Eesti hakkab Ukrainat abistama avalike teenuste e-lahendustes

Kiievis kohtumisel Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenkoga leppisid Ukraina ja Eesti justiitsministrid kokku, et Eesti hakkab abistama Ukrainat e-lahendustega korruptsioonivaba ja kiire asjaajamise huvides. Lisaks on Eesti valmis abistama Ukrainat kohtusüsteemi reformimisel. „Just korruptsioonivastane võitlus ja õigusemoistmise reform on siseriiklikult kesksed väljakutsed Ukrainale,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenko väljendas Eesti valitsusele Ukraina valitsuse tänu otsuse eest anda välja Eesti kodanik, keda kahtlustatakse Luganskis terrorikuritegude toimepanemises. Petrenko sõnul on tegemist rahvusvahelise pretsedendiga, millega õiguslikult antakse hinnang Luganski Vabariigile kui terroristlikule organisatsioonile. Reinsalu asetas ka pärja Holodomori memoriaali jalamile. Holodomor oli genotsiidikuritegu, milles hukkusid kommunistliku režiimi poolt tahtlikult korraldatud näljahädades miljonid ukrainlased.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Eesti hakkab Ukrainat abistama avalike teenuste e-lahendustes

Kiievis kohtumisel Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenkoga leppisid Ukraina ja Eesti justiitsministrid kokku, et Eesti hakkab abistama Ukrainat e-lahendustega korruptsioonivaba ja kiire asjaajamise huvides. Lisaks on Eesti valmis abistama Ukrainat kohtusüsteemi reformimisel. „Just korruptsioonivastane võitlus ja õigusemoistmise reform on siseriiklikult kesksed väljakutsed Ukrainale,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenko väljendas Eesti valitsusele Ukraina valitsuse tänu otsuse eest anda välja Eesti kodanik, keda kahtlustatakse Luganskis terrorikuritegude toimepanemises. Petrenko sõnul on tegemist rahvusvahelise pretsedendiga, millega õiguslikult antakse hinnang Luganski Vabariigile kui terroristlikule organisatsioonile. Reinsalu asetas ka pärja Holodomori memoriaali jalamile. Holodomor oli genotsiidikuritegu, milles hukkusid kommunistliku režiimi poolt tahtlikult korraldatud näljahädades miljonid ukrainlased.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister külastab Ukrainat

Justiitsminister Urmas Reinsalu viibib täna ja homme visiidil Ukrainas, kus kohtub Ukraina justiitsministri Pavlo Petrenkoga, et arutada kahepoolset koostööd. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vaja Ukraina toetamiseks aidata neid nii korruptsioonivastases võitluses kui õigussüsteemi arendamisel. „Ukraina vajab sõprade toetust uue kriitilise Venemaa surve all,“ ütles Reinsalu. Kohtumisel Ukraina kolleegiga keskendutakse sellele, mida Eesti saab Ukraina kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse ja e-lahenduste vallas nende abistamiseks teha.  Kohtumisel arutatakse ka kahepoolset justiitskoostööd. Eile otsustas Eesti valitsus anda Ukraina võimudele välja Ukrainas toime pandud terrorikuritegudes kahtlustatava Eesti kodaniku. Reinsalu sõnul on see pretsedent, millega teine riik ühemotteliselt hindab nn Luganski Vabariigi tegevust kui terroristliku ühenduse tegevust. Justiitsminister külastab ka Ukraina kõrgeimat majanduskohut ning asetab pärja Holodomori memoriaalile. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister külastab Ukrainat

Justiitsminister Urmas Reinsalu viibib täna ja homme visiidil Ukrainas, kus kohtub Ukraina justiitsministri Pavlo Petrenkoga, et arutada kahepoolset koostööd. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vaja Ukraina toetamiseks aidata neid nii korruptsioonivastases võitluses kui õigussüsteemi arendamisel. „Ukraina vajab sõprade toetust uue kriitilise Venemaa surve all,“ ütles Reinsalu. Kohtumisel Ukraina kolleegiga keskendutakse sellele, mida Eesti saab Ukraina kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse ja e-lahenduste vallas nende abistamiseks teha.  Kohtumisel arutatakse ka kahepoolset justiitskoostööd. Eile otsustas Eesti valitsus anda Ukraina võimudele välja Ukrainas toime pandud terrorikuritegudes kahtlustatava Eesti kodaniku. Reinsalu sõnul on see pretsedent, millega teine riik ühemotteliselt hindab nn Luganski Vabariigi tegevust kui terroristliku ühenduse tegevust. Justiitsminister külastab ka Ukraina kõrgeimat majanduskohut ning asetab pärja Holodomori memoriaalile. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Lootuse Küla hakkab toetama vanglast vabanenuid

Justiitsministeerium sõlmis lepingu MTÜga Lootuse Küla, mis hakkab pakkuma majutus- ja nõustamisteenust vanglast vabanenud inimestele sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks. Toetuse suuruseks on 168 675 eurot. Teenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul ning vähendada nende retsidiivsust. Lisaks elu- ja töökoha pakkumisele on teenuse osaks tugiisikuteenus ning rehabiliteerimist soodustavad tegevused, nagu võla-, sotsiaal- ja  psühholoogiline nõustamine. „Uute kuritegude toimepanemine vanglast vabanenud inimeste poolt on ühiskonna jaoks suur probleem ning sellele lahenduste leidmine justiitsministeeriumi jaoks prioriteet. Tugiteenus, mille oleme välja töötanud, on uute kuritegude ärahoidmisel kindlasti oluliseks abiks. Kui kevadel käivitus üle Eesti tugiisikuteenus, siis nüüd alustame järkjärgult majutus- ja nõustamisteenusega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Tugiisikuteenust pakuvad vanglast vabanenutele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tugiisiku töö algab enne kinnipeetava vanglast vabanemist, mille eesmärk on luua usalduslik ja toetav suhe kahe isiku vahel, mis jätkub vabaduses. Sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks annab tugiisik vanglast vabanenule nõu oluliste küsimuste lahendamisel, suunab õigetesse ametiasutustesse, aitab töö leidmisel jms. Kui vanglast vabanenul puudub ka elukoht, suunatakse ta majutus- ja nõustamisteenusele.    „Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenut inimesel püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Lootuse küla puhul hindame eriti tööharjutuse osatähtsust nende programmis ning teiselt poolt teeb nende teenuse eriliseks see, et keskendutakse sõltlastele, kelle puhul retsidiivsusnäitajad on kõige kõrgemad,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Täna käis justiitsminister Lootuse külas kohapeal, et teenusega tutvuda. „Lootuse Küla mehed ja naised teevad fantastilist tööd, mille tulemusena 70% programmi läbinud inimestest vabaneb sõltuvusest ja pöördub tagasi õiguskuulekale teele. See on meie kõigi turvalisuse huvides,“ rõhutas Reinsalu. Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse Lootuse küla programmis osalemiseks. Lootuse Küla peab pakkuma majutust ja nõustamist vanglast vabanenutele ajavahemikus 14.12.2015 kuni 28.02.2019.  Lootuse Külas saab korraga olla kuni 32 inimest, kelledest justiitsministeerium finantseerib 14 inimest 6 kuu ulatuses. Ülejäänud teenuse kestvuse aja, s.o neli kuud, finantseerib Lootuse Küla. Sarnaselt Lootuse Külaga sõlmis justiitsministeerium oktoobris sel aastal lepingu 10 kohale MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga, kes pakub ajavahemikus 04.10.2015 – 28.02.2019 majutus- ja nõustamisteenust Pärnumaal. Lisaks otsib justiitsministeerium teenuse pakkujaid Tartumaa ja Ida-Virumaa piirkondadesse. Teenuste osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Lootuse Küla hakkab toetama vanglast vabanenuid

Justiitsministeerium sõlmis lepingu MTÜga Lootuse Küla, mis hakkab pakkuma majutus- ja nõustamisteenust vanglast vabanenud inimestele sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks. Toetuse suuruseks on 168 675 eurot. Teenuse eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul ning vähendada nende retsidiivsust. Lisaks elu- ja töökoha pakkumisele on teenuse osaks tugiisikuteenus ning rehabiliteerimist soodustavad tegevused, nagu võla-, sotsiaal- ja  psühholoogiline nõustamine. „Uute kuritegude toimepanemine vanglast vabanenud inimeste poolt on ühiskonna jaoks suur probleem ning sellele lahenduste leidmine justiitsministeeriumi jaoks prioriteet. Tugiteenus, mille oleme välja töötanud, on uute kuritegude ärahoidmisel kindlasti oluliseks abiks. Kui kevadel käivitus üle Eesti tugiisikuteenus, siis nüüd alustame järkjärgult majutus- ja nõustamisteenusega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Tugiisikuteenust pakuvad vanglast vabanenutele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Tugiisiku töö algab enne kinnipeetava vanglast vabanemist, mille eesmärk on luua usalduslik ja toetav suhe kahe isiku vahel, mis jätkub vabaduses. Sujuvamaks tavaeluga kohanemiseks annab tugiisik vanglast vabanenule nõu oluliste küsimuste lahendamisel, suunab õigetesse ametiasutustesse, aitab töö leidmisel jms. Kui vanglast vabanenul puudub ka elukoht, suunatakse ta majutus- ja nõustamisteenusele.    „Vajadus sellise teenuse järele tuleneb ühelt poolt sellest, et elukoha puudumine on peamisi põhjuseid, mis takistab vanglast vabanenut inimesel püsivat tööd leidmast ning seetõttu on see ka otseseks riskiteguriks uute kuritegude osas. Lootuse küla puhul hindame eriti tööharjutuse osatähtsust nende programmis ning teiselt poolt teeb nende teenuse eriliseks see, et keskendutakse sõltlastele, kelle puhul retsidiivsusnäitajad on kõige kõrgemad,“ rääkis justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov. Täna käis justiitsminister Lootuse külas kohapeal, et teenusega tutvuda. „Lootuse Küla mehed ja naised teevad fantastilist tööd, mille tulemusena 70% programmi läbinud inimestest vabaneb sõltuvusest ja pöördub tagasi õiguskuulekale teele. See on meie kõigi turvalisuse huvides,“ rõhutas Reinsalu. Teenuse sihtgruppi kuuluvad nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Kui tähtaegselt vabanenute puhul on teenus vabatahtlik, siis kohtu tingimustel vabanenud võtavad endale kohustuse Lootuse küla programmis osalemiseks. Lootuse Küla peab pakkuma majutust ja nõustamist vanglast vabanenutele ajavahemikus 14.12.2015 kuni 28.02.2019.  Lootuse Külas saab korraga olla kuni 32 inimest, kelledest justiitsministeerium finantseerib 14 inimest 6 kuu ulatuses. Ülejäänud teenuse kestvuse aja, s.o neli kuud, finantseerib Lootuse Küla. Sarnaselt Lootuse Külaga sõlmis justiitsministeerium oktoobris sel aastal lepingu 10 kohale MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevikuga, kes pakub ajavahemikus 04.10.2015 – 28.02.2019 majutus- ja nõustamisteenust Pärnumaal. Lisaks otsib justiitsministeerium teenuse pakkujaid Tartumaa ja Ida-Virumaa piirkondadesse. Teenuste osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele". Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusloome mahu vähendamise kava on jõudsalt tööle hakanud

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis õigusloome nõukoja tänasel kohtumisel ülevaate sellest, kuidas õigusloome mahu vähendamise kava on hakatud ellu viima ning räägiti ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Õigusloome mahu vähendamise kava seab eesmärgiks, et seadusi loodaks üksnes siis, kui teisiti ei saa. Arutelu õigusloome vajalikkuse üle peab algama seaduse väljatöötamiskavatsusest. Kavaga soovime panna piiri vohavale seadusandlusele ja selle elluviimine on jõudsalt alanud. Positiivsena väärib äramärkimist esitatud väljatöötamiskavatsuste arvu kasv eelmise aasta 21-lt selle aasta 28-le. Ja see aasta ei ole veel läbi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kava töölehakkamine väljendub ka selles, et justiitsministeerium pöörab väljatöötamiskavatsuse ja eelnõude kooskõlastamisel senisest rohkem ja kindlamalt tähelepanu sellele, kas väljatöötatav seaduseelnõu on vajalik, millised mõjud sellega kaasnevad ja kas halduskoormuse tõstmise kõrval on kaalutud ka selle vähendamist mujal. „Tulemusena on seaduseelnõud, mille puhul on väljatöötamiskavatsus põhjendamatult koostamata, jäänud justiitsministeeriumi kooskõlastuseta. Seoses sellega saab välja tuua olulise muutuse võrreldes eelmise aastaga - võrreldes tervet 2014. aastat selle aasta detsembri alguse seisuga, on eelnõude väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamata jätmine kasvanud üle kahe korra ning seaduseelnõude mittekooskõlastamine üle kolme korra,“ rääkis Reinsalu. Lisaks räägiti nõukojas ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Majanduse areng mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja Eesti praeguse majanduskasvuga, mis jääb alla naabrite omale, ei saa leppida. Seetõttu peame jõuliselt tegutsema, et Eesti ärikeskkonna  konkurentsivõime tõuseks ja inimeste rikkus kasvaks,“ rõhutas õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla. Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parendamiseks on vaja teha muudatusi viies valdkonnas – muuta töösuhted paindlikumaks, luua ajaga kaasaskäiv ja ettevõtjasõbralik maksusüsteem, vähendada ettevõtjate halduskoormust, luua soodne õiguskeskkond ja panna riik ning kohalikud omavalitsused efektiivsemalt tööle. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Õigusloome mahu vähendamise kava on jõudsalt tööle hakanud

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis õigusloome nõukoja tänasel kohtumisel ülevaate sellest, kuidas õigusloome mahu vähendamise kava on hakatud ellu viima ning räägiti ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Õigusloome mahu vähendamise kava seab eesmärgiks, et seadusi loodaks üksnes siis, kui teisiti ei saa. Arutelu õigusloome vajalikkuse üle peab algama seaduse väljatöötamiskavatsusest. Kavaga soovime panna piiri vohavale seadusandlusele ja selle elluviimine on jõudsalt alanud. Positiivsena väärib äramärkimist esitatud väljatöötamiskavatsuste arvu kasv eelmise aasta 21-lt selle aasta 28-le. Ja see aasta ei ole veel läbi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kava töölehakkamine väljendub ka selles, et justiitsministeerium pöörab väljatöötamiskavatsuse ja eelnõude kooskõlastamisel senisest rohkem ja kindlamalt tähelepanu sellele, kas väljatöötatav seaduseelnõu on vajalik, millised mõjud sellega kaasnevad ja kas halduskoormuse tõstmise kõrval on kaalutud ka selle vähendamist mujal. „Tulemusena on seaduseelnõud, mille puhul on väljatöötamiskavatsus põhjendamatult koostamata, jäänud justiitsministeeriumi kooskõlastuseta. Seoses sellega saab välja tuua olulise muutuse võrreldes eelmise aastaga - võrreldes tervet 2014. aastat selle aasta detsembri alguse seisuga, on eelnõude väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamata jätmine kasvanud üle kahe korra ning seaduseelnõude mittekooskõlastamine üle kolme korra,“ rääkis Reinsalu. Lisaks räägiti nõukojas ka ettepanekutest, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Majanduse areng mõjutab oluliselt riigi konkurentsivõimet ja Eesti praeguse majanduskasvuga, mis jääb alla naabrite omale, ei saa leppida. Seetõttu peame jõuliselt tegutsema, et Eesti ärikeskkonna  konkurentsivõime tõuseks ja inimeste rikkus kasvaks,“ rõhutas õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla. Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parendamiseks on vaja teha muudatusi viies valdkonnas – muuta töösuhted paindlikumaks, luua ajaga kaasaskäiv ja ettevõtjasõbralik maksusüsteem, vähendada ettevõtjate halduskoormust, luua soodne õiguskeskkond ja panna riik ning kohalikud omavalitsused efektiivsemalt tööle. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi