Populaarsemad...
Allika järgi
Justiitsministeeriumi 2016. aasta eelarve keskendub vanglaametnikele ja prokuratuurile
Justiitsministeeriumi 2016. aasta eelarve keskendub vanglaametnike palkade tõstmisele, prokuratuuri personalireformile ning kuriteoohvrite kaitsele. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline vanglaametnike väärtustamine võrdselt teiste sisejulgeolekus töötavate ametnikega. Seetõttu on üheks justiitsministeeriumi eelarveprioriteediks vanglaametnike palgatõus. Valitsus eraldas vangalteenistuse palgafondi 1 175 292 eurot, et tõsta vanglaametnike, kriminaalhooldajate ja vangla meditsiinitöötajate palku. Teiseks eelarveprioriteediks on prokuratuuri personalireform ehk prokuröride kõrvale konsultantide palkamine. Prokuratuuri personalireformiks eraldatakse järgmise aasta riigieelarvest 377 640 eurot. „Selleks, et prokuratuur saaks suurenenud töömahu juures jätkata kvaliteetse riikliku süüdistuse esindamisega, täidetakse 2016. aastal 5 tühja prokuröri kohta ning palgatakse juurde 8 konsultanti. Tulemusena peaks muuhulgas jääma vähemaks ka mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu lõpetatavaid menetlusi,“ selgitas justiitsminister. Kolmandaks on tähtis tagada kuriteoohvritele senisest märksa tugevam kaitse ja õigused kriminaalmenetluses. „Selleks on vajalik pakkuda kannatanutele riigi tuge, et nad korduvalt ohvriks ei langeks ega tunneks, et riigiga suheldes neid halvasti koheldakse,“ ütles Reinsalu. Valitsuse poolt septembri alguses heaks kiidetud eelnõuga tehakse kriminaalmenetluse seadustikus ja teistes seadustes mitmeid muudatusi peamiselt kannatanu positsiooni tugevdamiseks kriminaalmenetluses. Ühtlasi täidetakse kohustus võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu nn ohvrite direktiiv. Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga, mis peab oluliseks tegevusi perevägivalla, eelkõige korduva vägivalla avastamiseks ja tõkestamiseks. Eelnõu järgi on menetlejatel tulevikus kohustus selgitada kannatanutele rohkem lahti ohvriabiteenuseid ning kuriteoohvritele ette nähtud riikliku hüvitise ning õigusabi saamise võimalusi. Selleks on vaja menetlejaid koolitada ning teenuseid hakatakse osutama suuremale hulgale inimestele. Neljandaks prioriteediks on Tallinna vangla ehitamise protsessi jätkamine, et valmiks kaasaegsetele tingimustele vastav vangla, kus on olemas paremad võimalused vangide taasühiskonnastamiseks ja seeläbi ka korduvkuritegevuse vähendamiseks. Kaasaegne vangla loob vangidele senisest paremad võimalused õppimiseks, töötamiseks ja sotsiaalprogrammide läbimiseks. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus. Valitsus andis 2016. aasta riigieelarvele põhimõttelise heakskiidu 21. septembril. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Akadeemilised ringkonnad, rahvuslikud organisatsioonid ja riigikogu liikmed koos justiitsminister Urmas Reinsaluga mälestasid täna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsust. Justiitsminister asetas Vastupanuliikumise päeva mälestuseks vabariigi valitsuse nimel pärja Otto Tiefi kalmule. Urmas Reinsalu ütles Metsakalmistul, et tänast päeva tuleb meeles hoida üle põlvede. „Otto Tiefi valitsus oli nurgakivi, millele sai Eesti riigi õiguslikult taastada. Täna mälestame neid vapraid mehi ja naisi, kes Eesti Vabariigi kõige raskemetel hetkedel, kui Eesti saatus oli kaalukausil ning vabadus kaotatud, seisid riigi nimel edasi, astusid vapralt välja ja andsid ka oma elu. Otto Tiefi valitsusse minnes ei teatud, kuidas pöördub ajaloo kulg, kuid arvestati, et selle eest peab tasuma eluga,“ ütles Reinsalu. „Selle päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse. See pole pelk õigusteoreetiline konstruktsioon, vaid vundament ja alus, millele taastasime oma vabaduse pool sajandit hiljem. See andis õiguse riigi territooriumi, kodanikkonna ja Eesti riigi vabaduse püsimise katkematusele. See oli poliitilise tähendusega õiguslik samm,“ rääkis Reinsalu. Vastupanuliikumise teine tähendus seisnes justiitsministri sõnul selles, et Eesti deklareeris, et ta ei osale ühelgi võitleval poolel, vaid esindab oma riiklikku iseseisvust - meil pole pistmist ühe ega teise võõrvõimuga, kes on Eestit okupeerinud. „Selle sõnumi poliitiline tähendus on määramatu kaaluga, kuigi oli määratud täituma pool sajandit hiljem.“ „Mälestame kõiki relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumise võitlejaid, kes keerulistel aegadel kaitsesid oma peret, kodu ja Eesti riiki. Peame üle põlvede mäletama seda ohvrimeelsust, sest ühe väikese rahva vabadus pole kunagi iseenesestmõistetav. Kui tahame jääda oma maal peremeesteks ja vabalt oma tulevikku valida, tuleb nende meeste ja naiste kombel, kes enne meid riigi eest seisid, alati vastu panna kurjusele ja ebaõiglusele, nendele jõududele, kes tahavad meie vabadust väärata. Me ei unusta Otto Tiefi valitsust ja mäletame nende antut üle aegade,“ ütles justiitsminister Metsakalmistul. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Akadeemilised ringkonnad, rahvuslikud organisatsioonid ja riigikogu liikmed koos justiitsminister Urmas Reinsaluga mälestasid täna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsust. Justiitsminister asetas Vastupanuliikumise päeva mälestuseks vabariigi valitsuse nimel pärja Otto Tiefi kalmule. Urmas Reinsalu ütles Metsakalmistul, et tänast päeva tuleb meeles hoida üle põlvede. „Otto Tiefi valitsus oli nurgakivi, millele sai Eesti riigi õiguslikult taastada. Täna mälestame neid vapraid mehi ja naisi, kes Eesti Vabariigi kõige raskemetel hetkedel, kui Eesti saatus oli kaalukausil ning vabadus kaotatud, seisid riigi nimel edasi, astusid vapralt välja ja andsid ka oma elu. Otto Tiefi valitsusse minnes ei teatud, kuidas pöördub ajaloo kulg, kuid arvestati, et selle eest peab tasuma eluga,“ ütles Reinsalu. „Selle päeva tähendust on võimatu alahinnata – Otto Tiefi valitsuse moodustamine andis Eesti riigile õigusliku järjepidevuse katkematuse. See pole pelk õigusteoreetiline konstruktsioon, vaid vundament ja alus, millele taastasime oma vabaduse pool sajandit hiljem. See andis õiguse riigi territooriumi, kodanikkonna ja Eesti riigi vabaduse püsimise katkematusele. See oli poliitilise tähendusega õiguslik samm,“ rääkis Reinsalu. Vastupanuliikumise teine tähendus seisnes justiitsministri sõnul selles, et Eesti deklareeris, et ta ei osale ühelgi võitleval poolel, vaid esindab oma riiklikku iseseisvust - meil pole pistmist ühe ega teise võõrvõimuga, kes on Eestit okupeerinud. „Selle sõnumi poliitiline tähendus on määramatu kaaluga, kuigi oli määratud täituma pool sajandit hiljem.“ „Mälestame kõiki relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumise võitlejaid, kes keerulistel aegadel kaitsesid oma peret, kodu ja Eesti riiki. Peame üle põlvede mäletama seda ohvrimeelsust, sest ühe väikese rahva vabadus pole kunagi iseenesestmõistetav. Kui tahame jääda oma maal peremeesteks ja vabalt oma tulevikku valida, tuleb nende meeste ja naiste kombel, kes enne meid riigi eest seisid, alati vastu panna kurjusele ja ebaõiglusele, nendele jõududele, kes tahavad meie vabadust väärata. Me ei unusta Otto Tiefi valitsust ja mäletame nende antut üle aegade,“ ütles justiitsminister Metsakalmistul. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsminister: seaduste laviin tuleb peatada
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval kvaliteetsemate seaduste väljatöötamisele ja õigusloomejuristide ametile keskenduval konverentsil, et õigusloomejuristil on riigi arengu seisukohalt väga oluline roll mängida ning loodud seadus peab ka reaalses elus toimima. Justiitsministri sõnul on seadusloome muutunud Eestis nii vohavaks, et see ähvardab uputada seaduse teksti kirjutajaid, kuid eelkõige selle rakendajaid - tavakodanikke, ettevõtjaid, kohtunikke, omavalitsuste töötajaid. Justiitsministeeriumis välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kavaga soovitaksegi kehtestada põhjalikumalt läbi mõeldud õigusnormid, vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Õiguse kujundamisel peab arvestama sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti. „Kava ei tohi aga kindlasti jääda vaid paberiks ja sellele peavad järgnema reaalsed sammud,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kvaliteetsema õigusloome juures on väga oluline, et kõigil õigusloomejuristidel oleks ühtne arusaam õigusloome protsessist ja selle reeglitest. Õigusloomeks vajalikke teadmisi ja oskusi tuleb hoida ajakohastena,“ lausus Reinsalu. Justiitsministeerium hakkab üha kindlamalt nõudma kõigi hea õigusloome reeglite täitmist, kuid teisalt soovib omalt poolt pakkuda ka piisavalt tuge läbi koolitusprogrammide, ümarlaudade ja nõu andmise. „Õiguloome on kindlasti seaduse kirjutajale üks loomingulisemaid ülesandeid, kuid samas on sellel olulisel tööl mitmeid väljakutseid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. „Just nagu tervishoius tuleks keskenduda tervise hoidmisele ja edendamisele, mitte haiguse ravimisele, siis peame ka seaduste loomisel olema tulevikku suunatud ning otsima paremaid ja efektiivsemaid võimalusi veelgi kvaliteetsema õigusloome tagamiseks,“ lisas minister. Tallinnas tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimub täna konverents, kus seadusloome parimad asjatundjad räägivad õiguslooja rollist ja vastutusest toimiva seaduse loomisel. Konverentsi eesmärgiks on pöörata tähelepanu seaduste kvaliteedile ning väärtustada õigusloomejuristi ametit, võrdsustades seda advokaatide, prokuröride ja kohtunike ametitega. Konverentsil esinevad ettekannetega riigisekretär Heiki Loot, riigikantselei strateegiadirektor Margus Sarapuu, riigikogu esimees Eiki Nestor, õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaadid Jüri Raidla ja Allar Jõks ning Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus. Lühikokkuvõtteid ettekannetest saab vaadata justiitsministeeriumi kodulehel ja Facebookis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsminister: seaduste laviin tuleb peatada
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna toimuval kvaliteetsemate seaduste väljatöötamisele ja õigusloomejuristide ametile keskenduval konverentsil, et õigusloomejuristil on riigi arengu seisukohalt väga oluline roll mängida ning loodud seadus peab ka reaalses elus toimima. Justiitsministri sõnul on seadusloome muutunud Eestis nii vohavaks, et see ähvardab uputada seaduse teksti kirjutajaid, kuid eelkõige selle rakendajaid - tavakodanikke, ettevõtjaid, kohtunikke, omavalitsuste töötajaid. Justiitsministeeriumis välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kavaga soovitaksegi kehtestada põhjalikumalt läbi mõeldud õigusnormid, vähendada bürokraatiat ning ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Õiguse kujundamisel peab arvestama sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti. „Kava ei tohi aga kindlasti jääda vaid paberiks ja sellele peavad järgnema reaalsed sammud,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kvaliteetsema õigusloome juures on väga oluline, et kõigil õigusloomejuristidel oleks ühtne arusaam õigusloome protsessist ja selle reeglitest. Õigusloomeks vajalikke teadmisi ja oskusi tuleb hoida ajakohastena,“ lausus Reinsalu. Justiitsministeerium hakkab üha kindlamalt nõudma kõigi hea õigusloome reeglite täitmist, kuid teisalt soovib omalt poolt pakkuda ka piisavalt tuge läbi koolitusprogrammide, ümarlaudade ja nõu andmise. „Õiguloome on kindlasti seaduse kirjutajale üks loomingulisemaid ülesandeid, kuid samas on sellel olulisel tööl mitmeid väljakutseid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. „Just nagu tervishoius tuleks keskenduda tervise hoidmisele ja edendamisele, mitte haiguse ravimisele, siis peame ka seaduste loomisel olema tulevikku suunatud ning otsima paremaid ja efektiivsemaid võimalusi veelgi kvaliteetsema õigusloome tagamiseks,“ lisas minister. Tallinnas tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimub täna konverents, kus seadusloome parimad asjatundjad räägivad õiguslooja rollist ja vastutusest toimiva seaduse loomisel. Konverentsi eesmärgiks on pöörata tähelepanu seaduste kvaliteedile ning väärtustada õigusloomejuristi ametit, võrdsustades seda advokaatide, prokuröride ja kohtunike ametitega. Konverentsil esinevad ettekannetega riigisekretär Heiki Loot, riigikantselei strateegiadirektor Margus Sarapuu, riigikogu esimees Eiki Nestor, õiguskantsler Ülle Madise, vandeadvokaadid Jüri Raidla ja Allar Jõks ning Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus. Lühikokkuvõtteid ettekannetest saab vaadata justiitsministeeriumi kodulehel ja Facebookis. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsministri õigusloome nõukoja esimeheks nimetati Jüri Raidla
Täna kogunes esimest korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes üldisemalt. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. „Nõukoja üldine seisukoht oli, et seadusega tuleks reguleerida vaid neid valdkondi ja küsimusi, mille puhul tõepoolest muud võimalust ei ole. Seejuures on oluline saavutada muutus väärtushinnangutes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti toodi nõukojas välja, et õigusloome vähendamiseks tuleb teha reaalseid samme, näiteks analüüsida mõned aastad pärast seaduse jõustumist, kas see reaalselt toimib. Analüüsi tuleks kaasata lisaks juristidele kindlasti need, keda seadus reaalselt puudutab. „Vohava õigusloomega pole võimalik võidelda vaid õigusloomega. Selleks peab toimuma nihe poliitilises kultuuris ja retoorikas. Seaduste vastuvõtmine ei tohi toimida seadusevastaselt,“ märkis nõukoja esimees Jüri Raidla. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Nõukoda hakkab kogunema vastavalt vajadusele. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsministri õigusloome nõukoja esimeheks nimetati Jüri Raidla
Täna kogunes esimest korda justiitsministri õigusloome nõukoda, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu seaduste ületootmise vähendamiseks ja Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes üldisemalt. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. „Nõukoja üldine seisukoht oli, et seadusega tuleks reguleerida vaid neid valdkondi ja küsimusi, mille puhul tõepoolest muud võimalust ei ole. Seejuures on oluline saavutada muutus väärtushinnangutes,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Samuti toodi nõukojas välja, et õigusloome vähendamiseks tuleb teha reaalseid samme, näiteks analüüsida mõned aastad pärast seaduse jõustumist, kas see reaalselt toimib. Analüüsi tuleks kaasata lisaks juristidele kindlasti need, keda seadus reaalselt puudutab. „Vohava õigusloomega pole võimalik võidelda vaid õigusloomega. Selleks peab toimuma nihe poliitilises kultuuris ja retoorikas. Seaduste vastuvõtmine ei tohi toimida seadusevastaselt,“ märkis nõukoja esimees Jüri Raidla. Nõukoja ülesannete hulka kuulub omapoolsete seisukohtade esitamine justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste läbi arutamine ja nende suhtes seisukoha võtmine ning omapoolsete soovituste andmine hea õigusloome tava järgimiseks. Nõukoja esimeheks nimetati vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad veel vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, juristide liidu esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. Nõukoda hakkab kogunema vastavalt vajadusele. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Justiitsministeerium ootab taas kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid
Taas on aeg saata kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid justiitsministeeriumi traditsioonilisele üliõpilastööde konkursile, mille eesmärk on edendada kriminoloogiaalast teadus- ja arendustegevust ning tunnustada parimaid üliõpilasi. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot ja tööde esitamise tähtaeg 1. oktoobril 2015. Üliõpilastööde konkurss aitab kaasata teadus- ja arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisele ja annab tudengitele võimaluse tutvustada laiemale lugejaskonnale oma kriminoloogiat, kriminaalpoliitikat, kriminaalõigust või muud seotud valdkonda puudutavat teadustööd. Tänavu oodatakse konkursile 2014. ja 2015. aastal kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid või publikatsioone. Üliõpilastöid koos konkursi statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada justiitsministeeriumile 1. oktoobrini 2015 elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@just.ee. Lisainfot saab küsida samalt e-postilt või telefoni teel numbril 620 8179. Konkursile esitatud tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Nagu tavaks on saanud, kuulutab justiitsminister parimad üliõpilastööd välja sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd kriminaalpoliitika veebis, uuringute ja analüüside veebilehel. Konkursi tingimustega saab tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Eelmise aasta võidutööd ja kokkuvõte 2014. aasta konkursist on leitavad siit. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi
Järgmised 1136-1144 (kokku 2241)