Justiitsministeerium tsentraliseerib justiitsvaldkonna hangete läbiviimise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumi põhimääruse muutmise, mille järgi hakatakse kogu justiitsvaldkonna riigihankeid korraldama ministeeriumist. Nii tõstetakse hangete kvaliteeti ja hoitakse kokku kulusid. „Justiitsministeerium on esimene, kes riigihangete tsentraliseerimise projekti ellu viib ja sellega oleme loodetavasti heaks eeskujuks teistele ministeeriumidele ja nende haldusaladele,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Hangete tsentraliseerimisega tõuseb nende sisuline kvaliteet, kuna nendega hakkavad tegelema töötajad, kelle jaoks on see põhitöö. Lisaks toovad suuremad hanked kaasa kokkuhoiu odavamate kaupade ja teenuste näol, kuivõrd riigihangete korraldamise koondamisel tekivad ühtsemad reeglid ja paraneb riigihangete korraldamise õiguslik kvaliteet,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Justiitsministeerium hakkab sellest aastast korraldama ministeeriumi ja kõigi valitsemisala asutuste riigihangete registrisse kandmisele kuuluvaid hankeid. Siia alla kuuluvad nii vanglate, prokuratuuri, kohtute, andmekaitse inspektsiooni, patendiameti, kohtuekspertiisi instituudi ning registrite ja infosüsteemide keskuse hanked. Edaspidi on 18 asutuse tööprotsessid ühte koondatud. Välja jäävad IT-hanked, mida viib keskselt läbi registrite ja infosüsteemide keskus. Ühiste hangete korraldamise positiivseteks külgedeks on kompetentsikeskuse tekkimine ja vastutuse koondumine, samuti hangete kiirem menetlemine. Justiitsvaldkonna asutused saavad hangete korraldamise arvelt rohkem tegeleda oma põhitegevusega. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Aasta algusest saab Juristaitab lehelt venekeelset õigusnõu

Selle aasta algusest avanes veebileht www.juristaitab.ee/ru, kust saab esmast õigusnõu küsida vene keeles. Veebilehel on üleval ka olulisemate seaduste venekeelsed tõlked. “Portaali ülesanne on aidata inimestel õigusmaastikul orienteeruda. Paljud inimesed ei tea, kuhu oma murega pöörduda, vahel pimestab inimesi ka juhtumiga kaasas käiv emotsioon ja portaali ülesanne ongi aidata elulistele muredele adekvaatseid juriidilisi lahendusi leida ja õigete asutuste poole suunata. Samuti pean justiitsministrina oluliseks igati toetada meie elanike õigusteadlikkust ja seaduspärast käitumist, “ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Mida varem probleemile jaole saadakse ja lahenduse leidmiseks tegutsema hakatakse, seda lihtsam on reeglina probleemi lahendada. Tihti ei pea sellisel juhul ka kohtusse pöörduma, mis hoiab kokku nii inimese enda aega ja raha advokaadikuludelt kui ka kogu ühiskonna oma laiemalt,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. Lisaks valdkonnapõhistele selgitustele on portaalis avatud ka foorum, kus saab juristidelt nõu küsida. Selleks tuleb lehele ID-kaartiga sisse logida ning Juristide Liidu eksperdid vastavad esitatud küsimustele viie kalendripäeva jooksul. Lisaks võimalusele foorumis nõu küsida, saavad juristaitab.ee/ru veebilehel olema leitavad eesti keelest vene keelde tõlgitud üle 50 olulisema seaduse. Tänaseks on neid üleval 30 ja lähiajal lisandub neile peale lõplikku korrektuuri veel kakskümmend õigusakti. Samuti leiab mitmetele küsimustele vastuse korduma kippuvate küsimuste alt. “Eestikeelne veebileht on juba tublisti rakendust leidnud, aga venekeelsete inimeste jaoks on see uus võimalus saada riigi poolt üle kontrollitud esmatasandi õigusnõu, samuti on seni olnud suur puudus seaduste korrektsest venekeelsest tõlkest. Eestikeelse veebilehe pealt on näha, et enim vajatakse juriidilist abi võlgade ja pereküsimuste korral,” lisas justiitsminister. 2014. aastal külastas eestikeelset Juristaitab portaali üle 6000 inimese ja konkreetsetele küsimustele on sai vastuse pea 1000 abivajajat. Portaali Juristaitab teenust tellib justiitsministeerium ja alates 2014. aasta kevadest haldab seda ning vastab küsimustele Eesti Juristide Liit. Nõu ja abi saab küsida järgmistel teemadel: perekonnaõigus, võlad ja nende ümberkujundamine, eluruumi omamine ja kasutamine, üürisuhted ja korteriühistutega seotud mured, pärimisõigus, asjaõigus ehk maa ja kinnisvaraga seotud küsimused, täitemenetlus ja eraisiku pankrot, kohtusse pöördumine ja hagile esitatavad nõuded, Eestis tehtud kohtuotsuse tunnustamine välismaal, piiriülesed nõuded ja nende menetlemine. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Aasta algusest saab Juristaitab lehelt venekeelset õigusnõu

Selle aasta algusest avanes veebileht www.juristaitab.ee/ru, kust saab esmast õigusnõu küsida vene keeles. Veebilehel on üleval ka olulisemate seaduste venekeelsed tõlked. “Portaali ülesanne on aidata inimestel õigusmaastikul orienteeruda. Paljud inimesed ei tea, kuhu oma murega pöörduda, vahel pimestab inimesi ka juhtumiga kaasas käiv emotsioon ja portaali ülesanne ongi aidata elulistele muredele adekvaatseid juriidilisi lahendusi leida ja õigete asutuste poole suunata. Samuti pean justiitsministrina oluliseks igati toetada meie elanike õigusteadlikkust ja seaduspärast käitumist, “ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Mida varem probleemile jaole saadakse ja lahenduse leidmiseks tegutsema hakatakse, seda lihtsam on reeglina probleemi lahendada. Tihti ei pea sellisel juhul ka kohtusse pöörduma, mis hoiab kokku nii inimese enda aega ja raha advokaadikuludelt kui ka kogu ühiskonna oma laiemalt,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. Lisaks valdkonnapõhistele selgitustele on portaalis avatud ka foorum, kus saab juristidelt nõu küsida. Selleks tuleb lehele ID-kaartiga sisse logida ning Juristide Liidu eksperdid vastavad esitatud küsimustele viie kalendripäeva jooksul. Lisaks võimalusele foorumis nõu küsida, saavad juristaitab.ee/ru veebilehel olema leitavad eesti keelest vene keelde tõlgitud üle 50 olulisema seaduse. Tänaseks on neid üleval 30 ja lähiajal lisandub neile peale lõplikku korrektuuri veel kakskümmend õigusakti. Samuti leiab mitmetele küsimustele vastuse korduma kippuvate küsimuste alt. “Eestikeelne veebileht on juba tublisti rakendust leidnud, aga venekeelsete inimeste jaoks on see uus võimalus saada riigi poolt üle kontrollitud esmatasandi õigusnõu, samuti on seni olnud suur puudus seaduste korrektsest venekeelsest tõlkest. Eestikeelse veebilehe pealt on näha, et enim vajatakse juriidilist abi võlgade ja pereküsimuste korral,” lisas justiitsminister. 2014. aastal külastas eestikeelset Juristaitab portaali üle 6000 inimese ja konkreetsetele küsimustele on sai vastuse pea 1000 abivajajat. Portaali Juristaitab teenust tellib justiitsministeerium ja alates 2014. aasta kevadest haldab seda ning vastab küsimustele Eesti Juristide Liit. Nõu ja abi saab küsida järgmistel teemadel: perekonnaõigus, võlad ja nende ümberkujundamine, eluruumi omamine ja kasutamine, üürisuhted ja korteriühistutega seotud mured, pärimisõigus, asjaõigus ehk maa ja kinnisvaraga seotud küsimused, täitemenetlus ja eraisiku pankrot, kohtusse pöördumine ja hagile esitatavad nõuded, Eestis tehtud kohtuotsuse tunnustamine välismaal, piiriülesed nõuded ja nende menetlemine. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Sellest aastast saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlk

Aasta algusest jõustunud vandetõlgi seaduse sätete järgi antakse ametlike tõlgete tegemise pädevus keelesuunal eesti keelest võõrkeelde üle vandetõlkidele. See tähendab, et alates uuest aastast ei tegele notarid antud keelesuunal enam tõlkija allkirja õigsuse kinnitamisega ning ametliku tõlke saamiseks tuleb pöörduda vandetõlgi poole. Juhul, kui inimesel on vajalik esitada välisriigi ametiasutusele eestikeelsest dokumendist ametlik tõlge võõrkeelde, kuid selles keeles puudub vandetõlk, siis on vaja koostada ametlik tõlge välisriigis, kuhu dokument esitatakse. Teine võimalus on tõlkida dokument Eesti vandetõlgi juures mõnda enim kasutatavasse keelde (näiteks inglise, saksa, vene) ning dokumenti vastu võtvas riigis vajadusel omakorda vastavasse keelde.  Muudatus puudutab üksnes olukordi, mil dokumendi vastuvõtja nõuab kinnitatud või ametlikku tõlget mõnest avalikust dokumendist. Näiteks dokumendist, mille on välja andnud mõni ametiasutus ning mis puudutab pereelu, haridust, äritegevust jms. Ametlike tõlgete saamiseks võõrkeelest eesti keelde võib aga uuest aastast sarnaselt seni kehtinud korrale pöörduda lisaks vandetõlkidele ka notarite poole. 2020. aastast alates läheb ametlike tõlgete väljastamise ainupädevus täieulatuslikult üle vandetõlkidele. Seega kaob tulevikus notaritel täielikult tõlkija allkirja kinnitamise pädevus. Lisaks dokumentide ametlike tõlgete tegemisele kuulub vandetõlkide pädevusse ka seaduste võõrkeelde ja välislepingute eesti keelde tõlkimine ning ärakirjade ja väljatrükkide õigsuse kinnitamine tõlkimise raames. Kokku on Eestis hetkel 31 vandetõlki ning teenust pakutakse 10 erinevas keeles (inglise, vene, soome, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, norra ja läti keeles). Vandetõlkide kontaktandmed on leitavad Justiitsministeeriumi veebilehelt. Justiitsministeerium tegeleb aktiivselt vandetõlgi eksamite korraldamisega ning lähiajal on täienemas vandetõlkide arv nii olemasolevates keeltes kui ka uutes keeltes. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Sellest aastast saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlk

Aasta algusest jõustunud vandetõlgi seaduse sätete järgi antakse ametlike tõlgete tegemise pädevus keelesuunal eesti keelest võõrkeelde üle vandetõlkidele. See tähendab, et alates uuest aastast ei tegele notarid antud keelesuunal enam tõlkija allkirja õigsuse kinnitamisega ning ametliku tõlke saamiseks tuleb pöörduda vandetõlgi poole. Juhul, kui inimesel on vajalik esitada välisriigi ametiasutusele eestikeelsest dokumendist ametlik tõlge võõrkeelde, kuid selles keeles puudub vandetõlk, siis on vaja koostada ametlik tõlge välisriigis, kuhu dokument esitatakse. Teine võimalus on tõlkida dokument Eesti vandetõlgi juures mõnda enim kasutatavasse keelde (näiteks inglise, saksa, vene) ning dokumenti vastu võtvas riigis vajadusel omakorda vastavasse keelde.  Muudatus puudutab üksnes olukordi, mil dokumendi vastuvõtja nõuab kinnitatud või ametlikku tõlget mõnest avalikust dokumendist. Näiteks dokumendist, mille on välja andnud mõni ametiasutus ning mis puudutab pereelu, haridust, äritegevust jms. Ametlike tõlgete saamiseks võõrkeelest eesti keelde võib aga uuest aastast sarnaselt seni kehtinud korrale pöörduda lisaks vandetõlkidele ka notarite poole. 2020. aastast alates läheb ametlike tõlgete väljastamise ainupädevus täieulatuslikult üle vandetõlkidele. Seega kaob tulevikus notaritel täielikult tõlkija allkirja kinnitamise pädevus. Lisaks dokumentide ametlike tõlgete tegemisele kuulub vandetõlkide pädevusse ka seaduste võõrkeelde ja välislepingute eesti keelde tõlkimine ning ärakirjade ja väljatrükkide õigsuse kinnitamine tõlkimise raames. Kokku on Eestis hetkel 31 vandetõlki ning teenust pakutakse 10 erinevas keeles (inglise, vene, soome, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, norra ja läti keeles). Vandetõlkide kontaktandmed on leitavad Justiitsministeeriumi veebilehelt. Justiitsministeerium tegeleb aktiivselt vandetõlgi eksamite korraldamisega ning lähiajal on täienemas vandetõlkide arv nii olemasolevates keeltes kui ka uutes keeltes. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Alates 1. jaanuarist 2015 peab pärimisregistrit Notarite Koda

1. jaanuarist 2015 peetakse pärimisregistrit vaid elektrooniliselt ja registripidajaks on Notarite Koda. Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad kandeid otse pärimisregistrisse, muutub registripidamine ja andmevahetus senisest veelgi operatiivsemaks. Samuti loovad muudatused paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.   Uuest aastast on igaühel on õigus riigi infoportaali www.eesti.ee kaudu: saada pärimisregistrist andmeid endaga seotud testamentide ja pärimismenetluste kohta; saata pärimisregistrisse teade koduse testamendi kohta.   Peale inimese surma saab pärimisregistris teha päringu järgmiste andmete kohta: Kas tema pärimismenetlus on algatatud; Kas ta oli teinud testamendi; Kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad; Kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid; Kas on rakendatud hoiumeetmeid. Riigiportaali tuleb pärimisregistri e-teenuse kasutamiseks siseneda ID-kaardi või mobiili-ID kaudu. Juhul, kui riigiportaali kaudu ei ole võimalik päringut teha, saab pärimisregistri andmetega tutvuda notaribüroos, mille eest tuleb tasuda notari tasu. Notarite kontaktid leiab Notarite Koja kodulehelt veebiaadressil www.notar.ee. Alates 1. jaanuarist 2015 pärimisregistrit kui asutust Harju Maakohtu juures enam ei ole ja sellele kirjalikke päringuid esitada ei saa. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Alates 1. jaanuarist 2015 peab pärimisregistrit Notarite Koda

1. jaanuarist 2015 peetakse pärimisregistrit vaid elektrooniliselt ja registripidajaks on Notarite Koda. Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad kandeid otse pärimisregistrisse, muutub registripidamine ja andmevahetus senisest veelgi operatiivsemaks. Samuti loovad muudatused paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.   Uuest aastast on igaühel on õigus riigi infoportaali www.eesti.ee kaudu: saada pärimisregistrist andmeid endaga seotud testamentide ja pärimismenetluste kohta; saata pärimisregistrisse teade koduse testamendi kohta.   Peale inimese surma saab pärimisregistris teha päringu järgmiste andmete kohta: Kas tema pärimismenetlus on algatatud; Kas ta oli teinud testamendi; Kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad; Kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid; Kas on rakendatud hoiumeetmeid. Riigiportaali tuleb pärimisregistri e-teenuse kasutamiseks siseneda ID-kaardi või mobiili-ID kaudu. Juhul, kui riigiportaali kaudu ei ole võimalik päringut teha, saab pärimisregistri andmetega tutvuda notaribüroos, mille eest tuleb tasuda notari tasu. Notarite kontaktid leiab Notarite Koja kodulehelt veebiaadressil www.notar.ee. Alates 1. jaanuarist 2015 pärimisregistrit kui asutust Harju Maakohtu juures enam ei ole ja sellele kirjalikke päringuid esitada ei saa. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Uuest aastast jõustub mitu olulist seadusemuudatust

2015. aasta alguses jõustub justiitsministeeriumi haldusalas mitmeid olulisi inimesi ja ettevõtjaid puudutavaid seadusemuudatusi. Näiteks muutub suures osas karistusseadustik ning vandetõlgi seadus, mille järgi saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlgi juures. Kohtukulude määramine tsiviilmenetluses muutub kiiremaks. Karistusseadustiku revisjoni jõustumisega jääb 1300st Eesti seadustes olevatest süütegudest alles veidi üle tuhande koosseisu. Revisjoni üks eesmärke oli vähendada ülekriminaliseerimist kergemate rikkumiste puhul, kuid karmistada karistusi raskemate süütegude osas. Olulisemate muudatustena  suurenevad rahalised karistused, kuna miinimumpäevamäär tõuseb 3,2lt eurolt 10 eurole. Sellega seoses tõuseb ka varavastast väärtegu ja kuritegu eristav lävi. Kui seni oli kriminaalmenetluse algatamise piir 64 eurot, siis edaspidi 200 eurot, aga järjepidevat rikkumist käsitletakse nagu ennegi olenemata varastatud väärtusest kuriteona. Veel on näiteks perevägivald edaspidi eraldi käsitletav ja karmimalt karistatav. Lisandub uus paragrahv, mille alusel saab karistada inimest, kes sõidab järjekindlalt autoga ilma juhtimisõigust omamata. Samuti muutub uuest aastast kriminaalkorras karistatavaks vägivaldne ebaseaduslik piiriületus. Muudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eesti Vabariiki ja tagada kiire reageerimine ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele. Kriminaalmenetluse seadustikus täieneb rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö osa. Aasta algusest jõustub ka vandetõlgi seaduse muudatus, millega läheb ametlike tõlgete tegemise ainupädevus keelesuunal eesti keelest võõrkeelde üle vandetõlkidele. See tähendab, et ametlikke tõlkeid ei ole võimalik alates uuest aastast saada enam notari käest. Ametlike tõlgete saamiseks keelesuunal võõrkeel – eesti keel võib aga uuesti aastast pöörduda lisaks vandetõlkidele siiski ka notarite poole. Jaanuarist jõustub pärimisseaduse muudatus, mille kohaselt hakkab pärimisregistrit pidama Notarite Koda. Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, on edaspidi registripidamine ja andmevahetus senisest veelgi operatiivsem. Samuti loovad muudatused paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.   Uuest aastast muutub senisest kiiremaks tsiviilkohtumenetluses tekkinud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Siia kuuluvad näiteks advokaadi töötasu või eksperdi tasu. Tulevikus ei pea enamikel juhtudel menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtus eraldi menetlust algatama, vaid need määrab sama kohtunik kindlaks põhivaidluse osana. Kohtute seaduse muudatuste jõustumisega saavad kohtunikud, kellel on osaline töövõime ja õigus olla lapsehoolduspuhkusel, töötada osalise tööajaga. Praegu maakohtute juures asuvad kinnistus- ja registriosakonnad koondatakse Tartu Maakohtu struktuuri, kuid säilivad osakondade piirkondlikud talitused.  Järgmise aasta algusest, täpsemalt 10. jaanuarist, hakatakse kogu Euroopa Liidus kohaldama uut regulatsiooni (nn Brüssel I määrus), mis võimaldab senisest lihtsamalt tunnustada ja täita teises liikmesriigis tehtud kohtulahendeid. Eelkõige piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele tähendab see olulist aja ja raha kokkuhoidu, sest enam ei pea läbima tülikat täidetavaks tunnistamise menetlust teises liikmesriigis. Äriseadustikus jõustuvad muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada osaühingu või aktsiaseltsi tegevuse ning lasta mittetegutsev ühing registrist kustutada. See toimub ainuosanikuks või ainuaktsionäriks oleva inimese ja osaühingu või aktsiaseltsi varade ühendamise kaudu, mille tulemusena saab inimene kogu ühingu vara endale ning samas hakkab vastutama oma ühingu kõigi kohustuste eest.     Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi