Justiitsministeerium hakkab uurima noorte seksuaalse väärkohtlemise levikut

Justiitsministeerium kuulutas eelmisel nädalal välja riigihanke, et leida läbiviija uuringule, mis käsitleb laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikut Eestis. „Suurem osa laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest lastekaitse ning õiguskaitseasutusteni ei jõua. Enamik lapsi kannatavad väärkohtlemist vaikides ning see võib muutuda nende elu paratamatuks osaks, mistõttu on ennetustegevuste ja ohvritele abi osutamise seisukohalt väga oluline saada andmeid, kui ulatuslik probleem tegelikult on,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste. Tellitava uuringu eesmärgiks on ülevaate saamine alla 19-aastaste laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku kohta Eestis, millised on väärkohtlemisega seotud riski- ja kaitsetegurid ning kuidas väärkohtlemise ohvriks langemine mõjutab laste hälbivat käitumist.  Uuringu tulemusena soovib hankija andmeid selle kohta, kui suur osa lapsi, kui sageli, millises vanuses ja millist tüüpi seksuaalvägivalla ohvriks Eestis langevad. Sellise ülevaate saamine võimaldab hinnata seksuaalse väärkohtlemise probleemi tõsidust Eestis. Kogutud andmed ning nende põhjal saadud info aitab kaasa laste seksuaalse väärkohtlemise ennetustegevuse ning ohvritele pakutavate teenuste paremale planeerimisele. Uuring annab sisendi poliitikakujundajatele, ennetusprogrammide rakendajatele kohalikul ja riigi tasandil ning teenuseosutajatele (valitsusorganisatsioonid ning mittetulundusorganisatsioonid) kõikidel tasanditel.  Viimane seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring viidi Eestis läbi 2003. aastal. Pakkumusi uuringu läbiviimiseks saab esitada riigihangete registris kuni 9. märtsini 2015 kell 15.00.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium hakkab uurima noorte seksuaalse väärkohtlemise levikut

Justiitsministeerium kuulutas eelmisel nädalal välja riigihanke, et leida läbiviija uuringule, mis käsitleb laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikut Eestis. „Suurem osa laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest lastekaitse ning õiguskaitseasutusteni ei jõua. Enamik lapsi kannatavad väärkohtlemist vaikides ning see võib muutuda nende elu paratamatuks osaks, mistõttu on ennetustegevuste ja ohvritele abi osutamise seisukohalt väga oluline saada andmeid, kui ulatuslik probleem tegelikult on,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste. Tellitava uuringu eesmärgiks on ülevaate saamine alla 19-aastaste laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku kohta Eestis, millised on väärkohtlemisega seotud riski- ja kaitsetegurid ning kuidas väärkohtlemise ohvriks langemine mõjutab laste hälbivat käitumist.  Uuringu tulemusena soovib hankija andmeid selle kohta, kui suur osa lapsi, kui sageli, millises vanuses ja millist tüüpi seksuaalvägivalla ohvriks Eestis langevad. Sellise ülevaate saamine võimaldab hinnata seksuaalse väärkohtlemise probleemi tõsidust Eestis. Kogutud andmed ning nende põhjal saadud info aitab kaasa laste seksuaalse väärkohtlemise ennetustegevuse ning ohvritele pakutavate teenuste paremale planeerimisele. Uuring annab sisendi poliitikakujundajatele, ennetusprogrammide rakendajatele kohalikul ja riigi tasandil ning teenuseosutajatele (valitsusorganisatsioonid ning mittetulundusorganisatsioonid) kõikidel tasanditel.  Viimane seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring viidi Eestis läbi 2003. aastal. Pakkumusi uuringu läbiviimiseks saab esitada riigihangete registris kuni 9. märtsini 2015 kell 15.00.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Dopingu leviku piiramiseks täiendatakse Eesti seadustes dopinguainete ja –meetodite nimekirja

Justiitsministeeriumi dopinguteemalisel ümarlaual tehti ettepanek siduda Maailma Anti-Dopingu Agentuuri keelatud ainete ja meetodite nimekiri Eesti seadustega ning täpsustada veterinaar- ja toiduameti pädevust toidulisandites sisalduvate ainete järelevalves. Need meetmed aitavad vähendada dopinguainete ringlust nii tipp- kui ka rahvaspordis. „Dopingu kasutamine on tõsine probleem. Kui spordiorganisatsioon või sportlase abipersonal mõjutab sportlast riskima tervisega ning kui sportlased või üldsus võivad teadmatusest tarvitada tervisele ohtlikke aineid, ei saa riik lihtsalt pealt vaadata, vaid peab reageerima,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Täna on Eesti karistusõiguses vastutus dopingu tarvitamisele kallutamise eest seotud vaid ravimitega, kuid WADA nimekiri sisaldab oluliselt laiemat valikut dopinguaineid ning seda loetelu on oma seadustes keelatud ainete defineerimiseks kasutanud mitmed Euroopa riigid,“ lisas minister. Möödunud aasta augustis toimus justiitsministeeriumis dopinguteemaline ümarlaud, kus leiti, et kuigi Eestis on olemas üldised õiguslikud alused ja veendumus teavitustöö vajalikkusest, tuleb dopinguainete edasise leviku ärahoidmiseks kõigil asutustel oma ekspertteadmisi aktiivselt üksteisega vahetada ning dopinguainetega seonduv prioriteetide hulka tõsta. Ümarlaua järel valmis justiitsministeeriumis analüüs, milles leiti, et dopingu järelevalve on erinevates aktides küllalt hästi reguleeritud, kuid kehtivas õiguses on siiski mõningaid puudujääke, mille kõrvaldamine võimaldab suurendada inimeste, sh müüjate ja edasimüüjate teadlikkust ning võib seetõttu vähendada dopingu kasutamist rahvaspordis. Ümarlaual räägiti ka sellest, kas lisaks 1. jaanuarist jõustunud muudatustele, mis karmistasid dopinguainetega seotud kuritegude karistusi ja andsid laiemad võimalused nende kuritegude uurimiseks, tuleks karistusseadustikku seoses dopinguteemaga veelgi täiendada – näiteks defineerida täpsemalt, mis on doping – kas selleks võib olla näiteks vereülekanne. Ümarlaual osalejad leidsid, et spordivaldkonnas on karistused olemas nii võistluskeelu, toetusraha tagasimaksmise kohustuse kui ka spordipersonali karistuste näol, kuid puudu on lahendused, kuidas leida, koguda tõendusmaterjale ja karistada dopingu maaletoojaid ja vahendajaid. Samuti märgiti korduvalt, et probleemiks on dopinguainete puudulik märgistamine toodetel, mistõttu on raskendatud nii veterinaar- ja toiduameti kui ka ravimiameti järelevalve ainete käitlemise üle. Ümarlauale osalesid erinevate ministeeriumide, prokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, eesti kohtuekspertiisi insitituudi, ravimiameti, terviseameti, maksu- ja tolliameti, Eesti olümpiakomitee, SA Eesti Antidopingu ning veterinaar- ja toiduameti esindajad. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Dopingu leviku piiramiseks täiendatakse Eesti seadustes dopinguainete ja –meetodite nimekirja

Justiitsministeeriumi dopinguteemalisel ümarlaual tehti ettepanek siduda Maailma Anti-Dopingu Agentuuri keelatud ainete ja meetodite nimekiri Eesti seadustega ning täpsustada veterinaar- ja toiduameti pädevust toidulisandites sisalduvate ainete järelevalves. Need meetmed aitavad vähendada dopinguainete ringlust nii tipp- kui ka rahvaspordis. „Dopingu kasutamine on tõsine probleem. Kui spordiorganisatsioon või sportlase abipersonal mõjutab sportlast riskima tervisega ning kui sportlased või üldsus võivad teadmatusest tarvitada tervisele ohtlikke aineid, ei saa riik lihtsalt pealt vaadata, vaid peab reageerima,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Täna on Eesti karistusõiguses vastutus dopingu tarvitamisele kallutamise eest seotud vaid ravimitega, kuid WADA nimekiri sisaldab oluliselt laiemat valikut dopinguaineid ning seda loetelu on oma seadustes keelatud ainete defineerimiseks kasutanud mitmed Euroopa riigid,“ lisas minister. Möödunud aasta augustis toimus justiitsministeeriumis dopinguteemaline ümarlaud, kus leiti, et kuigi Eestis on olemas üldised õiguslikud alused ja veendumus teavitustöö vajalikkusest, tuleb dopinguainete edasise leviku ärahoidmiseks kõigil asutustel oma ekspertteadmisi aktiivselt üksteisega vahetada ning dopinguainetega seonduv prioriteetide hulka tõsta. Ümarlaua järel valmis justiitsministeeriumis analüüs, milles leiti, et dopingu järelevalve on erinevates aktides küllalt hästi reguleeritud, kuid kehtivas õiguses on siiski mõningaid puudujääke, mille kõrvaldamine võimaldab suurendada inimeste, sh müüjate ja edasimüüjate teadlikkust ning võib seetõttu vähendada dopingu kasutamist rahvaspordis. Ümarlaual räägiti ka sellest, kas lisaks 1. jaanuarist jõustunud muudatustele, mis karmistasid dopinguainetega seotud kuritegude karistusi ja andsid laiemad võimalused nende kuritegude uurimiseks, tuleks karistusseadustikku seoses dopinguteemaga veelgi täiendada – näiteks defineerida täpsemalt, mis on doping – kas selleks võib olla näiteks vereülekanne. Ümarlaual osalejad leidsid, et spordivaldkonnas on karistused olemas nii võistluskeelu, toetusraha tagasimaksmise kohustuse kui ka spordipersonali karistuste näol, kuid puudu on lahendused, kuidas leida, koguda tõendusmaterjale ja karistada dopingu maaletoojaid ja vahendajaid. Samuti märgiti korduvalt, et probleemiks on dopinguainete puudulik märgistamine toodetel, mistõttu on raskendatud nii veterinaar- ja toiduameti kui ka ravimiameti järelevalve ainete käitlemise üle. Ümarlauale osalesid erinevate ministeeriumide, prokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, eesti kohtuekspertiisi insitituudi, ravimiameti, terviseameti, maksu- ja tolliameti, Eesti olümpiakomitee, SA Eesti Antidopingu ning veterinaar- ja toiduameti esindajad. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Eesti tegi eelmisel aastal mitu olulist sammu vägivalla vähendamiseks

Justiitsminister Andres Anvelt ütles riigikogule kriminaalpoliitika arengusuundade täitmist tutvustades, et eelmisel aastal astus riik mitmeid olulisi samme vägivalla vähendamiseks, näiteks võeti vastu seadusemuudatus, millega perevägivald muutub karmimalt karistatavaks. Vähenesid ka perevägivallaga seotud tapmised. Justiitsminister tõi oma kõnes välja vägivallakuritegude, eelkõige tapmiste arvu langemise eelmisel aastal. Tapmiste tagajärjel suri eelmisel aastal 40 inimest, aasta varem sai vägivalla tagajärjel surma 52 inimest, kuid Euroopa keskmiseni on veel hulk maad minna. „Tähelepanuväärne on see, et loetud päevad enne vabariigi aastapäeva saame tõdeda, et iseseisvas Eestis – nii enne 1940. aastat kui pärast 1991. aastat – pole tapmiste arv kunagi olnud madalaimal tasemel. Tapmiste arvu vähenemine pakkuski mulluses kriminaalstatistikas kindlasti kõige rohkem rahulolu. Arvude taha vaadates näeme, et tapmiste arv vähenes eelkõige peresiseste juhtumite arvel: kui 2013. aastal oli perevägivallatapmisi 19, siis mullu 10,“ rõhutas Anvelt. Perevägivallateemast rääkides, märkis minister lisaks karistusõiguse muudatuste vastuvõtmisele, millega perevägivald eraldi kuriteoks ja lapse juures vägivalla toimepanemine raskendavaks asjaoluks muutus, ära ka naistevastase ja perevägivalla tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni, mille ta eelmise aasta lõpus allkirjastas. „Meie riigile polnud see ainult sümboolne allkiri, vaid riigi kohustus võidelda perevägivallaga struktuurselt, nii läbi seadusandluse kui ka täitevvõimu koostoime, abistada kannatanuid, muuta suhtumist vägivalda ühiskonnas ja selle ohvritesse. Palju tööd on veel ees, kuid olen veendunud, et sellele valdkonnale pühendumine vähendab vägivalda mitte ainult kodudes, vaid palju laiemalt,“ rääkis Anvelt. Vägivalla kõrval on kriminaalpoliitika arengusuundades palju tähelepanu pühendatud alaealiste kuritegevuse ennetamisele ja korduvkuritegevuse vähendamisele. Alaealiste kuritegevuse ennetamises on ministri sõnul samuti olnud väga edukas aasta. Toetati peresid, omavalitsusi, noorteorganisatsioone ja erikoole. Aga tehti ka viimased ettevalmistusi, et lükata käima intensiivne pereprogramm, mille kaudu aidatakse kõige keerulisemaid alaealisi kurjategijaid ja nende peresid. „Teiste riikide kogemus näitab, et selline mitmemõõtmeline pereteraapia annab paremaid tulemusi kui justiitssüsteemis seni kasutatud sotsiaalprogrammid. Olen kindel, et tänu sellele saame hoida hulga noori eemal kinnistest asutustest ja vähendada kogu alaealiste kuritegevust,“ ütles Anvelt. Anvelt tõi välja ka Tartu avavangla, mis saab valmis juba mõne kuu pärast ja vanglast vabanenute tugiteenuste arendamise, et leevendada elukoha puudumise probleemi ja toetada tööturule naasmist. Oma kõnes andis justiitsminister ülevaate kuritegevuse olukorrast riigis – registreeritud kuritegudest, ohvriks langemisest teatamisest, geograafilisest jaotusest jne. Justiitsministri kõnet saab täispikkuses lugeda ministeeriumi kodulehel. Lisaks andis Anvelt riigikogule ülevaate uuest vägivalla ennetamise strateegiast, mis on saadetud ka järgmise nädala neljapäevasele valitsuse istungile. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Eesti tegi eelmisel aastal mitu olulist sammu vägivalla vähendamiseks

Justiitsminister Andres Anvelt ütles riigikogule kriminaalpoliitika arengusuundade täitmist tutvustades, et eelmisel aastal astus riik mitmeid olulisi samme vägivalla vähendamiseks, näiteks võeti vastu seadusemuudatus, millega perevägivald muutub karmimalt karistatavaks. Vähenesid ka perevägivallaga seotud tapmised. Justiitsminister tõi oma kõnes välja vägivallakuritegude, eelkõige tapmiste arvu langemise eelmisel aastal. Tapmiste tagajärjel suri eelmisel aastal 40 inimest, aasta varem sai vägivalla tagajärjel surma 52 inimest, kuid Euroopa keskmiseni on veel hulk maad minna. „Tähelepanuväärne on see, et loetud päevad enne vabariigi aastapäeva saame tõdeda, et iseseisvas Eestis – nii enne 1940. aastat kui pärast 1991. aastat – pole tapmiste arv kunagi olnud madalaimal tasemel. Tapmiste arvu vähenemine pakkuski mulluses kriminaalstatistikas kindlasti kõige rohkem rahulolu. Arvude taha vaadates näeme, et tapmiste arv vähenes eelkõige peresiseste juhtumite arvel: kui 2013. aastal oli perevägivallatapmisi 19, siis mullu 10,“ rõhutas Anvelt. Perevägivallateemast rääkides, märkis minister lisaks karistusõiguse muudatuste vastuvõtmisele, millega perevägivald eraldi kuriteoks ja lapse juures vägivalla toimepanemine raskendavaks asjaoluks muutus, ära ka naistevastase ja perevägivalla tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni, mille ta eelmise aasta lõpus allkirjastas. „Meie riigile polnud see ainult sümboolne allkiri, vaid riigi kohustus võidelda perevägivallaga struktuurselt, nii läbi seadusandluse kui ka täitevvõimu koostoime, abistada kannatanuid, muuta suhtumist vägivalda ühiskonnas ja selle ohvritesse. Palju tööd on veel ees, kuid olen veendunud, et sellele valdkonnale pühendumine vähendab vägivalda mitte ainult kodudes, vaid palju laiemalt,“ rääkis Anvelt. Vägivalla kõrval on kriminaalpoliitika arengusuundades palju tähelepanu pühendatud alaealiste kuritegevuse ennetamisele ja korduvkuritegevuse vähendamisele. Alaealiste kuritegevuse ennetamises on ministri sõnul samuti olnud väga edukas aasta. Toetati peresid, omavalitsusi, noorteorganisatsioone ja erikoole. Aga tehti ka viimased ettevalmistusi, et lükata käima intensiivne pereprogramm, mille kaudu aidatakse kõige keerulisemaid alaealisi kurjategijaid ja nende peresid. „Teiste riikide kogemus näitab, et selline mitmemõõtmeline pereteraapia annab paremaid tulemusi kui justiitssüsteemis seni kasutatud sotsiaalprogrammid. Olen kindel, et tänu sellele saame hoida hulga noori eemal kinnistest asutustest ja vähendada kogu alaealiste kuritegevust,“ ütles Anvelt. Anvelt tõi välja ka Tartu avavangla, mis saab valmis juba mõne kuu pärast ja vanglast vabanenute tugiteenuste arendamise, et leevendada elukoha puudumise probleemi ja toetada tööturule naasmist. Oma kõnes andis justiitsminister ülevaate kuritegevuse olukorrast riigis – registreeritud kuritegudest, ohvriks langemisest teatamisest, geograafilisest jaotusest jne. Justiitsministri kõnet saab täispikkuses lugeda ministeeriumi kodulehel. Lisaks andis Anvelt riigikogule ülevaate uuest vägivalla ennetamise strateegiast, mis on saadetud ka järgmise nädala neljapäevasele valitsuse istungile. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kohtujuristidest võivad tulevikus saada kohtunikud

Täna Tallinnas toimuvad kohtunike täiskogul peetud kõnes ütles justiitsminister Andres Anvelt, et kõrgelt kvalifitseeritud kohtujuristide palkamine on uute kohtunike kasvulavaks. „Suur hulk lähiaastatel pensionile minevaid kohtunikke ja nendele järelkasvu leidmine on kindlasti üks põletavamaid kohtusüsteemi ees seisvamatest väljakutsetest. Ühe lahendusena näeme justiitsministeeriumis seda, et praegu kohtunikke aitama palgatud kohtujuristidest võiksid saada tulevikus kohtunikud,“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt. Anvelt tõi välja, et justiitsministeeriumis pikalt ette valmistatud ja praegu ellu viidava kohtujuristide projekti tulemusena ei ole juba järgmisel aastal kohtusüsteemil muret uute kohtunike leidmisega, kuna suur osa kohtujuristidest näeb oma karjääri osana kohtunikuks saamist. Praegu ametis olevates kohtujuristidest tervelt 65% on avaldanud soovi saada kohtunikuks. „Kohtujuristidel on kohtunikega võrdväärne kvalifikatsioon. Selline süsteem, kus mitu aastat kohtuniku kõrval ametit õppiv jurist soovib kohtunikuna jätkata, on kindlasti parimaid lahendusi, kuidas kohtusüsteemis põlvkondade vahetus sujuvalt ületada. Tänaseks on eksamikomisjon välja töötanud ka põhimõtted, mille järgi kohtujuristid saavad tulevikus kohtunikuks kandideerida,“ selgitas justiitsminister. Ministri sõnul on Harju maakohtus 2013. aastal alanud tõhusama õigusemõistmise projekt, millega kohtujuriste värvatakse, andnud häid tulemusi menetlusaegade lühendamisel ilma kvaliteedis kaotamata ning saavutused näitasid, et kohtusüsteemi tasub lisaraha investeerida.  Edasi jätkatakse kohtujuristide värbamisega Tartu kohtutesse ja ümberkorralduste elluviimisega ka Tallinna haldus- ja ringkonnakohtus ning Viru ja Pärnu maakohtus. Hetkel töötab Eesti kohtutes kokku 115 kohtujuristi, aasta lõpuks on plaanis nende arvu suurendada 229ni. See tähendab, et iga esimese ja teise astme kohtuniku kohta saab olema kohtusüsteemis vähemalt üks kohtujurist. Ühe olulise teemana kohtute töö lihtsustamisel rääkis minister ka vene emakeelega inimeste õigusteadlikkuse edendamisest. „Aasta alguseks sai vene keelde tõlgitud 52 seadust ja muudetud veebiportaali Jurist Aitab teenused kättesaadavaks ka vene keeles. Vajadus seaduste tõlgete, vene­keelse esmatasandi õigusinfo ja õigusnõustamise järele on olnud terav. Pole saladus, et ka kohtud on pidanud selle puudujäägiga tegelema ning andnud esmatasandi nõu nii telefoni teel kui ka kantseleis, sest ei ole olnud kohta, kuhu abi vajavat inimest juhatada,“ lausus minister. Anvelt tunnustas kohtunikke selle eest, et viimase seitsme aasta jooksul on kahanenud menetluses olevate vanade asjade hulk üle kümne korra. Kui 2007. aastal oli kõikides esimese astme kohtutes kokku ca 1700 asja, mille lahendamine oli võtnud aega vähemalt kolm aastat, siis eelmise aasta lõpuks oli lahendamata vanu asju kokku 116. Samuti kõneles minister lühidalt kohtulike registrite halduskorralduse reformist, menetlusstatistikast, digitaalse kohtutoimiku projektist ning kohtunike tööd enim puudutavatest seadusemuudatustest nagu karistusseadustiku revisjon, kriminaalmenetluse seadustiku muutmine kannatanute, kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste osas, elatiste väljanõudmist tõhustav eelnõu, kiirlaene ja tarbijate õigusi puudutavad eelnõud ning lapsega suhtlemiskorra problemaatikast. Ministri kõnet on täispikkuses võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kohtujuristidest võivad tulevikus saada kohtunikud

Täna Tallinnas toimuvad kohtunike täiskogul peetud kõnes ütles justiitsminister Andres Anvelt, et kõrgelt kvalifitseeritud kohtujuristide palkamine on uute kohtunike kasvulavaks. „Suur hulk lähiaastatel pensionile minevaid kohtunikke ja nendele järelkasvu leidmine on kindlasti üks põletavamaid kohtusüsteemi ees seisvamatest väljakutsetest. Ühe lahendusena näeme justiitsministeeriumis seda, et praegu kohtunikke aitama palgatud kohtujuristidest võiksid saada tulevikus kohtunikud,“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt. Anvelt tõi välja, et justiitsministeeriumis pikalt ette valmistatud ja praegu ellu viidava kohtujuristide projekti tulemusena ei ole juba järgmisel aastal kohtusüsteemil muret uute kohtunike leidmisega, kuna suur osa kohtujuristidest näeb oma karjääri osana kohtunikuks saamist. Praegu ametis olevates kohtujuristidest tervelt 65% on avaldanud soovi saada kohtunikuks. „Kohtujuristidel on kohtunikega võrdväärne kvalifikatsioon. Selline süsteem, kus mitu aastat kohtuniku kõrval ametit õppiv jurist soovib kohtunikuna jätkata, on kindlasti parimaid lahendusi, kuidas kohtusüsteemis põlvkondade vahetus sujuvalt ületada. Tänaseks on eksamikomisjon välja töötanud ka põhimõtted, mille järgi kohtujuristid saavad tulevikus kohtunikuks kandideerida,“ selgitas justiitsminister. Ministri sõnul on Harju maakohtus 2013. aastal alanud tõhusama õigusemõistmise projekt, millega kohtujuriste värvatakse, andnud häid tulemusi menetlusaegade lühendamisel ilma kvaliteedis kaotamata ning saavutused näitasid, et kohtusüsteemi tasub lisaraha investeerida.  Edasi jätkatakse kohtujuristide värbamisega Tartu kohtutesse ja ümberkorralduste elluviimisega ka Tallinna haldus- ja ringkonnakohtus ning Viru ja Pärnu maakohtus. Hetkel töötab Eesti kohtutes kokku 115 kohtujuristi, aasta lõpuks on plaanis nende arvu suurendada 229ni. See tähendab, et iga esimese ja teise astme kohtuniku kohta saab olema kohtusüsteemis vähemalt üks kohtujurist. Ühe olulise teemana kohtute töö lihtsustamisel rääkis minister ka vene emakeelega inimeste õigusteadlikkuse edendamisest. „Aasta alguseks sai vene keelde tõlgitud 52 seadust ja muudetud veebiportaali Jurist Aitab teenused kättesaadavaks ka vene keeles. Vajadus seaduste tõlgete, vene­keelse esmatasandi õigusinfo ja õigusnõustamise järele on olnud terav. Pole saladus, et ka kohtud on pidanud selle puudujäägiga tegelema ning andnud esmatasandi nõu nii telefoni teel kui ka kantseleis, sest ei ole olnud kohta, kuhu abi vajavat inimest juhatada,“ lausus minister. Anvelt tunnustas kohtunikke selle eest, et viimase seitsme aasta jooksul on kahanenud menetluses olevate vanade asjade hulk üle kümne korra. Kui 2007. aastal oli kõikides esimese astme kohtutes kokku ca 1700 asja, mille lahendamine oli võtnud aega vähemalt kolm aastat, siis eelmise aasta lõpuks oli lahendamata vanu asju kokku 116. Samuti kõneles minister lühidalt kohtulike registrite halduskorralduse reformist, menetlusstatistikast, digitaalse kohtutoimiku projektist ning kohtunike tööd enim puudutavatest seadusemuudatustest nagu karistusseadustiku revisjon, kriminaalmenetluse seadustiku muutmine kannatanute, kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste osas, elatiste väljanõudmist tõhustav eelnõu, kiirlaene ja tarbijate õigusi puudutavad eelnõud ning lapsega suhtlemiskorra problemaatikast. Ministri kõnet on täispikkuses võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi