Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks saavad toetust kaks projekti

Justiitsministeerium toetab kokku 50 000 euroga kaht projekti kuni kümneaastaste laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks. „Ennetustegevus on alati mõjusam ja tulemuslikum kui tagajärgedega tegelemine ning eriti oluline on harida lapsi, et ennetada vägivallakogemusi ja kinnistada vägivallavabu hoiakuid ning käitumist. Esmase ennetuse kaudu saab lisaks ära hoida uute ohvrite tekkimise,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Anu Leps. Justiitsministeeriumi soov on koos toetuse saajatega ennetada 6-10 aastaste laste sattumist seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ning toetada lapsevanemaid ja õpetajaid laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamises.  „Oluline on ka see, et kui lapsed tahavad vanematelt seksuaalsuse kohta küsida või vanemad ise lastega sellest teemast rääkida, siis sageli ei teata, mida, mis ajal ja kuidas öelda. Mõlemad väljavalitud projektid peaksid andma selleks vahendid ning oskused,“ lisas Leps. Ministeerium kuulutas kuriteoennetuse konkursi välja selle aasta märtsis. Konkursi tulemusel läheb 50 000 euro suurune toetus jagamisele kahe projekti vahel, millest ühe viib ellu MTÜ Lastekaitse Liit ning teise SA Lõuna Koolitus. MTÜ Lastekaitse Liidu projekti tulemusena valmib lastele mõeldud seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemaline raamat, mille eesmärk on toetada lapse positiivse enesehinnangu kujunemist. „Raamat annab lastele teadmisi oma keha arengust, piiride seadmisest ning nende austamisest. Raamatule lisaks valmib teabematerjal  lapsevanematele ja õpetajatele, mis annab juhiseid, kuidas lastega nendel teemadel rääkida ja olla valmis laste küsimustele vastama,“ rääkis Lastekaitse Liidu projektijuht Malle Hallimäe. SA Lõuna Koolitus koolitab Võru-, Valga-, Tartu-, Viljandi-, Põlva- ja Jõgevamaa lasteaiaõpetajaid, et nad oskaksid ära tunda väärkoheldud lapsi ja neid aidata. Kasvatajad omakorda koolitavad edasi lapsevanemaid ja lapsi. Koolitusel pakutav programm ei kaota vägivalda ühiskonnast, kuid annab lastele teadmisi, kuidas mitte sellisesse olukorda sattuda ja väära käitumist ära tunda. Kui enamasti tegeletakse ainult ühe hädas oleva lapsega, siis selles projektiga koolitatakse nö kogukonda, lapsi ennast kaitsma ehk võõrastega mitte kaasa minema ja vajadusel abi küsima; lapsevanemaid ja lasteaiapedagooge märkama ja sekkuma. „Tihti inimesed ei usu, et laste väärkohtlemise juhtumeid on Eestis nii palju, mistõttu ei osata võimalikke probleeme näha. Täpsemalt öeldes ei mõisteta, kuidas oleks võimalik väärkohtlemist ära hoida - kellega ja kuidas see juhtuda võib. Veelgi enam - võimalikule probleemile ei reageerita, kuna arvatakse, et selliste asjade juhtumine pole lihtsalt võimalik, “ märkis Lõuna Koolituse projektijuht Krista Klaus. Projektide kestus on kuni kaks aastat ja tegevused algavad sellel aastal. 2015. aasta kuriteoennetuse projektikonkurssiga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Samas saab lähemalt tutvuda ka toetuse saanud projektidega. Justiitsministeerium on kuritegude ennetamisele suunatud projekte konkursi korras toetanud alates 2005. aastast. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks saavad toetust kaks projekti

Justiitsministeerium toetab kokku 50 000 euroga kaht projekti kuni kümneaastaste laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks. „Ennetustegevus on alati mõjusam ja tulemuslikum kui tagajärgedega tegelemine ning eriti oluline on harida lapsi, et ennetada vägivallakogemusi ja kinnistada vägivallavabu hoiakuid ning käitumist. Esmase ennetuse kaudu saab lisaks ära hoida uute ohvrite tekkimise,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Anu Leps. Justiitsministeeriumi soov on koos toetuse saajatega ennetada 6-10 aastaste laste sattumist seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ning toetada lapsevanemaid ja õpetajaid laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamises.  „Oluline on ka see, et kui lapsed tahavad vanematelt seksuaalsuse kohta küsida või vanemad ise lastega sellest teemast rääkida, siis sageli ei teata, mida, mis ajal ja kuidas öelda. Mõlemad väljavalitud projektid peaksid andma selleks vahendid ning oskused,“ lisas Leps. Ministeerium kuulutas kuriteoennetuse konkursi välja selle aasta märtsis. Konkursi tulemusel läheb 50 000 euro suurune toetus jagamisele kahe projekti vahel, millest ühe viib ellu MTÜ Lastekaitse Liit ning teise SA Lõuna Koolitus. MTÜ Lastekaitse Liidu projekti tulemusena valmib lastele mõeldud seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemaline raamat, mille eesmärk on toetada lapse positiivse enesehinnangu kujunemist. „Raamat annab lastele teadmisi oma keha arengust, piiride seadmisest ning nende austamisest. Raamatule lisaks valmib teabematerjal  lapsevanematele ja õpetajatele, mis annab juhiseid, kuidas lastega nendel teemadel rääkida ja olla valmis laste küsimustele vastama,“ rääkis Lastekaitse Liidu projektijuht Malle Hallimäe. SA Lõuna Koolitus koolitab Võru-, Valga-, Tartu-, Viljandi-, Põlva- ja Jõgevamaa lasteaiaõpetajaid, et nad oskaksid ära tunda väärkoheldud lapsi ja neid aidata. Kasvatajad omakorda koolitavad edasi lapsevanemaid ja lapsi. Koolitusel pakutav programm ei kaota vägivalda ühiskonnast, kuid annab lastele teadmisi, kuidas mitte sellisesse olukorda sattuda ja väära käitumist ära tunda. Kui enamasti tegeletakse ainult ühe hädas oleva lapsega, siis selles projektiga koolitatakse nö kogukonda, lapsi ennast kaitsma ehk võõrastega mitte kaasa minema ja vajadusel abi küsima; lapsevanemaid ja lasteaiapedagooge märkama ja sekkuma. „Tihti inimesed ei usu, et laste väärkohtlemise juhtumeid on Eestis nii palju, mistõttu ei osata võimalikke probleeme näha. Täpsemalt öeldes ei mõisteta, kuidas oleks võimalik väärkohtlemist ära hoida - kellega ja kuidas see juhtuda võib. Veelgi enam - võimalikule probleemile ei reageerita, kuna arvatakse, et selliste asjade juhtumine pole lihtsalt võimalik, “ märkis Lõuna Koolituse projektijuht Krista Klaus. Projektide kestus on kuni kaks aastat ja tegevused algavad sellel aastal. 2015. aasta kuriteoennetuse projektikonkurssiga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Samas saab lähemalt tutvuda ka toetuse saanud projektidega. Justiitsministeerium on kuritegude ennetamisele suunatud projekte konkursi korras toetanud alates 2005. aastast. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Rattavarguse vastu on võimalik ennast kaitsta

Justiitsministeerium avas tänasest jalgrattavarguste ennetamise teemalehe ning jagab soovijatele voldikuid. Aastas teatatakse politseile enam kui tuhandest jalgrattavargusest, varguste tegelik arv on aga kordades suurem. „Ohvriuuringud näitavad, et jalgratas on selline asi, mille vargusest enamik inimesi politseile avaldust ei kirjuta ning on alust arvata, et pigem jäetakse teavitamata odavamate ning väiksema väärtusega rataste vargustest,“ ütles justiitsministeeriumi projektijuht Rainer Rohtla. Samas saab Rohtla sõnul iga inimene ise päris palju ära teha, et ennast varguse vastu kaitsta. Ratas tuleks lukustada ka juhul, kui selle juurest lahkutakse vaid mõneks minutiks. Samuti, kui seda hoitakse lukustatud trepikojas, garaažis või keldris. Parim meetod on jalgratas lukustada kahe eri tüüpi lukuga läbi mõlema ratta ja raami. „Poest jalgrattaluku ostmisel tasub nõu küsida müüjalt ja arvestada, et hinna poolest kallim lukk võib tõepoolest olla ka vargakindlam. Eelistada võiks lukke, mille lõhkumiskindlust on kontrollitud. Soovitame endale üles kirjutada ka rattaraami numbri, mis asub enamasti pedaalide lähistel raami maapealsel küljel,“ lisas Rohtla. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanema Toomas Jervsoni sõnul varastatakse suurem osa jalgratastest trepikodadest ja keldritest. Rattavarguse ohvriks langedes tuleb sellest aga kindlasti politseid teavitada: „Politseile tasub edastada rattaraami number, fotod rattast ja võimaluse korral ostutšekk. Aeg-ajalt tasub külastada ka politsei veebikodu, kus asub leitud rataste register koos fotodega. Selline käitumine suurendab tõenäosust, et varastatud ratas taas õige omanikuni jõuab.“ „Lisaks enda kaitsmisele saame kaitsta ka teisi inimesi, ostes ratta kauplusest. Kasutatud ratta ostmisel tuleks veenduda, et see pole varastatud. Selle tõendiks on näiteks rattapass koos ostudokumentidega,“ selgitas Rohtla. Kokku valmistati jagamiseks politseis, rattapoodides ja spordiüritustel 20 000 voldikut. Alates tänasest on kriminaalpoliitika veebis avatud ka teemaleht, kus saab samuti tutvuda soovitustega, kuidas end varguse eest kaista.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Rattavarguse vastu on võimalik ennast kaitsta

Justiitsministeerium avas tänasest jalgrattavarguste ennetamise teemalehe ning jagab soovijatele voldikuid. Aastas teatatakse politseile enam kui tuhandest jalgrattavargusest, varguste tegelik arv on aga kordades suurem. „Ohvriuuringud näitavad, et jalgratas on selline asi, mille vargusest enamik inimesi politseile avaldust ei kirjuta ning on alust arvata, et pigem jäetakse teavitamata odavamate ning väiksema väärtusega rataste vargustest,“ ütles justiitsministeeriumi projektijuht Rainer Rohtla. Samas saab Rohtla sõnul iga inimene ise päris palju ära teha, et ennast varguse vastu kaitsta. Ratas tuleks lukustada ka juhul, kui selle juurest lahkutakse vaid mõneks minutiks. Samuti, kui seda hoitakse lukustatud trepikojas, garaažis või keldris. Parim meetod on jalgratas lukustada kahe eri tüüpi lukuga läbi mõlema ratta ja raami. „Poest jalgrattaluku ostmisel tasub nõu küsida müüjalt ja arvestada, et hinna poolest kallim lukk võib tõepoolest olla ka vargakindlam. Eelistada võiks lukke, mille lõhkumiskindlust on kontrollitud. Soovitame endale üles kirjutada ka rattaraami numbri, mis asub enamasti pedaalide lähistel raami maapealsel küljel,“ lisas Rohtla. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanema Toomas Jervsoni sõnul varastatakse suurem osa jalgratastest trepikodadest ja keldritest. Rattavarguse ohvriks langedes tuleb sellest aga kindlasti politseid teavitada: „Politseile tasub edastada rattaraami number, fotod rattast ja võimaluse korral ostutšekk. Aeg-ajalt tasub külastada ka politsei veebikodu, kus asub leitud rataste register koos fotodega. Selline käitumine suurendab tõenäosust, et varastatud ratas taas õige omanikuni jõuab.“ „Lisaks enda kaitsmisele saame kaitsta ka teisi inimesi, ostes ratta kauplusest. Kasutatud ratta ostmisel tuleks veenduda, et see pole varastatud. Selle tõendiks on näiteks rattapass koos ostudokumentidega,“ selgitas Rohtla. Kokku valmistati jagamiseks politseis, rattapoodides ja spordiüritustel 20 000 voldikut. Alates tänasest on kriminaalpoliitika veebis avatud ka teemaleht, kus saab samuti tutvuda soovitustega, kuidas end varguse eest kaista.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: joobes juhtimise vähendamisel karistuse karmus rolli ei mängi

Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et senine karistuspraktika pole joobes juhtimise vähendamisel olnud piisavalt tulemuslik ja rohkem tuleks tähelepanu pöörata juhtide riskide hindamisele ning sellest lähtuvalt käitumise muutmisele suunatud karistusmeetmete arendamisele.  „Joobes juhtide arv on nii suur, et nende juhtumite menetlemine on politseile, prokuratuurile ja kohtule saanud liinitööks, kus oluline on menetluse kiirus ja standardlahendused. Analüüs näitab, et joobes juhid on oma riskidelt ja vajadustelt kirju seltskord, kelle seast tuleks tulevikus paremini üles leida kõige probleemsemad juhid ning kohandada ka karistussüsteem ümber nii, et korduvrikkumisi senisest paremini ennetada,“ üles justiitsminister Urmas Reinsalu. Aastas tabatakse Eestis üle 6000 alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhi, igapäevaselt jääb tabatud juhtide arv 10-30 piiresse. Eelmisel aastal liikluses tabatud alkoholi- või narkootikume tarvitanud sõidukijuhtidest moodustasid kriminaalkorras karistatavas keskmises ja raskes alkoholijoobes juhid kokku 37% ning väärteokorras karistatavas kerges alkoholijoobes või alkoholi tarvitamise tunnustega juhid kokku 61%. Narkojoobes oli 2%. Väärtegude puhul määratakse karistuseks peamiselt rahatrahv, kuritegude puhul vangistus. Joobes juhtidelt konfiskeeriti 2014. aastal 153 sõidukit.   „Käesolev analüüs näitab, et joobes juhtimise probleemi lahendamisel ning uute rikkumiste ärahoidmisel karistuste karmus rolli ei mängi. Suurem rahatrahv ega pikem karistusaeg pole kahjuks nende juhtide retsidiivsuse vähendamisel tulemuslik vahend,“ selgitas justiitsminister. Analüüsist selgus, et joobes juhtimise kordumise risk on kõige suurem nendel isikutel, kes on tabatud tugevas alkoholijoobes ning keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud. Justiitsministri sõnul peavad karistused olema proportsioonis teo raskusega ning olema eelkõige suunatud uute rikkumiste ennetamisele. „Kindlasti pole joobes juhtide puhul tegu olukorraga, kus üks lahendus sobib kõigile. Tulevikus peame võtma enam aega ja parema enam ressurssi suurema riskiga juhtide hindamisele, tõenduspõhiste programmide väljatöötamisele ja rakendamisele ning samuti alkoholismiravi karistussüsteemiga integreerimisele,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.   Justiitsministeeriumi analüüsi „Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus“ eesmärk oli hinnata  joobes sõidukijuhtide suhtes kohaldatavat karistuspraktikat ning selle mõju uute sarnaste rikkumiste ärahoidmisel, samuti kirjeldada joobes sõidukijuhtimise ulatust ja süütegude korduvuse riski. Analüüsis hinnati 1. juulil 2009 jõustunud seadusemuudatuste mõju – nende muudatuste tulemusena lähtutakse sellest ajast joobes sõidukijuhtimise väärteona või kuriteona kvalifitseerimisel joobe raskusest ning mitte teo korduvusest. Analüüs on kättesaadav kriminaalpoliitika portaalis: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-nahtuse-ulatus-karistuspraktika-ja-retsidiivsus. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: joobes juhtimise vähendamisel karistuse karmus rolli ei mängi

Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et senine karistuspraktika pole joobes juhtimise vähendamisel olnud piisavalt tulemuslik ja rohkem tuleks tähelepanu pöörata juhtide riskide hindamisele ning sellest lähtuvalt käitumise muutmisele suunatud karistusmeetmete arendamisele.  „Joobes juhtide arv on nii suur, et nende juhtumite menetlemine on politseile, prokuratuurile ja kohtule saanud liinitööks, kus oluline on menetluse kiirus ja standardlahendused. Analüüs näitab, et joobes juhid on oma riskidelt ja vajadustelt kirju seltskord, kelle seast tuleks tulevikus paremini üles leida kõige probleemsemad juhid ning kohandada ka karistussüsteem ümber nii, et korduvrikkumisi senisest paremini ennetada,“ üles justiitsminister Urmas Reinsalu. Aastas tabatakse Eestis üle 6000 alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhi, igapäevaselt jääb tabatud juhtide arv 10-30 piiresse. Eelmisel aastal liikluses tabatud alkoholi- või narkootikume tarvitanud sõidukijuhtidest moodustasid kriminaalkorras karistatavas keskmises ja raskes alkoholijoobes juhid kokku 37% ning väärteokorras karistatavas kerges alkoholijoobes või alkoholi tarvitamise tunnustega juhid kokku 61%. Narkojoobes oli 2%. Väärtegude puhul määratakse karistuseks peamiselt rahatrahv, kuritegude puhul vangistus. Joobes juhtidelt konfiskeeriti 2014. aastal 153 sõidukit.   „Käesolev analüüs näitab, et joobes juhtimise probleemi lahendamisel ning uute rikkumiste ärahoidmisel karistuste karmus rolli ei mängi. Suurem rahatrahv ega pikem karistusaeg pole kahjuks nende juhtide retsidiivsuse vähendamisel tulemuslik vahend,“ selgitas justiitsminister. Analüüsist selgus, et joobes juhtimise kordumise risk on kõige suurem nendel isikutel, kes on tabatud tugevas alkoholijoobes ning keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud. Justiitsministri sõnul peavad karistused olema proportsioonis teo raskusega ning olema eelkõige suunatud uute rikkumiste ennetamisele. „Kindlasti pole joobes juhtide puhul tegu olukorraga, kus üks lahendus sobib kõigile. Tulevikus peame võtma enam aega ja parema enam ressurssi suurema riskiga juhtide hindamisele, tõenduspõhiste programmide väljatöötamisele ja rakendamisele ning samuti alkoholismiravi karistussüsteemiga integreerimisele,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.   Justiitsministeeriumi analüüsi „Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus“ eesmärk oli hinnata  joobes sõidukijuhtide suhtes kohaldatavat karistuspraktikat ning selle mõju uute sarnaste rikkumiste ärahoidmisel, samuti kirjeldada joobes sõidukijuhtimise ulatust ja süütegude korduvuse riski. Analüüsis hinnati 1. juulil 2009 jõustunud seadusemuudatuste mõju – nende muudatuste tulemusena lähtutakse sellest ajast joobes sõidukijuhtimise väärteona või kuriteona kvalifitseerimisel joobe raskusest ning mitte teo korduvusest. Analüüs on kättesaadav kriminaalpoliitika portaalis: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-nahtuse-ulatus-karistuspraktika-ja-retsidiivsus. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Emor uurib korruptsiooni erasektoris

Augustis küsitleb uuringufirma Emor 500 ettevõtjat Eestist ja Taanist, et uurida nende ärialaseid väärtusi, tõekspidamisi ja praktikaid. See on mõlema riigi jaoks esimene kord uurida erasektorisisest korruptsiooni. “Erasektori korruptsioon on varjatud ja raskesti avastatav ning hetkel puudub teadmine probleemi ulatusest. See omakorda raskendab läbipaistva ärikeskkonna loomist. Ettevõtete kogemused ja hinnangud aitavad paremini kujundada korruptsioonivastast poliitikat” ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi tellitud uuringus küsitakse ettevõtjatelt nende kogemusi korruptiivsete olukordadega ning palutakse neil hinnata korruptsiooni levikut ja vastumeetmete efektiivsust. Küsitlusele järgneb Eesti ja Taani tulemuste analüüs ning võrdleva uuringuraporti kirjutamine, milles osalevad viis eksperti Tartu Ülikoolist ja Taani Aarhusi Ülikoolist. Uuringu eesmärk on kaardistada ärialaseid väärtusi, tõekspidamisi ja praktikaid Eesti ja Taani ettevõtete seas. Korruptsioonivaba Eesti MTÜ kui üks partneritest vastutab ettevõtete teavitamise eest, osaleb uuringutulemuste kajastamisel ja vajadusel teavitusürituste korraldamisel. Pärast uuringu valmimist korraldavad projektipartnerid kohtumisi ettevõtjatega, et selgitada, milline on korruptiivne tegevus erasektoris, miks see teadmine on oluline ja kuidas on võimalik olukorda parandada. Projekti vedav justiitsministeerium on vastutav Eesti korruptsioonivastase strateegia väljatöötamise ja rakendamise eest. Projekti Reducing corruption: Focusing on Private Sector Corruption (PrivaCor) elluviimist alustati 2014. aastal ning sellesse on kaasatud kokku 13 partnerorganisatsiooni Eestist, Lätist, Taanist ja Hispaaniast. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat kriminaalennetuse ning kuritegevuse vastase võitluse programmi (ISEC) raames. Projekti partnerid on Eestist justiitsministeerium, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti,  kaitsepolitseiamet, Eesti kaubandus-tööstuskoda, maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia, Tartu ülikool ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Taanist Aarhusi ülikool ja Taani riigiprokuratuur, Lätist korruptsioonivastase võitluse büroo ning Hispaaniast Kataloonia pettustevastane büroo. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Emor uurib korruptsiooni erasektoris

Augustis küsitleb uuringufirma Emor 500 ettevõtjat Eestist ja Taanist, et uurida nende ärialaseid väärtusi, tõekspidamisi ja praktikaid. See on mõlema riigi jaoks esimene kord uurida erasektorisisest korruptsiooni. “Erasektori korruptsioon on varjatud ja raskesti avastatav ning hetkel puudub teadmine probleemi ulatusest. See omakorda raskendab läbipaistva ärikeskkonna loomist. Ettevõtete kogemused ja hinnangud aitavad paremini kujundada korruptsioonivastast poliitikat” ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministeeriumi tellitud uuringus küsitakse ettevõtjatelt nende kogemusi korruptiivsete olukordadega ning palutakse neil hinnata korruptsiooni levikut ja vastumeetmete efektiivsust. Küsitlusele järgneb Eesti ja Taani tulemuste analüüs ning võrdleva uuringuraporti kirjutamine, milles osalevad viis eksperti Tartu Ülikoolist ja Taani Aarhusi Ülikoolist. Uuringu eesmärk on kaardistada ärialaseid väärtusi, tõekspidamisi ja praktikaid Eesti ja Taani ettevõtete seas. Korruptsioonivaba Eesti MTÜ kui üks partneritest vastutab ettevõtete teavitamise eest, osaleb uuringutulemuste kajastamisel ja vajadusel teavitusürituste korraldamisel. Pärast uuringu valmimist korraldavad projektipartnerid kohtumisi ettevõtjatega, et selgitada, milline on korruptiivne tegevus erasektoris, miks see teadmine on oluline ja kuidas on võimalik olukorda parandada. Projekti vedav justiitsministeerium on vastutav Eesti korruptsioonivastase strateegia väljatöötamise ja rakendamise eest. Projekti Reducing corruption: Focusing on Private Sector Corruption (PrivaCor) elluviimist alustati 2014. aastal ning sellesse on kaasatud kokku 13 partnerorganisatsiooni Eestist, Lätist, Taanist ja Hispaaniast. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraat kriminaalennetuse ning kuritegevuse vastase võitluse programmi (ISEC) raames. Projekti partnerid on Eestist justiitsministeerium, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti,  kaitsepolitseiamet, Eesti kaubandus-tööstuskoda, maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia, Tartu ülikool ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Taanist Aarhusi ülikool ja Taani riigiprokuratuur, Lätist korruptsioonivastase võitluse büroo ning Hispaaniast Kataloonia pettustevastane büroo. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi