Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul

Eesti kõrgkoolide vilistlaste uuringu kohaselt on vilistlased läbitud õpingutega rahul ja tulevad oma töökohas tööalaselt hästi toime. Uuringu tulemusi tutvustatakse täna kell 14 Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis. Äsja valminud Eesti kõrgkoolide 2012. aasta vilistlaste uuringu eesmärk oli ülevaate saamine vilistlaste lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ja hinnangutest õppetöö kvaliteedile. See on järg 2011. aasta uuringule, mil küsitleti 2009. aastal lõpetanuid. Üldjoontes on kahe uuringu tulemused sarnased.  Tulemused näitavad, et õpingud vastasid üldjuhul vilistlaste ootustele. Rahulolevaid vilistlasi on rohkem magistri- ja doktoriõpe lõpetanute ning välismaalaste hulgas. See on seletatav teadlikuma valikuga – õpinguid alustades oli neil sagedamini selge ülevaade õppekava eesmärkidest ja õpiväljunditest. 96% vilistlastest lähtus õppima asudes ennekõike huvist eriala ja/või valdkonna vastu. Erialavalikul ei peetud oluliseks karjäärinõustamist ja esimese eelistusena valitud erialale mitte sisse saamist. Kriitilisemad on vilistlased praktikavõimaluste suhtes: pooled vastanutest ei olnud pakutavate võimalustega rahul. Eristusid rakenduskõrghariduse lõpetanud, kellest rohkem kui kolmveerandi arvates sisaldas õppekava praktikat piisavalt. Mõningast kriitikat pälvis ka kõrgkoolis omandatud pädevuste vastavus tööandjate ootustele. Vilistlased pidasid nõrgemaks üldpädevuste, näiteks juhtimisoskuste arendamist õpingute ajal. Vastanute arvates hindavad tööandjad rohkem üldpädevusi, koolist aga saadakse eelkõige erialaseid teadmisi. Õpingute ajal ei vajanud abi tuutoritelt ega karjääri- ja õppekorraldusnõustajatelt 45% vilistlastest ehk neist, kes lõpetasid kõrgkooli edukalt. Siiski leidis 12% vastanutest, et nad vajasid, kuid ei saanud tuge piisavalt. Õpingute ajal töötamine on vähenenud Õpingute ajal töötamine on võrreldes 2009. aastaga vähenenud 80 protsendilt 74 protsendile. Olulisim põhjus õppimise kõrvalt töötamiseks on endiselt majanduslik toimetulek, kuid olulised olid ka teised põhjused: soov ennast teostada ja saada erialast töökogemust.  Väga lähedalt oli omandatud eriala ja õpinguteaegne töö seotud 37% vastanutest, suures osas olid töö ja õpingud seotud 20% vastanutest ning ligi veerandil õpingute ajal töötanud vilistlastest puudus seos õpinguteaegse töö ja eriala vahel. Ootuspäraselt on töö ja õpingud rohkem seotud tervise, arvutiteaduste ja hariduse valdkonna lõpetanutel. Vähim olid õpingud ja töö seotud põllumajanduse ja humanitaaria valdkonna lõpetanutel. Võrreldes teiste õppetasemetega kulus bakalaureuseõppe läbinutel erialase töö leidmiseks kõige kauem aega. Samuti oli erialase töö leidmine keerulisem õiguse, humanitaaria, kunstide, teeninduse, sotsiaal- ja käitumisteaduste ning ajakirjanduse valdkonna lõpetanutel. Ligi kaks aastat pärast lõpetamist on 82% vastanutest töökoht, kusjuures veerand jätkab õpinguid ja töötab samal ajal. Vilistlastest 18% ei tööta, enamus mittetöötavatest vilistlastest kas õpivad, on lapsega/lastega kodused või on ajateenistuses. Töötute arv peale lõpetamist on pea olematu. 75% töötavatest vilistlastest töötab enda hinnangul ametis, mis eeldab kõrgharidust. 14% vastanute põhitöö ei ole seotud omandatud erialaga. Lisaks sellele, et lõpetanu ei leidnud erialast tööd, oli mitte erialasel tööl töötamisel ka teisi põhjusi, näiteks tõdesid paljud neist, et teises ametis on palk ja töötingimused paremad, antud töö on huvitavam vms. Kehtib seaduspärasus, mida kõrgem haridustase, seda suurem on palk. Valdkondade lõikes paistavad eriti silma arvutiteadused, kus kolmandiku vastanute palk on üle 1800 euro kuus. Madalamatesse palgagruppidesse jäävad kunstide, humanitaaria ning üldine loodus- ja täppisteaduste valdkondade lõpetanud. Ligi 60% vastanutest, kes uuringus osalemise ajal töötasid, tõusis palk pärast lõpetamist. Vilistlasuuringu veebi-põhisele ankeetküsimustikule vastas ligi 3300 vilistlast 22 kõrgkoolist. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting OÜ koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sihtasutusega Archimedes ning kõrgkoolidega. Uuringu terviktekst Lühikokkuvõte Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vanglates viibivate vangide arv vähenes 2014. aastal jätkuvalt

Vanglateenistus tähistas 30. jaanuaril oma 96. aastapäeva ja kriminaalhoolduse 95. aastapäeva. „Vanglasüsteem on võrreldes 90ndate aastatega teinud hüppelise sammu edasi. Muutunud on nii töökeskkond, ​paranenud vangivalguvrite väljaõpe​ ja motiveeritus, vangidega tegeletakse personaalsemalt. See kõik kokku aitab kaasa sellele, et vähenenud on vanglasisene kuritegevus ning vanglasse tagasi pöörduvate vangide arv,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Aastapäeval esitleti vanglateenistuse aastaraamatut koos eelmise aasta statistikaga, mis näitab vangide arvu jätkuvat kahanemist. Kui aasta alguses oli vange 3026 ja kriminaalhooldusaluseid 6138, siis aasta lõpul 2921 ja 5525. Vangide arv sisaldab vanglas viibinud süüdi mõistetud ja vahistatud isikuid, kuid ei sisalda neid vange, kes aastavahetuse seisuga olid arestimajas või kes kandsid aresti toime pandud väärteo eest. Kriminaalhooldusaluste arv sisaldab üldkasuliku töö tegijaid, tingimisi karistatud isikuid, vanglast enne tähtaega ning karistusjärgsele käitumiskontrollile vabastatud isikud. Vangide ja kriminaalhooldusaluste sotsiaalprogrammides osalemise maht oluliselt ei muutunud. Programmides osales 831 süüdimõistetud vangi (2013. aastal 846) ja 128 vahistatut (2013. aastal 115) ning 772 hooldusalust (2013. aastal 989). Sotsiaalprogrammidest osalesid vangid ja kriminaalhooldusalused enim Eluviisitreeningus, viha juhtimise programmis ja sotsiaalsete oskuste treeningus. Aasta jooksul ei pandud vanglates toime mõrvu, tapmisi ega tapmiskatseid. Kokku oli vanglates kaheksa surmajuhtumit. Üks vang pani Tartu vanglas toime enesetapu. Raske haiguse või terviserikke tagajärjel suri kuus vangi. Ühel vangi surma põhjuste väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Surma täpsemaid asjaolusid kontrollitakse kohtuarstliku lahangu käigus. Esialgsetel andmetel põhjustas vangi surma terviserike. Nimetatud kriminaalasjas menetlus veel kestab. Vägistamiskahtluse tõttu alustati 2014. aastal üks kriminaalasi, milles menetlus veel kestab. 2013. aastal vägistamiskahtluse tõttu alustatud kahest kriminaalasjast üks on tänaseks jõudnud esimese astme kohtusse ning teine lõpetati, kuna kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist. Eelmise aasta ülevaatega on võimalik tutvuda vanglate kodulehel. Aastapäeva puhul andsid justiitsminister Andres Anvelt ja vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama üle ka vanglaametniku teeneteristid, mille said silmapaistvate teenete eest Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku Ülle Luts, Viru Vangla kolmanda üksuse peaspetsialist Klaarika Adonov, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik Imbi Puutsa, Tartu Vangla taasühiskonnastamise valdkonna peaspetsialist-metoodik Maarja Grünberg ja Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Ervin Toots. Vanglaametniku Teenistusmedalid said Tallinna Vangla väljaõppe juht Sisekaitseakadeemia justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak ja sisekaitseakadeemia justiitskolledži lektor Andres Põdra.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vanglates viibivate vangide arv vähenes 2014. aastal jätkuvalt

Vanglateenistus tähistas 30. jaanuaril oma 96. aastapäeva ja kriminaalhoolduse 95. aastapäeva. „Vanglasüsteem on võrreldes 90ndate aastatega teinud hüppelise sammu edasi. Muutunud on nii töökeskkond, ​paranenud vangivalguvrite väljaõpe​ ja motiveeritus, vangidega tegeletakse personaalsemalt. See kõik kokku aitab kaasa sellele, et vähenenud on vanglasisene kuritegevus ning vanglasse tagasi pöörduvate vangide arv,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Aastapäeval esitleti vanglateenistuse aastaraamatut koos eelmise aasta statistikaga, mis näitab vangide arvu jätkuvat kahanemist. Kui aasta alguses oli vange 3026 ja kriminaalhooldusaluseid 6138, siis aasta lõpul 2921 ja 5525. Vangide arv sisaldab vanglas viibinud süüdi mõistetud ja vahistatud isikuid, kuid ei sisalda neid vange, kes aastavahetuse seisuga olid arestimajas või kes kandsid aresti toime pandud väärteo eest. Kriminaalhooldusaluste arv sisaldab üldkasuliku töö tegijaid, tingimisi karistatud isikuid, vanglast enne tähtaega ning karistusjärgsele käitumiskontrollile vabastatud isikud. Vangide ja kriminaalhooldusaluste sotsiaalprogrammides osalemise maht oluliselt ei muutunud. Programmides osales 831 süüdimõistetud vangi (2013. aastal 846) ja 128 vahistatut (2013. aastal 115) ning 772 hooldusalust (2013. aastal 989). Sotsiaalprogrammidest osalesid vangid ja kriminaalhooldusalused enim Eluviisitreeningus, viha juhtimise programmis ja sotsiaalsete oskuste treeningus. Aasta jooksul ei pandud vanglates toime mõrvu, tapmisi ega tapmiskatseid. Kokku oli vanglates kaheksa surmajuhtumit. Üks vang pani Tartu vanglas toime enesetapu. Raske haiguse või terviserikke tagajärjel suri kuus vangi. Ühel vangi surma põhjuste väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Surma täpsemaid asjaolusid kontrollitakse kohtuarstliku lahangu käigus. Esialgsetel andmetel põhjustas vangi surma terviserike. Nimetatud kriminaalasjas menetlus veel kestab. Vägistamiskahtluse tõttu alustati 2014. aastal üks kriminaalasi, milles menetlus veel kestab. 2013. aastal vägistamiskahtluse tõttu alustatud kahest kriminaalasjast üks on tänaseks jõudnud esimese astme kohtusse ning teine lõpetati, kuna kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist. Eelmise aasta ülevaatega on võimalik tutvuda vanglate kodulehel. Aastapäeva puhul andsid justiitsminister Andres Anvelt ja vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama üle ka vanglaametniku teeneteristid, mille said silmapaistvate teenete eest Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik-metoodiku Ülle Luts, Viru Vangla kolmanda üksuse peaspetsialist Klaarika Adonov, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna vanemkriminaalhooldusametnik Imbi Puutsa, Tartu Vangla taasühiskonnastamise valdkonna peaspetsialist-metoodik Maarja Grünberg ja Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Ervin Toots. Vanglaametniku Teenistusmedalid said Tallinna Vangla väljaõppe juht Sisekaitseakadeemia justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak ja sisekaitseakadeemia justiitskolledži lektor Andres Põdra.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis otsiti lahendusi üürituru kitsaskohtadele

Justiitsministeerium kutsus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga  täna kokku ümarlaua, et otsida huvigruppidega lahendusi üürituru kitsaskohtadele. Näiteks käsitleti ümarlaual nn puuküürnike teemat. "Meie soov on, et üüriturg toimiks ja seadustes oleksid tagatud nii üürileandja kui üürniku õigused. See tähendab, et üürileandjatel peab olema võimalik nn puuküürnike probleemile mõistliku aja jooksul lahendus leida. Samal ajal aga ei saa jätta kõrvale seda, et tihti on üürnik nõrgem pool ja üürileandjal ei tohiks olla õigust teda näiteks lihtsalt turuolukorra muutudes päevapealt välja tõsta," ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Saime tänaselt ümarlaualt väga palju sisendeid, meie eesmärk oligi täna välja selgitada, millised probleemid on kõige teravamad ning kaaluda, kas ja mis aja jooksul neid lahendada saab.“ Suurima murena on üürileandjad välja toonud üürile antud pindadelt lepingu lõppemise järel üürnike väljasaamise küsimuse. Tihtilugu hakkab täitemenetlus erinevatel põhjustel venima ja üürileandja ei saa oma eluruumi uuesti kasutada anda. Näiteks arutati, kas dokumentide kättetoimetamise regulatsioon on piisav või saavad pahatahtlikud üürnikud seda oma huvides ära kasutada. "Ühe esialgse ja edasist arutamist vajava võimaliku lahendusena pakkusime välja, et isikute väljatõstmise kiirendamiseks võib kehtestada tähtaja, mille jooksul tuleks esitada kõik vastuväited, mis võiksid välistada üüripinna vabastamist. Tähtaja möödumisel saaks kohtutäitur kõik isikud välja tõsta," selgitas Anvelt. Anvelt lisas, et üürilepingu lõppemisi tuleb ikka ette, aga oluline on seejuures mõelda sotsiaalse kindluse tagamisele. „On suur vahe, kas üüri ei maksa pahatahtlik üürnik või perekond, kes ei ole suutnud üüri mingitel põhjustel maksta. Sellistes olukordades võiks üürileandja ka kohalikku omavalitsust teavitada, et oleks võimalik sellele perele sotsiaalset tuge pakkuda. Sotsiaalset tuge ei pea pakkuma üürileandja,“ selgitas Anvelt. Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnas ümarlauas, et Eestis on üüriturg väike, kallis ja probleemiderohke, kuna sellele ei ole varem riigi poolt tähelepanu pööratud. „Justiitsministri pingutused valdkonna korrastamiseks aitavad kaasa sellele, et inimestel, kes ei soovi või ei saa võtta eluasemelaenu ja osta isiklikku kinnisvara, oleks eluaseme valikul rohkem võimalusi. Toimiv ja õiguslikult reguleeritud üüriturg aitab kaasa ka tööjõu mobiilsusele ja seega kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ ütles Palo. Räägiti ka üürniku kasuks olevate sätete kaotamise küsimusest seaduses, kuid kuna ka mujal Euroopas on valdavalt levinud seisukoht, et eluruumi üürnik vajab seaduse tasandil tugevamat kaitset, sest tegemist on tema koduga ja seetõttu on üürnik sageli haavatavam, ei poolda justiitsministeerium nende sätete täielikku kaotamist. Ümarlaual osales ka majandus- ja taristuminister Urve Palo ning Tartu ülikooli, Tallinna linnavalitsuse, Eesti linnade liidu, omanike keskliidu, maaomavalitsuste liidu ja muude huvirühmade esindajad. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis otsiti lahendusi üürituru kitsaskohtadele

Justiitsministeerium kutsus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga  täna kokku ümarlaua, et otsida huvigruppidega lahendusi üürituru kitsaskohtadele. Näiteks käsitleti ümarlaual nn puuküürnike teemat. "Meie soov on, et üüriturg toimiks ja seadustes oleksid tagatud nii üürileandja kui üürniku õigused. See tähendab, et üürileandjatel peab olema võimalik nn puuküürnike probleemile mõistliku aja jooksul lahendus leida. Samal ajal aga ei saa jätta kõrvale seda, et tihti on üürnik nõrgem pool ja üürileandjal ei tohiks olla õigust teda näiteks lihtsalt turuolukorra muutudes päevapealt välja tõsta," ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Saime tänaselt ümarlaualt väga palju sisendeid, meie eesmärk oligi täna välja selgitada, millised probleemid on kõige teravamad ning kaaluda, kas ja mis aja jooksul neid lahendada saab.“ Suurima murena on üürileandjad välja toonud üürile antud pindadelt lepingu lõppemise järel üürnike väljasaamise küsimuse. Tihtilugu hakkab täitemenetlus erinevatel põhjustel venima ja üürileandja ei saa oma eluruumi uuesti kasutada anda. Näiteks arutati, kas dokumentide kättetoimetamise regulatsioon on piisav või saavad pahatahtlikud üürnikud seda oma huvides ära kasutada. "Ühe esialgse ja edasist arutamist vajava võimaliku lahendusena pakkusime välja, et isikute väljatõstmise kiirendamiseks võib kehtestada tähtaja, mille jooksul tuleks esitada kõik vastuväited, mis võiksid välistada üüripinna vabastamist. Tähtaja möödumisel saaks kohtutäitur kõik isikud välja tõsta," selgitas Anvelt. Anvelt lisas, et üürilepingu lõppemisi tuleb ikka ette, aga oluline on seejuures mõelda sotsiaalse kindluse tagamisele. „On suur vahe, kas üüri ei maksa pahatahtlik üürnik või perekond, kes ei ole suutnud üüri mingitel põhjustel maksta. Sellistes olukordades võiks üürileandja ka kohalikku omavalitsust teavitada, et oleks võimalik sellele perele sotsiaalset tuge pakkuda. Sotsiaalset tuge ei pea pakkuma üürileandja,“ selgitas Anvelt. Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnas ümarlauas, et Eestis on üüriturg väike, kallis ja probleemiderohke, kuna sellele ei ole varem riigi poolt tähelepanu pööratud. „Justiitsministri pingutused valdkonna korrastamiseks aitavad kaasa sellele, et inimestel, kes ei soovi või ei saa võtta eluasemelaenu ja osta isiklikku kinnisvara, oleks eluaseme valikul rohkem võimalusi. Toimiv ja õiguslikult reguleeritud üüriturg aitab kaasa ka tööjõu mobiilsusele ja seega kogu Eesti majanduse konkurentsivõimele,“ ütles Palo. Räägiti ka üürniku kasuks olevate sätete kaotamise küsimusest seaduses, kuid kuna ka mujal Euroopas on valdavalt levinud seisukoht, et eluruumi üürnik vajab seaduse tasandil tugevamat kaitset, sest tegemist on tema koduga ja seetõttu on üürnik sageli haavatavam, ei poolda justiitsministeerium nende sätete täielikku kaotamist. Ümarlaual osales ka majandus- ja taristuminister Urve Palo ning Tartu ülikooli, Tallinna linnavalitsuse, Eesti linnade liidu, omanike keskliidu, maaomavalitsuste liidu ja muude huvirühmade esindajad. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Ettevõtlust puudutav õigus peab pidevalt arenema

Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks tegevuskava ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parendamiseks. „Majanduskeskkond muutub tänapäeval väga kiiresti. Selleks et tagada ettevõtlus, innovaatilised lahendused ja investeeringuid soodustav keskkond, peab õigus käima käsikäes ühiskonna üldise arenguga,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Ministri sõnul on õiguskorra stabiilsus väärtus, kuid stabiilsus ei tähenda muutumatust. Riigi ülesanne on vaadata tulevikku, arendada õiguskeskkonda ning koostöös partneritega leida lahendused majanduselu elavdamiseks. „Ettevõtja õiguse tegevuskava heakskiitmisega antakse ettevõtjatele suunad, mida riik järgmistel aastatel nende elu parendamiseks tegema hakkab,“ selgitas minister. Riik tahab panustada nii suuremahulistesse õiguskorra muudatustesse kui ka juba olemasoleva õiguse paremasse rakendamisse – näiteks analüüsida konkurentsiõigust, ühinguõigust ja teha vajadusel uuendusi, lihtsustada mikroettevõtjatele majandusaasta aruannete esitamist. „Samuti tahame hõlbustada ettevõtjate suhtlust riigiga erinevate ettevõtja portaali rakenduste kaudu ehk pakkuda ettevõtjate elu lihtsustavaid e-lahendusi,” rääkis Anvelt. Justiitsministeeriumi poolt 2006. aastal visioonis „Ettevõtja õigus“ välja pakutud lahendused on suurel määral praeguseks realiseerunud. Algatus on eelneva järg ja selle eesmärgiks on õiguskeskkonda edasi arendada. Täpsemalt on tegevuskavaga võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Ettevõtlust puudutav õigus peab pidevalt arenema

Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks tegevuskava ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parendamiseks. „Majanduskeskkond muutub tänapäeval väga kiiresti. Selleks et tagada ettevõtlus, innovaatilised lahendused ja investeeringuid soodustav keskkond, peab õigus käima käsikäes ühiskonna üldise arenguga,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Ministri sõnul on õiguskorra stabiilsus väärtus, kuid stabiilsus ei tähenda muutumatust. Riigi ülesanne on vaadata tulevikku, arendada õiguskeskkonda ning koostöös partneritega leida lahendused majanduselu elavdamiseks. „Ettevõtja õiguse tegevuskava heakskiitmisega antakse ettevõtjatele suunad, mida riik järgmistel aastatel nende elu parendamiseks tegema hakkab,“ selgitas minister. Riik tahab panustada nii suuremahulistesse õiguskorra muudatustesse kui ka juba olemasoleva õiguse paremasse rakendamisse – näiteks analüüsida konkurentsiõigust, ühinguõigust ja teha vajadusel uuendusi, lihtsustada mikroettevõtjatele majandusaasta aruannete esitamist. „Samuti tahame hõlbustada ettevõtjate suhtlust riigiga erinevate ettevõtja portaali rakenduste kaudu ehk pakkuda ettevõtjate elu lihtsustavaid e-lahendusi,” rääkis Anvelt. Justiitsministeeriumi poolt 2006. aastal visioonis „Ettevõtja õigus“ välja pakutud lahendused on suurel määral praeguseks realiseerunud. Algatus on eelneva järg ja selle eesmärgiks on õiguskeskkonda edasi arendada. Täpsemalt on tegevuskavaga võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vägivalla ennetuses tuleb senisest rohkem keskenduda ohvrite abistamisele

Valitsus saatis riigikogule arutamiseks justiitsministeeriumi eestvedamisel ja paljude partneritega koostöös ette valmistatud vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, mis keskendub senisest enam ohvrite abistamisele. Strateegia tegevuste tulemusel on aastaks 2020 vägivalla hulk Eestis vähenenud, inimeste oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sekkuda on paranenud, ohvritele on tagatud sõbralikum kohtlemine ja tugevam kaitse ning vägivallatsejate retsidiivsus on vähenenud. „Kuigi olukord on võrreldes kümne aasta taguse ajaga paranenud – näiteks on pea kolm korda vähenenud tapmiste ja mõrvade arv – on vägivald ja sellesse suhtumine Eesti ühiskonnas siiani suur probleem. Oleme üks Euroopa kõrgeima vägivallatasemega riike ja kahjuks on ka praegu veel levinud ohvrit süüdistav hoiak, mis tuleb välja juurida. Inimesed peavad mõistma, et ohver pole kunagi ise vägivallas süüdi ja seetõttu keskendub uus strateegia varasemast rohkem vägivalla all kannatanutele toe pakkumisele,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Samuti on murettekitav see, et suur osa vägivallast on varjatud. Näiteks 2014. aasta ohvriuuringu andmetel ei saanud politsei teada ligi 60% vägivallajuhtumitest. See tähendab, et väga suur hulk ohvreid ei saa vajalikku abi ja tuge. Vägivalla tagajärjed on aga ühiskonnale kulukad – 2013. aastal vajas sel põhjusel arstiabi 6545 inimest, kelle ravikulu oli veidi üle 910 000 euro,“ tõi minister välja. Strateegia paneb paika eesmärgid, mida soovitakse saavutada ja konkreetsed soovitused, milliseid tegevusi selleks vaja on. Näiteks koolitatakse politseinikke, kohtunikke, advokaate; arendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi; võetakse kasutusele tõenduspõhised ennetusprogrammid jne. Selleks, et hinnata, kas eesmärgid on täidetud, viiakse läbi uuringuid, et näha, kui palju inimesi langeb vägivalla ohvriks ja kas vägivallakurjategijate retsidiivsus on vähenenud. Eraldi keskendutakse ka inimkaubandusega võitlemisele. Seni on valdavalt tegemist olnud naiste seksuaalse ekspluateerimisega, kuid võrreldes varasemaga on lisandunud sunniviisilise töö juhtumid ja sunnitud kuriteod (vargused ja narkokaubandus). 2014. aastal registreeriti kokku 28 inimkaubandusega seotud kuritegu, aasta varem oli see number 42. Inimkaubanduse juhtumite ennetamiseks korrastatakse töövahendajate ja tööandjate, sh renditööjõu vahendajate üle teostatavat järelevalvesüsteemi. Eelmise aasta lõpus allkirjastas justiitsminister Eesti nimel Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise ehk nn Istanbuli konventsiooni, millega riik võtab endale lähiaastatel rea kohustusi ning ehkki selle ratifitseerimine jääb uue riigikogu koosseisu pädevusse, on strateegia koostamisel konventsioonis sisalduvate rahvusvaheliste põhimõtetega arvestatud. Strateegiaga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi