Justiitsministeerium otsib vanglast vabanejatele majutus- ja nõustamisteenuse pakkujaid

Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanke, et pakkuda aastatel 2015-2019 vanglast vabanejatele ajutist majutusteenust koos nõustamisega. „Selle teenusega soovime me vanglast ühiskonda naasvad inimesed piltlikult vanglaukselt kinni püüda ning teha kõik selleks, et vältida uute kuritegude toimepanemist ning tagada nende paremat toimetulekut vabaduses. On hästi teada, et elu- ja töökoha puudumine on ühed kõige olulisemad tegurid, miks vanglast vabanenud inimesed omal käel õiguskuulekat elu elada ei suuda. Selle teenusega pakutakse vabanejale aga igakülgset tuge,“ ütles analüüsitalituse juhataja Jako Salla. „Nõndanimetatud pooleteemaja, mille rajamist antud hankega toetatakse, peab siduma inimese ümber kokku erinevad olulised valdkonnad, nagu töökoht, eluase, pere ja sotsiaalsed oskused. Retsidiivsusrisk on kõige suurem esimestel kuudel peale vanglast vabanemist – kui suudame pakkuda piisavalt toetust sel ajal, väheneb retsidiivsusrisk edaspidi juba kiiresti ning ühiskond võidab sellest läbi väheneva kuritegevuse,“ lisas Salla. Eesmärk on suurendada vanglast vabanejate osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ja hariduses ning vähendada nende retsidiivsust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest, paralleelselt on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms. Nõustamisteenus peab lähtuma vanglast vabaneja riskidest ja vajadustest. Teenuse sihtgrupp on nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Harjumaal teenuste pakkumiseks on pakkumuste esitamise tähtaeg 17. juulil 2015 kell 11. Pakkumusi saab esitada riigihangete registris. Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaal teenuste pakkumiseks on tähtaeg 17. juulil 2015 kell 13. Pakkumusi saab esitada riigihangete registris. Pakkumuse koostamisel on soovitav tutvuda materjalidega jätkutoe veebilehel. Harjumaa hanke tingimuste tutvustamiseks toimub justiitsministeeriumis aadressil Tõnismägi 5a, Tallinn 17. juunil 2015 kell 10 teabepäev. Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaa hanke teabepäev toimub samal kuupäeval ja asukohas kell 13. Teabepäevale saab registreeruda läbi riigihangete registri. Teenuse osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele".   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib vanglast vabanejatele majutus- ja nõustamisteenuse pakkujaid

Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanke, et pakkuda aastatel 2015-2019 vanglast vabanejatele ajutist majutusteenust koos nõustamisega. „Selle teenusega soovime me vanglast ühiskonda naasvad inimesed piltlikult vanglaukselt kinni püüda ning teha kõik selleks, et vältida uute kuritegude toimepanemist ning tagada nende paremat toimetulekut vabaduses. On hästi teada, et elu- ja töökoha puudumine on ühed kõige olulisemad tegurid, miks vanglast vabanenud inimesed omal käel õiguskuulekat elu elada ei suuda. Selle teenusega pakutakse vabanejale aga igakülgset tuge,“ ütles analüüsitalituse juhataja Jako Salla. „Nõndanimetatud pooleteemaja, mille rajamist antud hankega toetatakse, peab siduma inimese ümber kokku erinevad olulised valdkonnad, nagu töökoht, eluase, pere ja sotsiaalsed oskused. Retsidiivsusrisk on kõige suurem esimestel kuudel peale vanglast vabanemist – kui suudame pakkuda piisavalt toetust sel ajal, väheneb retsidiivsusrisk edaspidi juba kiiresti ning ühiskond võidab sellest läbi väheneva kuritegevuse,“ lisas Salla. Eesmärk on suurendada vanglast vabanejate osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ja hariduses ning vähendada nende retsidiivsust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest, paralleelselt on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms. Nõustamisteenus peab lähtuma vanglast vabaneja riskidest ja vajadustest. Teenuse sihtgrupp on nii tähtaegselt, ennetähtaegselt kui ka karistusjärgsele käitumiskontrollile vabanenud isikud. Harjumaal teenuste pakkumiseks on pakkumuste esitamise tähtaeg 17. juulil 2015 kell 11. Pakkumusi saab esitada riigihangete registris. Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaal teenuste pakkumiseks on tähtaeg 17. juulil 2015 kell 13. Pakkumusi saab esitada riigihangete registris. Pakkumuse koostamisel on soovitav tutvuda materjalidega jätkutoe veebilehel. Harjumaa hanke tingimuste tutvustamiseks toimub justiitsministeeriumis aadressil Tõnismägi 5a, Tallinn 17. juunil 2015 kell 10 teabepäev. Pärnu-, Tartu- ja Ida-Virumaa hanke teabepäev toimub samal kuupäeval ja asukohas kell 13. Teabepäevale saab registreeruda läbi riigihangete registri. Teenuse osutamist finantseeritakse Euroopa Liidu rahastatava Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "Tugiteenus vanglast vabanejatele".   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab taas kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid

Taas on aeg saata kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid justiitsministeeriumi traditsioonilisele üliõpilastööde konkursile, mille eesmärk on edendada kriminoloogiaalast teadus- ja arendustegevust ning tunnustada parimaid üliõpilasi. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot ja tööde esitamise tähtaeg 1. oktoobril 2015. Üliõpilastööde konkurss aitab kaasata teadus- ja arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisele ja annab tudengitele võimaluse tutvustada laiemale lugejaskonnale oma kriminoloogiat, kriminaalpoliitikat, kriminaalõigust või muud seotud valdkonda puudutavat teadustööd. „Üliõpilastööde konkursilt on alati laekunud põhjalikke analüüse ning huvitavaid ideid kriminaalpoliitika arendamiseks. Seega ootame ka sellel aastal põnevusega tudengitelt kõrgel tasemel töid. Võrreldes varasemate aastatega võib näiteks eelmise aasta tööde puhul välja tuua perevägivalda puudutavate tööde suurema osakaalu, millest üks ka ära märgitud sai,“ ütles konkurssi koordineeriv analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste. Tänavu oodatakse konkursile 2014. ja 2015. aastal kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid või publikatsioone. Üliõpilastöid koos konkursi statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada justiitsministeeriumile 1. oktoobrini 2015 elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@just.ee. Lisainfot saab küsida samalt e-postilt või telefoni teel numbril 620 8179. Konkursile esitatud tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Nagu tavaks on saanud, kuulutab justiitsminister parimad üliõpilastööd välja sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd kriminaalpoliitika veebis, uuringute ja analüüside veebilehel. Eelmise aasta võidutööd ja kokkuvõte 2014. aasta konkursist on leitavad siit. Kriminoloogiaalaste üliõpilastööde konkursi statuut 2015 on kättesaadav siit. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab taas kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid

Taas on aeg saata kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid justiitsministeeriumi traditsioonilisele üliõpilastööde konkursile, mille eesmärk on edendada kriminoloogiaalast teadus- ja arendustegevust ning tunnustada parimaid üliõpilasi. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot ja tööde esitamise tähtaeg 1. oktoobril 2015. Üliõpilastööde konkurss aitab kaasata teadus- ja arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisele ja annab tudengitele võimaluse tutvustada laiemale lugejaskonnale oma kriminoloogiat, kriminaalpoliitikat, kriminaalõigust või muud seotud valdkonda puudutavat teadustööd. „Üliõpilastööde konkursilt on alati laekunud põhjalikke analüüse ning huvitavaid ideid kriminaalpoliitika arendamiseks. Seega ootame ka sellel aastal põnevusega tudengitelt kõrgel tasemel töid. Võrreldes varasemate aastatega võib näiteks eelmise aasta tööde puhul välja tuua perevägivalda puudutavate tööde suurema osakaalu, millest üks ka ära märgitud sai,“ ütles konkurssi koordineeriv analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste. Tänavu oodatakse konkursile 2014. ja 2015. aastal kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid või publikatsioone. Üliõpilastöid koos konkursi statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada justiitsministeeriumile 1. oktoobrini 2015 elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@just.ee. Lisainfot saab küsida samalt e-postilt või telefoni teel numbril 620 8179. Konkursile esitatud tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Nagu tavaks on saanud, kuulutab justiitsminister parimad üliõpilastööd välja sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd kriminaalpoliitika veebis, uuringute ja analüüside veebilehel. Eelmise aasta võidutööd ja kokkuvõte 2014. aasta konkursist on leitavad siit. Kriminoloogiaalaste üliõpilastööde konkursi statuut 2015 on kättesaadav siit. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Notarid saavad tulevikus õiguse teha kandeid abieluvara kohta

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega tahetakse anda abieluvararegistri kannete tegemise õigus kinnistusosakonnas töötavatelt kohtunikuabidelt notaritele ning maa- ja linnavalitsuste ametnikele. Muudatus puudutab abieluvararegistrisse tehtavaid kandeid abiellumisel valitud varasuhte ning varasuhte muutmise kohta. „Tegemist on jätkusuutliku lahendusega nii notaritele kui ka perekonnaseisuametnikele, kes saavad teha kandeid enda infosüsteemis ja edastada kogu vajaliku info abieluvararegistri x-tee teenuse kaudu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Praegune olukord on see, et abielude sõlmimisega tegelevad perekonnaseisuasutused ja notarid, kuid kanded abieluvararegistrisse teevad edastatud andmete alusel kohtunikuabid. Sisuliselt leiab abiellumine ise aset ühes asutuses, kuid abieluvararegistri kanded teeb hoopski teine asutus, tuues kaasa andmete topelt töötlemise,“ selgitas minister. Samuti tagab muudatus inimeste parema teenindamise ning vähendab kohtulike registrite töökoormust. Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seadusest tulenevad teised varalised õigused. Kandeid saab registrisse teha abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse ja perekonnaseisuametniku või notari esitatud teate alusel. Praegu peab abieluvararegistrit Tartu maakohtu kinnistusosakond. Alates 2014. aasta aprillist on register täiselektrooniline ning kõik registrikaardid on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Andmete avalikustamise eesmärgiks on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, millised on abikaasade vahelised varasuhted ning sellest tulenevad õigused ja kohustused. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Notarid saavad tulevikus õiguse teha kandeid abieluvara kohta

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega tahetakse anda abieluvararegistri kannete tegemise õigus kinnistusosakonnas töötavatelt kohtunikuabidelt notaritele ning maa- ja linnavalitsuste ametnikele. Muudatus puudutab abieluvararegistrisse tehtavaid kandeid abiellumisel valitud varasuhte ning varasuhte muutmise kohta. „Tegemist on jätkusuutliku lahendusega nii notaritele kui ka perekonnaseisuametnikele, kes saavad teha kandeid enda infosüsteemis ja edastada kogu vajaliku info abieluvararegistri x-tee teenuse kaudu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Praegune olukord on see, et abielude sõlmimisega tegelevad perekonnaseisuasutused ja notarid, kuid kanded abieluvararegistrisse teevad edastatud andmete alusel kohtunikuabid. Sisuliselt leiab abiellumine ise aset ühes asutuses, kuid abieluvararegistri kanded teeb hoopski teine asutus, tuues kaasa andmete topelt töötlemise,“ selgitas minister. Samuti tagab muudatus inimeste parema teenindamise ning vähendab kohtulike registrite töökoormust. Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seadusest tulenevad teised varalised õigused. Kandeid saab registrisse teha abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse ja perekonnaseisuametniku või notari esitatud teate alusel. Praegu peab abieluvararegistrit Tartu maakohtu kinnistusosakond. Alates 2014. aasta aprillist on register täiselektrooniline ning kõik registrikaardid on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Andmete avalikustamise eesmärgiks on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, millised on abikaasade vahelised varasuhted ning sellest tulenevad õigused ja kohustused. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Riik suurendab 359 miljoni euroga teaduse ühiskondlikku mõju

Eesti teadlased ning teadus- ja kõrgharidusasutused saavad tõukefondide uuel perioodil toetust kokku 359 miljonit eurot. Toetuste eesmärk on suurendada teaduse rolli ühiskonnaelus ja rakendada teadustöö tulemusi senisest enam ühiskonna heaolu parendamiseks. Lähipäevil kuulutab sihtasutus Archimedes välja kaks esimest taotlusvooru kogusummas 170 miljonit eurot. „Uue perioodi toetused on mõeldud eelkõige sisuliseks teadustegevuseks, mitte niivõrd hoonetele ja aparatuurile nagu eelmisel perioodil,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse asekantsler Indrek Reimand. „Järgnevatel aastatel paneme rõhu rakendusuuringutele ning teadus- ja õppetöö kvaliteedi tõstmisele. Väga olulisel kohal on teadlaste järelkasvu toetamine ja koostöö arendamine nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt.“ Uue perioodi ehk aastate 2014-2020 toetuste laiem eesmärk on suurendada Eesti teaduse sotsiaal-majanduslikku mõju. Teadustöö tulemuste ja teadmiste rakendamine ühiskonna heaolu kasvuks peab olema tavapärane praktika. Seetõttu on märkimisväärne osa tegevusi suunatud majanduse nn nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadele. Nutikas spetsialiseerumine on üle-Euroopaline algatus, et tõsta innovaatilisuse taset ettevõtluses ning parandada ettevõtluse ja teaduse koostööd. Uuel perioodil suunatakse sisulistesse teadustegevustesse 75% ja taristu arendamisse 25% tõukefondide toetusest Eesti teadusele ja kõrgharidusele. Eelmisel perioodil ehk aastatel 2007-2013 panustati taristu kaasajastamisse ja aparatuuri soetamisse üle poole ehk 56% toetusest. Kõik meetmed ja programmid lähtuvad Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias kokku lepitud eesmärkidest. Esimesena käivituvad ASTRA ja tippkeskuste programm Teaduse mahukaim meede on teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalne arendusprogramm ASTRA, mille kogumaksumus koos taotlejate omafinantseeringuga on 129 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja kõrgharidusasutused ja rakenduskõrgkoolid – kokku 24 asutust. ASTRA programmist toetatakse asutuste struktuursete ümberkorralduste läbiviimist, et vähendada õppe- ja teadustöö dubleerimist; kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmisele suunatud tegevusi, näiteks ühisõppekavade loomist ja arendamist; doktorantidele suunatud tegevusi, rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele suunatud tegevusi, näiteks välisõppejõudude ja -teadlaste kaasamist; koostöö tugevdamist teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, näiteks infrastruktuuri ühiskasutuse võimaldamist, teenuste väljatöötamist ja tõhustamist ettevõtluskoostöö laiendamiseks; vajaliku infrastruktuuri soetamist ja kaasajastamist. Hoonete ehitamist toetatakse üksikutel juhtudel, kui sellega on seostatud ka sisutegevused. Teaduse tippkeskuste programmi maht koos taotlejate omafinantseeringuga on 41 miljonit eurot. Programmi eesmärk on teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja teaduse tippkvaliteedi tugevdamine, järelkasvu toetamine, Eesti-sisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö arendamine ning Eesti teaduse rahvusvahelise mõju suurendamine. Tippkeskuste toetamisel lähtutakse senisest rohkem valdkondliku mitmekesisuse põhimõttest. Teaduse tippkeskuse moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad. Tippkeskus võib kujuneda ühe või mitme teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmade baasil. Mõlema programmi taotlusvoorud kuulutab välja sihtasutus Archimedes, kes teavitab taotlejaid põhjalikumalt. Teised tänavu avanevad taotlusvoorud Kahe esimese – ASTRA ja tippkeskuste – taotlusvooruga eraldatavad toetused moodustavad üle 40% kogu perioodiks kavandatud tõukefondide teadusrahast. Selle aasta jooksul lisanduvad veel mitme meetme taotlusvoorud: rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine; riigipoolse valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tellimise tugevdamine; riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine; teaduse populariseerimine.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Jälituslubade arv vähenes eelmisel aastal 4% võrra

Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2726 jälitusluba, mis on 4% vähem kui 2013. aastal, kui väljastati 2828 jälitusluba. „Jälituslubade arvu juures tuleb silmas pidada, et see ei näita isikute hulka, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister lisas, et jälitustoiminguid kasutatakse umbes 2% kriminaalasjade puhul, mis kuuluvad n.ö raskemate ja keerukamate kuritegude kataloogi. „Selleks, et organiseeritud ja raske peitkuritegevuse vastane võitlus oleks tõhus, on jälitustoimingutel kahtlemata suur roll. Samas on isikute põhiõiguste riivet arvestades oluline, et neid toiminguid tehakse täpse regulatsiooni alusel ning toimib ka kontrolli- ja järelevalvesüsteem,“ rõhutas Reinsalu. Jälituslube taotleti eelmisel aastal 496-s kriminaalasjas, mis on 9% vähem kui 2013. aastal. Enim kasutatakse jälitustoiminguid narkootikumidega seotud kriminaalasjade puhul. Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2014. aastal 11%. Aastaga andis kohus 928 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv langes aastaga 12%. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul oli 2014. aastal jälituslubadega seonduva osas kõik loogiline ja õigusriigile kohane. „Jälitustoimingud on olulised selleks, et eelkõige tõkestada raskeid organiseeritud kuritegusid ja peitkuritegusid,“ ütles Ken-Marti Vaher. „See võimekus peab õigusriigis olema tugev ja tagatud ka tõhusa järelevalvega ning selles suunas on Eesti riik ka jõudsalt astunud.“ 2014. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3282 isikut. Prokuratuur andis aasta jooksul 1500 luba jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks. Kohus andis aastaga kaks luba kokku 2 isiku teavitamise edasi lükkamiseks. Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur. Eelmise aasta jälitusstatistika aruandega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi