Valmisid Skandinaavia ja Balti riikide maksejõuetusõiguse uuendamise soovitused

Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik andis täna justiitsministeeriumile üle soovitused maksejõuetusreformi läbiviimiseks. „Eesti majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks vajab maksejõuetust puudutav seadusandlus  uuendamist, et pankrotimenetlus oleks efektiivsem ja kiirem. Kindlasti arvestame enda maksejõuetust puudutavate õiguslike muudatuste tegemisel esitatud soovitustega. Oluline on, et liiguksime Skandinaavia ja Balti riikidega võimalikult ühtsete reeglite suunas,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kokku on erinevaid asjalikke soovitusi 15 peatükis, mis on koostatud Skandinaavia ja Balti maksejõuetusekspertide parimate teadmiste põhjal ja näitavad, millises suunas võiks seadusandlus maksejõuetusõiguse kujundamisel liikuda. Näiteks soovitas võrgustik, kuidas kujundada kontsernide pankrotimenetluse reeglid, mida praegu Eesti õiguskorras pole. Kindlasti väärivad analüüsimist ka teised peatükid, kuid erilist tähelepanu vajab saneerimist ja võlgade vabatahtlikku lühiajalist ümberkujundamist käsitlevad soovitused. Skandinaavia-Balti maksejõuetusõiguse koostöövõrgustik asutati 2010. aastal ja sinna kuuluvad Rootsi, Norra, Taani, Soome, Eesti, Läti ja Leedu maksejõuetuse valdkonna silmapaistvad asjatundjad. Võrgustiku esindajad kogunesid aruteludeks töögrupina kaks korda aastas, et arutada võimalusi maksejõuetusõiguse ühtlustamiseks Skandinaavia ja Balti regioonis. Tänasel kohtumisel osalesid lisaks võrgustiku töögrupi liikmetele Rootsi, Norra, Soome, Läti, Leedu ja Eesti justiitsministeeriumide esindajad, kellele tutvustati ekspertide koostatud soovitusi.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Balti justiitsministrid alustavad ühist tegevust okupatsioonikahjude nõude esitamiseks Venemaale

Täna allkirjastasid Riias Balti riikide justiitsministrid koostöömemorandumi, milles lepivad kokku tegevused Nõukogude Liidu okupatsiooni kahju nõude esitamise teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematuses võimaldab sellist nõuet esitada. Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina. Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega koostöös olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud. Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda. Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu. Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal. NB! Ühisavalduse tekst on eesti ja inglise keeles lisatud manusena.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Balti justiitsministrid alustavad ühist tegevust okupatsioonikahjude nõude esitamiseks Venemaale

Täna allkirjastasid Riias Balti riikide justiitsministrid koostöömemorandumi, milles lepivad kokku tegevused Nõukogude Liidu okupatsiooni kahju nõude esitamise teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematuses võimaldab sellist nõuet esitada. Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina. Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega koostöös olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud. Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda. Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu. Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal. NB! Ühisavalduse tekst on eesti ja inglise keeles lisatud manusena.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Vanglaametnikud võtsid kinni avavanglasse mitte tagasi pöördunud Igor Karpi

Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Igor Karpi, kes ei pöördunud septembris tagasi Maardu avavanglaosakonda. 44-aastane Igor Karp peeti kinni eile õhtul kella 21 paiku Tallinna kesklinnas. Karp ei pöördunud avavanglasse tagasi 18. septembril. Tema osas käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Vanglaametnikud võtsid kinni avavanglasse mitte tagasi pöördunud Igor Karpi

Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Igor Karpi, kes ei pöördunud septembris tagasi Maardu avavanglaosakonda. 44-aastane Igor Karp peeti kinni eile õhtul kella 21 paiku Tallinna kesklinnas. Karp ei pöördunud avavanglasse tagasi 18. septembril. Tema osas käib kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister esitas riigikogule kümme ettepanekut õigusloome vähendamiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogus õiguspoliitika arengusuundadest ülevaadet andes, et õigusloome mahtu peab jõuliselt vähendama ja uue seaduse võib vastu võtta vaid juhul, kui see tõepoolest vajalik on. Selleks esitas ta parlamendile kümme ettepanekut. „Olukord seaduste tootmisel on  väljunud kontrolli alt. Kuskil peab tulema ette piir ja see hetk on Eestis kätte jõudnud ja õigusloome peab rahunema. Seadus on vaid üks võimalik vahend ühiselu probleemidega tegelemiseks ja alati mitte parim viis,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu tegi riigikogule kümme ettepanekut, kuidas õigusloome mahtu vähendada. Esiteks peab igale uuele seadusele eelnema väljatöötamise kavatsus. „Edaspidi jätame justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetavate seaduste puhul väljatöötamise kavatsuseta seadused kooskõlastamata, välja arvatud kriisijuhud. Väljatöötamiskavatsus on tulevikus võimaliku uue seaduse sünni luba,“ rõhutas minister. Teiseks, peaks õigusloome mahu vähendamise küsimuses tegema õigus- ja põhiseaduskomisjoni vedamisel tõsise parlamentaarse kuulamise ning sõnastama parlamendi õiguspoliitilise doktriini valitsusest tuleva õigusloome suhtes. Kolmandaks ei tohi uute seadustega kiirustada ja seaduseelnõu segase mõju korral tuleks nõuda valitsuselt uut mõjuanalüüsi. Justiitsministri hinnangul võiks järgmisel aastal muuta sada seadust vähem. Neljandaks, võiks riigikogu mõne eelnõu menetlusest välja lükata, hinnates selle ülereguleerimiseks. Viiendaks, peame kehtestama põhimõtte, et kui uus haldusregulatsioon tuleb, siis kuskil peab ettevõtjate koormus vähenema. „Seda tuleb eriti nõuda just keskkonna, majandus ja rahandusvaldkonnas,“ lausus Reinsalu. Kuuendaks, tuleks Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel rakendada ultima ratio põhimõtet. „Direktiivide ülevõtmisel tuleb selgelt nõuda, et oleks näha kontuur, kus kulgeb nõue direktiiv üle võtta ja kus tuleb sisse meie oma agarus,“ selgitas justiitsminister. Seitsmendaks kutsus Reinsalu üles jätma seadustest välja tehnilisi protseduure reguleerivaid muudatusi ja riigikogu küsima rohkem õiguskantsleri arvamust selle kohta, kui palju on vaja mingit küsimust minimaalselt seadusega reguleerida. Kaheksandaks tegi minister ettepaneku, et kõik riigikogu komisjonid valiksid välja kolm üle-eelmisel aastal vastu võetud olulisemat seadust ja tegema neile mõjuhinnangu. „Kui selle tulemusel peab mingi seadusemuudatuse tühistama või seda muutma, siis on järelhinnang oma eesmärgi täitnud. Seda ka juhul, kui midagi muuta pole vaja.“ Üheksandaks tahab Reinsalu tutvustada riigikogule valitsuse järgmise aasta õigusloome tööplaani, kui see on kokku pandud, ning küsida riigikogu komisjonide hinnangut sellele. Kümnendaks, peab igal uuel reeglil olema oma mõte – kas suurendada ühiskonna jõukust, anda juurde vabadusi või näiteks vähendada kuritegevust. Justiitsminister esines täna riigikogus iga-aastase ettekandega õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 elluviimise kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister esitas riigikogule kümme ettepanekut õigusloome vähendamiseks

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna riigikogus õiguspoliitika arengusuundadest ülevaadet andes, et õigusloome mahtu peab jõuliselt vähendama ja uue seaduse võib vastu võtta vaid juhul, kui see tõepoolest vajalik on. Selleks esitas ta parlamendile kümme ettepanekut. „Olukord seaduste tootmisel on  väljunud kontrolli alt. Kuskil peab tulema ette piir ja see hetk on Eestis kätte jõudnud ja õigusloome peab rahunema. Seadus on vaid üks võimalik vahend ühiselu probleemidega tegelemiseks ja alati mitte parim viis,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu tegi riigikogule kümme ettepanekut, kuidas õigusloome mahtu vähendada. Esiteks peab igale uuele seadusele eelnema väljatöötamise kavatsus. „Edaspidi jätame justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetavate seaduste puhul väljatöötamise kavatsuseta seadused kooskõlastamata, välja arvatud kriisijuhud. Väljatöötamiskavatsus on tulevikus võimaliku uue seaduse sünni luba,“ rõhutas minister. Teiseks, peaks õigusloome mahu vähendamise küsimuses tegema õigus- ja põhiseaduskomisjoni vedamisel tõsise parlamentaarse kuulamise ning sõnastama parlamendi õiguspoliitilise doktriini valitsusest tuleva õigusloome suhtes. Kolmandaks ei tohi uute seadustega kiirustada ja seaduseelnõu segase mõju korral tuleks nõuda valitsuselt uut mõjuanalüüsi. Justiitsministri hinnangul võiks järgmisel aastal muuta sada seadust vähem. Neljandaks, võiks riigikogu mõne eelnõu menetlusest välja lükata, hinnates selle ülereguleerimiseks. Viiendaks, peame kehtestama põhimõtte, et kui uus haldusregulatsioon tuleb, siis kuskil peab ettevõtjate koormus vähenema. „Seda tuleb eriti nõuda just keskkonna, majandus ja rahandusvaldkonnas,“ lausus Reinsalu. Kuuendaks, tuleks Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel rakendada ultima ratio põhimõtet. „Direktiivide ülevõtmisel tuleb selgelt nõuda, et oleks näha kontuur, kus kulgeb nõue direktiiv üle võtta ja kus tuleb sisse meie oma agarus,“ selgitas justiitsminister. Seitsmendaks kutsus Reinsalu üles jätma seadustest välja tehnilisi protseduure reguleerivaid muudatusi ja riigikogu küsima rohkem õiguskantsleri arvamust selle kohta, kui palju on vaja mingit küsimust minimaalselt seadusega reguleerida. Kaheksandaks tegi minister ettepaneku, et kõik riigikogu komisjonid valiksid välja kolm üle-eelmisel aastal vastu võetud olulisemat seadust ja tegema neile mõjuhinnangu. „Kui selle tulemusel peab mingi seadusemuudatuse tühistama või seda muutma, siis on järelhinnang oma eesmärgi täitnud. Seda ka juhul, kui midagi muuta pole vaja.“ Üheksandaks tahab Reinsalu tutvustada riigikogule valitsuse järgmise aasta õigusloome tööplaani, kui see on kokku pandud, ning küsida riigikogu komisjonide hinnangut sellele. Kümnendaks, peab igal uuel reeglil olema oma mõte – kas suurendada ühiskonna jõukust, anda juurde vabadusi või näiteks vähendada kuritegevust. Justiitsminister esines täna riigikogus iga-aastase ettekandega õiguspoliitika arengusuundade aastani 2018 elluviimise kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister liikluskomisjonile: peame tegutsema joobes juhtimise vähendamisel senisest targemini

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas täna pärastlõunal Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis valitsuse liikluskomisjonile ettepanekuid, mille abil saab vähendada korduvaid joobes juhtimisi. Plaanis on jõuda vastava eelnõu vastuvõtmiseni enne riigikogu suvepuhkust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei hooma enamus meist joobes juhtimise probleemi ulatust Eestis. „Iga päev on Eesti teedel vahemikus tuhat kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud juhti. Elanikkonna uuringust tuleb välja, et peaaegu iga kümnes täisealine juhib vähemalt korra aastas alkoholi tarbinuna autot. Samas politsei tabab päevas 10-30 joobes juhti. Igaüks saab rehkendada, et tuhanded jäävad ikkagi teedele,“ selgitas Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on meil vaja jõuda selleni, et nii juhid ise, nende lähedased, kui ka muud kaassõitjad saaks aru, peaks meeles ja muudaks oma käitumist lähtuvalt teadmisest, et õnnetuse risk kasvab joobes juhi puhul hüppeliselt. Joobes juhtimise kriminaliseerimine ei ole riigi kius inimeste suhtes, vaid see on meie kõigi kaitsmine, ka juhtide kaitsmine nende endi halbade otsuste eest. „Liiklussurm on surm – nii lihtne see ongi. See, kes põhjustab teise inimese surma, peab selle eest ka vastutama,“ ütles justiitsminister. „Alkohol ja sõidukijuhtimine ei käi kokku, kuid alkoholijoobes sõidukijuhtimine ja liiklusurmad on tänane reaalsus. Kui inimene on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei suuda liikluses ilma teisi ohustamata ja kahjustamata hakkama saada, peame leidma just sellise karistus- või mõjutusvahendi, mis retsidiivsust vähendaks. Selleks tuleb aga tagada, et karistussüsteemis oleks olemas käitumise mõjutamisele suunatud tegevused ja programmid,“ lisas ta. „Arvestades Eesti elanike arvu, on meie jaoks iga inimese kaotamine liikluses alkoholi tõttu topeltkaotus. Kui tahame oma rahvast hoida, peame tegutsema joobes juhtimise vähendamisel senisest targemini,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri hinnangul on selge, et ainuüksi karistuste karmistamisest ei piisa. „Senisest oluliselt rohkem tuleb panustada ka ennetustöösse, mistõttu tahame välja arendada ja rakendada joobes juhtidele suunatud mõjutusprogrammi, mis on eelkõige suunatud noortele ja retsidiivsetele roolijoodikutele,“ selgitas minister.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi