Justiitsministeeriumi aasta projekt on kiirlaenu kulude piiramine

Justiitsministeeriumi aasta projekiks sai 2015. aastal kiirlaenu kulude piiramine, millega pandi piir kiirlaenude krediidikulukuse määrale ja sissenõudmiskulude suurusele. Samuti keelati ära vahekohtute kasutamine tarbijakrediidi lepingutest tulenevates vaidlustes. „Justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli pälvinud nn kiirlaenude pakett on lahenduseks ühele viimaste aastate kõige põletavamale probleemile, milleks on kiirlaenude tõttu tõsistesse makseraskustesse sattunud inimeste hulk. 2015. aasta alguseks oli Eestis ca 37 000 inimest, kes olid kiirlaenude tõttu sattunud maksehäireregistrisse. Samal ajal oli selles valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevus äärmiselt tulus, mitme suurema kiirlaenuandja puhaskasum ületas eelmisel aastal 2 miljoni euro piiri,“ rääkis justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas. Probleemide lahendamiseks töötas justiitsministeeriumi eraõiguse talitus vabariigi valituse nn kiirlaenu paketiga seoses välja kaks eelnõud, millega keelati tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine eraõiguslikus vahekohtus ja kehtestati ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale ning kehtestati ülempiirid tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Alates selle aasta 1. juulist ei tohi lepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal ületada Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 2015. aasta teisel poolel on see 79,71%. Vastasel juhul on alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgse intressimäärani ning mingeid muid tasusid tarbijalt nõuda ei või. Vahekohtul ei ole pädevust tarbijakrediidilepingust tulenevaid vaidlusi lahendada. Alates 1. oktoobrist saab lepingulise suhte kestel tarbijalt nõuda iga üksiku sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Pärast lepingu lõppu võib sõltuvalt tarbija võlgnevuse suurusest nõuda tarbijalt sissenõudmiskulusid kogusummas 30, 40 või 50 eurot. „Tarbija kui lepingulise suhte nõrgema ja majanduslikult haavatama poole kaitseks olid muudatused väga vajalikud ning arvestades viimaste aastate jooksul tekkinud probleemide ulatust ka kahtlemata olulised,“ rõhutas Aas. Auhinnatud projektidena märgiti ära mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT, mis on suunatud alaealiste korduvkuritegevuse vähendamisele ning ametlike teadaannete uus infosüsteem.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: täitemenetlus peab muutuma tõhusamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis muudab täitemenetluse kiiremaks ja tõhusamaks, et sissenõudjad saaksid võlad täitemenetluses mõistliku aja jooksul sisse nõuda. Justiitsminister tutvustas muudatusi täna ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite seminaril. „Selge on see, et Eesti täitesüsteem vajab põhimõttelisi muutusi, sest praegusel kujul ei toimi see nii hästi, kui võiks. Põhjuseid, miks täitemenetlus praegu efektiivne ei ole, on kaks: suur osa täitemenetluse võlgnikest on varatud ning selle tagajärjena on täitemenetluse kestus pikk,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kooskõlastusringile saadetud eelnõu pakub välja, et kohtutäiturid saavad võimaluse tegutseda osaühingu vormis registreeritud büroo kaudu. See muudatus laieneb ka notaritele kui olemuslikult kõige sarnasema vaba elukutse esindajatele Eestis. Täiendavalt saab notar õiguse büroo avada ka mõnes muus tööpiirkonnas lisaks sellele tööpiirkonnale, kuhu ta nimetatud on. Kohtutäituri ameti pidamise jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse kohtutäituritele võimalus osutada uut ametiteenust – juriidilise fakti tuvastamist. Saavutamaks kiirem ja tulemuslikum täitemenetlus, antakse kohtutäituri abidele võimalus lisaks praegustele toimingutele viia läbi vara müüki kohtutäituri kontrolli all ja muul viisil ning täita lapsega suhtluskorda tagavaid lahendeid. Kohtutäitur saab ka õiguse võlgniku varalist seisu hinnata ja sellest tulenevalt täitemenetlus peatada. Õigus võlgniku varalist seisu hinnata ja täitemenetlus peatada tekib kohtutäituril iga kolmeaastase menetlemisperioodi järel. Regulatsioon võimaldab sissenõudjal taotleda täitemenetluse aktiivset jätkamist, kuid sellisel juhul tekib asja menetlenud kohtutäituril iga kord õigus küsida sissenõudjalt täitemenetluse jätkamise tasu. Eelnõu jõustumisel muutuvad täitemenetlusregistri kanded avalikuks. Eelnõuga ei looda kõigile ligipääsetavat täitemenetlusregistrit, vaid luuakse võimalus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja käest tasulise päringuga saada infot, kas isikul on täitemenetlusvõlgnevusi ning kui suur on täitedokumendist tulenev nõue. „Muudatus on oluline, kuna see loob võimaluse huvitatud isikutele enne lepinguliste suhete loomist veenduda teise poole maksekäitumises,“ selgitas justiitsminister.   Lisaks tehakse eelnõuga veel rida muudatusi, mis käsitlevad täitemenetlusregistri kannete õiguslikku tähendust, täpsustavad kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise küsimusi ning kohtutäiturite asendaja määramise regulatsiooni.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: täitemenetlus peab muutuma tõhusamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis muudab täitemenetluse kiiremaks ja tõhusamaks, et sissenõudjad saaksid võlad täitemenetluses mõistliku aja jooksul sisse nõuda. Justiitsminister tutvustas muudatusi täna ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite seminaril. „Selge on see, et Eesti täitesüsteem vajab põhimõttelisi muutusi, sest praegusel kujul ei toimi see nii hästi, kui võiks. Põhjuseid, miks täitemenetlus praegu efektiivne ei ole, on kaks: suur osa täitemenetluse võlgnikest on varatud ning selle tagajärjena on täitemenetluse kestus pikk,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kooskõlastusringile saadetud eelnõu pakub välja, et kohtutäiturid saavad võimaluse tegutseda osaühingu vormis registreeritud büroo kaudu. See muudatus laieneb ka notaritele kui olemuslikult kõige sarnasema vaba elukutse esindajatele Eestis. Täiendavalt saab notar õiguse büroo avada ka mõnes muus tööpiirkonnas lisaks sellele tööpiirkonnale, kuhu ta nimetatud on. Kohtutäituri ameti pidamise jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse kohtutäituritele võimalus osutada uut ametiteenust – juriidilise fakti tuvastamist. Saavutamaks kiirem ja tulemuslikum täitemenetlus, antakse kohtutäituri abidele võimalus lisaks praegustele toimingutele viia läbi vara müüki kohtutäituri kontrolli all ja muul viisil ning täita lapsega suhtluskorda tagavaid lahendeid. Kohtutäitur saab ka õiguse võlgniku varalist seisu hinnata ja sellest tulenevalt täitemenetlus peatada. Õigus võlgniku varalist seisu hinnata ja täitemenetlus peatada tekib kohtutäituril iga kolmeaastase menetlemisperioodi järel. Regulatsioon võimaldab sissenõudjal taotleda täitemenetluse aktiivset jätkamist, kuid sellisel juhul tekib asja menetlenud kohtutäituril iga kord õigus küsida sissenõudjalt täitemenetluse jätkamise tasu. Eelnõu jõustumisel muutuvad täitemenetlusregistri kanded avalikuks. Eelnõuga ei looda kõigile ligipääsetavat täitemenetlusregistrit, vaid luuakse võimalus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja käest tasulise päringuga saada infot, kas isikul on täitemenetlusvõlgnevusi ning kui suur on täitedokumendist tulenev nõue. „Muudatus on oluline, kuna see loob võimaluse huvitatud isikutele enne lepinguliste suhete loomist veenduda teise poole maksekäitumises,“ selgitas justiitsminister.   Lisaks tehakse eelnõuga veel rida muudatusi, mis käsitlevad täitemenetlusregistri kannete õiguslikku tähendust, täpsustavad kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise küsimusi ning kohtutäiturite asendaja määramise regulatsiooni.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks naiste tervise ja väärikuse kaitse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille põhitähelepanu on suunatud naiste tervise ja väärikuse kaitsele ja millega küsitakse, kas kriminaliseerida sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine, ahistav jälitamine ning kehtestada üldised käitumisnõuded inimväärikuse, inimõiguste ning kohalike sotsiaalsete tavade kaitsmiseks. „Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti eelmisel aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu naiste suguelundite moonutamine, sundabielu, ahistav jälitamine. Kavandatavad muudatused ongi eelkõige seotud konventsiooni ratifisteerimisega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Seejuures on kindlasti tegemist oluliste küsimustega, mis puudutavad naiste väärikust ja inimõigusi laiemalt,“ rõhutas Reinsalu. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud, kuid näiteks ei vasta Eesti praegused seadused konventsioonile selles osas, et karistatav pole sundabielule või naiste ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine. Lisaks soovib justiitsministeerium kriminaliseerida seksuaalteenuse ostmise inimkaubanduse ohvrilt. Seaduse väljatöötamiskavatsus sisaldab ettepanekut luua võimalus kehtestada teatud avalikes kohtades täieliku näokatte piirang, lähtudest avaliku julgeoleku ja ühiselu normidest. „Pärast analüüsi ekspertidega pean vajalikuks läbi viia ka arutelu näokatte piirangu küsimuses ja enne keeruliste praktiliste probleemide esilekerkimist on mõistlik neis küsimustes teatud konsensusele jõuda,“ ütles justiitsminister.  Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida erinevate osapoolte arvamust, kas ja kuidas vajavad need küsimused seadusandlikul tasandil eraldi reguleerimist.    Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks naiste tervise ja väärikuse kaitse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse andmiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille põhitähelepanu on suunatud naiste tervise ja väärikuse kaitsele ja millega küsitakse, kas kriminaliseerida sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine, ahistav jälitamine ning kehtestada üldised käitumisnõuded inimväärikuse, inimõiguste ning kohalike sotsiaalsete tavade kaitsmiseks. „Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti eelmisel aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu naiste suguelundite moonutamine, sundabielu, ahistav jälitamine. Kavandatavad muudatused ongi eelkõige seotud konventsiooni ratifisteerimisega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Seejuures on kindlasti tegemist oluliste küsimustega, mis puudutavad naiste väärikust ja inimõigusi laiemalt,“ rõhutas Reinsalu. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud, kuid näiteks ei vasta Eesti praegused seadused konventsioonile selles osas, et karistatav pole sundabielule või naiste ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine. Lisaks soovib justiitsministeerium kriminaliseerida seksuaalteenuse ostmise inimkaubanduse ohvrilt. Seaduse väljatöötamiskavatsus sisaldab ettepanekut luua võimalus kehtestada teatud avalikes kohtades täieliku näokatte piirang, lähtudest avaliku julgeoleku ja ühiselu normidest. „Pärast analüüsi ekspertidega pean vajalikuks läbi viia ka arutelu näokatte piirangu küsimuses ja enne keeruliste praktiliste probleemide esilekerkimist on mõistlik neis küsimustes teatud konsensusele jõuda,“ ütles justiitsminister.  Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on küsida erinevate osapoolte arvamust, kas ja kuidas vajavad need küsimused seadusandlikul tasandil eraldi reguleerimist.    Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tarbija saab edaspidi eluasemelaenu kohta rohkem teavet

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega on pangad ja teised laenuandjad kohustatud tarbijale kinnisvara tagatisel antavate laenulepingute kohta senisest rohkem teavet andma. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite, mis on hüpoteegiga tagatud. Edaspidi peab pank oma kodulehel tarbijatele üldteabena andma ülevaate eluasemelaenu lepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. „Näiteks sellest, kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale lepingueelse teabe esitamiseks üle EL-i kasutusele võtma uue teabelehe vormi. Standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust 7 päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise põhimõtet. „See tähendab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti,“ rääkis Reinsalu.  Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse. Võlaõigusseadust täiendatakse eraldi nõustamisteenuse võimalusega, mille sisuks on tarbijale konkreetse soovituse andmine temale kõige sobivama elamukinnisvaraga seotud krediidipakkumise kohta. Nõustamisteenuse osutamine on vabatahtlik. Eelnõuga paraneb nende tarbijate õiguslik positsioon, kes on võtnud laenu tarbija jaoks välisriigi vääringus. Tarbijale antakse võimalus arvestada välisriigi vääringus sõlmitud tarbijakrediidileping oma elukohariigi vääringusse teatud tingimustel ümber, et vähendada valuutakursi kõikumise riske tarbija jaoks. Eelnõuga võetakse üle nn hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse EL-is eluasemelaene puudutav regulatsioon.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tarbija saab edaspidi eluasemelaenu kohta rohkem teavet

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega on pangad ja teised laenuandjad kohustatud tarbijale kinnisvara tagatisel antavate laenulepingute kohta senisest rohkem teavet andma. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite, mis on hüpoteegiga tagatud. Edaspidi peab pank oma kodulehel tarbijatele üldteabena andma ülevaate eluasemelaenu lepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. „Näiteks sellest, kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale lepingueelse teabe esitamiseks üle EL-i kasutusele võtma uue teabelehe vormi. Standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust 7 päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise põhimõtet. „See tähendab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti,“ rääkis Reinsalu.  Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse. Võlaõigusseadust täiendatakse eraldi nõustamisteenuse võimalusega, mille sisuks on tarbijale konkreetse soovituse andmine temale kõige sobivama elamukinnisvaraga seotud krediidipakkumise kohta. Nõustamisteenuse osutamine on vabatahtlik. Eelnõuga paraneb nende tarbijate õiguslik positsioon, kes on võtnud laenu tarbija jaoks välisriigi vääringus. Tarbijale antakse võimalus arvestada välisriigi vääringus sõlmitud tarbijakrediidileping oma elukohariigi vääringusse teatud tingimustel ümber, et vähendada valuutakursi kõikumise riske tarbija jaoks. Eelnõuga võetakse üle nn hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse EL-is eluasemelaene puudutav regulatsioon.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Taas selgusid parimad kriminoloogiaalased üliõpilastööd

Justiitsminister andis eile üle auhinnad parimatele kriminoloogialastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord teraapiavõimalusi vanglates, lähisuhte- ning seksuaalvägivalla teemasid. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Brit Tammiste sõnul on üliõpilastööde võistlus igal aastal uudseid ja mitmekesiseid ideid pakkuv ning võimaldab edendada kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. Sel aastal laekus ka rekordarv töid – kokku hinnati 24 tööd väga erinevatelt erialadelt ja mitmetest ülikoolidest. „Veel mitmekesisem oli aga töödes käsitletud teemade ring. Näiteks olid konkursil esitatud tööd keskendunud  alaealiste õigusrikkujate, karistusõiguse, karistuste alternatiivide, vangistus- ning kinnipidamise regulatsiooni, kriminaalmenetluse analüüsi, kognitiivse neuroteaduse ning õigusmõistmise seoste uurimise jt teemadele. Taaskord on üsna mitu tööd pühendunud pere-, lähisuhte ning seksuaalvägivalla temaatikale,“ lisas Tammiste. 1000-eurose preemiaga auhinnati Malle Luige doktoritööd „Music Therapy in Prison. Group Music Therapy Program: Developing Emotional Skills“. 750-eurose preemia said kaks üliõpilastööd: Kaspar Oja magistritöö „Lähisuhtevägivallajuhtumite menetlemise materiaal- ning menetlusõiguslik regulatsioon Eesti õigussüsteemis Istanbuli konventsiooni kontekstis“ ning Monika Vändra magistritöö „Seksuaalvägivalla ohvrite esmase psühholoogilise nõustamise juhendi koostamine“. 500-eurose preemiaga auhinnati Reilika Saksi bakalaureusetööd „Eesti kanepikasvatajate uuring“. Aukirjaga märgiti ära Risto Jaaganti magistritöö „Kultuuri ja ühiskondlike tavade mõju Jaapani kriminaalõigussüsteemile“, Kristo Adossoni magistritöö „Üldine kurjategija kinnipidamisõigus“ Marika Boguni magistritöö „Juriidilise isiku karistamise eesmärgid ja nende realiseerumist tagavad meetmed“. Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Selle aasta peapreemia läks Hamburgi Ülikoolis doktorikraadi omandanule. Teised preemia saanud ja aukirja saanud tööde autorid olid tööd kaitsnud Tartu ülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad. Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi