Täna astuti oluline samm isikuandmete parema kaitse suunas

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel Luksemburgis, kus räägiti Euroopa andmekaitsereformist, mis tagab tulevikus isikuandmete tugevama kaitse ja ettevõtjate huvide parema tasakaalustatuse.   Tänasel kohtumisel saavutati liikmesriikide valitsuste heakskiit andmekaitse üldmääruse eelnõule, mis annab võimaluse alustada läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ning on seega suur samm EL andmekaitseraamistiku uuendamisel.   "Saavutatud kompromiss on siiski alles esimene samm ning ees on ootamas keerulised läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Eesti peab väga oluliseks, et lõplikus õigusaktis säiliks vajalik tasakaal üksikisiku õiguste ja ettevõtete huvide vahel," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.    Andmekaitse üldmäärus on osa EL andmekaitse reformipaketist. Määruse eesmärk on ajakohastada kehtivad andmekaitsereeglid, võttes arvesse majanduse digitaliseerumist, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning piiriüleste tehingute arvu kasvu. Reformi üks peamisi eesmärke on tugevdada üksisiku kaitset uutes tingimustes, andes isikule suurema kontrolli oma andmete üle. Näiteks suurenevad oluliselt isiku võimalused nõuda teda puudutavate andmete töötlemise lõpetamist ning andmete kustutamist, samuti on isikul tulevikus lihtsam kaitsta oma õigusi ning saada rikkumiste korral tõhusamalt hüvitist.     Samas arvestab praegune määruse tekst ka ettevõtjate huvidega. Esiteks peaks edaspidi kaduma õiguse killustatus, kuna EL territooriumil kehtiks üks otsekohalduv määrus. Teiseks tuuakse sisse niinimetatud riskipõhine lähenemine, mis tasakaalustab ettevõtjale kaasnevad kohustused arvestades riski, mida isikuandmete töötlemine üksikisiku jaoks endaga kaasa toob. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Täna astuti oluline samm isikuandmete parema kaitse suunas

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel Luksemburgis, kus räägiti Euroopa andmekaitsereformist, mis tagab tulevikus isikuandmete tugevama kaitse ja ettevõtjate huvide parema tasakaalustatuse.   Tänasel kohtumisel saavutati liikmesriikide valitsuste heakskiit andmekaitse üldmääruse eelnõule, mis annab võimaluse alustada läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ning on seega suur samm EL andmekaitseraamistiku uuendamisel.   "Saavutatud kompromiss on siiski alles esimene samm ning ees on ootamas keerulised läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Eesti peab väga oluliseks, et lõplikus õigusaktis säiliks vajalik tasakaal üksikisiku õiguste ja ettevõtete huvide vahel," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.    Andmekaitse üldmäärus on osa EL andmekaitse reformipaketist. Määruse eesmärk on ajakohastada kehtivad andmekaitsereeglid, võttes arvesse majanduse digitaliseerumist, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning piiriüleste tehingute arvu kasvu. Reformi üks peamisi eesmärke on tugevdada üksisiku kaitset uutes tingimustes, andes isikule suurema kontrolli oma andmete üle. Näiteks suurenevad oluliselt isiku võimalused nõuda teda puudutavate andmete töötlemise lõpetamist ning andmete kustutamist, samuti on isikul tulevikus lihtsam kaitsta oma õigusi ning saada rikkumiste korral tõhusamalt hüvitist.     Samas arvestab praegune määruse tekst ka ettevõtjate huvidega. Esiteks peaks edaspidi kaduma õiguse killustatus, kuna EL territooriumil kehtiks üks otsekohalduv määrus. Teiseks tuuakse sisse niinimetatud riskipõhine lähenemine, mis tasakaalustab ettevõtjale kaasnevad kohustused arvestades riski, mida isikuandmete töötlemine üksikisiku jaoks endaga kaasa toob. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: meie kohus on kommunismiohvreid mäletada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel juuniküüditamise mälestuspäeva tseremoonial valitsuse esindajana, et meie kõigi ühine kohus on mälestada ja mäletada kommunistliku režiimi ohvriks langenud inimesi. „Meenutame täna kõiki neid, kes langesid küüditamise ja poliitiliste repressioonide ohvriks. Eesti peab jätkama koos teiste riikidega võitlust selle nimel, et kommunism oleks tunnistatud kuritegelikuks ja inimsusevastaseks ideoloogiaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. Justiitsministri sõnul on oluline ajaloolise mälu edasiandmine meie riigi mineviku ja inimsusevastaste kuritegude olemuse kohta ka noorele põlvkonnale. „Kommunismiohvrite mälestuse austamiseks rajame Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks ülemaalise mälestusmärgi,“ lisas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et mäletamine tähendab ka seda, et riigis, mis kommunismikuritegusid mäletab, ei ole avalikel üritustel kohta inimsusevastaseid ideoloogiad propageerivate sümbolite jaoks. 14. juunil 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse üle 10 000 inimese. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: meie kohus on kommunismiohvreid mäletada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel juuniküüditamise mälestuspäeva tseremoonial valitsuse esindajana, et meie kõigi ühine kohus on mälestada ja mäletada kommunistliku režiimi ohvriks langenud inimesi. „Meenutame täna kõiki neid, kes langesid küüditamise ja poliitiliste repressioonide ohvriks. Eesti peab jätkama koos teiste riikidega võitlust selle nimel, et kommunism oleks tunnistatud kuritegelikuks ja inimsusevastaseks ideoloogiaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. Justiitsministri sõnul on oluline ajaloolise mälu edasiandmine meie riigi mineviku ja inimsusevastaste kuritegude olemuse kohta ka noorele põlvkonnale. „Kommunismiohvrite mälestuse austamiseks rajame Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks ülemaalise mälestusmärgi,“ lisas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et mäletamine tähendab ka seda, et riigis, mis kommunismikuritegusid mäletab, ei ole avalikel üritustel kohta inimsusevastaseid ideoloogiad propageerivate sümbolite jaoks. 14. juunil 1941. aastal küüditati Eestist Siberisse üle 10 000 inimese. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Osaühingud saavad alates juulist rohkem võimalusi

1. juulist jõustuvad äriseadustiku muudatused, mis annavad osaühingu vormis tegutsevatele ettevõtjatele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanike vahelisi suhteid, aga ka suhteid investoriga. „Atraktiivsema ettevõtluskeskkonna arendamine on üks minu peamisi prioriteete ning jõustuv eelnõu tagab, et osaühing saab võimalikele investoritele pakkuda kindlamaid lahendusi, kui see seni võimalik on olnud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Tulevikus on lihtsam määratleda osaühingu siseselt eri liiki osasid ja teostada sellest tulenevaid õigusi. Investor võib olla kindel, et ka Eestis on võimalikud eriliigilised osad ning arvestada sellega, et osaühingu põhikirjas saab kindlaks määrata konkreetselt erinevate osade või tema enda isikuga seotud õigusi. Näiteks saab anda osanikust investorile eelisseisundi kasumi või likvideerimisest järelelejääva vara jaotamisel. Samuti on sarnaselt aktsiaseltsiga võimalik suurendada tingimuslikult osakapitali. Muudatuste tulemusel võivad näiteks iduettevõtjad hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja investoritele juba tuttavaid lahendusi, mh saab investorile osakapitali tingimuslikul suurendamisel väljastada vahetusvõlakirju. Lisaks antakse eelnõuga osanikele võimalus delegeerida osaühingu juhtorganitele põhikirjas määratletud ajaks ja mahus õigus suurendada osakapitali, et muuta investorite otsingute ja kapitali kaasamise protsessi senisest paindlikumaks. Osaühingu oma osade omandamise tingimused muutuvad leebemaks. Selle tulemusel on osaühingul võimalik rakendada erinevaid optsiooniprogramme, samuti saab kindlamalt leppida kokku osaniku osa tagasivõõrandamise kohustuses näiteks juhul, kui osanik osaühingu tegevusse kokkulepitud viisil või mahus ei panusta. Lihtsustuvad nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise nõuded. See on vajalik olukorras, kus näiteks osa nõukogu liikmeid ei asu Eestis. Nõukogu koosolekutel saab osaleda ja otsuseid teha sidevahendi abil või kirjalikult. Seega on võimalik äriühingu juhtimisel kasutada kaasaegsemaid vahendeid ja teha nõukogul efektiivsemalt ettevõtjaga seotud otsuseid. Augustiks on planeeritud ka ettevõtjaportaali arendustööd, mis võimaldavad levinumaid osaga seotud õigusi või osaniku õiguste erisusi märkida ka tüüppõhikirjas. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Osaühingud saavad alates juulist rohkem võimalusi

1. juulist jõustuvad äriseadustiku muudatused, mis annavad osaühingu vormis tegutsevatele ettevõtjatele senisest suuremad võimalused kujundada oma tegevust, osanike vahelisi suhteid, aga ka suhteid investoriga. „Atraktiivsema ettevõtluskeskkonna arendamine on üks minu peamisi prioriteete ning jõustuv eelnõu tagab, et osaühing saab võimalikele investoritele pakkuda kindlamaid lahendusi, kui see seni võimalik on olnud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  Tulevikus on lihtsam määratleda osaühingu siseselt eri liiki osasid ja teostada sellest tulenevaid õigusi. Investor võib olla kindel, et ka Eestis on võimalikud eriliigilised osad ning arvestada sellega, et osaühingu põhikirjas saab kindlaks määrata konkreetselt erinevate osade või tema enda isikuga seotud õigusi. Näiteks saab anda osanikust investorile eelisseisundi kasumi või likvideerimisest järelelejääva vara jaotamisel. Samuti on sarnaselt aktsiaseltsiga võimalik suurendada tingimuslikult osakapitali. Muudatuste tulemusel võivad näiteks iduettevõtjad hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja investoritele juba tuttavaid lahendusi, mh saab investorile osakapitali tingimuslikul suurendamisel väljastada vahetusvõlakirju. Lisaks antakse eelnõuga osanikele võimalus delegeerida osaühingu juhtorganitele põhikirjas määratletud ajaks ja mahus õigus suurendada osakapitali, et muuta investorite otsingute ja kapitali kaasamise protsessi senisest paindlikumaks. Osaühingu oma osade omandamise tingimused muutuvad leebemaks. Selle tulemusel on osaühingul võimalik rakendada erinevaid optsiooniprogramme, samuti saab kindlamalt leppida kokku osaniku osa tagasivõõrandamise kohustuses näiteks juhul, kui osanik osaühingu tegevusse kokkulepitud viisil või mahus ei panusta. Lihtsustuvad nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise nõuded. See on vajalik olukorras, kus näiteks osa nõukogu liikmeid ei asu Eestis. Nõukogu koosolekutel saab osaleda ja otsuseid teha sidevahendi abil või kirjalikult. Seega on võimalik äriühingu juhtimisel kasutada kaasaegsemaid vahendeid ja teha nõukogul efektiivsemalt ettevõtjaga seotud otsuseid. Augustiks on planeeritud ka ettevõtjaportaali arendustööd, mis võimaldavad levinumaid osaga seotud õigusi või osaniku õiguste erisusi märkida ka tüüppõhikirjas. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister ja advokatuur arutasid riigi õigusabi teemadel

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna advokatuuri juhatusega, et arutada muuhulgas riigi õigusabi tõhustamise teemadel. „Meie eesmärk on riigi õigusabi süsteemi kuluefektiivsuse tõstmine, süsteemi jätkusuutliku rahastamise tagamine ning õigusabi kvaliteedi tõstmine. Selleks viime koos advokatuuriga läbi analüüsi ja plaanime selle pinnalt esitada sügisel konkreetsed ettepanekud süsteemi tõhusamaks muutmiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Üks oluline küsimus on, kuidas tõsta Ida-Virumaa vähekindlustatud inimestele õigusabi kättesaadavust,“ lisas minister. Tänaseks on justiitsministeeriumis koostatud analüüsi projekt, mis käsitleb erinevaid süsteemi korraldamise mudeleid ning nende võimalikku positiivset ja negatiivset mõju. Analüüs käsitleb ka esmatasandi õigusnõustamist ning selle mõju riigi õigusabi osutamisele. Analüüsitakse Ida-Viru piirkonna õigusabi kättesaadavust ning selle parandamise võimalusi. Lisaks sisaldab analüüs andmeid EL liikmesriikide süsteemidest ning riigi õigusabi osutavate advokaatide tasustamise viisidest. Kohtumisel räägiti ka riigi õigusabi tagamisest alaealistele kannatanutele, kelle huvid on tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus. Esindaja määramine on eelkõige vajalik peresisese kehalise või seksuaalse väärkohtlemise kriminaalasjades, kus kumbki vanem ei pruugi olla lapse huvide esindamiseks sobiv. „Selleks, et planeeritavast muudatusest kõige rohkem kasu oleks, tuleb koos advokatuuriga mõelda, kuidas alaealistele kannatanutele esindaja määramine võiks toimida. Näiteks on tähtis lapsi esindavaid advokaate koolitada. Samuti tuleks tagada see, et kui kriminaalasjas kannatanutena osalevate laste osas on samaaegselt maakohtus käimas ka eestkostevaidlused, esindaks erinevates menetlustes lapse huve sama advokaat,“ sõnas Reinsalu. Samuti oli kohtumisel teemaks advokatuuriseaduse muudatused.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister ja advokatuur arutasid riigi õigusabi teemadel

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna advokatuuri juhatusega, et arutada muuhulgas riigi õigusabi tõhustamise teemadel. „Meie eesmärk on riigi õigusabi süsteemi kuluefektiivsuse tõstmine, süsteemi jätkusuutliku rahastamise tagamine ning õigusabi kvaliteedi tõstmine. Selleks viime koos advokatuuriga läbi analüüsi ja plaanime selle pinnalt esitada sügisel konkreetsed ettepanekud süsteemi tõhusamaks muutmiseks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Üks oluline küsimus on, kuidas tõsta Ida-Virumaa vähekindlustatud inimestele õigusabi kättesaadavust,“ lisas minister. Tänaseks on justiitsministeeriumis koostatud analüüsi projekt, mis käsitleb erinevaid süsteemi korraldamise mudeleid ning nende võimalikku positiivset ja negatiivset mõju. Analüüs käsitleb ka esmatasandi õigusnõustamist ning selle mõju riigi õigusabi osutamisele. Analüüsitakse Ida-Viru piirkonna õigusabi kättesaadavust ning selle parandamise võimalusi. Lisaks sisaldab analüüs andmeid EL liikmesriikide süsteemidest ning riigi õigusabi osutavate advokaatide tasustamise viisidest. Kohtumisel räägiti ka riigi õigusabi tagamisest alaealistele kannatanutele, kelle huvid on tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus. Esindaja määramine on eelkõige vajalik peresisese kehalise või seksuaalse väärkohtlemise kriminaalasjades, kus kumbki vanem ei pruugi olla lapse huvide esindamiseks sobiv. „Selleks, et planeeritavast muudatusest kõige rohkem kasu oleks, tuleb koos advokatuuriga mõelda, kuidas alaealistele kannatanutele esindaja määramine võiks toimida. Näiteks on tähtis lapsi esindavaid advokaate koolitada. Samuti tuleks tagada see, et kui kriminaalasjas kannatanutena osalevate laste osas on samaaegselt maakohtus käimas ka eestkostevaidlused, esindaks erinevates menetlustes lapse huve sama advokaat,“ sõnas Reinsalu. Samuti oli kohtumisel teemaks advokatuuriseaduse muudatused.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi