutega. Isik kandis siniseid teksapükse ja musta värvi jalanõusid, seljas pruunikat värvi õhukest jopet ning halli kõrge kaelusega sviitrit. Isik on karistatud varavastase kuriteo ja narkokuritegude eest 5aastase vanglakaristusega, mida ta asus kandma 2013. aastal.  Avavangla vang peab seaduse järgi ööbima vanglas, kuid käib järelevalveta tööl, koolis ja arsti juures. Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumist. Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palume teavitada viivitamatult politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 58 543 629. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Vanglateenistuse ametnikud võtsid kinni ühe Tallinna Vangla põgeniku

Täna kella 00.30 paiku võtsid Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud koostöös Viru Vangla ametnikega Ida-Virumaal kinni vanglast põgenenud Eduard Mihhailovi. Vahistatud Eduard Mihhailov põgenes koos Aleksandr Suhotskiga Tallinna vanglast 10. oktoobril. Vanglateenistus ja politsei otsivad jätkuvalt Aleksandr Suhotskit, kelle kohus vahistas seoses narkokuriteo kahtlusega. Ta on 36-aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk ja hallide silmadega. Suhotskil on järgmised tätoveeringud: vasaku käe välisküljel suur kilbi kujutis koos kinnitusrihmadega, parema jala sääremarjal maski kujutis ning parema jala sääre siseküljel näoga kanepilehe kujutis. Kõhul paremal küljel on tal umbes 5 cm pikkune arm. Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutakse viivitamatult teatada politseile lühinumbril 112 või vanglateenistusele numbril 58 543 629.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Vanglateenistuse ametnikud võtsid kinni ühe Tallinna Vangla põgeniku

Täna kella 00.30 paiku võtsid Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud koostöös Viru Vangla ametnikega Ida-Virumaal kinni vanglast põgenenud Eduard Mihhailovi. Vahistatud Eduard Mihhailov põgenes koos Aleksandr Suhotskiga Tallinna vanglast 10. oktoobril. Vanglateenistus ja politsei otsivad jätkuvalt Aleksandr Suhotskit, kelle kohus vahistas seoses narkokuriteo kahtlusega. Ta on 36-aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk ja hallide silmadega. Suhotskil on järgmised tätoveeringud: vasaku käe välisküljel suur kilbi kujutis koos kinnitusrihmadega, parema jala sääremarjal maski kujutis ning parema jala sääre siseküljel näoga kanepilehe kujutis. Kõhul paremal küljel on tal umbes 5 cm pikkune arm. Kõigil, kes teavad tema asukohta, palutakse viivitamatult teatada politseile lühinumbril 112 või vanglateenistusele numbril 58 543 629.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib tasuta õigusabi pakkujaid

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi, millega otsitakse aastaks ajaks tasuta õigusnõu pakkujaid ja õigusnõustamise veebilehe Jurist Aitab haldajaid. „Tasuta õigusabi pakkumise peamine eesmärk on tagada vähekindlustatud isikutele juurdepääs kvaliteetsele õigusabile. Samuti on eesmärgiks tõsta elanikkonna üldist õigusteadlikkust. Nii nagu on vajadusel tagatud ligipääs arstiabile, peab ka õigusabi olema kättesaadav. Ministeerium plaanib kogu õigusabi süsteemi reformimisega alustada järgmisel aastal, kuid on oluline, et inimesed saaksid jätkuvalt tasuta õigusnõu ka praegu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkursiga otsitakse õigusabi pakkujaid, kes osutaksid teenust kolmes valdkonnas: erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud isikute õigusküsimused (toetussumma kokku kuni 35 000 eurot); laste ja lastega perede õigusküsimused (8000 eurot); üldine õigusabi osutamine ja õigusteenuse kättesaadavuse parandamine (109 000 eurot). „Üldise õigusabi alla käib ka nii eesti- kui venekeelse veebilehe Jurist Aitab haldamine ning seal inimeste küsimustele vastamine kui ka silmast silma nõu andmine vähekindlustatud inimestele,“ selgitas justiitsminister. Osalema oodatakse mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on keskendunud õigusnõustamisele ja suudavad tagada kvaliteetse teenuse. Konkursitaotlusele tuleb lisada üksikasjalik projekt toetuse kasutamise kohta. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel (285.03 KB). Konkursi võitnud mittetulundusühingute ja sihtasutustega sõlmitavate eraldise kasutamise lepingute üldtingimustega justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlus tuleb esitada meiliaadressile info@just.ee või postiaadressile Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn hiljemalt 11. jaanuaril 2016 kell 10.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib tasuta õigusabi pakkujaid

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi, millega otsitakse aastaks ajaks tasuta õigusnõu pakkujaid ja õigusnõustamise veebilehe Jurist Aitab haldajaid. „Tasuta õigusabi pakkumise peamine eesmärk on tagada vähekindlustatud isikutele juurdepääs kvaliteetsele õigusabile. Samuti on eesmärgiks tõsta elanikkonna üldist õigusteadlikkust. Nii nagu on vajadusel tagatud ligipääs arstiabile, peab ka õigusabi olema kättesaadav. Ministeerium plaanib kogu õigusabi süsteemi reformimisega alustada järgmisel aastal, kuid on oluline, et inimesed saaksid jätkuvalt tasuta õigusnõu ka praegu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konkursiga otsitakse õigusabi pakkujaid, kes osutaksid teenust kolmes valdkonnas: erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud isikute õigusküsimused (toetussumma kokku kuni 35 000 eurot); laste ja lastega perede õigusküsimused (8000 eurot); üldine õigusabi osutamine ja õigusteenuse kättesaadavuse parandamine (109 000 eurot). „Üldise õigusabi alla käib ka nii eesti- kui venekeelse veebilehe Jurist Aitab haldamine ning seal inimeste küsimustele vastamine kui ka silmast silma nõu andmine vähekindlustatud inimestele,“ selgitas justiitsminister. Osalema oodatakse mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on keskendunud õigusnõustamisele ja suudavad tagada kvaliteetse teenuse. Konkursitaotlusele tuleb lisada üksikasjalik projekt toetuse kasutamise kohta. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel (285.03 KB). Konkursi võitnud mittetulundusühingute ja sihtasutustega sõlmitavate eraldise kasutamise lepingute üldtingimustega justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlus tuleb esitada meiliaadressile info@just.ee või postiaadressile Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn hiljemalt 11. jaanuaril 2016 kell 10.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Aasta lõpul nimetatakse ametisse kolm esimese astme kohtu esimeest

2015. aastal lõppevad ametiajad Pärnu maakohtu ning Harju maakohtu esimeestel. Alates 1. veebruarist lõppeb ametiaeg ka Tartu halduskohtu esimehel, kuna ta liigub kohtunikuks teise kohtuastmesse. Täna andis kohtute haldamise nõukoda nõusoleku justiitsministri ettepanekule nimetada kohtunik Meelis Eerik Harju maakohtu esimeheks. Meelis Eeriku kanditatuuri toetas ka Harju maakohtu üldkogu. Tema ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Pärnu Maakohtu esimeheks nimetas justiitsminister uueks ametiajaks ka eelnevalt esimehe ametit pidanud kohtuniku Rubo Kikerpilli, kelle kanditatuuri toetas nii Pärnu maakohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Rubo Kikerpilli uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Tartu Halduskohtu uueks esimeheks nimetas justiitsminister kohtunik Kadri Palmi, kelle kanditatuuri toetas nii Tartu halduskohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Kadri Palmi uus ametiaeg algab 1. veebruaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. "On oluline, et kohtuid juhiksid tugevad ja selge nägemusega kohtunikud ja kõigi kolme uue esimehe puhul võib väita, et nende nimetamine kohtute esimeesteks on igati õigustatud," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiva kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed sama kohtu kohtunike hulgast viieks aastaks. Esimees valitakse sisemise konkurssi korras. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt. Selleks, et kõik kolm konkurssi oleksid selged ning edukad, aitas justiitsministril otsust teha konkurssikomisjon. Komisjon tegeles kandidaatide hindamisega. Konkursikomisjoni kuulusid kolm riigikohtu esimehe määratud kohtunikku ning kolm justiitsministri määratud ministeeriumi ametnikku.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Aasta lõpul nimetatakse ametisse kolm esimese astme kohtu esimeest

2015. aastal lõppevad ametiajad Pärnu maakohtu ning Harju maakohtu esimeestel. Alates 1. veebruarist lõppeb ametiaeg ka Tartu halduskohtu esimehel, kuna ta liigub kohtunikuks teise kohtuastmesse. Täna andis kohtute haldamise nõukoda nõusoleku justiitsministri ettepanekule nimetada kohtunik Meelis Eerik Harju maakohtu esimeheks. Meelis Eeriku kanditatuuri toetas ka Harju maakohtu üldkogu. Tema ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Pärnu Maakohtu esimeheks nimetas justiitsminister uueks ametiajaks ka eelnevalt esimehe ametit pidanud kohtuniku Rubo Kikerpilli, kelle kanditatuuri toetas nii Pärnu maakohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Rubo Kikerpilli uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. Tartu Halduskohtu uueks esimeheks nimetas justiitsminister kohtunik Kadri Palmi, kelle kanditatuuri toetas nii Tartu halduskohtu üldkogu, konkursikomisjon kui ka 11. detsembril kogunenud kohtute haldamise nõukoda. Kadri Palmi uus ametiaeg algab 1. veebruaril 2016. aastal ning kestab 5 aastat. "On oluline, et kohtuid juhiksid tugevad ja selge nägemusega kohtunikud ja kõigi kolme uue esimehe puhul võib väita, et nende nimetamine kohtute esimeesteks on igati õigustatud," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Hetkel kehtiva kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed sama kohtu kohtunike hulgast viieks aastaks. Esimees valitakse sisemise konkurssi korras. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt. Selleks, et kõik kolm konkurssi oleksid selged ning edukad, aitas justiitsministril otsust teha konkurssikomisjon. Komisjon tegeles kandidaatide hindamisega. Konkursikomisjoni kuulusid kolm riigikohtu esimehe määratud kohtunikku ning kolm justiitsministri määratud ministeeriumi ametnikku.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õpetajate miinimumpalga kasv suurendab ka õpetajate keskmist töötasu

Haridus- ja Teadusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille kohaselt suureneb õpetajate miinimumpalk algava aasta 1. jaanuarist 900lt eurolt 958 euroni, mis omakorda aitab kasvatada õpetajate keskmist töötasu vähemalt 6,4% ehk 1149 euroni. Selle aasta esimese üheksa kuu seisuga on munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk 1094 eurot, mis ületab Eesti kolmanda kvartali keskmist palka 5% võrra. Õpetajate miinimumpalk on käesoleval aastal 900 eurot. Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et eesmärk on tõsta 2019. aastaks munitsipaal-, era- ja riigikoolide õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest. Ministri sõnul kinnitavad palgatõusu tähtsust ka äsja Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatused, mis suunavad haridustoetuse ca 2,7 miljoni euro suuruse investeeringukomponendi õpetajate töötasu kasvu. „Haridustoetuses suurendame õpetajate palgaraha osakaalu. Riiklikud investeeringud samal ajal oluliselt kasvavad, ent need on koostöös omavalitsustega suunatud koolivõrgu korrastamisele,“ rõhutas minister Ligi. Haridus- ja Teadusministeerium saatis määruse eelnõu Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule ning Eesti Koolijuhtide Ühendusele. Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust. Haridustoetus sisaldab praegu toetust õpetajate, õppealajuhatajate ja koolijuhtide palkadeks ning täienduskoolituseks, investeeringuteks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks. Viimastel aastatel on haridustoetuse investeeringukomponent olnud ca 2,7 miljonit eurot aastas. Aastatel 2015–2020 on kavandatud kaasajastada jätkusuutlike üldhariduskoolide taristut ca 241 miljoni euro eest, s.o kuue aasta lõikes keskmiselt enam kui 40 miljoni euro eest aastas. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi