Reinsalu: Riigi kohalolekut Ida-Virumaal tuleb suurendada

18.05.2015. Justiitsminister Urmas Reinsalu külastas täna justiitshaldusala asutusi Jõhvis ning tutvus Viru vangla, Viru maakohtu, Viru ringkonnaprokuratuuri ja kriminaalhoolduse tööga. „Nägin täna selgelt, et Viru vangla loomine 2008. aastal ja justiitsministeeriumi vanglate osakonna Tallinnast Jõhvi toomine 2013. aastal on ennast igati õigustanud. Jõhvi tööle asunud ametnikud rääkisid Ida-Virumaast säravate silmadega ja kinnitasid üheselt, et esialgsetest hirmudest on võimalik kiiresti üle saada ning riigi kohaolekut Ida-Virumaal tuleks veelgi suurendada,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Viru vangla ja vanglate osakond näitavad, et eestikeelsete ja eestimeelsete riigiametnike Ida-Virumaale toomine ei ole pelgalt kõlav idee, vaid väga hästi toimiv reaalsus. Selleks, et tekiks usaldus Eesti riigi vastu, peab riigi inimestele lähemale tooma. Siin ei saa lähtuda ainult majanduslikest arvutustest, peame üha teravamalt mõtlema Ida-Virumaa arengule just laiemalt riigi julgeoleku kontekstis,“ lisas Reinsalu. Nii vangla, kohtu kui prokuratuuri esindajatega kohtudes toodi ministrile välja sarnaseid Ida-Viru piirkonnaga seotud probleeme. Näiteks on Ida-Virumaal probleem eesti keelt kõrgtasemel, kuid ka vene keelt kõneleva personali leidmisega. Samuti tekitab nii prokuratuurile kui kohtule probleeme eesti keelt mittevaldavate ja eesti õigussüsteemi mitte tundvate õigusabi pakkujate suur hulk. Prokuröride osas märgiti ära liigne töökoormus, mis on kujunenud takistuseks kiirele õigusemõistmisele piirkonnas ning lahendusena nähti sarnaselt kohtujuristidega suurema hulga konsultantide värbamist.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Taas on aeg deklareerida ametiisikute huvid

Teist aastat tuleb ametiisikutel majanduslikke ja muid huvisid deklareerida läbi huvide deklareerimise registri (HDR), milles on võrreldes eelmise aastaga tehtud ka mõningaid muudatusi. Huvide deklareerimise registri eesmärk on lihtsustada nii ametiisikute huvide deklareerimist kui nende kontrollimist, samuti anda avalikkusele võimalus deklareerimiskohustusega ametiisikute huvide deklaratsioonidele ligi pääseda. Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, valitsusasutuse juht, abiminister, ministeeriumi kantsler, riigikantselei direktor, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Seadusest tuleneva deklareerimiskohustusega isikud peavad deklaratsioonid esitama nelja kuu jooksul ametikohale asumisest, varem kehtinud deklareerimiskohustusega isikud aga 31. maiks. Lisaks on valitsusasutuste juhtidel ja kohalikel omavalitsustel piiratud õigus kehtestada deklareerimiskohustus muudele ametiisikutele. Asutuste juhid ja volikogud peavad igal juhul jälgima, et kõigi ametiisikute puhul oleksid korruptsiooniriskid maandatud. Samuti on deklareerimiskohustuse pannud asutuse ülesanne teha järelevalvet selle üle, et deklareerimiskohustusega isikud oma huvide deklaratsiooni õigeaegselt esitaksid. „Paneme inimestele südamele, et kui keegi on saanud teate deklaratsiooni esitamise kohustuse kohta, kuid ta on veendunud, et ta tegelikult seda esitama ei peaks, tuleks võtta ühendust​ kohustuse pannud asutuse või kohaliku omavalitsusega ja paluda asjaolusid selgitada. Vastasel juhul võib inimene sattuda avalikkuse ette deklaratsiooni esitamata jätmise tõttu,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eelmisel aastal deklareeriti huvisid elektrooniliselt läbi HDR esmakordselt, mistõttu tekkis sellega seoses mitmeid küsimusi. Osa neist on praeguseks ka lahendatud. Näiteks kanduvad sel aastal eeltäidetud andmetesse lisaks lastele üle ka esitaja lapselaste andmed. Kohendatud on deklaratsiooni vormi ja sõnastust, et see oleks lihtsamini mõistetav ning lisatud täiendavaid selgitusi täitmise kohta,“ ütles justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet. Justiitsministeerium töötas deklareerimise veelgi lihtsamaks muutmiseks välja seadusemuudatused ja esitas need novembris riigikogule, mida aga ei jõudnud parlamendi eelmine koosseis vastu võtta. Ministeerium tegi ettepaneku muuta eeltäidetavaks deklarandi seosed juriidiliste isikutega (näiteks, kui deklarant on mõne ettevõtte juhatuses). Samuti oli eelnõus ettepanek, et III pensionisamba andmeid ei peaks deklaratsiooni kandma ning siduda esitatava soodustuse piirmäär konkreetse summaga, mitte nelja kuu sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga. „Veel üks eelmisel aastal esitatud sage küsimus puudutas seda, mille tõttu pole deklarantide kohustused krediidiasutuste ees automaatselt üle kandunud. Tahamegi meelde tuletada, et maksu- ja tolliametile saaksid elektrooniliselt üle kanduda vaid andmed kodulaenude intresside kohta, kuid erinevate laenude, kuhu alla käivad nii kodu-, renoveerimis-, kui ka tarbijalaenud, ning liisingute jäägi kohta ei ole võimalik MTA-l andmeid saada, mistõttu tuleb need andmed deklarandil ise esitada,“ selgitas Kalmet. Lahendamata on ka üks tehniline küsimus, mistõttu kandusid mõnede isikute HD-le üle neile enam mitte kuuluvad sõidukid - palume need vajadusel deklaratsioonidest ise eemaldada. Deklaratsioonis esitatud andmed tuleb kindlasti üle kontrollida, sest nende õigsuse eest vastutab ikkagi inimene ise. Huvide deklaratsioonide registrile pääsevad e-maksuameti keskkonna kaudu ligi nii deklarandid, kontrollijad kui avalikud kasutajad. HDR on sidustatud teiste riiklike andmekogudega ja on suures osas eeltäidetav nendest pärinevate andmetega, mis lihtsustab ka deklaratsiooni esitamist. Huvide deklaratsiooni esitamine toimub sarnaselt eeltäidetud maksudeklaratsiooni esitamisele. Kõik esitatud deklaratsioonid on põhilises osas avalikud. 2014. aasta 3. novembri seisuga oli registrisse kantud 6817 isiku andmed, kellel oli kas seadusest tulenev või pandud kohustus HD esitada. Deklaratsioon oli siis tähtajaks esitamata 270 isikul, kellest valdav enamus (170) olid volikogude liikmed.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Taas on aeg deklareerida ametiisikute huvid

Teist aastat tuleb ametiisikutel majanduslikke ja muid huvisid deklareerida läbi huvide deklareerimise registri (HDR), milles on võrreldes eelmise aastaga tehtud ka mõningaid muudatusi. Huvide deklareerimise registri eesmärk on lihtsustada nii ametiisikute huvide deklareerimist kui nende kontrollimist, samuti anda avalikkusele võimalus deklareerimiskohustusega ametiisikute huvide deklaratsioonidele ligi pääseda. Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, valitsusasutuse juht, abiminister, ministeeriumi kantsler, riigikantselei direktor, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Seadusest tuleneva deklareerimiskohustusega isikud peavad deklaratsioonid esitama nelja kuu jooksul ametikohale asumisest, varem kehtinud deklareerimiskohustusega isikud aga 31. maiks. Lisaks on valitsusasutuste juhtidel ja kohalikel omavalitsustel piiratud õigus kehtestada deklareerimiskohustus muudele ametiisikutele. Asutuste juhid ja volikogud peavad igal juhul jälgima, et kõigi ametiisikute puhul oleksid korruptsiooniriskid maandatud. Samuti on deklareerimiskohustuse pannud asutuse ülesanne teha järelevalvet selle üle, et deklareerimiskohustusega isikud oma huvide deklaratsiooni õigeaegselt esitaksid. „Paneme inimestele südamele, et kui keegi on saanud teate deklaratsiooni esitamise kohustuse kohta, kuid ta on veendunud, et ta tegelikult seda esitama ei peaks, tuleks võtta ühendust​ kohustuse pannud asutuse või kohaliku omavalitsusega ja paluda asjaolusid selgitada. Vastasel juhul võib inimene sattuda avalikkuse ette deklaratsiooni esitamata jätmise tõttu,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eelmisel aastal deklareeriti huvisid elektrooniliselt läbi HDR esmakordselt, mistõttu tekkis sellega seoses mitmeid küsimusi. Osa neist on praeguseks ka lahendatud. Näiteks kanduvad sel aastal eeltäidetud andmetesse lisaks lastele üle ka esitaja lapselaste andmed. Kohendatud on deklaratsiooni vormi ja sõnastust, et see oleks lihtsamini mõistetav ning lisatud täiendavaid selgitusi täitmise kohta,“ ütles justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet. Justiitsministeerium töötas deklareerimise veelgi lihtsamaks muutmiseks välja seadusemuudatused ja esitas need novembris riigikogule, mida aga ei jõudnud parlamendi eelmine koosseis vastu võtta. Ministeerium tegi ettepaneku muuta eeltäidetavaks deklarandi seosed juriidiliste isikutega (näiteks, kui deklarant on mõne ettevõtte juhatuses). Samuti oli eelnõus ettepanek, et III pensionisamba andmeid ei peaks deklaratsiooni kandma ning siduda esitatava soodustuse piirmäär konkreetse summaga, mitte nelja kuu sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga. „Veel üks eelmisel aastal esitatud sage küsimus puudutas seda, mille tõttu pole deklarantide kohustused krediidiasutuste ees automaatselt üle kandunud. Tahamegi meelde tuletada, et maksu- ja tolliametile saaksid elektrooniliselt üle kanduda vaid andmed kodulaenude intresside kohta, kuid erinevate laenude, kuhu alla käivad nii kodu-, renoveerimis-, kui ka tarbijalaenud, ning liisingute jäägi kohta ei ole võimalik MTA-l andmeid saada, mistõttu tuleb need andmed deklarandil ise esitada,“ selgitas Kalmet. Lahendamata on ka üks tehniline küsimus, mistõttu kandusid mõnede isikute HD-le üle neile enam mitte kuuluvad sõidukid - palume need vajadusel deklaratsioonidest ise eemaldada. Deklaratsioonis esitatud andmed tuleb kindlasti üle kontrollida, sest nende õigsuse eest vastutab ikkagi inimene ise. Huvide deklaratsioonide registrile pääsevad e-maksuameti keskkonna kaudu ligi nii deklarandid, kontrollijad kui avalikud kasutajad. HDR on sidustatud teiste riiklike andmekogudega ja on suures osas eeltäidetav nendest pärinevate andmetega, mis lihtsustab ka deklaratsiooni esitamist. Huvide deklaratsiooni esitamine toimub sarnaselt eeltäidetud maksudeklaratsiooni esitamisele. Kõik esitatud deklaratsioonid on põhilises osas avalikud. 2014. aasta 3. novembri seisuga oli registrisse kantud 6817 isiku andmed, kellel oli kas seadusest tulenev või pandud kohustus HD esitada. Deklaratsioon oli siis tähtajaks esitamata 270 isikul, kellest valdav enamus (170) olid volikogude liikmed.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Notarid võiksid lahutada ka välismaalasega sõlmitud abielu

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul võiks tulevikus olla notaritel õigus lahutada ka selliseid abielusid, kus üks abikaasa elab välismaal. „Praegu ei saa notari juures lahutada abielu, kui ühe abikaasa elukoht ei ole Eestis. Sellisel juhul saab abielu lahutada üksnes kohtus. Notaritel võiks aga olla õigus selliste abielude lahutamiseks juhul, kui abikaasade vahel pole vaidlust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu tänasel kohtumisel notarite kojaga.  Ministri hinnangul on aga oluline, et välisriigis elava inimese abielu lahutamine ei tohiks olla kallim kui Eesti elanikel. Teise teemana arutati kohtumisel abieluvararegistrisse varasuhete kohta kannete tegemise õiguse andmist notaritele. Hetkel on justiitsministeeriumis sellel teemal koostatud väljatöötamiskavatsus, mis läheb peagi kooskõlastusringile. Kohtumisel arutati ka E-residentsusega  kaasnevaid võimalusi notarite tegevuses.„Tõdesime, et notarid saavad aidata kaasa projekti eesmärkide saavutamisele ning pakkuda kaasabi vähendamaks ohte Eesti riigi õiguskeskkonna turvalisusele ja stabiilsusele,“ märkis notarite koja esimees Tarvo Puri.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Notarid võiksid lahutada ka välismaalasega sõlmitud abielu

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul võiks tulevikus olla notaritel õigus lahutada ka selliseid abielusid, kus üks abikaasa elab välismaal. „Praegu ei saa notari juures lahutada abielu, kui ühe abikaasa elukoht ei ole Eestis. Sellisel juhul saab abielu lahutada üksnes kohtus. Notaritel võiks aga olla õigus selliste abielude lahutamiseks juhul, kui abikaasade vahel pole vaidlust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu tänasel kohtumisel notarite kojaga.  Ministri hinnangul on aga oluline, et välisriigis elava inimese abielu lahutamine ei tohiks olla kallim kui Eesti elanikel. Teise teemana arutati kohtumisel abieluvararegistrisse varasuhete kohta kannete tegemise õiguse andmist notaritele. Hetkel on justiitsministeeriumis sellel teemal koostatud väljatöötamiskavatsus, mis läheb peagi kooskõlastusringile. Kohtumisel arutati ka E-residentsusega  kaasnevaid võimalusi notarite tegevuses.„Tõdesime, et notarid saavad aidata kaasa projekti eesmärkide saavutamisele ning pakkuda kaasabi vähendamaks ohte Eesti riigi õiguskeskkonna turvalisusele ja stabiilsusele,“ märkis notarite koja esimees Tarvo Puri.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis arutatakse üürituru kaasajastamise teemal

Justiitsministri kutsel kohtuvad täna ministeeriumis asjatundjad ja huvigruppide esindajad Eestist ning väliseksperdid viiest Euroopa Liidu liikmesriigist, et arutada Eesti üüriturgu puudutava seadusandluse kitsaskohti ja selle kaasajastamise küsimusi. „Üüriturgu puudutavale seadusandlusele on viimastel aastatel ette heidetud, et üürniku ja üürileandja õiguste ja kohustuste vahekord ei ole piisavalt tasakaalustatud ning see on üürniku poole kaldu, mis võimaldab näiteks nn puuküürnikel olukorda ära kasutada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Võlaõigusseaduse puhul on probleemina välja toodud liiga palju rangeid reegleid, millest eluruumi üürnik ja üürileandja ei saa soovi korral kõrvale kalduda. Näiteks ei saa nõuda leppetrahvi maksmist naabrite rahu segavalt inimeselt või kohustatakse üürileandjat hoiustama üürniku deposiiti  eraldi kontol ning maksma selle pealt keskmist turuintressi. Tänasel kohtumisel arutatakse, kas sellised reeglid vastavad kaasaegse üürituru vajadustele. Üürituru kaasajastamist puudutavatel teemadel on justiitsministeeriumis toimunud mitmeid kohtumisi huvirühmadega, viimati kogunes selleteemaline ümarlaud jaanuaris. Tänasel kohtumisel osalevad Bremeni ülikooli poolt Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekti “Tenancy Law and Housing Policy in Multi-level Europe” (TENLAW) konsortsiumi töögruppide, sh Tartu ülikooli õigusteaduskonna töögrupi liikmed. Projektiga on viie aasta jooksul kokku kogutud ja süstematiseeritud võrdlev-õiguslik materjal üürisuhete kohta kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. „Oleme seni kuulnud eelkõige üürileandjate, kinnisvaraarendajate ning mõningal määral ka kohtutäiturite seisukohti. Enamik tehtud ettepanekutest on suunatud üürniku kaitse vähendamisele. Kuna Eestis puudub üürnike esindusorganisatsioon, ei ole meil võimalik kuulda nö teise poole seisukohti kehtiva olukorra ja selle väidetavate kitsaskohtade kohta. Üürnike kaitsetaset ei ole aga võimalik hinnata ainult üürileandja huvide aspektist. Riik peab tagama, et üürnikku ei saaks liiga kergelt välja tõsta, kuna tegemist on tema koduga,“ märkis Reinsalu. “Kohtumine rahvusvaheliselt tunnustatud üüriõiguse ekspertidega võimaldab meil näha probleeme laiemalt ning selgitada arutelu käigus välja lahendused, mis vääriksid kaalumist ja mis oleks kooskõlas arengutega teistes liikmesriikides,” lisas minister. Lisaks välisekspertidele ja TÜ õigusteaduskonna esindajatele võtavad kohtumisest osa riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, üürileandjaid esindavate organisatsioonide liikmed ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis arutatakse üürituru kaasajastamise teemal

Justiitsministri kutsel kohtuvad täna ministeeriumis asjatundjad ja huvigruppide esindajad Eestist ning väliseksperdid viiest Euroopa Liidu liikmesriigist, et arutada Eesti üüriturgu puudutava seadusandluse kitsaskohti ja selle kaasajastamise küsimusi. „Üüriturgu puudutavale seadusandlusele on viimastel aastatel ette heidetud, et üürniku ja üürileandja õiguste ja kohustuste vahekord ei ole piisavalt tasakaalustatud ning see on üürniku poole kaldu, mis võimaldab näiteks nn puuküürnikel olukorda ära kasutada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Võlaõigusseaduse puhul on probleemina välja toodud liiga palju rangeid reegleid, millest eluruumi üürnik ja üürileandja ei saa soovi korral kõrvale kalduda. Näiteks ei saa nõuda leppetrahvi maksmist naabrite rahu segavalt inimeselt või kohustatakse üürileandjat hoiustama üürniku deposiiti  eraldi kontol ning maksma selle pealt keskmist turuintressi. Tänasel kohtumisel arutatakse, kas sellised reeglid vastavad kaasaegse üürituru vajadustele. Üürituru kaasajastamist puudutavatel teemadel on justiitsministeeriumis toimunud mitmeid kohtumisi huvirühmadega, viimati kogunes selleteemaline ümarlaud jaanuaris. Tänasel kohtumisel osalevad Bremeni ülikooli poolt Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekti “Tenancy Law and Housing Policy in Multi-level Europe” (TENLAW) konsortsiumi töögruppide, sh Tartu ülikooli õigusteaduskonna töögrupi liikmed. Projektiga on viie aasta jooksul kokku kogutud ja süstematiseeritud võrdlev-õiguslik materjal üürisuhete kohta kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. „Oleme seni kuulnud eelkõige üürileandjate, kinnisvaraarendajate ning mõningal määral ka kohtutäiturite seisukohti. Enamik tehtud ettepanekutest on suunatud üürniku kaitse vähendamisele. Kuna Eestis puudub üürnike esindusorganisatsioon, ei ole meil võimalik kuulda nö teise poole seisukohti kehtiva olukorra ja selle väidetavate kitsaskohtade kohta. Üürnike kaitsetaset ei ole aga võimalik hinnata ainult üürileandja huvide aspektist. Riik peab tagama, et üürnikku ei saaks liiga kergelt välja tõsta, kuna tegemist on tema koduga,“ märkis Reinsalu. “Kohtumine rahvusvaheliselt tunnustatud üüriõiguse ekspertidega võimaldab meil näha probleeme laiemalt ning selgitada arutelu käigus välja lahendused, mis vääriksid kaalumist ja mis oleks kooskõlas arengutega teistes liikmesriikides,” lisas minister. Lisaks välisekspertidele ja TÜ õigusteaduskonna esindajatele võtavad kohtumisest osa riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, üürileandjaid esindavate organisatsioonide liikmed ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Reinsalu: seaduste masstootmine tuleb lõpetada

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel kohtumisel Eesti juristide liidu juhatusega, et seaduste masstootmine tuleb lõpetada. Justiitsminister kohtus täna Eesti juristide liiduga, et tutvustada oma plaane kvaliteedi tõstmiseks õigusloome valdkonnas ning saada ülevaade teemadest, mis vajaksid liidu hinnangul ministeeriumi tähelepanu. „Õigusloome on muutunud ülivohavaks, nii et tihti muudetakse seadust vaid pisiasjade tõttu. Kõike ei pea seadusesse kirjutama, mõnikord piisab ka näiteks valdkonda puudutava määruse või mõne korralduse kehtestamisest. Seetõttu paneme justiitsministeeriumis kokku dereguleerimise plaani, mille esitame valitsuse 100 päeva jooksul,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Selle küsimusega tegelemise vajadusele juhtis tähelepanu ka juristide liit. Samuti räägiti sellest, kuidas riigi õigusabi paremini korraldada ning et liikuda võiks suunas, kus õiguskonsultatsioonide läbiviimise õigus oleks vaid vastava pädevusega isikutel.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi