Reinsalu: Eesti majandusarengu huvides tuleb seaduste masstootmine lõpetada

Tänasel äriseadustiku 20. juubeliaastapäeva konverentsil ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et selged omandisuhted määratlenud äriseadustikul oli 90. aastate eesti majandusarengule hindamatu kaal. Äriseadustik tagas omandi kaitse ja andis voimaluse suurele inimeste ringile ettevõtlises osaleda. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustas toonast äriseadustiku loomise kolmeliikmelist komisjoni, kuhu kuulusid Villu Kõve, Priit Kama ja Andres Vutt. Reinsalu sõnul peab tänane Eesti õigususteem seadma ühe olulise mõõdupuu, milleks on SKP kasv riigis. „Reeglid ei tohi muutuda asjaks iseeneses. Meil on täna aset leidmas seaduste massootmine, mis tuleb peatada. Ei ole normaalne, et 1. jaanuaril 2014 kehtinud 386 seadusest on pooleteise aastaga muudetud juba 320 seadust,“ märkis Reinsalu. Justiitsminister ütles, et ärikeskkonna konkurentsivõime ja majandust vähem koormav seadusloome omavad otsest seost ühiskonna jõukusega. Äriseadustiku juubelikonverentsil osaleb üle 500 Eesti juristi ja majandustegelase. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministri nõukoda: seaduste masstootmisele tuleb pidurit tõmmata

Eile pärastlõunal kogunes teist korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesanne on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja õiguspoliitika küsimustes üldisemalt. Nõukoda arutas jõulisemat edasiliikumist õigusloome vähendamise kavaga, esitas oma seisukohti justiitsministri iga-aastase õiguspoliitika arengusuundade ettekande teemal, otsustas valmistada ette nõukoja seisukoha ühiskonnas üha enam pingeid tekitava vihakõne kriminaliseerimise asjus ning andis justiitsministrile soovitusi, kuidas jõuda kvaliteetse õigusloome kehtestamiseni koostöös valitsuspartneritega. Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on nõukoja tugi olnud märkimisväärne, arvestades, et koguneti alles teist korda. „Sain oma nõukojalt selge signaali, et mitte öelda nõudmise: massilise õigusloome tootmisega samal kombel edasi minna ei saa, peab toimuma paradigmaatiline muutus, et masstootmisele pidurit tõmmata,“ ütles justiitsminister. Justiitsministri õigusloome nõukoja esimehe Jüri Raidla sõnul sõltub Eesti konkurentsivõime võimalikult vähestest ja tarkadest regulatsioonidest. „Eesti riigi efektiivsema toimimise huvides teeb nõukoda ministrile ettepaneku justiitsministeeriumi pädevust õigusloome valdkonnas täie teadlikkuse ja vastutusega rakendada. See tähendab, et mõistlik on õigusloome algatajatele rakendada selgeid ja karme reegleid: ilma väljatöötamiskavatsuseta või justiitsministri nõusolekuta väljatöötamiskavast loobumiseks ei tohiks ükski seaduseelnõu ministeeriumitest valitsusse jõuda.“ Väljatöötamiskavatsuse koostamine võimaldab tekitada avalikku arutelu ja selgitada välja seaduse vajalikkuse. „Ennekõike peab olema hinnatud mõju ühiskonnale,“ ütles Jüri Raidla. „Väljatöötamiskavatsus tähendab positiivsete ja negatiivsete mõjude, sealhulgas sotsiaalsete mõjude, keskkonnamõjude, riigiaparaadile ja eelarvele avalduva mõju hindamist. Kui positiivne mõju on olematu ja negatiivne suur, siis mis mõte oleks sellisel seadusel? Järelikult tuleb küsimust lahendada mingil muul viisil kui ainult õigusloome raamides,“ selgitas Raidla. Raidla sõnul juhtub sageli nii, et eelnõu tehakse valmis ja öeldakse, et see peab kehtima hakkama tuleval aastal. „Tehakse ära palju tööd, kuid mõte jääb korralikult läbi kaalumata. Alati jääb aken kiireloomulisele seadusloomele alles, nagu seakatku- ja pagulasprobleeme puudutavaid kiireloomulised eelnõud. Paraku on tänase massilise seadusloome kõrval väga väike osa tegelikult kiireloomulisi eelnõusid,“ rääkis Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad lisaks Jüri Raidlale vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministri nõukoda: seaduste masstootmisele tuleb pidurit tõmmata

Eile pärastlõunal kogunes teist korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesanne on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja õiguspoliitika küsimustes üldisemalt. Nõukoda arutas jõulisemat edasiliikumist õigusloome vähendamise kavaga, esitas oma seisukohti justiitsministri iga-aastase õiguspoliitika arengusuundade ettekande teemal, otsustas valmistada ette nõukoja seisukoha ühiskonnas üha enam pingeid tekitava vihakõne kriminaliseerimise asjus ning andis justiitsministrile soovitusi, kuidas jõuda kvaliteetse õigusloome kehtestamiseni koostöös valitsuspartneritega. Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on nõukoja tugi olnud märkimisväärne, arvestades, et koguneti alles teist korda. „Sain oma nõukojalt selge signaali, et mitte öelda nõudmise: massilise õigusloome tootmisega samal kombel edasi minna ei saa, peab toimuma paradigmaatiline muutus, et masstootmisele pidurit tõmmata,“ ütles justiitsminister. Justiitsministri õigusloome nõukoja esimehe Jüri Raidla sõnul sõltub Eesti konkurentsivõime võimalikult vähestest ja tarkadest regulatsioonidest. „Eesti riigi efektiivsema toimimise huvides teeb nõukoda ministrile ettepaneku justiitsministeeriumi pädevust õigusloome valdkonnas täie teadlikkuse ja vastutusega rakendada. See tähendab, et mõistlik on õigusloome algatajatele rakendada selgeid ja karme reegleid: ilma väljatöötamiskavatsuseta või justiitsministri nõusolekuta väljatöötamiskavast loobumiseks ei tohiks ükski seaduseelnõu ministeeriumitest valitsusse jõuda.“ Väljatöötamiskavatsuse koostamine võimaldab tekitada avalikku arutelu ja selgitada välja seaduse vajalikkuse. „Ennekõike peab olema hinnatud mõju ühiskonnale,“ ütles Jüri Raidla. „Väljatöötamiskavatsus tähendab positiivsete ja negatiivsete mõjude, sealhulgas sotsiaalsete mõjude, keskkonnamõjude, riigiaparaadile ja eelarvele avalduva mõju hindamist. Kui positiivne mõju on olematu ja negatiivne suur, siis mis mõte oleks sellisel seadusel? Järelikult tuleb küsimust lahendada mingil muul viisil kui ainult õigusloome raamides,“ selgitas Raidla. Raidla sõnul juhtub sageli nii, et eelnõu tehakse valmis ja öeldakse, et see peab kehtima hakkama tuleval aastal. „Tehakse ära palju tööd, kuid mõte jääb korralikult läbi kaalumata. Alati jääb aken kiireloomulisele seadusloomele alles, nagu seakatku- ja pagulasprobleeme puudutavaid kiireloomulised eelnõud. Paraku on tänase massilise seadusloome kõrval väga väike osa tegelikult kiireloomulisi eelnõusid,“ rääkis Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad lisaks Jüri Raidlale vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Valitsus kinnitas kohtunikuabide suunamise regioonidesse ja 70 töökoha koondamise justiitsministeeriumi haldusalas

Justiitsministeerium reformis kohtulike registrite organisatsiooni, mille tulemusena koondatakse käesoleval aastal haldusalas 70 ametikohta. Kokku hoitud raha kasutatakse kohtunikuabide töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja arendustegevusteks. Valitsuse otsuse kohaselt viiakse registripidamine aasta lõpuks Tallinnast ja Tartust välja. Juba alates 1. augustist 2015 töötab osa registriteenistujaid osaliselt kodutööl ja osaliselt väiksemates kohtumajades asuvas kontoris. „Halduskorralduse muudatustega täidame korraga kolm riigireformiga seotud eesmärki: vähendame ametnike arvu, viime töökohti Tallinnast välja ja pakume kaugtöö võimalust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Töökorralduse optimeerimist võimaldas üleminek elektroonilisele menetlusele ja digitaalsetele toimikutele, mistõttu koondatakse sel aastal 70 ametikohta. See tähendab, et senise 159 teenistuja asemel töötab alates 1. jaanuarist registrites 89 teenistujat,“ lisas justiitsminister. Reinsalu sõnul saavutatakse ümberkorralduste tulemusena alates 2016. aastast oluline rahaline kokkuhoid: ligikaudu 940 000 eurot. „Kuna kohtunikuabide ja registritöötajate palk on praegu märksa madalam teiste sarnase väärtusega töö tegijate omast, kasutatakse organisatsiooni optimeerimise tulemusena kokku hoitud raha teenistusse jäävate ametnike töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja arendustegevusteks,“ ütles Reinsalu. Kohtunikuabide ametipalk on 1315 eurot, seda suurendatakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevate kohtunikuabidel 1875 euroni. Näiteks kohtujurist, kel ei ole kohtunikuabiga samaväärset vastutust ja sõltumatust, saab ametipalgana 1722 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Valitsus kinnitas kohtunikuabide suunamise regioonidesse ja 70 töökoha koondamise justiitsministeeriumi haldusalas

Justiitsministeerium reformis kohtulike registrite organisatsiooni, mille tulemusena koondatakse käesoleval aastal haldusalas 70 ametikohta. Kokku hoitud raha kasutatakse kohtunikuabide töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja arendustegevusteks. Valitsuse otsuse kohaselt viiakse registripidamine aasta lõpuks Tallinnast ja Tartust välja. Juba alates 1. augustist 2015 töötab osa registriteenistujaid osaliselt kodutööl ja osaliselt väiksemates kohtumajades asuvas kontoris. „Halduskorralduse muudatustega täidame korraga kolm riigireformiga seotud eesmärki: vähendame ametnike arvu, viime töökohti Tallinnast välja ja pakume kaugtöö võimalust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Töökorralduse optimeerimist võimaldas üleminek elektroonilisele menetlusele ja digitaalsetele toimikutele, mistõttu koondatakse sel aastal 70 ametikohta. See tähendab, et senise 159 teenistuja asemel töötab alates 1. jaanuarist registrites 89 teenistujat,“ lisas justiitsminister. Reinsalu sõnul saavutatakse ümberkorralduste tulemusena alates 2016. aastast oluline rahaline kokkuhoid: ligikaudu 940 000 eurot. „Kuna kohtunikuabide ja registritöötajate palk on praegu märksa madalam teiste sarnase väärtusega töö tegijate omast, kasutatakse organisatsiooni optimeerimise tulemusena kokku hoitud raha teenistusse jäävate ametnike töötasu konkurentsivõimelisele tasemele tõstmiseks ja arendustegevusteks,“ ütles Reinsalu. Kohtunikuabide ametipalk on 1315 eurot, seda suurendatakse väljaspool Harju- ja Tartumaad tegutsevate kohtunikuabidel 1875 euroni. Näiteks kohtujurist, kel ei ole kohtunikuabiga samaväärset vastutust ja sõltumatust, saab ametipalgana 1722 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu kutsus Moldovat ühinema kommunismikuritegude uurimise algatusega

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Moldova asejustiitsminister Eduard Serbenco ja teda saatva delegatsiooniga. Reinsalu väljendas Eesti valmisolekut Moldovat justiitssüsteemi ülesehitamisel igati aidata. „Jagame hea meelega Moldova kolleegidega oma e-riigi kogemusi. On oluline, et pakume Moldovale igakülgset abi nende e-riigi, registrite ja kohtusüsteemi arendamisel,“ ütles justiitsminister. Moldova delegatsiooni külaskäigu eesmärk oli tutvuda Eesti e-riigiga, justiitsministeeriumis eelkõige sellega, kuidas kasutatakse elektroonilisi vahendeid õigusloomes. Külalistele tutvustati Riigi Teatajat, Eesti kohtute infosüsteemi, e-toimikut, karistusregistrit ja e-notarit, samuti Eesti õigusloome korraldust. Kohtumisel tutvustas justiitsminister ka 23. augustil Tallinnas tehtud kaheksa riigi algatust kommunismikuritegude uurimiseks ja rahvusvahelise kohtu loomiseks ning kutsus Moldovat sellega ühinema. „Kommunismikuritegude uurimise algatusega on ühinenud juba 11 riiki, viimati Rumeenia ja Bulgaaria. Moldova asejustiitsministri hinnangul on kommunismikuritegude uurimine ja selleks rahvusvahelise asutuse loomine järgimist vääriv mõte, mida ta kodumaale tagasi jõudes Moldova valitsusele tutvustab,“ ütles Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu kutsus Moldovat ühinema kommunismikuritegude uurimise algatusega

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Moldova asejustiitsminister Eduard Serbenco ja teda saatva delegatsiooniga. Reinsalu väljendas Eesti valmisolekut Moldovat justiitssüsteemi ülesehitamisel igati aidata. „Jagame hea meelega Moldova kolleegidega oma e-riigi kogemusi. On oluline, et pakume Moldovale igakülgset abi nende e-riigi, registrite ja kohtusüsteemi arendamisel,“ ütles justiitsminister. Moldova delegatsiooni külaskäigu eesmärk oli tutvuda Eesti e-riigiga, justiitsministeeriumis eelkõige sellega, kuidas kasutatakse elektroonilisi vahendeid õigusloomes. Külalistele tutvustati Riigi Teatajat, Eesti kohtute infosüsteemi, e-toimikut, karistusregistrit ja e-notarit, samuti Eesti õigusloome korraldust. Kohtumisel tutvustas justiitsminister ka 23. augustil Tallinnas tehtud kaheksa riigi algatust kommunismikuritegude uurimiseks ja rahvusvahelise kohtu loomiseks ning kutsus Moldovat sellega ühinema. „Kommunismikuritegude uurimise algatusega on ühinenud juba 11 riiki, viimati Rumeenia ja Bulgaaria. Moldova asejustiitsministri hinnangul on kommunismikuritegude uurimine ja selleks rahvusvahelise asutuse loomine järgimist vääriv mõte, mida ta kodumaale tagasi jõudes Moldova valitsusele tutvustab,“ ütles Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tallinnas toimub naistevastasele vägivallale keskenduv rahvusvaheline konverents

13.-14. oktoobril toimub Tallinnas Kumu auditooriumis konverents „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda“, mis keskendub naistevastasele vägivallale olukorrale Eestis ja ning Euroopas ning mis toob kokku mitmed oma ala parimad eksperdid Eestist ja välisriikidest. Konverentsil esinejad räägivad sellest, miks naised vägivalla ohvriks langevad, samuti tutvustatakse tõhusaid meetodeid naiste ohvristumise vähendamiseks ja noortele suunatud vägivallaennetuseks. Konverentsil võtavad sõnad akadeemikud ja uurijad nii Soomest, Ühendkuningriigist, Hollandist kui Eestist. Ettekannetega esinevad veel spetsialistid Euroopa põhiõiguste ametist, Euroopa võrdõiguslikkuse instituudist ning praktikud nii Eestist kui mujalt. Esimese päeva ettekanded keskenduvad sellele, kuidas seletada naiste vastu suunatud vägivalda, selle levikule, sellega seotud teadmistele ja hoiakutele. Mitmed ettekanded käsitlevad vägivalla levikut laste hulgas ning seda, kuidas mõjutab vägivalla kogemine ja nägemine lapsi ning nende käitumist. Teise päeva ettekanded räägivad ahistavast jälitamisest ja naistevastase vägivalla ennetamisest. Konverents lõpetab samanimelise Euroopa Komisjoni PROGRESS fondist rahastatud projekti , mis viidi ellu justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, Eesti naisühenduste ümarlaua ja Eesti avatud noortekeskuste ühenduse koostöös. Projektiga seoses viidi läbi meediakampaania Ava Silmad, poistele ja tüdrukutele mõeldud naistevastase vägivalla ennetamise koolitused, interaktiivsed seminarid maakondades ning viimase sündmusena toimub homme rahvusvaheline konverents. Konverentsi korraldab justiitsministeerium. Projekti eesmärk on tõsta noorte teadlikkust naistevastase vägivalla esinemisest Eestis. Projekt on suunatud mõlemast soost noortele, ja sellega tahetakse vältida noorte sattumist vägivallaringi, et nad ei võtaks omaks kas ohvri või vägivallatseja rolli. Projekti keskmes on teemad nagu perevägivald, seksuaalkuriteod ja vägistamine. NB! Täpsemalt on konverentsi päevakava, esinejate ja ettekannetega võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Ajakirjanikud on oodatud konverentsi kajastama. Konverentsi kantakse otse üle ka ERR uudisteportaalis ja Postimehes.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi