Justiitsminister liikluskomisjonile: peame tegutsema joobes juhtimise vähendamisel senisest targemini

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas täna pärastlõunal Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumis valitsuse liikluskomisjonile ettepanekuid, mille abil saab vähendada korduvaid joobes juhtimisi. Plaanis on jõuda vastava eelnõu vastuvõtmiseni enne riigikogu suvepuhkust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei hooma enamus meist joobes juhtimise probleemi ulatust Eestis. „Iga päev on Eesti teedel vahemikus tuhat kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud juhti. Elanikkonna uuringust tuleb välja, et peaaegu iga kümnes täisealine juhib vähemalt korra aastas alkoholi tarbinuna autot. Samas politsei tabab päevas 10-30 joobes juhti. Igaüks saab rehkendada, et tuhanded jäävad ikkagi teedele,“ selgitas Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on meil vaja jõuda selleni, et nii juhid ise, nende lähedased, kui ka muud kaassõitjad saaks aru, peaks meeles ja muudaks oma käitumist lähtuvalt teadmisest, et õnnetuse risk kasvab joobes juhi puhul hüppeliselt. Joobes juhtimise kriminaliseerimine ei ole riigi kius inimeste suhtes, vaid see on meie kõigi kaitsmine, ka juhtide kaitsmine nende endi halbade otsuste eest. „Liiklussurm on surm – nii lihtne see ongi. See, kes põhjustab teise inimese surma, peab selle eest ka vastutama,“ ütles justiitsminister. „Alkohol ja sõidukijuhtimine ei käi kokku, kuid alkoholijoobes sõidukijuhtimine ja liiklusurmad on tänane reaalsus. Kui inimene on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ta ei suuda liikluses ilma teisi ohustamata ja kahjustamata hakkama saada, peame leidma just sellise karistus- või mõjutusvahendi, mis retsidiivsust vähendaks. Selleks tuleb aga tagada, et karistussüsteemis oleks olemas käitumise mõjutamisele suunatud tegevused ja programmid,“ lisas ta. „Arvestades Eesti elanike arvu, on meie jaoks iga inimese kaotamine liikluses alkoholi tõttu topeltkaotus. Kui tahame oma rahvast hoida, peame tegutsema joobes juhtimise vähendamisel senisest targemini,“ rõhutas Reinsalu. Justiitsministri hinnangul on selge, et ainuüksi karistuste karmistamisest ei piisa. „Senisest oluliselt rohkem tuleb panustada ka ennetustöösse, mistõttu tahame välja arendada ja rakendada joobes juhtidele suunatud mõjutusprogrammi, mis on eelkõige suunatud noortele ja retsidiivsetele roolijoodikutele,“ selgitas minister.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium tahab vähendada korduvaid joobes juhtimisi

Justiitsministeerium tutvustas täna ettepanekuid, mille abil saab vähendada korduvaid joobes juhtimisi. Plaanis on karmistada karistusi ning muuta joobes juhile kohustuslikuks läbida vastav mõjutusprogramm. „Viimasel ajal on juhtunud mitmeid tõsiste tagajärgedega liiklusõnnetusi, mille põhjustajaks on olnud joobes juhid. Sellised rängad surma või raskete vigastustega lõppevad õnnetused riivavad oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seetõttu on meie esimene ettepanek on, et kui kriminaalses joobes olev juht põhjustab raske liiklusõnnetuse, mis lõppeb tõsiste kehavigastuste või inimese surmaga, siis tuleb selle eest karistusmäära tõsta,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 2014. aastal mõisteti raske liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi 28 inimest, neist 19 olid joobes. Tingimisi vangistusega karistati 22 isikut. Samuti on plaanis karmistada karistust korduva kriminaalses joobes juhtimise eest ning sätestada korduvatele rikkujatele kohustuslik šokivangistus. „Elu on näidanud, et tingimisi vangistused ja üldkasulik töö toimivad vaid n.ö korralikemate inimeste peal, korduvad roolijoodikud panevad aga neid tegusid toime ikka ja jälle. Seega ei tohi sellise käitumise korral enam kergema karistusega pääseda,“ rääkis Reinsalu. Lisakaristusena tahab justiitsministeerium näha ette kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise  vähemalt 3 kuuks. Samaaegselt võiks ette näha ka võimaluse juhtimisõiguse säilitamiseks tingimusel, et isik paigaldab enda sõidukile alkoluku. Viimane ettepanek puudutab eelkõige neid isikuid, kellele sõiduki juhtimine on eluliselt oluline, näiteks seotud nende sissetulekuga. Uue väärteokoosseisuna soovib justiitsministeerium sätestada ka kaassõitja vastutuse, kui ta on teadlik juhi joobeseisundist. „Samas on selge, et ainuüksi karistuste karmistamisest ei piisa. See tuli välja ka suve alguses avaldatud uuringust. Senisest oluliselt rohkem tuleb panustada ka ennetustöösse, mistõttu pakkusimegi välja, et tuleb välja arendada ja rakendada joobes juhtide mõjutusprogramm, mis on eelkõige suunatud noortele ja retsidiivsetele roolijoodikutele,“ selgitas minister. Ennetava meetmena võiks saata kriminaalses joobes vahele jäänud sõidukijuhtidele kord aastas hoiatav meeldetuletus, et uuesti vahelejäämisel ootab neid šokivangistus. Lisaks on mõte võtta mõjutusvahendina kohtuotsust ootavalt kriminaalses joobes isikult ära autovõtmed või sõiduki registreerimisnumber, et takistada teda enne karistuse jõustumist uuesti joobes rooli istumast. ​ Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium tahab vähendada korduvaid joobes juhtimisi

Justiitsministeerium tutvustas täna ettepanekuid, mille abil saab vähendada korduvaid joobes juhtimisi. Plaanis on karmistada karistusi ning muuta joobes juhile kohustuslikuks läbida vastav mõjutusprogramm. „Viimasel ajal on juhtunud mitmeid tõsiste tagajärgedega liiklusõnnetusi, mille põhjustajaks on olnud joobes juhid. Sellised rängad surma või raskete vigastustega lõppevad õnnetused riivavad oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seetõttu on meie esimene ettepanek on, et kui kriminaalses joobes olev juht põhjustab raske liiklusõnnetuse, mis lõppeb tõsiste kehavigastuste või inimese surmaga, siis tuleb selle eest karistusmäära tõsta,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 2014. aastal mõisteti raske liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi 28 inimest, neist 19 olid joobes. Tingimisi vangistusega karistati 22 isikut. Samuti on plaanis karmistada karistust korduva kriminaalses joobes juhtimise eest ning sätestada korduvatele rikkujatele kohustuslik šokivangistus. „Elu on näidanud, et tingimisi vangistused ja üldkasulik töö toimivad vaid n.ö korralikemate inimeste peal, korduvad roolijoodikud panevad aga neid tegusid toime ikka ja jälle. Seega ei tohi sellise käitumise korral enam kergema karistusega pääseda,“ rääkis Reinsalu. Lisakaristusena tahab justiitsministeerium näha ette kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise  vähemalt 3 kuuks. Samaaegselt võiks ette näha ka võimaluse juhtimisõiguse säilitamiseks tingimusel, et isik paigaldab enda sõidukile alkoluku. Viimane ettepanek puudutab eelkõige neid isikuid, kellele sõiduki juhtimine on eluliselt oluline, näiteks seotud nende sissetulekuga. Uue väärteokoosseisuna soovib justiitsministeerium sätestada ka kaassõitja vastutuse, kui ta on teadlik juhi joobeseisundist. „Samas on selge, et ainuüksi karistuste karmistamisest ei piisa. See tuli välja ka suve alguses avaldatud uuringust. Senisest oluliselt rohkem tuleb panustada ka ennetustöösse, mistõttu pakkusimegi välja, et tuleb välja arendada ja rakendada joobes juhtide mõjutusprogramm, mis on eelkõige suunatud noortele ja retsidiivsetele roolijoodikutele,“ selgitas minister. Ennetava meetmena võiks saata kriminaalses joobes vahele jäänud sõidukijuhtidele kord aastas hoiatav meeldetuletus, et uuesti vahelejäämisel ootab neid šokivangistus. Lisaks on mõte võtta mõjutusvahendina kohtuotsust ootavalt kriminaalses joobes isikult ära autovõtmed või sõiduki registreerimisnumber, et takistada teda enne karistuse jõustumist uuesti joobes rooli istumast. ​ Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Ida-Viru stipendium anti sel aastal kolmele õigusõppe tudengile

Justiitsministeeriumi, advokatuuri ja riigiprokuratuuri välja pandud Ida-Viru stipendium anti sel aastal kolmele õigusteaduse magistrandile, kellest kaks soovivad tulevikus asuda tööle Ida-Virumaale ringkonnaprokuratuuri ning üks soovib end siduda advokaadikutsega. „Hea meel on tõdeda, et noortel on huvi asuda tööle Ida-Virumaale ning lisaks karjäärivõimalustele, mida antud piirkond pakub, mõtlevad ka sellele, mida nad saaksid seal kogukondlikul tasandil ära teha ning millist lisandväärtust piirkonnale pakkuda. Loodan, et need noored suudavad õigusteaduse vastu tekitada huvi ka kohalikes kooliõpilastes, kes pärast õpinguid Tallinnas või Tartus saaksid naasta kodukanti tööle. Kuigi huvi Ida-Virumaal töötamise vastu pole võrreldav Tallinna ja Tartu omaga, siis ka mõne tubli noore lisandumisel sinna on konkurss oma eesmärgi täitnud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Selle aasta konkursi võitjaid iseloomustab selgete sihtide seadmise kõrval see, et lisaks Eestis omandatavale õigusharidusele on noored juba arendanud või soovimas end jätkuvalt arendada ka välisülikoolides. Õppimine võib sellisel juhul võtta küll pikema aja, kuid omandatud teadmised ja kogemused, ka läbilöögivõime, mida sellisel puhul ei tasu alahinnata, andsid hindamiskomisjonile hea tunnetuse tulevaste stipendiaatide tugevustest ning seatud eesmärkidele pühendumisest,“ märkis advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg. Stipendiumikonkursside tulemusel on seni kuuest stipendiaadist Ida-Virumaale tööle asunud kolm noort, vastavalt Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajja, Viru maakohtu Jõhvi kohtumajja ja Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonda. Ülejäänud kolm tegelevad veel õpingutega. Loodetavasti asuvad ka nemad juba lähemas tulevikus antud piirkonda tööle.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Ida-Viru stipendium anti sel aastal kolmele õigusõppe tudengile

Justiitsministeeriumi, advokatuuri ja riigiprokuratuuri välja pandud Ida-Viru stipendium anti sel aastal kolmele õigusteaduse magistrandile, kellest kaks soovivad tulevikus asuda tööle Ida-Virumaale ringkonnaprokuratuuri ning üks soovib end siduda advokaadikutsega. „Hea meel on tõdeda, et noortel on huvi asuda tööle Ida-Virumaale ning lisaks karjäärivõimalustele, mida antud piirkond pakub, mõtlevad ka sellele, mida nad saaksid seal kogukondlikul tasandil ära teha ning millist lisandväärtust piirkonnale pakkuda. Loodan, et need noored suudavad õigusteaduse vastu tekitada huvi ka kohalikes kooliõpilastes, kes pärast õpinguid Tallinnas või Tartus saaksid naasta kodukanti tööle. Kuigi huvi Ida-Virumaal töötamise vastu pole võrreldav Tallinna ja Tartu omaga, siis ka mõne tubli noore lisandumisel sinna on konkurss oma eesmärgi täitnud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Selle aasta konkursi võitjaid iseloomustab selgete sihtide seadmise kõrval see, et lisaks Eestis omandatavale õigusharidusele on noored juba arendanud või soovimas end jätkuvalt arendada ka välisülikoolides. Õppimine võib sellisel juhul võtta küll pikema aja, kuid omandatud teadmised ja kogemused, ka läbilöögivõime, mida sellisel puhul ei tasu alahinnata, andsid hindamiskomisjonile hea tunnetuse tulevaste stipendiaatide tugevustest ning seatud eesmärkidele pühendumisest,“ märkis advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg. Stipendiumikonkursside tulemusel on seni kuuest stipendiaadist Ida-Virumaale tööle asunud kolm noort, vastavalt Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajja, Viru maakohtu Jõhvi kohtumajja ja Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonda. Ülejäänud kolm tegelevad veel õpingutega. Loodetavasti asuvad ka nemad juba lähemas tulevikus antud piirkonda tööle.  Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu allkirjastas lisaprotokolli terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks Eestis

Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas täna Riias Eesti nimel Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolli. „Terrorikuriteod ning neid toime panevad välisvõitlejad on kasvavaks ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ning isikute elule ja tervisele. Lisaprotokolli allkirjastamisega võtame endale eesmärgi tegeleda senisest veelgi efektiivsemalt terrorismivastase võitlusega ning eriti terroristlike välisvõitlejate probleemiga, mille tähtsust on järjepidevalt rõhutanud nii ÜRO, Euroopa Liit kui ka Euroopa Nõukogu. Tänase allakirjutamise tulemusena saab Eesti tööriista, mis on vajalik terroristlike võitlejate tõkestamiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et küsimus ei puuduta ainult islamiradikaale, vaid ka neid terroristlikke võitlejaid, kes on läinud Euroopa riikidest Ukrainasse terrori-organisatsioonidesse võitlema. „Eesti on loonud siin pretsedendi ja vahistanud ühe isiku, kes on osalenud välisvõitlejana terroristlikes tegudes Ukrainas,“ selgitas justiitsminister. „Võitlus terroriga muutub üha kriitilisemaks ja selle võitluse aluseks on põhimõte, et ekstremistlik vaade ei tohi olla tolereeritud, ega aktsepteeritud,“ lisas Reinsalu. Justiitsminister tutvustas konverentsil ka Eesti algatust kommunismikuritegude rahvusvaheliseks uurimiseks. Terrorikuriteole eelnevate ning seda toetavate tegude ühemõtteline kriminaliseerimine võimaldab senisest varasemat sekkumist, mis võib aidata reaalse terrorikuriteo toimepanemist ennetada ja tõkestada. Samuti edendab ühtne nägemus terrorismiga seonduvate kuritegude osas rahvusvahelist kriminaalkoostööd Euroopa Nõukogu liikmesriikide vahel. Lisaprotokoll täiendab 16. mail 2005 vastu võetud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille Eesti Vabariik allkirjastas 7. septembril 2005 ja ratifitseeris 25. veebruaril 2009. Lisaprotokoll paneb sellega ühinenud riikidele kohustuse määratleda kuriteona terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine, terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine ning terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine, korraldamine või muul viisil hõlbustamine. Eestis on need teod valdavalt juba kriminaliseeritud. Lisaks kohustab lisaprotokoll osalisriike määrama terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisivate isikute kohta olemasoleva teabe vahetamiseks kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ning seitse päeva nädalas. 24/7 kontaktpunktide süsteem võimaldab operatiivset infovahetust terroristlike välisvõitlejate kohta ning aitab seeläbi terrorikuritegusid tõkestada.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu allkirjastas lisaprotokolli terrorismi ennetamiseks ja tõkestamiseks Eestis

Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas täna Riias Eesti nimel Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolli. „Terrorikuriteod ning neid toime panevad välisvõitlejad on kasvavaks ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ning isikute elule ja tervisele. Lisaprotokolli allkirjastamisega võtame endale eesmärgi tegeleda senisest veelgi efektiivsemalt terrorismivastase võitlusega ning eriti terroristlike välisvõitlejate probleemiga, mille tähtsust on järjepidevalt rõhutanud nii ÜRO, Euroopa Liit kui ka Euroopa Nõukogu. Tänase allakirjutamise tulemusena saab Eesti tööriista, mis on vajalik terroristlike võitlejate tõkestamiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et küsimus ei puuduta ainult islamiradikaale, vaid ka neid terroristlikke võitlejaid, kes on läinud Euroopa riikidest Ukrainasse terrori-organisatsioonidesse võitlema. „Eesti on loonud siin pretsedendi ja vahistanud ühe isiku, kes on osalenud välisvõitlejana terroristlikes tegudes Ukrainas,“ selgitas justiitsminister. „Võitlus terroriga muutub üha kriitilisemaks ja selle võitluse aluseks on põhimõte, et ekstremistlik vaade ei tohi olla tolereeritud, ega aktsepteeritud,“ lisas Reinsalu. Justiitsminister tutvustas konverentsil ka Eesti algatust kommunismikuritegude rahvusvaheliseks uurimiseks. Terrorikuriteole eelnevate ning seda toetavate tegude ühemõtteline kriminaliseerimine võimaldab senisest varasemat sekkumist, mis võib aidata reaalse terrorikuriteo toimepanemist ennetada ja tõkestada. Samuti edendab ühtne nägemus terrorismiga seonduvate kuritegude osas rahvusvahelist kriminaalkoostööd Euroopa Nõukogu liikmesriikide vahel. Lisaprotokoll täiendab 16. mail 2005 vastu võetud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille Eesti Vabariik allkirjastas 7. septembril 2005 ja ratifitseeris 25. veebruaril 2009. Lisaprotokoll paneb sellega ühinenud riikidele kohustuse määratleda kuriteona terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine, terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine ning terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine, korraldamine või muul viisil hõlbustamine. Eestis on need teod valdavalt juba kriminaliseeritud. Lisaks kohustab lisaprotokoll osalisriike määrama terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisivate isikute kohta olemasoleva teabe vahetamiseks kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ning seitse päeva nädalas. 24/7 kontaktpunktide süsteem võimaldab operatiivset infovahetust terroristlike välisvõitlejate kohta ning aitab seeläbi terrorikuritegusid tõkestada.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Reinsalu: Eesti majandusarengu huvides tuleb seaduste masstootmine lõpetada

Tänasel äriseadustiku 20. juubeliaastapäeva konverentsil ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et selged omandisuhted määratlenud äriseadustikul oli 90. aastate eesti majandusarengule hindamatu kaal. Äriseadustik tagas omandi kaitse ja andis voimaluse suurele inimeste ringile ettevõtlises osaleda. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustas toonast äriseadustiku loomise kolmeliikmelist komisjoni, kuhu kuulusid Villu Kõve, Priit Kama ja Andres Vutt. Reinsalu sõnul peab tänane Eesti õigususteem seadma ühe olulise mõõdupuu, milleks on SKP kasv riigis. „Reeglid ei tohi muutuda asjaks iseeneses. Meil on täna aset leidmas seaduste massootmine, mis tuleb peatada. Ei ole normaalne, et 1. jaanuaril 2014 kehtinud 386 seadusest on pooleteise aastaga muudetud juba 320 seadust,“ märkis Reinsalu. Justiitsminister ütles, et ärikeskkonna konkurentsivõime ja majandust vähem koormav seadusloome omavad otsest seost ühiskonna jõukusega. Äriseadustiku juubelikonverentsil osaleb üle 500 Eesti juristi ja majandustegelase. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi