Populaarsemad...Allika järgi |
Valminud on alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioon Täna tutvustatakse Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) äsjavalminud alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni. Alusharidus ja lapsehoid võiks kontseptsiooni kohaselt edaspidi olla ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist. Eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad: 1,5-3aastastele lastele luuakse võimalused lapsehoiuks ja 3-7aastastele alushariduse omandamiseks lasteaias – seda võivad omavalitsused korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori teenust. Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal: „Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, üle kolmeaastaste laste puhul pööratakse enam tähelepanu õppe- ja kasvatustööle“. Sõimede ja lapsehoidude vahel erisused kaovad, lapsehoidude nõudeid ei tõsteta, vaid need muutuvad rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Ka lapsehoiud saavad taotleda alushariduse võimaldamise võimalust, selleks peavad nad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Kontseptsiooni kohaselt tekib seega terviklik mudel: lasteaiad saavad võimaluse pakkuda lapsehoidu ja lapsehoiud täiendavate nõuete täitmise järel alusharidust. Viimane on küll pigem erand kui reegel: praegu käib lapsehoidudes ligikaudu 2% 3-7aastastest lastest, valdavalt on selle vanuserühma lapsed siiski lasteaedades. Samuti ühtlustatakse personali kvalifikatsioon: 1,5-3aastaste lastega tegelevad valdavalt lapsehoidjad; alushariduse võimaldamisel 3-7aastastele lastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad lähtudes seaduses ettenähtud täiskasvanute ning laste suhtarvudest. Lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis on takistuseks tervikliku süsteemi loomisel – kontseptsioon näeb ette tulevikus ühtse seaduse kehtestamise lasteaedadele ning lapsehoidudele. Uut alushariduse ja lapsehoiu seadust hakatakse välja töötama 2016. aastal. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Reinsalu: sõda terroriga vajab terrorikuritegude ringi laiendamist Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse täiendada karistusseadustikku, et senisest tõhusamalt tõkestada terroristlikke kuritegusid. „Euroopa pinnal toimub sõda terroriga. Lääneriikide sõjalised operatsioonid toovad kaasa selle võitluse ägenemise. Ka Eestis on juba esimesed isikud saanud süüdistuse terrorismiga seonduvalt. See tähendab, et peame ohtude ennetamiseks tegutsema,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kasvava terroriohuga seoses on kiirelt arenenud ka sellega seonduv rahvusvaheline õigus. Kuigi terrorikuritegu ning seda toetavad tegevused on Eesti õiguses kriminaliseeritud, vajab terrorismi karistusõiguslik regulatsioon ülevaatamist, et anda õiguskaitseasutustele tööriistad võitluses terroristidega. Vajalik on kriminaliseerida eraldi ühemõttelise kuriteona terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine, sellise reisi rahastamine või korraldamine,“ ütles justiitsminister. Samuti tuleb laiendada terrorikuriteo mõistet ning paremaks info vahetuseks erinevate riikide vahel peab määrama ühtse kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Määrata võib ka juba olemasoleva kontaktpunkti. Muudatused tulevad vajadusest viia Eesti õigus kooskõlla 22.10.2015 Riias allkirjastatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga, 24.09.2014 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ning Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyvali soovitustest tulenevate nõuetega. Terrorikuritegude mõiste laiendamist pidasid oluliseks ka EL justiitsministrid oma eelmisel nõukogul. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Reinsalu: sõda terroriga vajab terrorikuritegude ringi laiendamist Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse täiendada karistusseadustikku, et senisest tõhusamalt tõkestada terroristlikke kuritegusid. „Euroopa pinnal toimub sõda terroriga. Lääneriikide sõjalised operatsioonid toovad kaasa selle võitluse ägenemise. Ka Eestis on juba esimesed isikud saanud süüdistuse terrorismiga seonduvalt. See tähendab, et peame ohtude ennetamiseks tegutsema,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kasvava terroriohuga seoses on kiirelt arenenud ka sellega seonduv rahvusvaheline õigus. Kuigi terrorikuritegu ning seda toetavad tegevused on Eesti õiguses kriminaliseeritud, vajab terrorismi karistusõiguslik regulatsioon ülevaatamist, et anda õiguskaitseasutustele tööriistad võitluses terroristidega. Vajalik on kriminaliseerida eraldi ühemõttelise kuriteona terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine, sellise reisi rahastamine või korraldamine,“ ütles justiitsminister. Samuti tuleb laiendada terrorikuriteo mõistet ning paremaks info vahetuseks erinevate riikide vahel peab määrama ühtse kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Määrata võib ka juba olemasoleva kontaktpunkti. Muudatused tulevad vajadusest viia Eesti õigus kooskõlla 22.10.2015 Riias allkirjastatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga, 24.09.2014 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ning Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyvali soovitustest tulenevate nõuetega. Terrorikuritegude mõiste laiendamist pidasid oluliseks ka EL justiitsministrid oma eelmisel nõukogul. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Reinsalu: sideandmete säilitamisel on oluline roll võitluses kuritegevusega Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel. Ministrite arutelu keskendus põhiliselt vajadusele tagada julgeolek ning tõhus võitlus kuritegevuse vastu. Sellega seoses arutasid ministrid põhjalikult õiguskaitseasutuste juurdepääsu võimalusi sideandmetele. Justiitsministrid arutasid, millised on Euroopa Liidu järgmised sammud seoses sellega, et EL Kohus tunnistas 2014. aasta kevadel nn sideandmete säilitamise direktiivi kehtetuks. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et sideandmetel on ülimalt oluline roll kuritegevuse vastases võitluses. „Sideandmed hõlmavad suurt hulka teavet, mida sideoperaator seoses teenuse osutamisega saab. Me ei räägi siin siiski sõnumi sisust, vaid eelkõige erinevate sideseansside toimumise andmetest – IP-aadress, mobiiltelefoni asukoht, valitud numbrid jt. Nende andmete alusel on õiguskaitseasutustel näiteks võimalik tuvastada kuriteoohvrite asukohta, selgitada välja kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud või avastada pedofiili kasutajakonto,“ selgitas Reinsalu. Kuigi EL Kohtu otsus ei toonud automaatselt kaasa liikmesriikide riigisiseste reeglite kehtetust, on olukord Euroopas praegu väga killustatud. „Mitmed EL liikmesriigid ei säilita enam sideandmeid ja see takistab piiriülest koostööd. Kuritegevus aga ei tunne piire ja meie kohustus on tagada, et kurjategijad ei saaks õigusemõistmise eest põgeneda. Seega peab Euroopa Liit selles küsimuses ühtselt tegutsema.“ Eelmisel aastal kehtetuks tunnistatud direktiiv oli vastu võetud pärast 2004. aastal Madriidis ja 2005. aastal Londonis toimunud terrorirünnakuid. Terrorismi- ja mitmete teiste raskete kuritegude korraldajad asuvad sageli erinevates riikides. „Hiljutised rünnakud Pariisis olid uurimise andmetel korraldatud Belgiast. Seega on väga tähtis, et erinevate riikide õiguskaitseasutused saaksid selliste kuritegude ennetamisel ja uurimisel teha tõhusat koostööd ning neile peavad olema kättesaadavad samad vahendid. Kurjategijad ei tohiks pääseda õigusemõistmisest pelgalt selle pärast, et ta kasutas teise riigi SIM-kaarti,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu ootab Eesti, et Euroopa Komisjon esitaks lähiajal õigusakti ettepaneku, mis ühtlustaks liikmesriikide õigust sideandmete valdkonnas ning tagaks erinevate põhiõiguste vahel vajaliku tasakaalu.“ Lisaks arutati nõukogul rändekriisi õiguslikke aspekte ning terrorismivastase võitlusega seotud küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Reinsalu: sideandmete säilitamisel on oluline roll võitluses kuritegevusega Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel. Ministrite arutelu keskendus põhiliselt vajadusele tagada julgeolek ning tõhus võitlus kuritegevuse vastu. Sellega seoses arutasid ministrid põhjalikult õiguskaitseasutuste juurdepääsu võimalusi sideandmetele. Justiitsministrid arutasid, millised on Euroopa Liidu järgmised sammud seoses sellega, et EL Kohus tunnistas 2014. aasta kevadel nn sideandmete säilitamise direktiivi kehtetuks. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et sideandmetel on ülimalt oluline roll kuritegevuse vastases võitluses. „Sideandmed hõlmavad suurt hulka teavet, mida sideoperaator seoses teenuse osutamisega saab. Me ei räägi siin siiski sõnumi sisust, vaid eelkõige erinevate sideseansside toimumise andmetest – IP-aadress, mobiiltelefoni asukoht, valitud numbrid jt. Nende andmete alusel on õiguskaitseasutustel näiteks võimalik tuvastada kuriteoohvrite asukohta, selgitada välja kuritegelikku ühendusse kuuluvad isikud või avastada pedofiili kasutajakonto,“ selgitas Reinsalu. Kuigi EL Kohtu otsus ei toonud automaatselt kaasa liikmesriikide riigisiseste reeglite kehtetust, on olukord Euroopas praegu väga killustatud. „Mitmed EL liikmesriigid ei säilita enam sideandmeid ja see takistab piiriülest koostööd. Kuritegevus aga ei tunne piire ja meie kohustus on tagada, et kurjategijad ei saaks õigusemõistmise eest põgeneda. Seega peab Euroopa Liit selles küsimuses ühtselt tegutsema.“ Eelmisel aastal kehtetuks tunnistatud direktiiv oli vastu võetud pärast 2004. aastal Madriidis ja 2005. aastal Londonis toimunud terrorirünnakuid. Terrorismi- ja mitmete teiste raskete kuritegude korraldajad asuvad sageli erinevates riikides. „Hiljutised rünnakud Pariisis olid uurimise andmetel korraldatud Belgiast. Seega on väga tähtis, et erinevate riikide õiguskaitseasutused saaksid selliste kuritegude ennetamisel ja uurimisel teha tõhusat koostööd ning neile peavad olema kättesaadavad samad vahendid. Kurjategijad ei tohiks pääseda õigusemõistmisest pelgalt selle pärast, et ta kasutas teise riigi SIM-kaarti,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu ootab Eesti, et Euroopa Komisjon esitaks lähiajal õigusakti ettepaneku, mis ühtlustaks liikmesriikide õigust sideandmete valdkonnas ning tagaks erinevate põhiõiguste vahel vajaliku tasakaalu.“ Lisaks arutati nõukogul rändekriisi õiguslikke aspekte ning terrorismivastase võitlusega seotud küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Üliõpilaste eesti keele oskus on viie aasta jooksul samaks jäänud Kõrgkoolide esmakursuslaste seas läbi viidud kordusuuring näitab, et üliõpilaste eesti keele kui emakeele oskuse keskmine tase on viimase viie aasta jooksul samaks jäänud. Samas on heade ja väga heade tulemustega tudengite hulk tõusnud 20lt protsendilt 30ni ja nõrgema sooritusega vastajaid oli seekord 3 protsenti vähem, 40 protsenti. Tartu ülikooli töörühma poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli vaadelda, kuidas kõrgkoolide esmakursuslased on omandanud gümnaasiumi ainekavas sätestatud eesti keele pädevuse. Uuringust selgus, et üliõpilaste õigekeelsusoskuse tase on kõrgem kui funktsionaalse keeleoskuse tase, keskmine punktide arv on vastavalt 63 ja 52. Hea tulemuse saavutasid üliõpilased sõnade käänamise ja pööramise ülesandes. Väga hästi said üliõpilased hakkama ka ametliku e-kirja koostamise ülesandega, mis näitab, et elektroonilise suhtluse reeglid ja etikett on õpingute ja igapäevase praktika käigus omandatud. Õigekeelsusülesandes koguti samas keskmiselt 54 punkti, mis on rahuldav tulemus. Sõnavaraülesannete tulemused näitavad, et igapäevase sõnavaraga saadi hästi hakkama, puudujääke on harvema ja poeetilise sõnavara tundmisega. Uuring Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase Taustainfo • Nii 2010. kui 2015. aasta uuringus kasutati sama kirjalikku testi, millega hinnati kirjakeele valdamise taset ja funktsionaalset keelekasutusoskust. • Uuring viidi läbi ajavahemikus september 2014 kuni august 2015, töörühma juhtis Tartu ülikooli dotsent Kersti Lepajõe. • Testi sooritas 187 üliõpilast – esindatud olid kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, kõige rohkem testitavaid oli Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2016. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile (Munga 18, 50088 Tartu) hiljemalt 14. jaanuaril (postitempli kuupäev) või e-posti aadressil hm@hm.ee. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Justiitsministeeriumi aasta projekt on kiirlaenu kulude piiramine Justiitsministeeriumi aasta projekiks sai 2015. aastal kiirlaenu kulude piiramine, millega pandi piir kiirlaenude krediidikulukuse määrale ja sissenõudmiskulude suurusele. Samuti keelati ära vahekohtute kasutamine tarbijakrediidi lepingutest tulenevates vaidlustes. „Justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli pälvinud nn kiirlaenude pakett on lahenduseks ühele viimaste aastate kõige põletavamale probleemile, milleks on kiirlaenude tõttu tõsistesse makseraskustesse sattunud inimeste hulk. 2015. aasta alguseks oli Eestis ca 37 000 inimest, kes olid kiirlaenude tõttu sattunud maksehäireregistrisse. Samal ajal oli selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevus äärmiselt tulus, mitme suurema kiirlaenuandja puhaskasum ületas eelmisel aastal 2 miljoni euro piiri,“ rääkis justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas. Probleemide lahendamiseks töötas justiitsministeeriumi eraõiguse talitus vabariigi valituse nn kiirlaenu paketiga seoses välja kaks eelnõud, millega keelati tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus ja kehtestati ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale ning kehtestati ülempiirid tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Alates selle aasta 1. juulist ei tohi lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal ületada Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 2015. aasta teisel poolel on see 79,71%. Vastasel juhul on alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgse intressimäärani ning mingeid muid tasusid tarbijalt nõuda ei või. Vahekohtul ei ole pädevust tarbijakrediidilepingust tulenevaid vaidlusi lahendada. Alates 1. oktoobrist saab lepingulise suhte kestel tarbijalt nõuda iga üksiku sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Pärast lepingu lõppu võib sõltuvalt tarbija võlgnevuse suurusest nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid kogusummas 30, 40 või 50 eurot. „Tarbija kui lepingulise suhte nõrgema ja majanduslikult haavatama poole kaitseks olid muudatused väga vajalikud ning arvestades viimaste aastate jooksul tekkinud probleemide ulatust ka kahtlemata olulised,“ rõhutas Aas. Auhinnatud projektidena märgiti ära mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT, mis on suunatud alaealiste korduvkuritegevuse vähendamisele ning ametlike teadaannete uus infosüsteem. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi Järgmised 1056-1064 (kokku 2241) |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |