Justiitsministeerium ootab taas kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid

Taas on aeg saata kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid justiitsministeeriumi traditsioonilisele üliõpilastööde konkursile, mille eesmärk on edendada kriminoloogiaalast teadus- ja arendustegevust ning tunnustada parimaid üliõpilasi. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot ja tööde esitamise tähtaeg 1. oktoobril 2015. Üliõpilastööde konkurss aitab kaasata teadus- ja arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisele ja annab tudengitele võimaluse tutvustada laiemale lugejaskonnale oma kriminoloogiat, kriminaalpoliitikat, kriminaalõigust või muud seotud valdkonda puudutavat teadustööd. Tänavu oodatakse konkursile 2014. ja 2015. aastal kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid või publikatsioone. Üliõpilastöid koos konkursi statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada justiitsministeeriumile 1. oktoobrini 2015 elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@just.ee. Lisainfot saab küsida samalt e-postilt või telefoni teel numbril 620 8179. Konkursile esitatud tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Nagu tavaks on saanud, kuulutab justiitsminister parimad üliõpilastööd välja sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd kriminaalpoliitika veebis, uuringute ja analüüside veebilehel. Konkursi tingimustega saab tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Eelmise aasta võidutööd ja kokkuvõte 2014. aasta konkursist on leitavad siit. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Ukraina toetab Eesti algatust kommunismikuritegude rahvusvahelisel uurimisel

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Ukraina justiitsministri asetäitja Gia Getsadze ning Ukraina parlamendi delegatsiooniga. Kohtumisel tutvustas justiitsminister Urmas Reinsalu 23. augustil Tallinnas tehtud kaheksa riigi algatust kommunismikuritegude uurimisel ning kutsus selle algatusega ühinema Ukrainat. Delegatsioon väljandas selgelt Ukraina poolset valmisolekut algatusega ühineda. "Oli huvitav kuulda Eesti initsiatiivist kommunismiaegsete kuritegude hukkamõistmiseks ja selleks rahvusvahelise asutuse loomise mõttest, mida me ka omalt poolt toetame. Leiame, et praegu on eriti tähtis jõupingutuste ühendamine. Andsime oma poolt ülevaate Ukrainas tehtud reaalsetest sammudest nö. "dekommuniseerimise" suhtes ning sündmustes Ukraina ida-osas. Usume, et see ei ole ainult Ukraina võitus, vaid see on Ukraina võitlus ka Euroopa väärtuste eest," kommenteeris Ukraina parlamendi saadik Lev Pidlisetskyy. Reinsalu väljendas Eesti valmisolekut Ukrainat igati aidata justiitssüsteemi arendamisel ning korruptsiooni väljajuurimisel. Ministri sõnul kasutab Putin Ukraina korruptsiooni ühe relvana hübriidsõjas Ukraina halvamiseks, mistõttu on selle teemaga tegelemine Ukraina jaoks nii majanduse kui julgeoleku kindlustamisel võtmetähtsusega. "Suur tänu Eesti justiitsministrile toetuse eest kõigis Ukrainale tähtsates küsimustes ja konkreetsete ettepanekute eest jätkata juba töörühmades meile praegu nii aktuaalsete reformide läbiviimisel juurida välja nõukogudeaegne pärand," kommenteeris Ukraina justiitsaseminister Gia Getsadze. Kohtumisel lepiti kokku koostada uus Eesti ja Ukraina justiitsalane koostöömemorandum. Ukraina delegatsiooni eesmärk oli tutvumine Eesti kui õigusriigi ja e-riigiga. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Ukraina toetab Eesti algatust kommunismikuritegude rahvusvahelisel uurimisel

Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinsalu Ukraina justiitsministri asetäitja Gia Getsadze ning Ukraina parlamendi delegatsiooniga. Kohtumisel tutvustas justiitsminister Urmas Reinsalu 23. augustil Tallinnas tehtud kaheksa riigi algatust kommunismikuritegude uurimisel ning kutsus selle algatusega ühinema Ukrainat. Delegatsioon väljandas selgelt Ukraina poolset valmisolekut algatusega ühineda. "Oli huvitav kuulda Eesti initsiatiivist kommunismiaegsete kuritegude hukkamõistmiseks ja selleks rahvusvahelise asutuse loomise mõttest, mida me ka omalt poolt toetame. Leiame, et praegu on eriti tähtis jõupingutuste ühendamine. Andsime oma poolt ülevaate Ukrainas tehtud reaalsetest sammudest nö. "dekommuniseerimise" suhtes ning sündmustes Ukraina ida-osas. Usume, et see ei ole ainult Ukraina võitus, vaid see on Ukraina võitlus ka Euroopa väärtuste eest," kommenteeris Ukraina parlamendi saadik Lev Pidlisetskyy. Reinsalu väljendas Eesti valmisolekut Ukrainat igati aidata justiitssüsteemi arendamisel ning korruptsiooni väljajuurimisel. Ministri sõnul kasutab Putin Ukraina korruptsiooni ühe relvana hübriidsõjas Ukraina halvamiseks, mistõttu on selle teemaga tegelemine Ukraina jaoks nii majanduse kui julgeoleku kindlustamisel võtmetähtsusega. "Suur tänu Eesti justiitsministrile toetuse eest kõigis Ukrainale tähtsates küsimustes ja konkreetsete ettepanekute eest jätkata juba töörühmades meile praegu nii aktuaalsete reformide läbiviimisel juurida välja nõukogudeaegne pärand," kommenteeris Ukraina justiitsaseminister Gia Getsadze. Kohtumisel lepiti kokku koostada uus Eesti ja Ukraina justiitsalane koostöömemorandum. Ukraina delegatsiooni eesmärk oli tutvumine Eesti kui õigusriigi ja e-riigiga. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Tudengid peavad vajaduspõhist õppetoetust oluliseks abiks toimetulekul

Vajaduspõhise õppetoetuse uuring näitab, et tudengid peavad vajaduspõhist õppetoetust oluliseks abiks toimetulekul – toetus annab võimaluse täiskoormusega õppida, lõpetada õpingud nominaalajaga ja pühenduda õpingutele ilma samal ajal täiskohaga töötamata. Uuringust selgub, et vajaduspõhist õppetoetust taotlevad eelkõige madalama sissetuleku ning enda hinnangul kehva majandusliku olukorraga üliõpilased bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes. Informeeritus vajaduspõhise õppetoetuse olemasolu kohta on väga hea – ainult 2% mitte taotlenud kuni 24-aastastest üliõpilastest vastasid, et ei olnud toetusest teadlikud. Kaks kolmandikku kõigist vastanutest hindavad oma teadmisi vajaduspõhisest õppetoetusest pigem heaks või väga heaks. Kõige kasulikumaks peetavad infoallikad on ühtlasi internetiotsingus õige lihtsamini leitavad – Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht ja riigiportaal Eesti.ee. Üliõpilased peavad taotlemise protsessi selgeks, arusaadavaks ja lihtsaks ning üldjuhul leiavad, et toetuse taotlemisel ei tule palju vaeva näha. Kuna vajaduspõhise õppetoetuse taotlejaid on olnud püsivalt vähem, kui neid, kel oleks toetusele õigus, uuriti ka põhjuseid, miks toetust ei taotleta. Mitte taotlenud tudengitest peaaegu kaks kolmandikku (62%) arvasid, et neil ei ole sellele toetusele õigust; rohkem kui pooled (56%) arvasid, et nad ei saaks vajaduspõhist õppetoetust; rohkem kui kolmandik (38%) vastasid, et neil ei ole toetuse järele vajadust. Fookusgrupi intervjuudest selgus, et mingil põhjusel on osal taotlusõiguslikel üliõpilastel tekkinud tunne, et neil pole õigust toetust taotleda. Nii taotlemisaktiivsus kui ka teadlikkus erinevad kõrgkoolide lõikes. Üliõpilastel on erinevad kogemused sellega, kas ja kuivõrd neile on kõrgkoolis vajaduspõhisest õppetoetusest räägitud. Need erinevused osutavad kõrgkoolide olulisele rollile nii info edastamisel kui hoiakute kujundamisel. Mitmed taotlemistingimused tekitavad tudengites rahulolematust. Näiteks peetakse ebaõiglaseks üliõpilaste sidumist oma vanemate sissetulekuga kuni 25. eluaastani. Rahulolematust tekitab see, et süsteem ei võta arvesse üliõpilase tegelikku olukorda – kas tema vanemad teda tegelikkuses toetavad, kas üliõpilane elab õpingute ajal vanematega ning missugused on õpingutega seotud kulutused. „Tulemused kinnitavad, et vajaduspõhine õppetoetus üldiselt täidab oma eesmärki – toetada vähem kindlustatud peredest pärit üliõpilasi, kelle sissetulekud on püsivalt väikesed,“ ütles ministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Anne Kivimäe. „Alanud õppeaastal vajaduspõhise õppetoetuse tingimused ei muutu, kuid taotlemistingimusi on edaspidi kindlasti vaja arendada. Meie eesmärk on jätkuvalt, et toetus jõuaks nendeni, kes seda vajavad ja et majanduslikud olud ei takistaks noortel kõrgharidust saada.“ Uuringu eesmärk oli hinnata üliõpilaste seas vajaduspõhise õppetoetuse põhimõtetest arusaamist ning uurida võimalikke kitsaskohti toetuse rakendumisel. Samuti sooviti uuringuga selgitada välja, miks märkimisväärne arv taotlemisõiguslikke üliõpilasi ei taotle vajaduspõhist õppetoetust. Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeerium tellimusel läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tänavu kevadel toimus veebipõhine ankeetküsitlus. Ankeedi täitis lõpuni 3706 vastajat. Lisaks viidi läbi fookusrühma intervjuud, kus osalesid nii Tallinna kui Tartu kõrgkoolide üliõpilased. Uuringu lõpparuanne Taustainfo vajaduspõhise õppetoetuse kohta • Taotleda saavad üliõpilased, kes astusid kõrgkooli 2013/2014. õppeaastal või hiljem. • Taotleja peab õppima täiskoormusega ja täitma õppekava vähemalt 75% ulatuses. • Sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on 329 eurot. 2015/2016. õppeaastal võetakse aluseks 2014. aasta tuludeklaratsiooni andmed. • Toetuse suurus on: 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 82,25 eurot; 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 82,26-164,50 eurot; 75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 164,51-329 eurot. • Taotluse saab esitada viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust. • Taotlemine toimub riigiportaali Eesti.ee kaudu. • Taotleja on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise  elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel. • Taotleja õpingud ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. • Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. • Riigiportaal hangib kõik vajalikud andmed automaatselt riiklikest andmebaasidest: Eesti Hariduse Infosüsteemist, Rahvastikuregistrist ja Maksukohustuslaste registrist. • Lisainfo vajaduspõhise õppetoetuse kohta: oppetoetused@hm.ee.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium, advokatuur ja prokuratuur panevad välja Ida-Viru stipendiumid

Justiitsministeerium, Eesti advokatuur ja riigiprokuratuur kutsuvad Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduste magistrante alustama oma kärjääri Ida-Virumaal ning osalema Ida-Viru stipendiumi konkursil. Stipendiumi on välja antud juba neli aastat ning hetkel õpib stipendiumi saajatest kolm inimest ning kolm on asunud tööle Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajas kohtujuristina, Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnas ringkonnaprokurörina ning Viru maakohtu Jõhvi kohtumajas kohtujuristina. Ringkonnaprokurörina tööle asunud Sigrid Nurm julgustab kõiki noori osalema konkursil ning asuma tööle Ida-Virumaale. „Stipendiumi saamine andis mulle võimaluse pühenduda õpingutele. Ma ei pidanud paralleelselt muretsema selle üle, kuidas maksta õppemaks või elamiskulud. Kohustus asuda hiljem tööle Ida-Virumaale andis mulle pigem teadmise, et mul on kooli lõpetamise järgselt töökoht olemas. Alustasin 2013.a. augustis töötamist  Viru Maakohtu Narva kohtumajas konsultandina, seejärel siirdusin Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri ametikohale. Viimased pool aastat töötan samas asutuses ringkonnaprokurörina. Võin kinnitada, et Ida-Virumaa on parim koht oma esimeseks tööalaseks kogemuseks ja laob edasipidiseks võimalikuks karjääriks väga tugeva põhja,“ märkis Nurm. Sellel aastal antakse konkursil osalejatele välja stipendium kuni 10 000 euro suuruses. Stipendiumi saavad kuni kolm tublimat noort, kes on huvitatud õigusalase praktika teostamisest Ida-Virumaal ning hilisemast tööle asumisest samas piirkonnas. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti riik Ida-Virumaal kohalolekusse rohkem panustama ja Ida-Viru stipendium on hea võimalus igale karjääri alustavale noorele juristile. "Suur osa ülikooli lõpetajaid on massina koondunud tööotsingutele ülikoolilinnadesse Tallinnasse ja Tartusse, mistõttu on antud piirkondades juristide üleküllus, tekitades olukorra, kus noortel on keeruline silma paista. Samal ajal on ootavad aga mitmed asutused Ida-Virumaal juurde uusi tarku ja teotahtelisi noori kolleege, kes soovivad end töömaastikul tõestada ning on ühtlasi huvitatud panustamisest nii organisatsioonilisse tegevusse kui ka õiguse arendamisesse," märkis minister. Eesti Advokatuuri esimehe Sten Luiga sõnul on hädavajalik pöörata Ida-Virumaale rohkem tähelepanu, sest selles majanduslikult tugevas ja suure elanikkonnaga piirkonnas on juriste puudu. "Eriti noortel on Ida-Virumaal võimalus kiiremini huvitavate ja vastutusrikaste töödega kokku puutuda kui Tallinnas, tahame stipendiumiga sellele tähelepanu juhtida." Samas rõhutas Luiga, et advokatuuri missiooniks on tagada usaldusväärse õigusabi kättesaadavus kõigile ja kõikjal Eestis.   Stipendiumi taotlemiseks peab üliõpilane esitama advokatuurile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada CV, bakalaureusekraadi omandamist tõendava dokumendi ärakiri, uurimustööde kokkuvõte ja motivatsioonikiri, milles on märgitud, kas üliõpilane soovib pärast õpingute lõpetamist töötada advokaadibüroos, kohtus või prokuratuuris. Seejuures ei ole avaldatud töökoha eelistus stipendiaadile siduv. Avaldus stipendiumi määramiseks koos lisadokumentidega tuleb esitada hiljemalt käesoleva aasta  29. septembriks aadressil Rävala pst 3, 10143 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna meiliaadressil advokatuur@advokatuur.ee. Stipendiumi saajate osas tehakse valik hiljemalt 23. oktoobril 2015. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsministeerium, advokatuur ja prokuratuur panevad välja Ida-Viru stipendiumid

Justiitsministeerium, Eesti advokatuur ja riigiprokuratuur kutsuvad Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduste magistrante alustama oma kärjääri Ida-Virumaal ning osalema Ida-Viru stipendiumi konkursil. Stipendiumi on välja antud juba neli aastat ning hetkel õpib stipendiumi saajatest kolm inimest ning kolm on asunud tööle Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajas kohtujuristina, Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnas ringkonnaprokurörina ning Viru maakohtu Jõhvi kohtumajas kohtujuristina. Ringkonnaprokurörina tööle asunud Sigrid Nurm julgustab kõiki noori osalema konkursil ning asuma tööle Ida-Virumaale. „Stipendiumi saamine andis mulle võimaluse pühenduda õpingutele. Ma ei pidanud paralleelselt muretsema selle üle, kuidas maksta õppemaks või elamiskulud. Kohustus asuda hiljem tööle Ida-Virumaale andis mulle pigem teadmise, et mul on kooli lõpetamise järgselt töökoht olemas. Alustasin 2013.a. augustis töötamist  Viru Maakohtu Narva kohtumajas konsultandina, seejärel siirdusin Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri ametikohale. Viimased pool aastat töötan samas asutuses ringkonnaprokurörina. Võin kinnitada, et Ida-Virumaa on parim koht oma esimeseks tööalaseks kogemuseks ja laob edasipidiseks võimalikuks karjääriks väga tugeva põhja,“ märkis Nurm. Sellel aastal antakse konkursil osalejatele välja stipendium kuni 10 000 euro suuruses. Stipendiumi saavad kuni kolm tublimat noort, kes on huvitatud õigusalase praktika teostamisest Ida-Virumaal ning hilisemast tööle asumisest samas piirkonnas. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab Eesti riik Ida-Virumaal kohalolekusse rohkem panustama ja Ida-Viru stipendium on hea võimalus igale karjääri alustavale noorele juristile. "Suur osa ülikooli lõpetajaid on massina koondunud tööotsingutele ülikoolilinnadesse Tallinnasse ja Tartusse, mistõttu on antud piirkondades juristide üleküllus, tekitades olukorra, kus noortel on keeruline silma paista. Samal ajal on ootavad aga mitmed asutused Ida-Virumaal juurde uusi tarku ja teotahtelisi noori kolleege, kes soovivad end töömaastikul tõestada ning on ühtlasi huvitatud panustamisest nii organisatsioonilisse tegevusse kui ka õiguse arendamisesse," märkis minister. Eesti Advokatuuri esimehe Sten Luiga sõnul on hädavajalik pöörata Ida-Virumaale rohkem tähelepanu, sest selles majanduslikult tugevas ja suure elanikkonnaga piirkonnas on juriste puudu. "Eriti noortel on Ida-Virumaal võimalus kiiremini huvitavate ja vastutusrikaste töödega kokku puutuda kui Tallinnas, tahame stipendiumiga sellele tähelepanu juhtida." Samas rõhutas Luiga, et advokatuuri missiooniks on tagada usaldusväärse õigusabi kättesaadavus kõigile ja kõikjal Eestis.   Stipendiumi taotlemiseks peab üliõpilane esitama advokatuurile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada CV, bakalaureusekraadi omandamist tõendava dokumendi ärakiri, uurimustööde kokkuvõte ja motivatsioonikiri, milles on märgitud, kas üliõpilane soovib pärast õpingute lõpetamist töötada advokaadibüroos, kohtus või prokuratuuris. Seejuures ei ole avaldatud töökoha eelistus stipendiaadile siduv. Avaldus stipendiumi määramiseks koos lisadokumentidega tuleb esitada hiljemalt käesoleva aasta  29. septembriks aadressil Rävala pst 3, 10143 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna meiliaadressil advokatuur@advokatuur.ee. Stipendiumi saajate osas tehakse valik hiljemalt 23. oktoobril 2015. Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas nõukoja

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas nõukoja, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes. Nõukotta kuuluvad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Jüri Raidla, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. „Seadusloomes on ees olulised reformid, et vähendada vohavat seadusloomet ja bürokraatiat. Nõukoja esmane ülesanne ongi anda hinnang õigusloome mahu vähendamise kavale, millega justiitsministeerium augustis välja tuli,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks kuulub nõukoja ülesannete hulka esitada omapoolsed seisukohad justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, arutada justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste üle ja võtta nende suhtes seisukoht, anda omapoolseid soovitusi hea õigusloome kehtestamiseks. Nõukoda hakkab kogunema vastavalt vajadusele. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi

Justiitsminister moodustas nõukoja

Justiitsminister Urmas Reinsalu moodustas nõukoja, kelle ülesandeks on anda ministrile nõu Eesti õiguspoliitika arengu küsimustes. Nõukotta kuuluvad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Jüri Raidla, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, tööandjate keskliidu esindaja Valdo Kalm, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. „Seadusloomes on ees olulised reformid, et vähendada vohavat seadusloomet ja bürokraatiat. Nõukoja esmane ülesanne ongi anda hinnang õigusloome mahu vähendamise kavale, millega justiitsministeerium augustis välja tuli,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks kuulub nõukoja ülesannete hulka esitada omapoolsed seisukohad justiitsministri iga-aastasele Eesti õiguspoliitika arengusuundade ettekandele, arutada justiitsministri või nõukoja liikmete ettepanekul konkreetsete õiguspoliitiliste või seadusandlike algatuste üle ja võtta nende suhtes seisukoht, anda omapoolseid soovitusi hea õigusloome kehtestamiseks. Nõukoda hakkab kogunema vastavalt vajadusele. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium.   Justiitsministeerium, avaldatud 9 aastat tagasi