Reinsalu: vajame uut Tallinna vanglat turvalisema ühiskonna jaoks

Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna Tallinna Vanglat. Külastuse eesmärk on toetada tänase halvas seisukorras oleva ja suurt ülalpidamiskulu nõudva vanglahoone asemele uue kaasaegse vanglakompleksi ehitamist. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on uut vanglakompleksi vaja nii vangide elutingimuste kui ametnike paremate töötingimuste tarvis. „Uus vangla peab valmima, see loob suurema turvalisuse ühiskonna jaoks,“ ütles Reinsalu. „Uued tingimused annavad parema võimaluse kinnipeetavate õigusekuulekasse ellu tagasipöördumiseks, luues vangidele senisest paremad võimalused õppimiseks, töötamiseks ja sotsiaalprogrammide läbimiseks.“ „Teine tähtis aspekt - tänapäevase arhitektuuriga vangla loob paremad võimalused vangide järelevalveks. Vanglakuritegude ärahoidmine on uutes tingimustes kindlasti senisest lihtsam.“ „Lisaks on tänane Tallinna vanglahoone väga halvas seisukorras vana ja järjest enam remonti vajav ehitis, mille ülalpidamine muutub iga aastaga järjest keerulisemaks. Sinna investeeringute tegemine on muutumas riigile ebaotstarbekaks,“ selgitas justiitsminister. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas 8.juunil 2015 välja uue Tallinna vangla ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni septembri alguseni. Ehitustöödega on kavas alustada tuleva aasta alguses. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: vajame uut Tallinna vanglat turvalisema ühiskonna jaoks

Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna Tallinna Vanglat. Külastuse eesmärk on toetada tänase halvas seisukorras oleva ja suurt ülalpidamiskulu nõudva vanglahoone asemele uue kaasaegse vanglakompleksi ehitamist. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on uut vanglakompleksi vaja nii vangide elutingimuste kui ametnike paremate töötingimuste tarvis. „Uus vangla peab valmima, see loob suurema turvalisuse ühiskonna jaoks,“ ütles Reinsalu. „Uued tingimused annavad parema võimaluse kinnipeetavate õigusekuulekasse ellu tagasipöördumiseks, luues vangidele senisest paremad võimalused õppimiseks, töötamiseks ja sotsiaalprogrammide läbimiseks.“ „Teine tähtis aspekt - tänapäevase arhitektuuriga vangla loob paremad võimalused vangide järelevalveks. Vanglakuritegude ärahoidmine on uutes tingimustes kindlasti senisest lihtsam.“ „Lisaks on tänane Tallinna vanglahoone väga halvas seisukorras vana ja järjest enam remonti vajav ehitis, mille ülalpidamine muutub iga aastaga järjest keerulisemaks. Sinna investeeringute tegemine on muutumas riigile ebaotstarbekaks,“ selgitas justiitsminister. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas 8.juunil 2015 välja uue Tallinna vangla ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni septembri alguseni. Ehitustöödega on kavas alustada tuleva aasta alguses. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium asub ette valmistama maksejõuetusreformi

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas täna EVEA esindajatele maksejõuetusreformi plaane. Ministeerium kutsub üles esitama arvamusi ja ettepanekuid, kuidas võiks muuta maksejõuetusmenetluste läbiviimist efektiivsemaks, kiiremaks ja tulemuslikumaks.   „Maksejõuetuse revisjoni eesmärk on tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsus nii riigi sees kui rahvusvaheliselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ausad ettevõtjad peavad saama tõhusama maksejõuetusmenetluse kaudu tuge oma õiguste kaitseks. Pahatahtlikes pankrottides sekkutakse liialt hilja ning heausksed võlausaldajad sattuvad seetõttu ohvriks.“   Tagasiside üldiseks eesmärgiks on saada vastus küsimusele, kas revisjoni läbiviimine on vajalik ning millistele küsimustele tuleks eelkõige keskenduda. Ministeerium ootab tagasisidet selle kohta, kas jätkata tuleks senist seaduste loogikat, koondada maksejõuetusmenetlused ühtsesse seadustikku või  ühtseks menetluseks.   Samuti oodatakse arvamusi selle kohta, kas kehtivat õigust tuleks täiendada näiteks pärandvara pankroti ja piiriülese maksejõuetuse regulatsioonidega; milliste meetmetega tuleks tõsta menetluse tõhusust, sh lühendada menetluse läbiviimisele kuluvat aega, tagada pankrotiavalduse õigeaegne esitamine ja võlausaldajate nõuete suurem rahuldamine. Samuti on oluline välja selgitada, kas maksejõuetusmenetluse regulatsioon tagab isikute õiguste ja kohustuste piisava tasakaalustatuse; kas laiendada tuleks isikute ringi, kellelt oleks võimalik menetluskulusid sisse nõuda; kas saneerimismenetlus ning võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadused vastavad praktika vajadustele ning kas oleks vajalik ühtse kontaktpunkti loomine info koondamiseks.   Revisjoni ettevalmistava etapi eesmärgiks on selgitada välja üldine revisjoni vajadus ja ulatus, kaardistada praktikas tekkinud probleemid, mis lahendamist vajavad ja luua vajalikud alused revisjoni läbiviimiseks. Tulemusena koostatakse lähteülesanne, mille põhjal otsustatakse edasised võimalikud tegevused.   Arvamusi ja ettepanekuid saab kuni 23. septembrini esitada e-posti aadressil kodifmaksejouetus@just.ee märkides pealkirjaks „Maksejõuetuse revisjon“. Pöördumisi käsitletakse revisjoni lähteülesande koostamise sisendina ning ministeerium ei vasta neile, nagu nõuab selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise kord. Laekunud ettepanekute põhjal koostatud lähteülesanne avalikustatakse justiitsministeeriumi kodulehel ning seejärel on huvigruppidel võimalus selle kohta arvamusi esitada.   Maksejõuetusõiguse revisjoni ettevalmistav etapp viiakse läbi Euroopa sotsiaalfondist (ESF) rahastatava projekti "Õigusloome kodifitseerimine" raames.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium asub ette valmistama maksejõuetusreformi

Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas täna EVEA esindajatele maksejõuetusreformi plaane. Ministeerium kutsub üles esitama arvamusi ja ettepanekuid, kuidas võiks muuta maksejõuetusmenetluste läbiviimist efektiivsemaks, kiiremaks ja tulemuslikumaks.   „Maksejõuetuse revisjoni eesmärk on tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsus nii riigi sees kui rahvusvaheliselt,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Ausad ettevõtjad peavad saama tõhusama maksejõuetusmenetluse kaudu tuge oma õiguste kaitseks. Pahatahtlikes pankrottides sekkutakse liialt hilja ning heausksed võlausaldajad sattuvad seetõttu ohvriks.“   Tagasiside üldiseks eesmärgiks on saada vastus küsimusele, kas revisjoni läbiviimine on vajalik ning millistele küsimustele tuleks eelkõige keskenduda. Ministeerium ootab tagasisidet selle kohta, kas jätkata tuleks senist seaduste loogikat, koondada maksejõuetusmenetlused ühtsesse seadustikku või  ühtseks menetluseks.   Samuti oodatakse arvamusi selle kohta, kas kehtivat õigust tuleks täiendada näiteks pärandvara pankroti ja piiriülese maksejõuetuse regulatsioonidega; milliste meetmetega tuleks tõsta menetluse tõhusust, sh lühendada menetluse läbiviimisele kuluvat aega, tagada pankrotiavalduse õigeaegne esitamine ja võlausaldajate nõuete suurem rahuldamine. Samuti on oluline välja selgitada, kas maksejõuetusmenetluse regulatsioon tagab isikute õiguste ja kohustuste piisava tasakaalustatuse; kas laiendada tuleks isikute ringi, kellelt oleks võimalik menetluskulusid sisse nõuda; kas saneerimismenetlus ning võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadused vastavad praktika vajadustele ning kas oleks vajalik ühtse kontaktpunkti loomine info koondamiseks.   Revisjoni ettevalmistava etapi eesmärgiks on selgitada välja üldine revisjoni vajadus ja ulatus, kaardistada praktikas tekkinud probleemid, mis lahendamist vajavad ja luua vajalikud alused revisjoni läbiviimiseks. Tulemusena koostatakse lähteülesanne, mille põhjal otsustatakse edasised võimalikud tegevused.   Arvamusi ja ettepanekuid saab kuni 23. septembrini esitada e-posti aadressil kodifmaksejouetus@just.ee märkides pealkirjaks „Maksejõuetuse revisjon“. Pöördumisi käsitletakse revisjoni lähteülesande koostamise sisendina ning ministeerium ei vasta neile, nagu nõuab selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamise kord. Laekunud ettepanekute põhjal koostatud lähteülesanne avalikustatakse justiitsministeeriumi kodulehel ning seejärel on huvigruppidel võimalus selle kohta arvamusi esitada.   Maksejõuetusõiguse revisjoni ettevalmistav etapp viiakse läbi Euroopa sotsiaalfondist (ESF) rahastatava projekti "Õigusloome kodifitseerimine" raames.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: omanikud peavad saama trasside eest õiglast hüvitust

Justiitsministeeriumis toimus täna kohtumine omanike esindajatega, et arutada tehnovõrkude talumistasude kehtestamise teemal ja leida kõigile osapooltele sobiv lahendus. Ministeerium asub välja töötama talumistasusid puudutavat lahendust. „Seadus ütleb, et tehnorajatise omanik peab maksma maaomanikule, kelle kinnisasjal tehnorajatis asub, tasu. Nii kaua, kui seadusandja ei ole nn talumistasu suurusi kindlaks määranud, tuleb igal võrguomanikul endal välja töötada määrad, mida ta maaomanikule tasub. Küsimus ongi selles, milline on õiglane tasu,“  ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on konkreetsete talumistasude määra puudumine olnud pikemat aega probleemiks, millele on lahendust otsitud. „Tänasel kohtumisel leppisime kokku, et talumistasud tuleb kehtestada kõigile maaomanikele ühetaoliselt, olenemata maa omandamise viisist. Teiseks peab tasu sisaldama kahte elementi – maamaksu ning saamatajäänud tulu kompenseerimist mõistlikus ulatuses. Milline see ulatus täpselt olema saab, on veel vaja läbi mõelda,“ märkis Reinsalu. Kohtumisel räägiti ka sellest, et justiitsministeerium esitab septembris vabariigi valitsusele kinnitamiseks memorandumi, mille väljatöötamisse kaasatakse ka huvigrupid. Lisaks hakatakse välja töötama seadusemuudatust tehnovõrkudele talumistasude kehtestamiseks. Samuti räägiti üürituru kitsaskohtadele lahenduse leidmisest ja lepiti kokku, et lähiajal toimub justiitsministeeriumis ümarlaud, kus seda teemat põhjalikumalt arutatakse. Kohtumisel osalesid Omanike Keskliidu, Eesti Erametsaliidu ja Talumiskohustusega Omanike Liidu esindajad.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: omanikud peavad saama trasside eest õiglast hüvitust

Justiitsministeeriumis toimus täna kohtumine omanike esindajatega, et arutada tehnovõrkude talumistasude kehtestamise teemal ja leida kõigile osapooltele sobiv lahendus. Ministeerium asub välja töötama talumistasusid puudutavat lahendust. „Seadus ütleb, et tehnorajatise omanik peab maksma maaomanikule, kelle kinnisasjal tehnorajatis asub, tasu. Nii kaua, kui seadusandja ei ole nn talumistasu suurusi kindlaks määranud, tuleb igal võrguomanikul endal välja töötada määrad, mida ta maaomanikule tasub. Küsimus ongi selles, milline on õiglane tasu,“  ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on konkreetsete talumistasude määra puudumine olnud pikemat aega probleemiks, millele on lahendust otsitud. „Tänasel kohtumisel leppisime kokku, et talumistasud tuleb kehtestada kõigile maaomanikele ühetaoliselt, olenemata maa omandamise viisist. Teiseks peab tasu sisaldama kahte elementi – maamaksu ning saamatajäänud tulu kompenseerimist mõistlikus ulatuses. Milline see ulatus täpselt olema saab, on veel vaja läbi mõelda,“ märkis Reinsalu. Kohtumisel räägiti ka sellest, et justiitsministeerium esitab septembris vabariigi valitsusele kinnitamiseks memorandumi, mille väljatöötamisse kaasatakse ka huvigrupid. Lisaks hakatakse välja töötama seadusemuudatust tehnovõrkudele talumistasude kehtestamiseks. Samuti räägiti üürituru kitsaskohtadele lahenduse leidmisest ja lepiti kokku, et lähiajal toimub justiitsministeeriumis ümarlaud, kus seda teemat põhjalikumalt arutatakse. Kohtumisel osalesid Omanike Keskliidu, Eesti Erametsaliidu ja Talumiskohustusega Omanike Liidu esindajad.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Seaduste ületootmine tuleb peatada

Justiitsministeerium saatis avalikule konsultatsioonile õigusloome mahu vähendamise kava, millega peatatakse seaduste ületootmine ja vähendatakse bürokraatiat. „Õigusriigi üheks oluliseks tunnuseks on õiguskorra stabiilsus ja püsivus. Eesti probleemiks on seaduste ja määruste rohkus ning see, kui kiiresti ja tihti neid muudetakse. See omakorda toob kaasa olukorra, kus muudatuste jälgimine on keeruline nii inimestele, ettevõtetele kui asutustele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Näiteks 2014. aasta 1. jaanuaril kehtinud 384 seadusest on tänaseks muutunud 320 ja mõned neist mitmeid kordi. „Samal põhjusel tuleb pidevalt muuta ka lepinguid, süsteeme ja praktikaid ehk seaduste täitmine on liiga koormav. Näiteks lisab see ettevõtetele halduskoormust, kuid kompenseerivaid tegevusi ei pakuta,“ lisas Reinsalu. Ühe näitena muudatusest, mille mõjud olid puudulikult hinnatud, tõi Reinsalu välja firmaautode käibemaksumuudatuse, mis ei rakendunud ootuste kohaselt, kuid tõi ettevõtetele kaasa täiendava koormuse. Hea näitena tõi minister välja sotsiaalministeeriumi plaani luua 2017. aasta alguseks infosüsteem,  mis aitab inimesi sotsiaaltoetuste ja –hüvitiste taotlemisel. Riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused on reguleeritud kümnes erinevas seaduses. Praegu peab inimene ise olema aktiivne pool ja teadma, milliseid toetusi või hüvitisi on tal õigus saada. Uue süsteemi abil plaanitakse edaspidi hakata pakkuma nö proaktiivseid teenuseid, mille saamiseks pole inimesel ise vaja peaaegu midagi teha, vaid süsteem annab talle ise teada, kui tal on võimalik mingit toetust taotleda. Infosüsteemi tegemiseks ja tööle hakkamiseks ei ole vaja väga oluliselt seadust muuta, vaid uus tööriist on see, mis inimeste elu kergemaks teeb. Dereguleerimise kavaga antakse suunised, kuidas vähendada edaspidi õigusloomet ning bürokraatiat, kehtestatakse põhjalikumalt läbimõeldud reeglid, arvestatakse õiguse kujundamisel sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti ning vähendatakse Eesti ja EL-i õigusega ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Selleks, et nimetatud eesmärke saavutada, on õigusaktide koostamisel ette nähtud konkreetsed sammud - näiteks tuleb hinnata kriitiliselt iga õigusakti vajalikkust ja pöörata suurt tähelepanu nende kvaliteedile, suurendada huvirühmade kaasatust võimalikult varases poliitika kujundamise etapis, vähendada ettevõtjatele ja kodanikele halduskoormuse lisamisel nende muid kohustusi, anda muutmise seaduste pealkirjadele sisu avav nimi. Haldusreformi elluviimisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka õigusloome mahu vähendamise kava. Kavaga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Seaduste ületootmine tuleb peatada

Justiitsministeerium saatis avalikule konsultatsioonile õigusloome mahu vähendamise kava, millega peatatakse seaduste ületootmine ja vähendatakse bürokraatiat. „Õigusriigi üheks oluliseks tunnuseks on õiguskorra stabiilsus ja püsivus. Eesti probleemiks on seaduste ja määruste rohkus ning see, kui kiiresti ja tihti neid muudetakse. See omakorda toob kaasa olukorra, kus muudatuste jälgimine on keeruline nii inimestele, ettevõtetele kui asutustele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Näiteks 2014. aasta 1. jaanuaril kehtinud 384 seadusest on tänaseks muutunud 320 ja mõned neist mitmeid kordi. „Samal põhjusel tuleb pidevalt muuta ka lepinguid, süsteeme ja praktikaid ehk seaduste täitmine on liiga koormav. Näiteks lisab see ettevõtetele halduskoormust, kuid kompenseerivaid tegevusi ei pakuta,“ lisas Reinsalu. Ühe näitena muudatusest, mille mõjud olid puudulikult hinnatud, tõi Reinsalu välja firmaautode käibemaksumuudatuse, mis ei rakendunud ootuste kohaselt, kuid tõi ettevõtetele kaasa täiendava koormuse. Hea näitena tõi minister välja sotsiaalministeeriumi plaani luua 2017. aasta alguseks infosüsteem,  mis aitab inimesi sotsiaaltoetuste ja –hüvitiste taotlemisel. Riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused on reguleeritud kümnes erinevas seaduses. Praegu peab inimene ise olema aktiivne pool ja teadma, milliseid toetusi või hüvitisi on tal õigus saada. Uue süsteemi abil plaanitakse edaspidi hakata pakkuma nö proaktiivseid teenuseid, mille saamiseks pole inimesel ise vaja peaaegu midagi teha, vaid süsteem annab talle ise teada, kui tal on võimalik mingit toetust taotleda. Infosüsteemi tegemiseks ja tööle hakkamiseks ei ole vaja väga oluliselt seadust muuta, vaid uus tööriist on see, mis inimeste elu kergemaks teeb. Dereguleerimise kavaga antakse suunised, kuidas vähendada edaspidi õigusloomet ning bürokraatiat, kehtestatakse põhjalikumalt läbimõeldud reeglid, arvestatakse õiguse kujundamisel sellega kaasnevat mõju ja huvirühmade seisukohti ning vähendatakse Eesti ja EL-i õigusega ettevõtjate ja kodanike halduskoormust. Selleks, et nimetatud eesmärke saavutada, on õigusaktide koostamisel ette nähtud konkreetsed sammud - näiteks tuleb hinnata kriitiliselt iga õigusakti vajalikkust ja pöörata suurt tähelepanu nende kvaliteedile, suurendada huvirühmade kaasatust võimalikult varases poliitika kujundamise etapis, vähendada ettevõtjatele ja kodanikele halduskoormuse lisamisel nende muid kohustusi, anda muutmise seaduste pealkirjadele sisu avav nimi. Haldusreformi elluviimisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka õigusloome mahu vähendamise kava. Kavaga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi