Teadus- ja tehnoloogiapaktiga kaasatakse valdkonna arendamisse erinevad osapooled

Täna sõlmitud teadus- ja tehnoloogiapakti eesmärk on koordineerida ja võimendada erinevate osapoolte tegevusi selle nimel, et noored tahaksid õppida ja hiljem ka töötada teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas. Tegevused viiakse ellu riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori koostöös. Esmalt luuakse tervikpilt, millised on osapoolte tegevused teaduse ja tehnoloogia vastu huvi äratamiseks, loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (edaspidi LTT) oskuste parandamiseks, samuti nende erialade õppimise ja valdkonnas töötamise atraktiivsemaks muutmiseks. „Üksnes haridussüsteemis tehtavad jõupingutused ei ole küllaldased selleks, et piisavalt suur osa noortest otsustaks loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas õppimise kasuks,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Erinevate osapoolte tegevused on vaja panna ühise eesmärgi nimel tõhusamalt ja koordineeritumalt toimima ning selleks ongi algatatud teadus- ja tehnoloogiapakt.“ Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ütles, et Eesti majanduse suurim väljakutse tulevikus on tööjõupuuduse lahendamine ja vähekvalifitseeritud inimeste ümberõpe. „Meil on vaja rohkem insenere, infotehnolooge, aga ka osavate kätega oskustöölisi,“ lisas ta. „Muutused ei toimu kiiresti ja selleks ongi vaja kokku viia õpetatavad, õpetajad ja tööpakkujad, et tulevikus oleks meil vajalike oskustega inimesi.“ LTT erialade vähesele populaarsusele ja väärtustamisele on erinevad osapooled juba varem tähelepanu juhtinud ja olukorra parandamiseks on ka palju tehtud - toetatud AHHAA ja Energiakeskuse rajamist, õppematerjalide arendamist, LTT erialade ja teaduse populariseerimist koolides ja meedias. Senine kogemus näitab, et otsustavate muutuste saavutamiseks on vaja kaasata rohkem uusi partnereid. Algatajad kutsuvad paktiga liituma Pakt sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel. Lisaks kahele ministeeriumile on pakti allkirjastajate hulgas Eesti Teadusagentuur, Eesti Inseneride Liit, Viimsi Keskkooli teadmiskeskus „Collegium Eruditionis“ ja Kadrina Keskkool, kes on seni silmapaistvalt panustanud valdkonna edendamisse. Pakt ja selle tegevuskava on avatud kõigile liitujatele, kes soovivad panustada nii ideede, tegevuste kui ressurssidega. Algatajad kutsuvad paktis osalema avalikku ja kolmandat sektorit, sealhulgas ettevõtluse esindusorganisatsioone, eriala- ja kutseühendusi, kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, akadeemilisi- ja haridusasutusi ning vabatahtlikke üksikisikuid. Kuna vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele on iga ministeerium vastutav oma valdkonna teadus- ja arendustegevuse korraldamise eest, siis oodatakse paktiga liituma kõiki ministeeriume. Teadus- ja tehnoloogiapakti raames töötatakse välja tegevuskava kolmes põhisuunas: valdkonna populariseerimine ühiskonnas, eeskätt noorte hulgas; valdkonna hariduse kvaliteedi tõstmine kõikidel haridustasemetel; valdkonnas töötamise väärtustamine. Pakti elluviimist hakkab koordineerima Eesti Teadusagentuur. Pakti allkirjastasid: Jevgeni Ossinovski, haridus- ja teadusminister Urve Palo, majandus- ja taristuminister Andres Koppel, Eesti Teadusagentuur Arvi Hamburg, Eesti Inseneride Liit                                                        Peeter Sipelgas, Viimsi Keskkooli teadmiskeskus Raimo Maasik, Kadrina Keskkool Teadus- ja tehnoloogipakti terviktekst   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister arutab loomeliitudega autoriõiguse seaduse eelnõu muutmist

Justiitsminister Andres Anvelt kutsus täna kokku ümarlaua, et arutada loomeliitudega autoriõiguse seaduse eelnõu projekti jaoks välja pakutud uusi lahendusi novembris toimunud kohtumise järel. „Selge on see, et autoriõigus vajab kaasajastamist, kuid tähele tuleb panna, et Eesti autorid on maailma mõistes unikaalsed ning meie kohus on neid kaitsta. Seetõttu tahamegi enne eelnõuga edasi liikumist arutada koos loomeliitudega põhjalikult läbi punktid, mis puudutavad teose muutmisõigust, audiovisuaalse teose õiguste üleminekut, nn tühja kasseti tasu ning teose rendiõigust ja tasu. Selleks kutsusingi täna kokku ümarlaua, mis on jätkuks juba novembris toimunud arutelule,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Justiitsministeerium esitab tänasel arutelul oma ettepanekud eelnõu projekti muutmiseks nii, et näiteks nn muutmisõiguse regulatsioon pakub autorile läbirääkimistel oluliselt tugevamat kaitset kui kehtiv õigus, sätestades konkreetsed tingimused muutmisõigusega tehingu tegemiseks. Nendest tingimustest mittekinnipidamisel on kokkulepe vastavas osas tühine. Teise olulise muudatusena on eelnõu projekti viimases versioonis audiovisuaalse teose autorite õiguste kaitse regulatsioon osas pöördutud suuresti tagasi kehtiva õiguse juurde, öeldes, et audiovisuaalse teose autorite õigused lähevad juba seaduse alusel filmitootjale üle. Samuti on audiovisuaalse teose autoritele tagatud tasu saamise õigus filmi edasisel kasutamisel, kuid võrreldes kehtiva õigusega on sätestatud loetelu kasutusviisidest, mille eest tasu on võimalik saada. Kolmanda muudatusena saab välja tuua nn tühja kasseti tasu temaatika ehk eelnõu projekti viimase versiooni järgi maksavad nimetatud tasu isiklikuks otstarbeks kopeerimist võimaldavate seadmete ja vahendite maaletoojad ja tootjad. Lisaks aruteludele loomeliitudega tuleb eelnõu koostamise käigus läbi rääkida ka teiste huvirühmade, sealhulgas ettevõtjate esindajatega. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister arutab loomeliitudega autoriõiguse seaduse eelnõu muutmist

Justiitsminister Andres Anvelt kutsus täna kokku ümarlaua, et arutada loomeliitudega autoriõiguse seaduse eelnõu projekti jaoks välja pakutud uusi lahendusi novembris toimunud kohtumise järel. „Selge on see, et autoriõigus vajab kaasajastamist, kuid tähele tuleb panna, et Eesti autorid on maailma mõistes unikaalsed ning meie kohus on neid kaitsta. Seetõttu tahamegi enne eelnõuga edasi liikumist arutada koos loomeliitudega põhjalikult läbi punktid, mis puudutavad teose muutmisõigust, audiovisuaalse teose õiguste üleminekut, nn tühja kasseti tasu ning teose rendiõigust ja tasu. Selleks kutsusingi täna kokku ümarlaua, mis on jätkuks juba novembris toimunud arutelule,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Justiitsministeerium esitab tänasel arutelul oma ettepanekud eelnõu projekti muutmiseks nii, et näiteks nn muutmisõiguse regulatsioon pakub autorile läbirääkimistel oluliselt tugevamat kaitset kui kehtiv õigus, sätestades konkreetsed tingimused muutmisõigusega tehingu tegemiseks. Nendest tingimustest mittekinnipidamisel on kokkulepe vastavas osas tühine. Teise olulise muudatusena on eelnõu projekti viimases versioonis audiovisuaalse teose autorite õiguste kaitse regulatsioon osas pöördutud suuresti tagasi kehtiva õiguse juurde, öeldes, et audiovisuaalse teose autorite õigused lähevad juba seaduse alusel filmitootjale üle. Samuti on audiovisuaalse teose autoritele tagatud tasu saamise õigus filmi edasisel kasutamisel, kuid võrreldes kehtiva õigusega on sätestatud loetelu kasutusviisidest, mille eest tasu on võimalik saada. Kolmanda muudatusena saab välja tuua nn tühja kasseti tasu temaatika ehk eelnõu projekti viimase versiooni järgi maksavad nimetatud tasu isiklikuks otstarbeks kopeerimist võimaldavate seadmete ja vahendite maaletoojad ja tootjad. Lisaks aruteludele loomeliitudega tuleb eelnõu koostamise käigus läbi rääkida ka teiste huvirühmade, sealhulgas ettevõtjate esindajatega. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium tahab piirata ligipääsu lastepornole

Justiitsministeeriumis täna toimunud kohtumisel otsustati koos internetiteenuse pakkujatega, et ministeerium koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele. „Internet on andnud laste seksuaalsele väärkohtlemisele aastate jooksul juurde uue mõõtme. Tihti ei mõelda sellele, et nendel materjalidel kujutatud lapsed on päriselt olemas ning ka selliste materjalide tootmine, vahendamine või tarbimine on nende laste väärkohtlemine,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.  „Veebileheküljed ei ole jagatavate failide arvu mõttes küll peamised kanalid, kuid need on kõige kättesaadavamad ning nähtavamad. See on ka koht, kus politsei koos interneti teenusepakkujatega saab ennetada laste vastaste kuritegude häirimatut jätkamist. Sellistele lehekülgedele juurdepääsu piiramine võimaldab vähendada nõudlust laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide järele ning kahandab ärakasutatud laste arvu,“ selgitas minister. Tänasel kohtumisel arutati, kuidas oleks võimalik sellistele veebilehekülgedele ligipääsu piirata ja milline oleks parim tehnoloogiline lahendus. Ühiselt otsustati, et justiitsministeerium koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele. See tähendab, et kui inimene satub veebilehe aadressile, kus on laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldav materjal, siis selline lehekülg ei avane. „Probleem ei seisne Eesti veebilehtedes, sest siseriiklike lapsporno juhtumite puhul algatatakse alati seadusest tulenevalt kriminaalmenetlus ning need veebilehed suletakse. Küsimuse all on ligipääsu piiramine rahvusvahelistele veebilehtedele, kus lapsporno kujutamine on tõendatud ja need asuvad Interpoli vastavas nimekirjas,“ selgitas Anvelt. 2010. aasta Turu-uuringute AS uuringu kohaselt oli 14% 15-74-aastastest Eesti elanikest märganud internetis laste seksuaalset ärakasutamist esitavat pildimaterjali, kuid 75% inimestest ei teatanud sellest kuskile. Kõigist aastas registreeritavatest seksuaalkuritegudest moodustavad pornograafiasüüteod ligikaudu viiendiku (ca 70 juhtumit aastas). Sellele lisanduvad interneti teel laste peibutamise ning ahvatlemise juhtumid (2014. aastal 56 juhtumit). Paljudes Euroopa riikides (näiteks Rootsis, Norras, Soomes, Itaalias, Šveitsis, Suurbritannias jne ) on internetiteenuse pakkujad koostöös politseiga võtnud kasutusele ennetavaid meetmeid, et vältida internetiteenuse kasutajate sattumist laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele lehekülgedele. Kohtumisel osalesid suuremate internetiteenuse pakkujate esindajad, ametnikud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning siseministeeriumist, internetikogukonna ning inimõiguste esindajad.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium tahab piirata ligipääsu lastepornole

Justiitsministeeriumis täna toimunud kohtumisel otsustati koos internetiteenuse pakkujatega, et ministeerium koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele. „Internet on andnud laste seksuaalsele väärkohtlemisele aastate jooksul juurde uue mõõtme. Tihti ei mõelda sellele, et nendel materjalidel kujutatud lapsed on päriselt olemas ning ka selliste materjalide tootmine, vahendamine või tarbimine on nende laste väärkohtlemine,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.  „Veebileheküljed ei ole jagatavate failide arvu mõttes küll peamised kanalid, kuid need on kõige kättesaadavamad ning nähtavamad. See on ka koht, kus politsei koos interneti teenusepakkujatega saab ennetada laste vastaste kuritegude häirimatut jätkamist. Sellistele lehekülgedele juurdepääsu piiramine võimaldab vähendada nõudlust laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide järele ning kahandab ärakasutatud laste arvu,“ selgitas minister. Tänasel kohtumisel arutati, kuidas oleks võimalik sellistele veebilehekülgedele ligipääsu piirata ja milline oleks parim tehnoloogiline lahendus. Ühiselt otsustati, et justiitsministeerium koostab eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega piiratakse ligipääsu laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele veebilehekülgedele. See tähendab, et kui inimene satub veebilehe aadressile, kus on laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldav materjal, siis selline lehekülg ei avane. „Probleem ei seisne Eesti veebilehtedes, sest siseriiklike lapsporno juhtumite puhul algatatakse alati seadusest tulenevalt kriminaalmenetlus ning need veebilehed suletakse. Küsimuse all on ligipääsu piiramine rahvusvahelistele veebilehtedele, kus lapsporno kujutamine on tõendatud ja need asuvad Interpoli vastavas nimekirjas,“ selgitas Anvelt. 2010. aasta Turu-uuringute AS uuringu kohaselt oli 14% 15-74-aastastest Eesti elanikest märganud internetis laste seksuaalset ärakasutamist esitavat pildimaterjali, kuid 75% inimestest ei teatanud sellest kuskile. Kõigist aastas registreeritavatest seksuaalkuritegudest moodustavad pornograafiasüüteod ligikaudu viiendiku (ca 70 juhtumit aastas). Sellele lisanduvad interneti teel laste peibutamise ning ahvatlemise juhtumid (2014. aastal 56 juhtumit). Paljudes Euroopa riikides (näiteks Rootsis, Norras, Soomes, Itaalias, Šveitsis, Suurbritannias jne ) on internetiteenuse pakkujad koostöös politseiga võtnud kasutusele ennetavaid meetmeid, et vältida internetiteenuse kasutajate sattumist laste seksuaalset väärkohtlemist sisaldavatele lehekülgedele. Kohtumisel osalesid suuremate internetiteenuse pakkujate esindajad, ametnikud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning siseministeeriumist, internetikogukonna ning inimõiguste esindajad.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Haridus- ja Teadusministeerium toetab sel aastal noorteühinguid ligi poole miljoni euroga

Haridus- ja teadusminister kinnitas oma käskkirjaga tänavused noorteühingute aastatoetuse saajad ning toetuste suurused. 2015. aastal saavad noorteühingud riigieelarvest toetust kokku 492 760 eurot. Noorteühingud esitasid aastatoetuse taotlused Haridus- ja Teadusministeeriumile eelmise aasta detsembris. Taotluste hindamise järel otsustati 2015. aastal toetada 17 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. Vastavalt noorsootöö seadusele võivad noorteühingu aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades. 2015. aastal on aastatoetuse kasutamise prioriteediks ebavõrdsete olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele. Noorteühingutel on Eestis oluline roll noorte kaasamisel ja noorte ees seisvate väljakutsetega tegelemisel.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium tahab seada lobitööle reeglid

Justiitsminister Andres Anvelt kutsub täna kell 14.00 kokku ümarlaua lobireeglite kehtestamise teemal, et sõnastada hea tavaga ühised reeglid huvide esindamisele ja lobitegevusele. Lobitöö ühtsete reeglite loomise eesmärk on kindlustada osalusdemokraatia põhimõtetest tulenev kodanike õigus mõjutada poliitilisi otsuseid seaduslikul ja avatud moel. „Kuigi sõnale „lobism“ omistatakse tihtilugu negatiivne varjund, on huviesindus toimiva demokraatia üks määrajaid. Hea poliitika tegemiseks on vaja, et erinevad huvid jõuaksid otsustajate ja avalikkuseni ausalt ja avatult,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Justiitsministeerium on lobitööga seonduvat viimaste aastate jooksul korduvalt arutanud ning muuhulgas koostöös teenusmajanduse ning kaubandus- ja tööstuskojaga mõelnud, milline võiks olla huvide esindamise võimalik hea tava,“ lisas ta. Nii kutsus justiitsminister valdkonna asjatundjaid töötama koos ministeeriumiga välja juhised, mis aitaksid tagada huviesindajate võrdväärse juurdepääsu avaliku võimu otsustusprotsessidele ja panustaksid huviesinduse läbipaistvusesse ning õiglusesse Eestis. Kell 14 algalav ümarlaual esitab justiitsministeerium osalejatele lobireeglite hea tava esialgse teksti koos ettepanekutega, mida see võiks sisaldada. Olulist panust oodatakse aga huviesindajatelt endilt ehk eelkõige ümarlaual osalejatelt. „Huviesinduse kokkulepped toimivad kõige paremini siis, kui nendes lepivad esindajad ise kokku,“ ütles minister. „Näiteks pakume välja, et huviesindajad võiksid anda vahetule kontaktisikule ja avalikkusele omal algatusel teada, kelle jaoks nad töötavad ja kelle huvisid nad esindavad ning tagama, et nende poolt esitatud teave on usaldusväärne, asjatundlik ning tugineb faktidel,“ lisas Anvelt. Ümarlaual osalevad tööandjate keskliidu, teenusmajanduse koja, advokatuuri, kaubandus-tööstuskoja, Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, linnade liidu, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, inimõiguste keskuse ja inimõiguste instituudi esindajad. Korruptsioonivaba Eesti 2014. aastal tehtud analüüsi „Lobitöö Eesti seadusloomes: kes, miks ja kuidas?“ järgi võib Eestis lobismi ehk erinevate huviesindajate suurusjärk Eestis ulatuda ca 300-ni.     Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium tahab seada lobitööle reeglid

Justiitsminister Andres Anvelt kutsub täna kell 14.00 kokku ümarlaua lobireeglite kehtestamise teemal, et sõnastada hea tavaga ühised reeglid huvide esindamisele ja lobitegevusele. Lobitöö ühtsete reeglite loomise eesmärk on kindlustada osalusdemokraatia põhimõtetest tulenev kodanike õigus mõjutada poliitilisi otsuseid seaduslikul ja avatud moel. „Kuigi sõnale „lobism“ omistatakse tihtilugu negatiivne varjund, on huviesindus toimiva demokraatia üks määrajaid. Hea poliitika tegemiseks on vaja, et erinevad huvid jõuaksid otsustajate ja avalikkuseni ausalt ja avatult,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Justiitsministeerium on lobitööga seonduvat viimaste aastate jooksul korduvalt arutanud ning muuhulgas koostöös teenusmajanduse ning kaubandus- ja tööstuskojaga mõelnud, milline võiks olla huvide esindamise võimalik hea tava,“ lisas ta. Nii kutsus justiitsminister valdkonna asjatundjaid töötama koos ministeeriumiga välja juhised, mis aitaksid tagada huviesindajate võrdväärse juurdepääsu avaliku võimu otsustusprotsessidele ja panustaksid huviesinduse läbipaistvusesse ning õiglusesse Eestis. Kell 14 algalav ümarlaual esitab justiitsministeerium osalejatele lobireeglite hea tava esialgse teksti koos ettepanekutega, mida see võiks sisaldada. Olulist panust oodatakse aga huviesindajatelt endilt ehk eelkõige ümarlaual osalejatelt. „Huviesinduse kokkulepped toimivad kõige paremini siis, kui nendes lepivad esindajad ise kokku,“ ütles minister. „Näiteks pakume välja, et huviesindajad võiksid anda vahetule kontaktisikule ja avalikkusele omal algatusel teada, kelle jaoks nad töötavad ja kelle huvisid nad esindavad ning tagama, et nende poolt esitatud teave on usaldusväärne, asjatundlik ning tugineb faktidel,“ lisas Anvelt. Ümarlaual osalevad tööandjate keskliidu, teenusmajanduse koja, advokatuuri, kaubandus-tööstuskoja, Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, linnade liidu, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, inimõiguste keskuse ja inimõiguste instituudi esindajad. Korruptsioonivaba Eesti 2014. aastal tehtud analüüsi „Lobitöö Eesti seadusloomes: kes, miks ja kuidas?“ järgi võib Eestis lobismi ehk erinevate huviesindajate suurusjärk Eestis ulatuda ca 300-ni.     Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi