Vägivalla ennetuses tuleb senisest rohkem keskenduda ohvrite abistamisele

Valitsus saatis riigikogule arutamiseks justiitsministeeriumi eestvedamisel ja paljude partneritega koostöös ette valmistatud vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020, mis keskendub senisest enam ohvrite abistamisele. Strateegia tegevuste tulemusel on aastaks 2020 vägivalla hulk Eestis vähenenud, inimeste oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sekkuda on paranenud, ohvritele on tagatud sõbralikum kohtlemine ja tugevam kaitse ning vägivallatsejate retsidiivsus on vähenenud. „Kuigi olukord on võrreldes kümne aasta taguse ajaga paranenud – näiteks on pea kolm korda vähenenud tapmiste ja mõrvade arv – on vägivald ja sellesse suhtumine Eesti ühiskonnas siiani suur probleem. Oleme üks Euroopa kõrgeima vägivallatasemega riike ja kahjuks on ka praegu veel levinud ohvrit süüdistav hoiak, mis tuleb välja juurida. Inimesed peavad mõistma, et ohver pole kunagi ise vägivallas süüdi ja seetõttu keskendub uus strateegia varasemast rohkem vägivalla all kannatanutele toe pakkumisele,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Samuti on murettekitav see, et suur osa vägivallast on varjatud. Näiteks 2014. aasta ohvriuuringu andmetel ei saanud politsei teada ligi 60% vägivallajuhtumitest. See tähendab, et väga suur hulk ohvreid ei saa vajalikku abi ja tuge. Vägivalla tagajärjed on aga ühiskonnale kulukad – 2013. aastal vajas sel põhjusel arstiabi 6545 inimest, kelle ravikulu oli veidi üle 910 000 euro,“ tõi minister välja. Strateegia paneb paika eesmärgid, mida soovitakse saavutada ja konkreetsed soovitused, milliseid tegevusi selleks vaja on. Näiteks koolitatakse politseinikke, kohtunikke, advokaate; arendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi; võetakse kasutusele tõenduspõhised ennetusprogrammid jne. Selleks, et hinnata, kas eesmärgid on täidetud, viiakse läbi uuringuid, et näha, kui palju inimesi langeb vägivalla ohvriks ja kas vägivallakurjategijate retsidiivsus on vähenenud. Eraldi keskendutakse ka inimkaubandusega võitlemisele. Seni on valdavalt tegemist olnud naiste seksuaalse ekspluateerimisega, kuid võrreldes varasemaga on lisandunud sunniviisilise töö juhtumid ja sunnitud kuriteod (vargused ja narkokaubandus). 2014. aastal registreeriti kokku 28 inimkaubandusega seotud kuritegu, aasta varem oli see number 42. Inimkaubanduse juhtumite ennetamiseks korrastatakse töövahendajate ja tööandjate, sh renditööjõu vahendajate üle teostatavat järelevalvesüsteemi. Eelmise aasta lõpus allkirjastas justiitsminister Eesti nimel Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise ehk nn Istanbuli konventsiooni, millega riik võtab endale lähiaastatel rea kohustusi ning ehkki selle ratifitseerimine jääb uue riigikogu koosseisu pädevusse, on strateegia koostamisel konventsioonis sisalduvate rahvusvaheliste põhimõtetega arvestatud. Strateegiaga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister arutas ettevõtjate esindajatega ühinguõiguse korrastamise vajadusi

Justiitsminister Andres Anvelti kutsel kogunesid täna ettevõtjate esindajad ja teised huvigrupid ümarlauale, et arutada Eesti ühinguõiguses aja jooksul tõusetunud praktilisi probleeme ja muudatusvajadusi. „Kakskümmend aastat tagasi loodud ühinguõigus on ajale jalgu jäänud ja üha enam  pöördutakse meie poole erinevate eluliste probleemidega, mis koormavad või takistavad ettevõtjate tööd,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Üks probleem on ka selles, et seadustes on tehtud väga palju muudatusi, näiteks äriseadustikku on alates selle jõustumisest 1995. aastal muudetud ligi 100 korda. Erinevate muudatustega on tekkinud vastuolusid, kordusi ja ebaselgusi, mis muudavad ühinguõiguses orienteerumise ja seaduste järgimise väga raskeks.“ „Kuna muudatusvajadusi on välja toodud niivõrd erinevatest valdkondadest, siis on justiitsministeeriumi soov esmalt muudatusvajadused läbi analüüsida ja leida võimalused erinevate ühinguvormide ja erinevate seaduste vahel laiali pillutatud sätete korrastamiseks. Sarnane korrastustöö viidi läbi karistusõiguse valdkonnas – käesoleva aasta alguses jõustusid karistusseadustiku muudatused, millele eelnes kolm aastat kestnud põhjalikku analüüsi ja diskussioone,“ lisas Anvelt. Justiitsminister ütles ettevõtjate esindajatele, et ühinguõiguse korrastamisel peab olema tagatud järjepidevus. „Kindlasti ei soovi me luua uut koodeksit. Oluline on pidevalt jälgida ka seda, et muudatustega ettevõtjate halduskoormus pigem väheneks, mitte ei suureneks. Selleks peame võtma juba arutelude algusest juurde infotehnoloogia spetsialistid, kelle abil oleks võimalik leida erinevaid aruandlus- ja registrikannete kohustusi lihtsustavaid lahendusi,“ ütles Anvelt. Justiitsministeerium saatis 2014. aasta novembris erinevatele huvigruppidele ühinguõiguse korrastamise lähteülesande projekti, mille kohta palus huvipoolte arvamusi. Lähteülesande projektis on kirjeldatud, et Eesti ühinguõigus ehk äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus jt vajavad põhjalikku revisjoni. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et seadustes on tehtud väga palju muudatusi ning nad on kaotanud osa oma esialgsest süsteemsusest. Samuti on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel tehtud kohti liiga paindumatud ja koormavad regulatsioonid, muutunud on majanduskeskkond (näiteks mängivad üha suuremat rolli rahvusvaheliselt tegutsevad ühingud, sh iduühingud), avardunud on infotehnoloogilised võimalused (sh käivituv e-residentsuse projekt) jpm. Justiitsministeeriumi eesmärk oli arutada muudatusvajadusi ettevõtjate esindajatega, et seejärel otsustada ühinguõiguse korrastamise vajadus ja edasine ajakava. Ümarlaual osalesid advokatuuri, Tartu ülikooli, linnade liidu, tööandjate keskliidu, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni, notarite koja ning kaubandus- ja tööstuskoja esindajad. Ühinguõiguse kodifitseerimise ettevalmistamine jätkub ning kodifitseerimise kasuks otsustamisel kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õigusloome kodifitseerimine“ raames. Toetuse andmise eesmärgiks on arukas õigusloome kodifitseeritud valdkondades ja kvaliteetsema õigusloome kujundamine. Õigusloome kodifitseerimise projekti kogumaksumus on 1 740 000 eurot, millest toetus on 1 479 000 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister arutas ettevõtjate esindajatega ühinguõiguse korrastamise vajadusi

Justiitsminister Andres Anvelti kutsel kogunesid täna ettevõtjate esindajad ja teised huvigrupid ümarlauale, et arutada Eesti ühinguõiguses aja jooksul tõusetunud praktilisi probleeme ja muudatusvajadusi. „Kakskümmend aastat tagasi loodud ühinguõigus on ajale jalgu jäänud ja üha enam  pöördutakse meie poole erinevate eluliste probleemidega, mis koormavad või takistavad ettevõtjate tööd,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Üks probleem on ka selles, et seadustes on tehtud väga palju muudatusi, näiteks äriseadustikku on alates selle jõustumisest 1995. aastal muudetud ligi 100 korda. Erinevate muudatustega on tekkinud vastuolusid, kordusi ja ebaselgusi, mis muudavad ühinguõiguses orienteerumise ja seaduste järgimise väga raskeks.“ „Kuna muudatusvajadusi on välja toodud niivõrd erinevatest valdkondadest, siis on justiitsministeeriumi soov esmalt muudatusvajadused läbi analüüsida ja leida võimalused erinevate ühinguvormide ja erinevate seaduste vahel laiali pillutatud sätete korrastamiseks. Sarnane korrastustöö viidi läbi karistusõiguse valdkonnas – käesoleva aasta alguses jõustusid karistusseadustiku muudatused, millele eelnes kolm aastat kestnud põhjalikku analüüsi ja diskussioone,“ lisas Anvelt. Justiitsminister ütles ettevõtjate esindajatele, et ühinguõiguse korrastamisel peab olema tagatud järjepidevus. „Kindlasti ei soovi me luua uut koodeksit. Oluline on pidevalt jälgida ka seda, et muudatustega ettevõtjate halduskoormus pigem väheneks, mitte ei suureneks. Selleks peame võtma juba arutelude algusest juurde infotehnoloogia spetsialistid, kelle abil oleks võimalik leida erinevaid aruandlus- ja registrikannete kohustusi lihtsustavaid lahendusi,“ ütles Anvelt. Justiitsministeerium saatis 2014. aasta novembris erinevatele huvigruppidele ühinguõiguse korrastamise lähteülesande projekti, mille kohta palus huvipoolte arvamusi. Lähteülesande projektis on kirjeldatud, et Eesti ühinguõigus ehk äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus jt vajavad põhjalikku revisjoni. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et seadustes on tehtud väga palju muudatusi ning nad on kaotanud osa oma esialgsest süsteemsusest. Samuti on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel tehtud kohti liiga paindumatud ja koormavad regulatsioonid, muutunud on majanduskeskkond (näiteks mängivad üha suuremat rolli rahvusvaheliselt tegutsevad ühingud, sh iduühingud), avardunud on infotehnoloogilised võimalused (sh käivituv e-residentsuse projekt) jpm. Justiitsministeeriumi eesmärk oli arutada muudatusvajadusi ettevõtjate esindajatega, et seejärel otsustada ühinguõiguse korrastamise vajadus ja edasine ajakava. Ümarlaual osalesid advokatuuri, Tartu ülikooli, linnade liidu, tööandjate keskliidu, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni, notarite koja ning kaubandus- ja tööstuskoja esindajad. Ühinguõiguse kodifitseerimise ettevalmistamine jätkub ning kodifitseerimise kasuks otsustamisel kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õigusloome kodifitseerimine“ raames. Toetuse andmise eesmärgiks on arukas õigusloome kodifitseeritud valdkondades ja kvaliteetsema õigusloome kujundamine. Õigusloome kodifitseerimise projekti kogumaksumus on 1 740 000 eurot, millest toetus on 1 479 000 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kuritegude arv langes Eestis eelmisel aastal 5%

Justiitsministeeriumi 2014. aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2013. aastaga vähenes registreeritud kuritegude arv 5% ning võrreldes kümne aasta taguse ajaga on langus olnud 34%. Kokku registreeriti 2014. aastal 37 787 kuritegu. Taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel on tapmiste ja mõrvade arv ning perevägivalla osakaal sellistes kuritegudes on samuti oluliselt langenud. „Pidevalt langev kuritegevus ja perevägivallaga seotud tapmiste arvu suur vähenemine kinnitab, et oleme valinud väga õige tee, millega tuleb kindlasti jätkata. Meil tuleb jätkuvalt tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute muutmisega, et väheneks nende perevägivalla ohvrite hulk, kes ei julge või ei taha endiselt abi otsida. Perevägivalla vähendamisega väheneb aga vägivald kogu ühiskonnas,“ rõhutas Anvelt. Vägivallaga seotud kuritegusid registreeriti 2014. aastal 7489, mis on 6% vähem kui 2013. aastal. Justiitsministeeriumi ohvriuuringu kohaselt puutub vägivallaga aastast kokku 1-3% elanikkonnast ning hinnanguliselt 40% kannatanutest teavitab sellest ka politseid. „Meie uuring näitab, et vägivallajuhtumite puhul on peamiseks riskiteguriks alkohol, kuna enam kui pooltel juhtudel on kas ohver, toimepanija või mõlemad olnud joobes. Samuti saab just uuringute põhjal väita, et inimesed pöörduvad vägivalla tõttu politsei poole rohkem kui mõne aasta eest,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla. Tapmiste ja mõrvade arv oli taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel – kokku oli 2014. aastal 42 tapmist (neist 10 tapmiskatsed) ja 13 mõrva (neist üks katse). Oluliselt oli tapmiste ja mõrvade hulgas langenud perevägivallaga seotud juhtumite osakaal. Esialgsete andmete järgi oli neist perevägivallaga seotud neljandik ehk 10 juhtumit, 2013. aastal oli see suhe kolmandik ehk 19 juhtumit. Üldise järeldusena võib öelda, et tapmiste-mõrvade arv on vähenenud perevägivallatapmiste arvelt. 2014. aastal registreeriti kokku 2721 perevägivalla juhtumit, mis tähendab, et perevägivalla kuritegude arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Jätkuvalt pannakse 2/3 perevägivallajuhtumitest toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel, vanemad laste vastu 16% juhtumitest ja lapsed vanemate vastu 10% juhtumitest. „Samas on tapmiste ja mõrvade arv Eestis pidevale langusele vaatamata endiselt liiga kõrge, Euroopa keskmisele tasemel jõudmiseks tuleb meil seda arvu vähemalt kaks korda vähendada,“ märkis justiitsminister Anvelt. Üle poolte kõigist kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod, millest omakorda suurim osa on vargused. Varguseid registreeriti 2014. aastal 15738 ning  nende arv vähenes võrreldes 2013. aastaga 4%. „Kõige enam registreeritakse kauplusevargusi, samas vähenesid vargused autodest ja eluruumidest. Ka ohvriuuringu järgi näitavad kõik varguseliigid vähenemist ning võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga on inimesed langenud korterivarguste ohvriks kaks korda vähem. Seejuures ei ole vähenenud kuritegudest teatamine,“ selgitas Salla. 2014. aastal lahendati veidi enam kui pooled registreeritud kuritegudest, s.h sai lahendatud kolmandik vargustest. Üldiselt on lahendamiste protsent jäänud varasemate aastate tasemele. Kohtusse saadeti 8700 isikut, esimeses astmes mõisteti süüdi 7670 ja õigeks 87 isikut. „Lisaks ohvrite arvu vähenemisele on oluline ka inimeste turvatunne. 2014. aasta näitas ka selles osas positiivset tendentsi, kuna inimeste turvatunne on kasvanud. Ebaturvaliselt tunneb end pimedal ajal üksi kodukandi tänaval 20% inimestest, 1993. aastal oli see number 49%,“ rääkis Salla. 2014. aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 87 kuriteoliigis, vähenes 113 puhul ja jäi samaks 171 puhul (2013. aastal suurenes 108-s ja vähenes 83-s). Registreeritud kuritegude üldarv langes kaheksas maakonnas ning tõusis kuues maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Põlvamaal (19%), Võrumaal (18%) ning Läänemaal (12%). Võrreldes 2013. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Saaremaal (25%), Hiiumaal (8%) ja Tartumaal (7%). „Kõikide kuritegude menetlemisel on olulised terviklahendused – nii näiteks perevägivalla, rahapesu kui ka narkokuritegude uurimisel. Teisisõnu peab riik süsteemselt vaatama, mis on ühiskonnas probleemiks ja üritama seda erinevate valdkondade kaudu läbimõeldult lahendada. Kriminaalmenetlus üksinda on pahatihti vaid tagajärgedega tegelemine ning ei lahenda probleemi olemust,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. Perlingu sõnul on kriminaalmenetluse siseselt süsteemse tegutsemise heaks näiteks prioriteetsetes valdkondades kriminaaltulu konfiskeerimine, mis on 2014. aastal jõudsalt kasvanud. „See annab märku, et üha enam panustatakse kriminaalmenetluses tõendite kogumise kõrval ka kuritegeliku tulu tuvastamisse ja see töö täidab otseselt riigikassat,“ selgitas riigi peaprokurör. Justiitsminister Andres Anvelt tõi kriminaalstatistikast ülevaadet andes välja, et varasemate aastatega täismahus võrreldavat statistikat tegi justiitsministeerium tänavu viimast korda, kuna 2015. aasta algusest muutus karistusseadustik, muutus kuriteo ja väärteo piir ning seetõttu tekivad olulised erinevused statistikas just varavastaste jmt kuritegude statistikas. Registreeritud kuritegude statistika, samuti täpsem info maakondades registreeritud kuritegude kohta, on kättesaadav kriminaalpoliitika veebis.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kuritegude arv langes Eestis eelmisel aastal 5%

Justiitsministeeriumi 2014. aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2013. aastaga vähenes registreeritud kuritegude arv 5% ning võrreldes kümne aasta taguse ajaga on langus olnud 34%. Kokku registreeriti 2014. aastal 37 787 kuritegu. Taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel on tapmiste ja mõrvade arv ning perevägivalla osakaal sellistes kuritegudes on samuti oluliselt langenud. „Pidevalt langev kuritegevus ja perevägivallaga seotud tapmiste arvu suur vähenemine kinnitab, et oleme valinud väga õige tee, millega tuleb kindlasti jätkata. Meil tuleb jätkuvalt tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute muutmisega, et väheneks nende perevägivalla ohvrite hulk, kes ei julge või ei taha endiselt abi otsida. Perevägivalla vähendamisega väheneb aga vägivald kogu ühiskonnas,“ rõhutas Anvelt. Vägivallaga seotud kuritegusid registreeriti 2014. aastal 7489, mis on 6% vähem kui 2013. aastal. Justiitsministeeriumi ohvriuuringu kohaselt puutub vägivallaga aastast kokku 1-3% elanikkonnast ning hinnanguliselt 40% kannatanutest teavitab sellest ka politseid. „Meie uuring näitab, et vägivallajuhtumite puhul on peamiseks riskiteguriks alkohol, kuna enam kui pooltel juhtudel on kas ohver, toimepanija või mõlemad olnud joobes. Samuti saab just uuringute põhjal väita, et inimesed pöörduvad vägivalla tõttu politsei poole rohkem kui mõne aasta eest,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla. Tapmiste ja mõrvade arv oli taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel – kokku oli 2014. aastal 42 tapmist (neist 10 tapmiskatsed) ja 13 mõrva (neist üks katse). Oluliselt oli tapmiste ja mõrvade hulgas langenud perevägivallaga seotud juhtumite osakaal. Esialgsete andmete järgi oli neist perevägivallaga seotud neljandik ehk 10 juhtumit, 2013. aastal oli see suhe kolmandik ehk 19 juhtumit. Üldise järeldusena võib öelda, et tapmiste-mõrvade arv on vähenenud perevägivallatapmiste arvelt. 2014. aastal registreeriti kokku 2721 perevägivalla juhtumit, mis tähendab, et perevägivalla kuritegude arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Jätkuvalt pannakse 2/3 perevägivallajuhtumitest toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel, vanemad laste vastu 16% juhtumitest ja lapsed vanemate vastu 10% juhtumitest. „Samas on tapmiste ja mõrvade arv Eestis pidevale langusele vaatamata endiselt liiga kõrge, Euroopa keskmisele tasemel jõudmiseks tuleb meil seda arvu vähemalt kaks korda vähendada,“ märkis justiitsminister Anvelt. Üle poolte kõigist kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod, millest omakorda suurim osa on vargused. Varguseid registreeriti 2014. aastal 15738 ning  nende arv vähenes võrreldes 2013. aastaga 4%. „Kõige enam registreeritakse kauplusevargusi, samas vähenesid vargused autodest ja eluruumidest. Ka ohvriuuringu järgi näitavad kõik varguseliigid vähenemist ning võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga on inimesed langenud korterivarguste ohvriks kaks korda vähem. Seejuures ei ole vähenenud kuritegudest teatamine,“ selgitas Salla. 2014. aastal lahendati veidi enam kui pooled registreeritud kuritegudest, s.h sai lahendatud kolmandik vargustest. Üldiselt on lahendamiste protsent jäänud varasemate aastate tasemele. Kohtusse saadeti 8700 isikut, esimeses astmes mõisteti süüdi 7670 ja õigeks 87 isikut. „Lisaks ohvrite arvu vähenemisele on oluline ka inimeste turvatunne. 2014. aasta näitas ka selles osas positiivset tendentsi, kuna inimeste turvatunne on kasvanud. Ebaturvaliselt tunneb end pimedal ajal üksi kodukandi tänaval 20% inimestest, 1993. aastal oli see number 49%,“ rääkis Salla. 2014. aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 87 kuriteoliigis, vähenes 113 puhul ja jäi samaks 171 puhul (2013. aastal suurenes 108-s ja vähenes 83-s). Registreeritud kuritegude üldarv langes kaheksas maakonnas ning tõusis kuues maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Põlvamaal (19%), Võrumaal (18%) ning Läänemaal (12%). Võrreldes 2013. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Saaremaal (25%), Hiiumaal (8%) ja Tartumaal (7%). „Kõikide kuritegude menetlemisel on olulised terviklahendused – nii näiteks perevägivalla, rahapesu kui ka narkokuritegude uurimisel. Teisisõnu peab riik süsteemselt vaatama, mis on ühiskonnas probleemiks ja üritama seda erinevate valdkondade kaudu läbimõeldult lahendada. Kriminaalmenetlus üksinda on pahatihti vaid tagajärgedega tegelemine ning ei lahenda probleemi olemust,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. Perlingu sõnul on kriminaalmenetluse siseselt süsteemse tegutsemise heaks näiteks prioriteetsetes valdkondades kriminaaltulu konfiskeerimine, mis on 2014. aastal jõudsalt kasvanud. „See annab märku, et üha enam panustatakse kriminaalmenetluses tõendite kogumise kõrval ka kuritegeliku tulu tuvastamisse ja see töö täidab otseselt riigikassat,“ selgitas riigi peaprokurör. Justiitsminister Andres Anvelt tõi kriminaalstatistikast ülevaadet andes välja, et varasemate aastatega täismahus võrreldavat statistikat tegi justiitsministeerium tänavu viimast korda, kuna 2015. aasta algusest muutus karistusseadustik, muutus kuriteo ja väärteo piir ning seetõttu tekivad olulised erinevused statistikas just varavastaste jmt kuritegude statistikas. Registreeritud kuritegude statistika, samuti täpsem info maakondades registreeritud kuritegude kohta, on kättesaadav kriminaalpoliitika veebis.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Ka Eestis võiks kodulaenude puhul rakendada „võtmed tagasi“ põhimõtet

Justiitsminister Andres Anvelt vastas täna riigikogu arupärimisel küsimustele kodulaenuga hätta jäänud inimeste kaitsest ning peab mõistlikuks, et Läti eeskujul võiks ka Eestis rakendada „võtmed tagasi“ põhimõtet. Justiitsministri sõnul ei ole hetkel tõenäoline, et kordub eelmise majanduskriisi ajal juhtunud kinnisvaraturu järsk langus, kuna üldjuhul on eluasemete hinnad kasvanud samas tempos sissetulekutega ja pankade osa eluasemetehingute finantseerimisel on märgatavalt väiksem kui kinnisvaraturu eelmise kiire kasvu ajal. Küll aga peaks riik tagama, et pangad annavad soovijatele laenu vastutustundlikult ning arvestavad ka ise kinnisvaraturu riskidega. „Eluasemelaenuga makseraskustesse jäädes peab olema võimalus vabaneda laenust, andes selleks kinnisvara üle pangale. Õiguslikult on kodulaenude puhul Läti eeskujul nn võtmed tagasi põhimõtte rakendamine täiesti võimalik,“ ütles Anvelt. Seaduse väljatöötamisel võib kaaluda näiteks valikuvariantide pakkumist ehk pangal oleks kohustus esitada lepinguna ka nn võtmed tagasi võimalus. See, milline lahendus konkreetselt tuleb, selgub ministri sõnul juba järgmise riigikogu koosseisu ajal. Samuti vastas Anvelt küsimustele kinnisvara tagatisena kasutamise osas ja sellele, kes peaks vastutama kinnisvara hindamisakti õigsuse üle. „Laenu tagatiseks oleva kinnisvara hindamise protseduur on olnud õigusnormidega reguleerimata valdkond ning see on tõstatanud küsimusi kõikjal Euroopas. Seetõttu võeti 2014. aastal vastu nn hüpoteekkrediidi direktiiv, mille ülevõtmise järel võib kinnisvara hindajaks nii pangas kui ka eraldi ettevõtjana olla üksnes kutset omav hindaja, kes vastutab oma tegevuse eest kutsele seatud nõudeid arvestades,“ selgitas Anvelt. Lisaks pööras minister tähelepanu asjaolule, et panga riskid tagatise ebaõigel hindamisel võivad viia selleni, et olukorras, kus tagatis laenusaaja laenu ei taga, jääb pank oma rahast ilma, kuna isikutel on võimalik kasutada nii võlgade ümberkujundamise menetlust kui ka pankrotimenetlusejärgset kohustusest vabastamise menetlust, jättes nii pangale laenuvõlgnevus tagasi maksmata. Seega on tagatise korrektne hindamine panga huvides. Lisaks on laenusaajal ka praegu võimalus lasta kinnisvara väärtust täiendavalt hinnata, et olla kindel, et tema riskid on maandatud. Võimalik on sõlmida ka vastavasisulisi kindlustuslepinguid.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Ka Eestis võiks kodulaenude puhul rakendada „võtmed tagasi“ põhimõtet

Justiitsminister Andres Anvelt vastas täna riigikogu arupärimisel küsimustele kodulaenuga hätta jäänud inimeste kaitsest ning peab mõistlikuks, et Läti eeskujul võiks ka Eestis rakendada „võtmed tagasi“ põhimõtet. Justiitsministri sõnul ei ole hetkel tõenäoline, et kordub eelmise majanduskriisi ajal juhtunud kinnisvaraturu järsk langus, kuna üldjuhul on eluasemete hinnad kasvanud samas tempos sissetulekutega ja pankade osa eluasemetehingute finantseerimisel on märgatavalt väiksem kui kinnisvaraturu eelmise kiire kasvu ajal. Küll aga peaks riik tagama, et pangad annavad soovijatele laenu vastutustundlikult ning arvestavad ka ise kinnisvaraturu riskidega. „Eluasemelaenuga makseraskustesse jäädes peab olema võimalus vabaneda laenust, andes selleks kinnisvara üle pangale. Õiguslikult on kodulaenude puhul Läti eeskujul nn võtmed tagasi põhimõtte rakendamine täiesti võimalik,“ ütles Anvelt. Seaduse väljatöötamisel võib kaaluda näiteks valikuvariantide pakkumist ehk pangal oleks kohustus esitada lepinguna ka nn võtmed tagasi võimalus. See, milline lahendus konkreetselt tuleb, selgub ministri sõnul juba järgmise riigikogu koosseisu ajal. Samuti vastas Anvelt küsimustele kinnisvara tagatisena kasutamise osas ja sellele, kes peaks vastutama kinnisvara hindamisakti õigsuse üle. „Laenu tagatiseks oleva kinnisvara hindamise protseduur on olnud õigusnormidega reguleerimata valdkond ning see on tõstatanud küsimusi kõikjal Euroopas. Seetõttu võeti 2014. aastal vastu nn hüpoteekkrediidi direktiiv, mille ülevõtmise järel võib kinnisvara hindajaks nii pangas kui ka eraldi ettevõtjana olla üksnes kutset omav hindaja, kes vastutab oma tegevuse eest kutsele seatud nõudeid arvestades,“ selgitas Anvelt. Lisaks pööras minister tähelepanu asjaolule, et panga riskid tagatise ebaõigel hindamisel võivad viia selleni, et olukorras, kus tagatis laenusaaja laenu ei taga, jääb pank oma rahast ilma, kuna isikutel on võimalik kasutada nii võlgade ümberkujundamise menetlust kui ka pankrotimenetlusejärgset kohustusest vabastamise menetlust, jättes nii pangale laenuvõlgnevus tagasi maksmata. Seega on tagatise korrektne hindamine panga huvides. Lisaks on laenusaajal ka praegu võimalus lasta kinnisvara väärtust täiendavalt hinnata, et olla kindel, et tema riskid on maandatud. Võimalik on sõlmida ka vastavasisulisi kindlustuslepinguid.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Riigisaladusele juurdepääsu õigust omavad isikud peavad tulevikus tööandjat välisreisidest teavitama

Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas riigikogule eelnõu, millega vähendatakse riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ohtu. Eelnõu paneb ametnikele ja töötajatele, kellel on juurdepääs riigisaladusele, kohustuse teavitada tööandjat või ametiasutust viibimisest sellises välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku ligipääsemise oht. Samuti peab arvestama tööandja, ametiasutuse või julgeolekukontrolli asutuse soovituste ja juhistega. Eesmärk on ennetada riigisaladusele ligi pääsevate ametnike välisriikides kuritarvituste ohvriks langemist. „Selleks, et kaitsta praeguses keerulises julgeolekuolukorras riigisaladusega töötavaid inimesi võimalike ohuolukordade eest, saab näiteks teha ettepaneku loobuda välisriiki reisimisest või reisimist mõnda selle riigi ossa. Samuti saab soovitada mitte jagada reisi kohta infot sotsiaalmeedias,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Oluline on märkida, et riigisaladusele ligipääsu omavatel isikutel ei keelata välisriikidesse reisimist, vaid konkreetsetel juhtudel antakse soovitus reis ära jätta või edasi lükata. Kuigi see võib piirata teatud ametnike liikumisvabadust, siis tuleb mõista, et riigisaladuse luba ei ole mitte ainult õigus, vaid see toob endaga kaasa ka rea kohustusi. Kui isik sellist suunist tahtlikult eirab, siis on võimalik riigisaladuse luba kehtetuks tunnistada, kuid see on juba iga juhtumi puhul kaalutlemise küsimus,“ lisas minister.  Seda, kas ja millistel tingimustel annab juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine alust isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, teenistusest vabastamiseks või töölepingu ülesütlemiseks, otsustatakse avalikku teenistust ja töösuhet reguleerivates seadustes sätestatud alustel ja korras. Välisriigid, mille kohta kehtib teatamiskohustus, otsustab siseminister või tema volitusel kaitsepolitseiamet. Lisaks muudetakse eelnõuga küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alane tundlik informatsioon riigisaladuseks. Teabe kaitsmine riigisaladusena on vajalik, et vältida selle sattumist isikute või institutsioonide kätte, kes võiksid seda ära kasutada riigi toimimise seisukohalt oluliste infosüsteemide ründamiseks. Kriitilise informatsiooni kaitse riskianalüüside omamine ja nendes sisalduva informatsiooni teadmine lihtsustaks Eesti riigi toimimise seisukohalt oluliste elutähtsate teenuste ning põhiseaduslike institutsioonide rünnete kavandamist ja läbiviimist. Elutähtsad teenused on hädavajalikud ühiskonna toimimise, tervishoiu, turvalisuse ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Eelnõu töötati välja koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumiga ja sisaldab nendelt ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi