Riigisaladusele juurdepääsu õigust omavad isikud peavad tulevikus tööandjat välisreisidest teavitama

Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas riigikogule eelnõu, millega vähendatakse riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ohtu. Eelnõu paneb ametnikele ja töötajatele, kellel on juurdepääs riigisaladusele, kohustuse teavitada tööandjat või ametiasutust viibimisest sellises välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku ligipääsemise oht. Samuti peab arvestama tööandja, ametiasutuse või julgeolekukontrolli asutuse soovituste ja juhistega. Eesmärk on ennetada riigisaladusele ligi pääsevate ametnike välisriikides kuritarvituste ohvriks langemist. „Selleks, et kaitsta praeguses keerulises julgeolekuolukorras riigisaladusega töötavaid inimesi võimalike ohuolukordade eest, saab näiteks teha ettepaneku loobuda välisriiki reisimisest või reisimist mõnda selle riigi ossa. Samuti saab soovitada mitte jagada reisi kohta infot sotsiaalmeedias,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Oluline on märkida, et riigisaladusele ligipääsu omavatel isikutel ei keelata välisriikidesse reisimist, vaid konkreetsetel juhtudel antakse soovitus reis ära jätta või edasi lükata. Kuigi see võib piirata teatud ametnike liikumisvabadust, siis tuleb mõista, et riigisaladuse luba ei ole mitte ainult õigus, vaid see toob endaga kaasa ka rea kohustusi. Kui isik sellist suunist tahtlikult eirab, siis on võimalik riigisaladuse luba kehtetuks tunnistada, kuid see on juba iga juhtumi puhul kaalutlemise küsimus,“ lisas minister.  Seda, kas ja millistel tingimustel annab juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine alust isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, teenistusest vabastamiseks või töölepingu ülesütlemiseks, otsustatakse avalikku teenistust ja töösuhet reguleerivates seadustes sätestatud alustel ja korras. Välisriigid, mille kohta kehtib teatamiskohustus, otsustab siseminister või tema volitusel kaitsepolitseiamet. Lisaks muudetakse eelnõuga küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alane tundlik informatsioon riigisaladuseks. Teabe kaitsmine riigisaladusena on vajalik, et vältida selle sattumist isikute või institutsioonide kätte, kes võiksid seda ära kasutada riigi toimimise seisukohalt oluliste infosüsteemide ründamiseks. Kriitilise informatsiooni kaitse riskianalüüside omamine ja nendes sisalduva informatsiooni teadmine lihtsustaks Eesti riigi toimimise seisukohalt oluliste elutähtsate teenuste ning põhiseaduslike institutsioonide rünnete kavandamist ja läbiviimist. Elutähtsad teenused on hädavajalikud ühiskonna toimimise, tervishoiu, turvalisuse ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Eelnõu töötati välja koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumiga ja sisaldab nendelt ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Seadusemuudatus loob paremad eeldused jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolliks

Justiitsminister tutvustas riigikogule eelnõu, mis loob kontrollimehhanismi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle. „Riik peab hea seisma selle eest, et inimeste põhiõigused oleksid tagatud ja jälitustoimingud on üks neid õigusi enim riivavatest meetmetest. Inimestel peab olema võimalus nende suhtes jälitustoiminguteks antud luba kohtus vaidlustada. See ongi teavitamise põhiline eesmärk,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelnõu lahendab põhiseadusega vastuolus oleva olukorra, kus 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta 31. detsembrini tehtud jälitustoimingutest isikute teavitamata jätmiste üle puudub tõhus kontrollisüsteem. Jälitusasutused peavad andma hinnangu alates 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta lõpuni teostatud jälitustoimingute tegemisest mitteteavitamise põhjendatusele. Isikud, kelle suhtes jälitustoiming tehti, võib jätta sellest teavitamata vaid kohtu loal. Kohustuse täitmiseks jääb ülesande ressursimahukuse tõttu aega 2018. aasta lõpuni. Seadusemuudatuse ajendiks on riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus, millega tunnistati  kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. Kui 2013. aastal võeti vastu uus jälitustoimingutest teavitamise kord, siis anti jälitustoimingutest mitteteavitamise  lõpliku otsustamise pädevus kohtutele. Uus kord kehtis ainult selliste kriminaalasjade puhul, mis olid alustatud alates 2013. aasta algusest. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Seadusemuudatus loob paremad eeldused jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolliks

Justiitsminister tutvustas riigikogule eelnõu, mis loob kontrollimehhanismi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle. „Riik peab hea seisma selle eest, et inimeste põhiõigused oleksid tagatud ja jälitustoimingud on üks neid õigusi enim riivavatest meetmetest. Inimestel peab olema võimalus nende suhtes jälitustoiminguteks antud luba kohtus vaidlustada. See ongi teavitamise põhiline eesmärk,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelnõu lahendab põhiseadusega vastuolus oleva olukorra, kus 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta 31. detsembrini tehtud jälitustoimingutest isikute teavitamata jätmiste üle puudub tõhus kontrollisüsteem. Jälitusasutused peavad andma hinnangu alates 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta lõpuni teostatud jälitustoimingute tegemisest mitteteavitamise põhjendatusele. Isikud, kelle suhtes jälitustoiming tehti, võib jätta sellest teavitamata vaid kohtu loal. Kohustuse täitmiseks jääb ülesande ressursimahukuse tõttu aega 2018. aasta lõpuni. Seadusemuudatuse ajendiks on riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus, millega tunnistati  kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. Kui 2013. aastal võeti vastu uus jälitustoimingutest teavitamise kord, siis anti jälitustoimingutest mitteteavitamise  lõpliku otsustamise pädevus kohtutele. Uus kord kehtis ainult selliste kriminaalasjade puhul, mis olid alustatud alates 2013. aasta algusest. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Sellest aastast on kõik Eesti seadused inglise keeles kättesaadavad

2014. aastal lõppes neli aastat kestnud projekt, mille käigus tõlkisid vandetõlgid justiitsministeeriumi koordineerimisel kõik Eesti seadused inglise keelde. „Seaduste tõlked aitavad oluliselt kaasa Eesti õiguskorra tutvustamisele maailmas ning lihtsustavad rahvusvahelist ameti- ja ärialast suhtlust. Tõlked ei oma õigusjõudu ega ole siseriiklikult ametlikus asjaajamises kasutatavad,“ ütles justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla. Edaspidi tõlgitakse inglise keelde kõik muudatused ja uued seadused ning hoitakse tõlgete terviktekstid ajakohases seisus. Üldjuhul avaldatakse muudetud redaktsioonid enne muudatuste jõustumist. Alates 2013. aastast on tõlked ajakohaste terviktekstidena kättesaadavaks tehtud Riigi Teataja ingliskeelsel lehel. Peale seaduste on seal avaldatud ka ministeeriumide poolt tõlgitud ning avaldamiseks esitatud määruste tõlked. Kokku on kättesaadavaks tehtud ligi 500  õigusakti tõlget. MinuRT ja MyRT teenuseid kasutades on võimalus tellida uusi tõlkeid või seniste tõlgete muudatusi enda e-postile.  Igaühel on võimalik ingliskeelsete tõlgete otsinguaken paigutada enda veebilehele. Lihtne juhis, kuidas seda teha, on leitav Riigi Teataja ingliskeelsel lehel. Riigi Teatajas avaldatud ingliskeelsete tõlgetega on seni tutvutud 185 riigist. Tõlgete kasutusstatistikaga saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Sellest aastast on kõik Eesti seadused inglise keeles kättesaadavad

2014. aastal lõppes neli aastat kestnud projekt, mille käigus tõlkisid vandetõlgid justiitsministeeriumi koordineerimisel kõik Eesti seadused inglise keelde. „Seaduste tõlked aitavad oluliselt kaasa Eesti õiguskorra tutvustamisele maailmas ning lihtsustavad rahvusvahelist ameti- ja ärialast suhtlust. Tõlked ei oma õigusjõudu ega ole siseriiklikult ametlikus asjaajamises kasutatavad,“ ütles justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla. Edaspidi tõlgitakse inglise keelde kõik muudatused ja uued seadused ning hoitakse tõlgete terviktekstid ajakohases seisus. Üldjuhul avaldatakse muudetud redaktsioonid enne muudatuste jõustumist. Alates 2013. aastast on tõlked ajakohaste terviktekstidena kättesaadavaks tehtud Riigi Teataja ingliskeelsel lehel. Peale seaduste on seal avaldatud ka ministeeriumide poolt tõlgitud ning avaldamiseks esitatud määruste tõlked. Kokku on kättesaadavaks tehtud ligi 500  õigusakti tõlget. MinuRT ja MyRT teenuseid kasutades on võimalus tellida uusi tõlkeid või seniste tõlgete muudatusi enda e-postile.  Igaühel on võimalik ingliskeelsete tõlgete otsinguaken paigutada enda veebilehele. Lihtne juhis, kuidas seda teha, on leitav Riigi Teataja ingliskeelsel lehel. Riigi Teatajas avaldatud ingliskeelsete tõlgetega on seni tutvutud 185 riigist. Tõlgete kasutusstatistikaga saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Parim valvur 2014 on Ervin Toots

Vanglateenistus andis eile õhtul välja parima valvuri auhinna, mille sai sellel aastal Tartu vangla vanemvalvur Ervin Toots. Tartu vangla kolmanda üksuse vanemvalvurina töötavat Ervin Tootsi tunnustati ka eelmisel aastal, kui ta sai vanglateenistuse parima noore valvuri ja Tartu vangla parima uue töötaja tiitli. Ervin Toots on edukalt lahendanud palju juhtumeid: ainuüksi 2014. aasta esimese kümne kuuga fikseeris ta 402 distsipliinirikkumist. Kõigi juhtumite puhul on ta reageerinud õigeaegselt ja lahendanud intsidendi parimal võimalikul viisil, muuhulgas päästis ta kinnipeetava elu, reageerides kiiresti suitsiidikatsele. Kolleegide sõnul on Ervin Toots initsiatiivikas ja hea meeskonnatöötaja. Autasud anti sel aastal välja kaheksas kategoorias. Lisaks aasta parima valvuri tiitlile said auhinna veel järgmised valvurid: Kõige sportlikuma valvuri tiitli pälvis 2014. aastal Viru vangla järelevalveosakonna valvur Marek Vinni, kes on vanglateenistust esindanud  mitmetel pallimängualadel ning osalenud seejuures ka Euroopa vanglaametnike jalg- ja võrkpalliturniiril. Väljaspool vanglat mängib Vinni korvpalli erinevates liigades, kus ta on tunnustust pälvinud ka treenerina. Kõige paremini sündmusi lahendavaks valvuriks valiti  Tartu vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Artur Skutšas, kes töötab vanglas kõige ohtlikumate kinnipeetavatega, on sel aastal fikseerinud üle 200 distsipliinirikkumise ning võtnud  kinnipeetavatelt ära kõige enam neile mittekuuluvaid ja keelatud esemeid. Kõige abivalmim valvur oli Viru vangla teise üksuse staažikas vanemvalvur Aulis Teetlok, kes on kolleegide sõnul alati sõbralik ja abivalmis kolleeg ning hinnatud ja kogenud praktikajuhendaja, kes hoolimata kiirest töötempost või pingelisest perioodist leiab alati aja ja võimaluse abikäe osutamiseks. Kõige innovaatilisema valvuri tiitli sai Tartu vangla kolmanda üksuse valvur Peep Mumm, kelle algatatud ühe suure muudatusena võib välja tuua varasema käsitsi ülekontrollimise asemel automatiseeritud sektsioonide tabelid, teisisõnu igapäevase tööriista kõikidele valvuritele. Sisse viidud muudatustega on võidetud nii mugavuses kui tööajas. Kõige paremini relvi kasutava valvuri kategoorias tunnustati väga heade laskmistulemuste ja erivahendite kasutamise oskuse eest Tartu vangla järelevalveosakonna vanemvalvur Tiina Ainsood. Parimaks nooreks valvuriks sai Harku ja Murru vangla vangistusosakonna valvur Raili Roomets. Tänu tema töömeetoditele, mis eelkõige väljenduvad tema kuulamis- ja selgitustöö oskuses, on kinnipeetavate meelestatus osakonnas oluliselt rahulikum. Parima koera juhi kategoorias antakse auhinda välja üle aasta. Selles kategoorias tunnustatakse koera ja valvuri head ja tulemuslikku koostööd. Auhinna sai Tallinna vangla järelevalveosakonna valvur Heli Reili, kes töötab koos 3-aastase saksa lambakoera Dicoga. Vanglateenistus on parimaid valvureid tunnustanud alates 2011. aastast.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Parim valvur 2014 on Ervin Toots

Vanglateenistus andis eile õhtul välja parima valvuri auhinna, mille sai sellel aastal Tartu vangla vanemvalvur Ervin Toots. Tartu vangla kolmanda üksuse vanemvalvurina töötavat Ervin Tootsi tunnustati ka eelmisel aastal, kui ta sai vanglateenistuse parima noore valvuri ja Tartu vangla parima uue töötaja tiitli. Ervin Toots on edukalt lahendanud palju juhtumeid: ainuüksi 2014. aasta esimese kümne kuuga fikseeris ta 402 distsipliinirikkumist. Kõigi juhtumite puhul on ta reageerinud õigeaegselt ja lahendanud intsidendi parimal võimalikul viisil, muuhulgas päästis ta kinnipeetava elu, reageerides kiiresti suitsiidikatsele. Kolleegide sõnul on Ervin Toots initsiatiivikas ja hea meeskonnatöötaja. Autasud anti sel aastal välja kaheksas kategoorias. Lisaks aasta parima valvuri tiitlile said auhinna veel järgmised valvurid: Kõige sportlikuma valvuri tiitli pälvis 2014. aastal Viru vangla järelevalveosakonna valvur Marek Vinni, kes on vanglateenistust esindanud  mitmetel pallimängualadel ning osalenud seejuures ka Euroopa vanglaametnike jalg- ja võrkpalliturniiril. Väljaspool vanglat mängib Vinni korvpalli erinevates liigades, kus ta on tunnustust pälvinud ka treenerina. Kõige paremini sündmusi lahendavaks valvuriks valiti  Tartu vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Artur Skutšas, kes töötab vanglas kõige ohtlikumate kinnipeetavatega, on sel aastal fikseerinud üle 200 distsipliinirikkumise ning võtnud  kinnipeetavatelt ära kõige enam neile mittekuuluvaid ja keelatud esemeid. Kõige abivalmim valvur oli Viru vangla teise üksuse staažikas vanemvalvur Aulis Teetlok, kes on kolleegide sõnul alati sõbralik ja abivalmis kolleeg ning hinnatud ja kogenud praktikajuhendaja, kes hoolimata kiirest töötempost või pingelisest perioodist leiab alati aja ja võimaluse abikäe osutamiseks. Kõige innovaatilisema valvuri tiitli sai Tartu vangla kolmanda üksuse valvur Peep Mumm, kelle algatatud ühe suure muudatusena võib välja tuua varasema käsitsi ülekontrollimise asemel automatiseeritud sektsioonide tabelid, teisisõnu igapäevase tööriista kõikidele valvuritele. Sisse viidud muudatustega on võidetud nii mugavuses kui tööajas. Kõige paremini relvi kasutava valvuri kategoorias tunnustati väga heade laskmistulemuste ja erivahendite kasutamise oskuse eest Tartu vangla järelevalveosakonna vanemvalvur Tiina Ainsood. Parimaks nooreks valvuriks sai Harku ja Murru vangla vangistusosakonna valvur Raili Roomets. Tänu tema töömeetoditele, mis eelkõige väljenduvad tema kuulamis- ja selgitustöö oskuses, on kinnipeetavate meelestatus osakonnas oluliselt rahulikum. Parima koera juhi kategoorias antakse auhinda välja üle aasta. Selles kategoorias tunnustatakse koera ja valvuri head ja tulemuslikku koostööd. Auhinna sai Tallinna vangla järelevalveosakonna valvur Heli Reili, kes töötab koos 3-aastase saksa lambakoera Dicoga. Vanglateenistus on parimaid valvureid tunnustanud alates 2011. aastast.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium tsentraliseerib justiitsvaldkonna hangete läbiviimise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumi põhimääruse muutmise, mille järgi hakatakse kogu justiitsvaldkonna riigihankeid korraldama ministeeriumist. Nii tõstetakse hangete kvaliteeti ja hoitakse kokku kulusid. „Justiitsministeerium on esimene, kes riigihangete tsentraliseerimise projekti ellu viib ja sellega oleme loodetavasti heaks eeskujuks teistele ministeeriumidele ja nende haldusaladele,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Hangete tsentraliseerimisega tõuseb nende sisuline kvaliteet, kuna nendega hakkavad tegelema töötajad, kelle jaoks on see põhitöö. Lisaks toovad suuremad hanked kaasa kokkuhoiu odavamate kaupade ja teenuste näol, kuivõrd riigihangete korraldamise koondamisel tekivad ühtsemad reeglid ja paraneb riigihangete korraldamise õiguslik kvaliteet,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Justiitsministeerium hakkab sellest aastast korraldama ministeeriumi ja kõigi valitsemisala asutuste riigihangete registrisse kandmisele kuuluvaid hankeid. Siia alla kuuluvad nii vanglate, prokuratuuri, kohtute, andmekaitse inspektsiooni, patendiameti, kohtuekspertiisi instituudi ning registrite ja infosüsteemide keskuse hanked. Edaspidi on 18 asutuse tööprotsessid ühte koondatud. Välja jäävad IT-hanked, mida viib keskselt läbi registrite ja infosüsteemide keskus. Ühiste hangete korraldamise positiivseteks külgedeks on kompetentsikeskuse tekkimine ja vastutuse koondumine, samuti hangete kiirem menetlemine. Justiitsvaldkonna asutused saavad hangete korraldamise arvelt rohkem tegeleda oma põhitegevusega. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi