Uuest aastast jõustub mitu olulist seadusemuudatust

2015. aasta alguses jõustub justiitsministeeriumi haldusalas mitmeid olulisi inimesi ja ettevõtjaid puudutavaid seadusemuudatusi. Näiteks muutub suures osas karistusseadustik ning vandetõlgi seadus, mille järgi saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlgi juures. Kohtukulude määramine tsiviilmenetluses muutub kiiremaks. Karistusseadustiku revisjoni jõustumisega jääb 1300st Eesti seadustes olevatest süütegudest alles veidi üle tuhande koosseisu. Revisjoni üks eesmärke oli vähendada ülekriminaliseerimist kergemate rikkumiste puhul, kuid karmistada karistusi raskemate süütegude osas. Olulisemate muudatustena  suurenevad rahalised karistused, kuna miinimumpäevamäär tõuseb 3,2lt eurolt 10 eurole. Sellega seoses tõuseb ka varavastast väärtegu ja kuritegu eristav lävi. Kui seni oli kriminaalmenetluse algatamise piir 64 eurot, siis edaspidi 200 eurot, aga järjepidevat rikkumist käsitletakse nagu ennegi olenemata varastatud väärtusest kuriteona. Veel on näiteks perevägivald edaspidi eraldi käsitletav ja karmimalt karistatav. Lisandub uus paragrahv, mille alusel saab karistada inimest, kes sõidab järjekindlalt autoga ilma juhtimisõigust omamata. Samuti muutub uuest aastast kriminaalkorras karistatavaks vägivaldne ebaseaduslik piiriületus. Muudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eesti Vabariiki ja tagada kiire reageerimine ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele. Kriminaalmenetluse seadustikus täieneb rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö osa. Aasta algusest jõustub ka vandetõlgi seaduse muudatus, millega läheb ametlike tõlgete tegemise ainupädevus keelesuunal eesti keelest võõrkeelde üle vandetõlkidele. See tähendab, et ametlikke tõlkeid ei ole võimalik alates uuest aastast saada enam notari käest. Ametlike tõlgete saamiseks keelesuunal võõrkeel – eesti keel võib aga uuesti aastast pöörduda lisaks vandetõlkidele siiski ka notarite poole. Jaanuarist jõustub pärimisseaduse muudatus, mille kohaselt hakkab pärimisregistrit pidama Notarite Koda. Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, on edaspidi registripidamine ja andmevahetus senisest veelgi operatiivsem. Samuti loovad muudatused paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.   Uuest aastast muutub senisest kiiremaks tsiviilkohtumenetluses tekkinud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Siia kuuluvad näiteks advokaadi töötasu või eksperdi tasu. Tulevikus ei pea enamikel juhtudel menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtus eraldi menetlust algatama, vaid need määrab sama kohtunik kindlaks põhivaidluse osana. Kohtute seaduse muudatuste jõustumisega saavad kohtunikud, kellel on osaline töövõime ja õigus olla lapsehoolduspuhkusel, töötada osalise tööajaga. Praegu maakohtute juures asuvad kinnistus- ja registriosakonnad koondatakse Tartu Maakohtu struktuuri, kuid säilivad osakondade piirkondlikud talitused.  Järgmise aasta algusest, täpsemalt 10. jaanuarist, hakatakse kogu Euroopa Liidus kohaldama uut regulatsiooni (nn Brüssel I määrus), mis võimaldab senisest lihtsamalt tunnustada ja täita teises liikmesriigis tehtud kohtulahendeid. Eelkõige piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele tähendab see olulist aja ja raha kokkuhoidu, sest enam ei pea läbima tülikat täidetavaks tunnistamise menetlust teises liikmesriigis. Äriseadustikus jõustuvad muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada osaühingu või aktsiaseltsi tegevuse ning lasta mittetegutsev ühing registrist kustutada. See toimub ainuosanikuks või ainuaktsionäriks oleva inimese ja osaühingu või aktsiaseltsi varade ühendamise kaudu, mille tulemusena saab inimene kogu ühingu vara endale ning samas hakkab vastutama oma ühingu kõigi kohustuste eest.     Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Elatisvõlgade sissenõudmine muutub tõhusamaks

Justiitsminister tutvustas täna riigikogule eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma. „Iga vanem peaks mõistma, et oma last tuleb ülal pidada ja see pole mitte ainult seadusest tulenev kohustus, vaid oma lapsest hoolimine. Kahjuks on aga siiani liiga palju vanemaid, kes seda kohustust ei täida ning seetõttu töötasimegi välja meetmed, mis peaksid panema vanemad ennetavalt mõtlema elatise maksmisele ja kui nad seda ei tee, on riigil tõhusad võimalused elatis siiski kätte saada,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab õiguste peatamisel keelata ka nende õiguste andmise. Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud regulaarsemalt elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki läbi otsima. Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta omandab põhi- või keskharidust. Tulevikus on see õigus ka kuni 21-aastasel lapsel, kes omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu ja muu sarnase tasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et nende hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Muu sarnane tasu võib olla näiteks juhatuse liikme tasu. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse, kui kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku suuruse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus. Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist vabatahtlikult maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro.     Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Elatisvõlgade sissenõudmine muutub tõhusamaks

Justiitsminister tutvustas täna riigikogule eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma. „Iga vanem peaks mõistma, et oma last tuleb ülal pidada ja see pole mitte ainult seadusest tulenev kohustus, vaid oma lapsest hoolimine. Kahjuks on aga siiani liiga palju vanemaid, kes seda kohustust ei täida ning seetõttu töötasimegi välja meetmed, mis peaksid panema vanemad ennetavalt mõtlema elatise maksmisele ja kui nad seda ei tee, on riigil tõhusad võimalused elatis siiski kätte saada,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab õiguste peatamisel keelata ka nende õiguste andmise. Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud regulaarsemalt elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki läbi otsima. Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta omandab põhi- või keskharidust. Tulevikus on see õigus ka kuni 21-aastasel lapsel, kes omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu ja muu sarnase tasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et nende hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Muu sarnane tasu võib olla näiteks juhatuse liikme tasu. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse, kui kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku suuruse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus. Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist vabatahtlikult maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro.     Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium on sel aastal alustanud mitmeid olulisi muudatusi

„Me oleme võtnud suuna õigusriigilt sotsiaalsele õigusriigile, reguleerimiselt hoolivusele. Ka justiitsvaldkonnas on põhiliseks eesmärgiks võetud Eesti perede heaolu, pereväärtused on saanud meie õigusloome lahutamatuks ja otseseks osaks,“ kommenteeris tegevusprogrammi täitmist justiitsminister Andres Anvelt. Väga olulisel kohal siseturvalisuse suurendamise valdkonnas oli võitlus vägivalla, eelkõige lähisuhtevägivallaga. Perevägivalla probleemiga tõhusamaks tegelemiseks allkirjastas justiitsminister 2. detsembril Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, milles on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Perevägivallavastasele võitlusele aitavad kaasa ka 1. jaanuarist jõustuvad karistusseadustiku muudatused, millega on lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine edaspidi eraldi karistatav ning selle eest on ette nähtud tänasest karmim karistus. Samuti on justiitsministeeriumis ette on valmistatud uus vägivalla ennetamise strateegia, mis paneb rõhku nii perevägivallale, koolivägivallale kui ka näiteks inimkaubanduse teemaga tegelemisele. Arengukava on plaanis valitsusele ja Riigikogule esitada 2015. aasta alguses. Teiseks oluliseks suunaks on inimeste majandusliku olukorra parandamine. Valitsusest on riigikokku jõudnud mitmed seda eesmärki täitvad eelnõud. Näiteks võlgnikelt elatisraha sissenõudmist tõhustav eelnõu, millega antakse kohtutäituritele suuremad õigused võlgade sissenõudmiseks ja võimaldatakse kohtu peatada näiteks võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus, kalapüügi-, jahipidamisõigus või relvaluba. Riigikokku on saadetud ka kaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis käsitlevad tarbijate õigusi olla kaitstud eelkõige kiirlaenuturul, kuid ka muude tarbijaga sõlmitud lepingute puhul. Krediidikulukuse määrale kehtestatakse ülempiir ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Samuti pannakse piir tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Siia alla käivad lisaks kiirlaenudele liisingu- ja krediitkaartide andjad ja järelmaksuga müüjad. Inimeste põhiõiguste tagamise tõhusamaks muutmiseks jõudis novembris riigikokku eelnõu, millega suureneb kohtulik kontroll läbiotsimiste ja vahistamiste üle. Lühenevad ka vahistamiste maksimaalsed tähtajad enne kohtumenetluse algust. Justiitsministeerium tegeles ka riigi valitsemise ja demokraatia küsimustega. Selleks, et muuta riigi valitsemine paindlikumaks, pole ministrite loetelu enam seadusega määratud, vaid peaministril on võimalik määrata ministrid tegelema valdkondadega, kus on toimunud suuremad ühiskondlikud muutused ja mis vajavad seetõttu enam tähelepanu. Lisaks tegeleti veel mitmete oluliste teemadega nagu korruptsioonivastase strateegia elluviimine, õigusemõistmise kiirendamine, orbteoste tuvastamine ja kasutamine jne. Selgus Tallinna uue kohtumaja valmimiseks välja kuulutatud arhitektuurikonkursi võitja ning nurgakivi pandi Tartu avavanglale, mis saab valmis 2015. aastal. Jätkuvad ettevalmistused uue Tallinna vangla ehitamiseks. Olulisemate hilinenud tegevustena ei ole valitsusele veel esitatud julgeoleku- ja taustakontrolli seaduse eelnõu ja autoriõiguse seaduse ning selle rakendamise seaduse eelnõu. Mõlemad vajavad veel arutelusid erinevate partneritega. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium on sel aastal alustanud mitmeid olulisi muudatusi

„Me oleme võtnud suuna õigusriigilt sotsiaalsele õigusriigile, reguleerimiselt hoolivusele. Ka justiitsvaldkonnas on põhiliseks eesmärgiks võetud Eesti perede heaolu, pereväärtused on saanud meie õigusloome lahutamatuks ja otseseks osaks,“ kommenteeris tegevusprogrammi täitmist justiitsminister Andres Anvelt. Väga olulisel kohal siseturvalisuse suurendamise valdkonnas oli võitlus vägivalla, eelkõige lähisuhtevägivallaga. Perevägivalla probleemiga tõhusamaks tegelemiseks allkirjastas justiitsminister 2. detsembril Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, milles on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Perevägivallavastasele võitlusele aitavad kaasa ka 1. jaanuarist jõustuvad karistusseadustiku muudatused, millega on lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine edaspidi eraldi karistatav ning selle eest on ette nähtud tänasest karmim karistus. Samuti on justiitsministeeriumis ette on valmistatud uus vägivalla ennetamise strateegia, mis paneb rõhku nii perevägivallale, koolivägivallale kui ka näiteks inimkaubanduse teemaga tegelemisele. Arengukava on plaanis valitsusele ja Riigikogule esitada 2015. aasta alguses. Teiseks oluliseks suunaks on inimeste majandusliku olukorra parandamine. Valitsusest on riigikokku jõudnud mitmed seda eesmärki täitvad eelnõud. Näiteks võlgnikelt elatisraha sissenõudmist tõhustav eelnõu, millega antakse kohtutäituritele suuremad õigused võlgade sissenõudmiseks ja võimaldatakse kohtu peatada näiteks võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus, kalapüügi-, jahipidamisõigus või relvaluba. Riigikokku on saadetud ka kaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis käsitlevad tarbijate õigusi olla kaitstud eelkõige kiirlaenuturul, kuid ka muude tarbijaga sõlmitud lepingute puhul. Krediidikulukuse määrale kehtestatakse ülempiir ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Samuti pannakse piir tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Siia alla käivad lisaks kiirlaenudele liisingu- ja krediitkaartide andjad ja järelmaksuga müüjad. Inimeste põhiõiguste tagamise tõhusamaks muutmiseks jõudis novembris riigikokku eelnõu, millega suureneb kohtulik kontroll läbiotsimiste ja vahistamiste üle. Lühenevad ka vahistamiste maksimaalsed tähtajad enne kohtumenetluse algust. Justiitsministeerium tegeles ka riigi valitsemise ja demokraatia küsimustega. Selleks, et muuta riigi valitsemine paindlikumaks, pole ministrite loetelu enam seadusega määratud, vaid peaministril on võimalik määrata ministrid tegelema valdkondadega, kus on toimunud suuremad ühiskondlikud muutused ja mis vajavad seetõttu enam tähelepanu. Lisaks tegeleti veel mitmete oluliste teemadega nagu korruptsioonivastase strateegia elluviimine, õigusemõistmise kiirendamine, orbteoste tuvastamine ja kasutamine jne. Selgus Tallinna uue kohtumaja valmimiseks välja kuulutatud arhitektuurikonkursi võitja ning nurgakivi pandi Tartu avavanglale, mis saab valmis 2015. aastal. Jätkuvad ettevalmistused uue Tallinna vangla ehitamiseks. Olulisemate hilinenud tegevustena ei ole valitsusele veel esitatud julgeoleku- ja taustakontrolli seaduse eelnõu ja autoriõiguse seaduse ning selle rakendamise seaduse eelnõu. Mõlemad vajavad veel arutelusid erinevate partneritega. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis andsid ametivande kaks uut notarit

Täna andsid justiitsministrile ametivande kaks uut notarit, kes asuvad ametisse Ida-Virumaa ja Harjumaa tööpiirkondades. „Tegemist on olulise sündmusega, kuna viimasest uute notarite ametisse vannutamisest on möödas paar aastat,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Notarikonkursi läbinud Rainis Int asub ametisse Harjumaa tööpiirkonda ning Kristel Jänese Ida-Virumaa tööpiirkonda. „Notarite ülesandeks on korraldada kvaliteetne ja õigusrahu säilimist tagav õigusnõuanne, olla vahelüliks seaduse teksti ja selle lugeja vahel. Need on ka teie homsed ülesanded oma bürood avades ja notaritööd alustades,“ lisas Notarite Koja esimees Tarvo Puri uutele kolleegidele ametipitsateid üle andes. Justiitsminister kuulutas konkursi kahe notari ametikoha täitmiseks välja septembris. Konkursikomisjonile laekus kokku 19 avaldust. Notariaadimäärustiku järgi on konkursi pingerea moodustamise aluseks notari eksami hinne ning notari ametikoha täitmise konkursi läbib inimene, kes on sellesse notari tööpiirkonda kandideerijate pingereas parimal kohal. Uued notarid peavad ametisse asuma 4 kuu jooksul ametisse nimetamisest. Peale uute notarite ametisse nimetamist töötab Eestis kokku 94 notarit, neist 44 Tallinnas ja 8 Ida-Virumaal. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis andsid ametivande kaks uut notarit

Täna andsid justiitsministrile ametivande kaks uut notarit, kes asuvad ametisse Ida-Virumaa ja Harjumaa tööpiirkondades. „Tegemist on olulise sündmusega, kuna viimasest uute notarite ametisse vannutamisest on möödas paar aastat,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Notarikonkursi läbinud Rainis Int asub ametisse Harjumaa tööpiirkonda ning Kristel Jänese Ida-Virumaa tööpiirkonda. „Notarite ülesandeks on korraldada kvaliteetne ja õigusrahu säilimist tagav õigusnõuanne, olla vahelüliks seaduse teksti ja selle lugeja vahel. Need on ka teie homsed ülesanded oma bürood avades ja notaritööd alustades,“ lisas Notarite Koja esimees Tarvo Puri uutele kolleegidele ametipitsateid üle andes. Justiitsminister kuulutas konkursi kahe notari ametikoha täitmiseks välja septembris. Konkursikomisjonile laekus kokku 19 avaldust. Notariaadimäärustiku järgi on konkursi pingerea moodustamise aluseks notari eksami hinne ning notari ametikoha täitmise konkursi läbib inimene, kes on sellesse notari tööpiirkonda kandideerijate pingereas parimal kohal. Uued notarid peavad ametisse asuma 4 kuu jooksul ametisse nimetamisest. Peale uute notarite ametisse nimetamist töötab Eestis kokku 94 notarit, neist 44 Tallinnas ja 8 Ida-Virumaal. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Riigisaladusele juurdepääsu õigust omavatele isikutele pannakse kohustus tööandjat välisreisidest teavitada

Vabariigi Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega vähendatakse riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ohtu. Selleks määratletakse küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuride kaitset puudutav teave riigisaladusena ning riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele pannakse kohustus teavitada tööandjat välisiriigis viibimisest. Eelnõuga pannakse riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele kohtustus teavitada tööandjat oma viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht, samuti kohustus arvestada tööandja, ametiasutuse või julgeolekukontrolli asutuse soovituste ja juhistega. „Keeruline julgeolekuolukord esitab meile iga päev aina uusi väljakutseid, kuidas kaitsta nii oma kui meie partnerite saladusi, samuti meie riigiametnikke, kes saladustega kokku puutuvad,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Uued täiendused panevad küll osade ametnike liikumisvabadusele teatud piirangud, kuid see vajadus tuleneb eeskätt julgeolekuohtudest nii neile kui ka riigile.“ Teavituskohustuse rikkumisel on võimalik julgeolekuasutusel viivitamata sekkuda ja ohu kahtluse korral juurdepääsuõigus või töötlemisluba kehtetuks tunnistada. Seda, kas ja millistel tingimustel annab juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine alust isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, teenistusest vabastamiseks või töölepingu ülesütlemiseks, otsustatakse avalikku teenistust ja töösuhet reguleerivates seadustes. Lisaks muudetakse eelnõuga küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alane tundlik informatsioon riigisaladuseks. „Meie riigi toimimiseks vajalikud infosüsteemid vajavad senisest kõrgendatumat igapäevast kaitset, mistõttu muudetakse ka nende toimimisega seotud info riigisaladuseks,“ lisas Anvelt. Teabe kaitsmine riigisaladusena on vajalik, et vältida selle sattumist isikute või institutsioonide kätte, kes võiksid seda ära kasutada riigi toimimise seisukohalt oluliste infosüsteemide ründamiseks. Kriitilise informatsiooni kaitse riskianalüüside omamine ja nendes sisalduva informatsiooni teadmine lihtsustaks Eesti riigi toimimise seisukohalt oluliste elutähtsate teenuste ning põhiseaduslike institutsioonide rünnete kavandamist ja läbiviimist. Elutähtsad teenused on hädavajalikud ühiskonna toimimise, tervishoiu, turvalisuse ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Eelnõu töötati välja koostöös Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga ning sisaldab nendelt ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi