Jälituslubade arv vähenes eelmisel aastal 4% võrra

Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2726 jälitusluba, mis on 4% vähem kui 2013. aastal, kui väljastati 2828 jälitusluba. „Jälituslubade arvu juures tuleb silmas pidada, et see ei näita isikute hulka, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister lisas, et jälitustoiminguid kasutatakse umbes 2% kriminaalasjade puhul, mis kuuluvad n.ö raskemate ja keerukamate kuritegude kataloogi. „Selleks, et organiseeritud ja raske peitkuritegevuse vastane võitlus oleks tõhus, on jälitustoimingutel kahtlemata suur roll. Samas on isikute põhiõiguste riivet arvestades oluline, et neid toiminguid tehakse täpse regulatsiooni alusel ning toimib ka kontrolli- ja järelevalvesüsteem,“ rõhutas Reinsalu. Jälituslube taotleti eelmisel aastal 496-s kriminaalasjas, mis on 9% vähem kui 2013. aastal. Enim kasutatakse jälitustoiminguid narkootikumidega seotud kriminaalasjade puhul. Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2014. aastal 11%. Aastaga andis kohus 928 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv langes aastaga 12%. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul oli 2014. aastal jälituslubadega seonduva osas kõik loogiline ja õigusriigile kohane. „Jälitustoimingud on olulised selleks, et eelkõige tõkestada raskeid organiseeritud kuritegusid ja peitkuritegusid,“ ütles Ken-Marti Vaher. „See võimekus peab õigusriigis olema tugev ja tagatud ka tõhusa järelevalvega ning selles suunas on Eesti riik ka jõudsalt astunud.“ 2014. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3282 isikut. Prokuratuur andis aasta jooksul 1500 luba jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks. Kohus andis aastaga kaks luba kokku 2 isiku teavitamise edasi lükkamiseks. Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur. Eelmise aasta jälitusstatistika aruandega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Täna koguneb esimest korda süüteoennetuse nõukogu

Justiitsministeeriumis koguneb esimest korda süüteoennetuse nõukogu, mille peamisteks ülesanneteks on riigi kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine ja süütegude ennetamise tegevuste koordineerimine, sh kohaliku omavalitsuse ennetustöö nõustamine. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab süüteoennetuse nõukogust saama usaldusväärne ning asjatundlik komisjon, mis suudab hinnata kriminaalpoliitiliste valikute mõjusid ning aidata valitsusel selles valdkonnas teha targemaid otsuseid. „Soovime kriminaalpoliitikat mõtestada võimalikult laialt, et tekiks arusaam sellest, kuidas näiteks haridus- ja sotsiaalpoliitilised valikud mõjutavad kuritegevust ning vastupidi, kuidas kuritegevuse probleemiga tegelemata jätmine mõjutab meie valikuid teistes valdkondades,“ selgitas justiitsminister. Nõukogu esimesel kohtumisel lepitakse kokku, millistele ennetussuundadele ja tegevustele tulevikus tähelepanu pööratakse ja millele riik ressurssi panustab. Esimesel kohtumisel on nõukogu fookuses noortele suunatud perevägivallaennetuses valikute tegemine. „Eesti elanikud ootavad valitsuselt kriminaalpoliitikas eelkõige kuritegevuse vähendamisega tegelemist ning perevägivalla ennetus on kahtlemata nii sisuliselt kui ka sümboolselt õige valdkond, kus seda tööd alustada,“ ütles Reinsalu. Süüteoennetuse nõukogusse kuulub 16 liiget, neist 7 on püsiliikmed ametikoha järgi ja 9 valitavad liikmed. Nõukogu esimees on justiitsminister ja aseesimees siseminister. Nõukogu püsiliikmeteks nimetatakse haridus- ja teadusminister, justiitsminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Nõukogu valitavad liikmed järgmiseks neljaks aastaks on riigikohtu kriminaalkolleegiumi liige Saale Laos, riigikogu õiguskomisjoni liige Kristjan Kõljalg, Eesti linnade liidu nõunik Anne Läns, Eesti maaomavalitsuste liidu juhatuse liige Peeter Sibul, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor Anna Markina, sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Priit Heinsoo, Eesti kirikute nõukogu esindaja Avo Üprus, Terve Eesti SA juhatuse liige Riina Raudne ja ettevõtjate hulgast R.R. Konsultatsioonid OÜ tegevjuht Reigo Reimand. Süüteoennetuse nõukogu on kuriteoennetuse nõukogu järglane. Nõukogu nime muudeti , kuna jõustunud korrakaitseseaduses täpsustab ennetuse mõiste ja määratleb õigusrikkumiste ennetuse süüteoennetusena, hõlmates nii väärtegusid kui kuritegusid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Täna koguneb esimest korda süüteoennetuse nõukogu

Justiitsministeeriumis koguneb esimest korda süüteoennetuse nõukogu, mille peamisteks ülesanneteks on riigi kriminaalpoliitika eesmärkide seadmine ja süütegude ennetamise tegevuste koordineerimine, sh kohaliku omavalitsuse ennetustöö nõustamine. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab süüteoennetuse nõukogust saama usaldusväärne ning asjatundlik komisjon, mis suudab hinnata kriminaalpoliitiliste valikute mõjusid ning aidata valitsusel selles valdkonnas teha targemaid otsuseid. „Soovime kriminaalpoliitikat mõtestada võimalikult laialt, et tekiks arusaam sellest, kuidas näiteks haridus- ja sotsiaalpoliitilised valikud mõjutavad kuritegevust ning vastupidi, kuidas kuritegevuse probleemiga tegelemata jätmine mõjutab meie valikuid teistes valdkondades,“ selgitas justiitsminister. Nõukogu esimesel kohtumisel lepitakse kokku, millistele ennetussuundadele ja tegevustele tulevikus tähelepanu pööratakse ja millele riik ressurssi panustab. Esimesel kohtumisel on nõukogu fookuses noortele suunatud perevägivallaennetuses valikute tegemine. „Eesti elanikud ootavad valitsuselt kriminaalpoliitikas eelkõige kuritegevuse vähendamisega tegelemist ning perevägivalla ennetus on kahtlemata nii sisuliselt kui ka sümboolselt õige valdkond, kus seda tööd alustada,“ ütles Reinsalu. Süüteoennetuse nõukogusse kuulub 16 liiget, neist 7 on püsiliikmed ametikoha järgi ja 9 valitavad liikmed. Nõukogu esimees on justiitsminister ja aseesimees siseminister. Nõukogu püsiliikmeteks nimetatakse haridus- ja teadusminister, justiitsminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalkaitseminister, politsei- ja piirivalveameti peadirektor ning riigi peaprokurör. Nõukogu valitavad liikmed järgmiseks neljaks aastaks on riigikohtu kriminaalkolleegiumi liige Saale Laos, riigikogu õiguskomisjoni liige Kristjan Kõljalg, Eesti linnade liidu nõunik Anne Läns, Eesti maaomavalitsuste liidu juhatuse liige Peeter Sibul, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lektor Anna Markina, sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Priit Heinsoo, Eesti kirikute nõukogu esindaja Avo Üprus, Terve Eesti SA juhatuse liige Riina Raudne ja ettevõtjate hulgast R.R. Konsultatsioonid OÜ tegevjuht Reigo Reimand. Süüteoennetuse nõukogu on kuriteoennetuse nõukogu järglane. Nõukogu nime muudeti , kuna jõustunud korrakaitseseaduses täpsustab ennetuse mõiste ja määratleb õigusrikkumiste ennetuse süüteoennetusena, hõlmates nii väärtegusid kui kuritegusid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

MTA hakkab teostama järelevalvet majandusaasta aruannete õigeaegse esitamise üle

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille järgi tuleb majandusaasta aruanne edaspidi esitada maakohtu registriosakonna asemel maksu- ja tolliametile, kes hakkab ka aruannete õigeaegse esitamise üle järelevalvet tegema. „Aastaid on olnud probleemiks see, et suur osa ehk ligi viiendik ettevõtteid esitavad majandusaasta aruande hilinemisega, mis omakorda häirib paljude asutuste tööd, kes neid andmeid erinevate analüüside ja kokkuvõtete tegemiseks vajavad. Seadusemuudatusega tahamegi tõsta õigeaegselt esitatavate majandusaasta aruannete arvu,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kuna õigeaegselt esitamata aruannete eest trahvide määramine on seni olnud ebaühtlane, on aruandluskohustuslastel kergem aruannet mitte esitada, sest hirmu, et kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisele kindlasti trahv järgneb, ei ole. Samuti jääb registripidajale järelevalvega tegelemiseks üha vähem ressurssi, sest majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikute arv registris suureneb igal aastal,“ lisas minister. Kuna maksu- ja tolliametil on pikaaegsed kogemused järelevalve teostamisel füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute üle, kellel on kohustus esitada käibemaksu-, tulu-, ja sotsiaalmaksu deklaratsioone ning füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni e-vorme, soovib justiitsministeerium muuta seadust nii, et majandusaasta aruanne tuleb tulevikus esitada MTA-le, kes saab selle õigeaegse esitamise üle ka järelevalvet teostada. Alates 2013. aastast on MTA-l kasutuses toimiv automaatne süsteem aruandekohustuslastele teavituste saatmiseks, mida saaks edukalt kasutada ka majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikutele meeldetuletuste saatmiseks. Kuigi järelevalve läheb üle MTA-le, siis registripidajale jääb endiselt ülesanne kontrollida äriühingute seadusele vastavust, samuti jäävad registripidaja kanda sundlõpetamise menetlused ja registrist kustutamine. Majandusaasta aruanded avalikustab ka tulevikus registripidaja ning need on avalikkusele endiselt kättesaadavad äriregistri teabesüsteemi kaudu. Registrisse kantud äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad praegu esitama maakohtu registriosakonnale oma majandusaasta aruande ja selle juurde lisatavad dokumendid hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Välismaa äriühingu filiaalid esitavad ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest registripidajale välismaa äriühingu majandusaasta aruande. Seni on ligikaudu 60% aruandekohuslastest esitanud oma majandusaasta aruande maakohtu registriosakonnale õigeaegselt ja umbes 20% on selle esitanud hilinemisega. Ligikaudu 20% kohuslastest ei esita majandusaasta aruannet üldse.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

MTA hakkab teostama järelevalvet majandusaasta aruannete õigeaegse esitamise üle

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille järgi tuleb majandusaasta aruanne edaspidi esitada maakohtu registriosakonna asemel maksu- ja tolliametile, kes hakkab ka aruannete õigeaegse esitamise üle järelevalvet tegema. „Aastaid on olnud probleemiks see, et suur osa ehk ligi viiendik ettevõtteid esitavad majandusaasta aruande hilinemisega, mis omakorda häirib paljude asutuste tööd, kes neid andmeid erinevate analüüside ja kokkuvõtete tegemiseks vajavad. Seadusemuudatusega tahamegi tõsta õigeaegselt esitatavate majandusaasta aruannete arvu,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kuna õigeaegselt esitamata aruannete eest trahvide määramine on seni olnud ebaühtlane, on aruandluskohustuslastel kergem aruannet mitte esitada, sest hirmu, et kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisele kindlasti trahv järgneb, ei ole. Samuti jääb registripidajale järelevalvega tegelemiseks üha vähem ressurssi, sest majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikute arv registris suureneb igal aastal,“ lisas minister. Kuna maksu- ja tolliametil on pikaaegsed kogemused järelevalve teostamisel füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute üle, kellel on kohustus esitada käibemaksu-, tulu-, ja sotsiaalmaksu deklaratsioone ning füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni e-vorme, soovib justiitsministeerium muuta seadust nii, et majandusaasta aruanne tuleb tulevikus esitada MTA-le, kes saab selle õigeaegse esitamise üle ka järelevalvet teostada. Alates 2013. aastast on MTA-l kasutuses toimiv automaatne süsteem aruandekohustuslastele teavituste saatmiseks, mida saaks edukalt kasutada ka majandusaasta aruande esitamiseks kohustatud isikutele meeldetuletuste saatmiseks. Kuigi järelevalve läheb üle MTA-le, siis registripidajale jääb endiselt ülesanne kontrollida äriühingute seadusele vastavust, samuti jäävad registripidaja kanda sundlõpetamise menetlused ja registrist kustutamine. Majandusaasta aruanded avalikustab ka tulevikus registripidaja ning need on avalikkusele endiselt kättesaadavad äriregistri teabesüsteemi kaudu. Registrisse kantud äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad praegu esitama maakohtu registriosakonnale oma majandusaasta aruande ja selle juurde lisatavad dokumendid hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Välismaa äriühingu filiaalid esitavad ühe kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest registripidajale välismaa äriühingu majandusaasta aruande. Seni on ligikaudu 60% aruandekohuslastest esitanud oma majandusaasta aruande maakohtu registriosakonnale õigeaegselt ja umbes 20% on selle esitanud hilinemisega. Ligikaudu 20% kohuslastest ei esita majandusaasta aruannet üldse.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kuriteoohvrite õigused on tulevikus paremini tagatud

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega tagatakse tulevikus kuriteo ohvriks langenud inimeste õiguste senisest tugevam kaitse. „Kuriteo ohvriks langenud inimene võib seda veel pikalt läbi elada, mistõttu tahame, et ohvritele selgitatakse paremini lahti neile pakutavate tugiteenuste sisu ning suunatakse neid teenuseid kasutama. Samuti on oluline see, et kuriteo ohvriks langenud inimesed oleksid paremini teavitatud menetluse käigust ja ei jääks infosulgu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, kuid tulevikus oleks tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Kohustuslikuks muutub eelnõu kohaselt see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi. Eelnõu järgi saab kannatanu õiguse taotleda, et teda teavitataks kui teda puudutava kuriteo eest vahistatud, kohtu alla antud või karistust kandev isik vabastatakse ennetähtaegselt või kui ta põgeneb kinnipidamiskohast. Kuriteo ohver saab õiguse taotleda ka kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru. Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul võimalus osaleda menetlustoimingul enda valitud saatva isikuga. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. „Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama,“ selgitas justiitsminister. Menetleja peaks edaspidi hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. „Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kavatseme kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale,“ rääkis Reinsalu. Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ja arvamusi esitada kuni 10. juunini. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kuriteoohvrite õigused on tulevikus paremini tagatud

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega tagatakse tulevikus kuriteo ohvriks langenud inimeste õiguste senisest tugevam kaitse. „Kuriteo ohvriks langenud inimene võib seda veel pikalt läbi elada, mistõttu tahame, et ohvritele selgitatakse paremini lahti neile pakutavate tugiteenuste sisu ning suunatakse neid teenuseid kasutama. Samuti on oluline see, et kuriteo ohvriks langenud inimesed oleksid paremini teavitatud menetluse käigust ja ei jääks infosulgu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Praegu peab menetleja tutvustama kannatanule vaid tema õigusi kriminaalmenetluses, kuid tulevikus oleks tal kohustus selgitada ka ohvriabiteenuste ning kuriteoohvritele ette nähtud riiklike hüvitiste saamise võimalusi. Kohustuslikuks muutub eelnõu kohaselt see, et kannatanu saaks kuriteoteate esitamise kohta menetlejalt kirjaliku kinnituse ja vajadusel kuriteoteate esitamiseks ka tõlkeabi. Eelnõu järgi saab kannatanu õiguse taotleda, et teda teavitataks kui teda puudutava kuriteo eest vahistatud, kohtu alla antud või karistust kandev isik vabastatakse ennetähtaegselt või kui ta põgeneb kinnipidamiskohast. Kuriteo ohver saab õiguse taotleda ka kriminaalmenetluse oluliste dokumentide tõlkimise tema emakeelde või keelde, millest ta saab aru. Ohvrite paremaks toetamiseks on eelnõu jõustumisel kannatanul võimalus osaleda menetlustoimingul enda valitud saatva isikuga. Alaealisele kannatanule, kelle huvid on vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, määrab menetleja riigi õigusabi korras advokaadi. „Eelkõige on see võimalus vajalik alaealisele pere- ja seksuaalvägivalla ohvrile, kui kurjategijaks on olnud pereliige, mistõttu ka teine vanem ei pruugi olla võimeline lapse huve menetluses tagama,“ selgitas justiitsminister. Menetleja peaks edaspidi hindama, kas ja milliseid kaitsemeetmeid on võimalik menetluses kannatanu kaitseks kasutada ning kas on vaja kannatanu suunata ohvriabitöötaja juurde. „Tegemist on Euroopa Liidu ohvrite direktiivi olulise põhimõttega, mida seaduses konkreetselt reguleerida küll ei saa, kuid kavatseme kannatanute vajaduste paremaks hindamiseks menetlejaid koolitada ning valmistada neile ette juhendmaterjale,“ rääkis Reinsalu. Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ohvrite direktiiv ja täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ja arvamusi esitada kuni 10. juunini. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: Riigi kohalolekut Ida-Virumaal tuleb suurendada

18.05.2015. Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna justiitshaldusala asutusi Jõhvis ning tutvus Viru vangla, Viru maakohtu, Viru ringkonnaprokuratuuri ja kriminaalhoolduse tööga. „Nägin täna selgelt, et Viru vangla loomine 2008. aastal ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna Tallinnast Jõhvi toomine 2013. aastal on ennast igati õigustanud. Jõhvi tööle asunud ametnikud rääkisid Ida-Virumaast säravate silmadega ja kinnitasid üheselt, et esialgsetest hirmudest on võimalik kiiresti üle saada ning riigi kohaolekut Ida-Virumaal tuleks veelgi suurendada,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Viru vangla ja vanglate osakond näitavad, et eestikeelsete ja eestimeelsete riigiametnike Ida-Virumaale toomine ei ole pelgalt kõlav idee, vaid väga hästi toimiv reaalsus. Selleks, et tekiks usaldus Eesti riigi vastu, peab riigi inimestele lähemale tooma. Siin ei saa lähtuda ainult majanduslikest arvutustest, peame üha teravamalt mõtlema Ida-Virumaa arengule just laiemalt riigi julgeoleku kontekstis,“ lisas Reinsalu. Nii vangla, kohtu kui prokuratuuri esindajatega kohtudes toodi ministrile välja sarnaseid Ida-Viru piirkonnaga seotud probleeme. Näiteks on Ida-Virumaal probleem eesti keelt kõrgtasemel, kuid ka vene keelt kõneleva personali leidmisega. Samuti tekitab nii prokuratuurile kui kohtule probleeme eesti keelt mittevaldavate ja eesti õigussüsteemi mitte tundvate õigusabi pakkujate suur hulk. Prokuröride osas märgiti ära liigne töökoormus, mis on kujunenud takistuseks kiirele õigusemõistmisele piirkonnas ning lahendusena nähti sarnaselt kohtujuristidega suurema hulga konsultantide värbamist.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi