Riigisaladusele juurdepääsu õigust omavatele isikutele pannakse kohustus tööandjat välisreisidest teavitada

Vabariigi Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega vähendatakse riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ohtu. Selleks määratletakse küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuride kaitset puudutav teave riigisaladusena ning riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele pannakse kohustus teavitada tööandjat välisiriigis viibimisest. Eelnõuga pannakse riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele kohtustus teavitada tööandjat oma viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht, samuti kohustus arvestada tööandja, ametiasutuse või julgeolekukontrolli asutuse soovituste ja juhistega. „Keeruline julgeolekuolukord esitab meile iga päev aina uusi väljakutseid, kuidas kaitsta nii oma kui meie partnerite saladusi, samuti meie riigiametnikke, kes saladustega kokku puutuvad,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Uued täiendused panevad küll osade ametnike liikumisvabadusele teatud piirangud, kuid see vajadus tuleneb eeskätt julgeolekuohtudest nii neile kui ka riigile.“ Teavituskohustuse rikkumisel on võimalik julgeolekuasutusel viivitamata sekkuda ja ohu kahtluse korral juurdepääsuõigus või töötlemisluba kehtetuks tunnistada. Seda, kas ja millistel tingimustel annab juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine alust isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, teenistusest vabastamiseks või töölepingu ülesütlemiseks, otsustatakse avalikku teenistust ja töösuhet reguleerivates seadustes. Lisaks muudetakse eelnõuga küberturbe või kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse alane tundlik informatsioon riigisaladuseks. „Meie riigi toimimiseks vajalikud infosüsteemid vajavad senisest kõrgendatumat igapäevast kaitset, mistõttu muudetakse ka nende toimimisega seotud info riigisaladuseks,“ lisas Anvelt. Teabe kaitsmine riigisaladusena on vajalik, et vältida selle sattumist isikute või institutsioonide kätte, kes võiksid seda ära kasutada riigi toimimise seisukohalt oluliste infosüsteemide ründamiseks. Kriitilise informatsiooni kaitse riskianalüüside omamine ja nendes sisalduva informatsiooni teadmine lihtsustaks Eesti riigi toimimise seisukohalt oluliste elutähtsate teenuste ning põhiseaduslike institutsioonide rünnete kavandamist ja läbiviimist. Elutähtsad teenused on hädavajalikud ühiskonna toimimise, tervishoiu, turvalisuse ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. Eelnõu töötati välja koostöös Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga ning sisaldab nendelt ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kiirlaenude sissenõudmiskulud saavad piirangud

Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas riigikogule seaduseelnõu, millega piiratakse kõiki tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Lisaks läbisid esimese lugemise veel neli justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu. Sissenõudmiskulude piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sh nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. „See on järgmine oluline samm kiirlaenuturu ohjeldamisel. Eelnõu eesmärk on piirata koos kiirlaenuturuga tekkinud liigkasuvõtjate uut äri, millega küsitakse võlgnikelt põhjendamatult suuri sissenõudmiskulusid. Ülemäärase tasu nõudmine sunnib võlgnikku taas laenu võtma ja seob ta selle teenusega pikaks ajaks,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal tavaliselt seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. Eelnõu järgi peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab Tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona. Täna oli riigikogus esimesel lugemisel veel mitu justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõuga lühenevad inimeste põhiõiguste paremaks tagamiseks vahistamise tähtajad ja suureneb kohtu kontroll nii vahistamiste kui läbiotsimiste üle. Minister tutvustas ka kohtutäiturite seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg seniselt 10 päevalt 30 päevale. Sellega luuakse võimalus tasuda võlg ühe palgaperioodi jooksul ning vältida suuremaid täitemenetluse kulusid. Äriseadustiku muutmise eelnõu tulemusel saavad iduettevõtjad hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja tuttavaid lahendusi. Selle eesmärgiks on muuta Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks ning motiveerida Eesti osaühinguid jääma siia ka pärast väliskapitali kaasamist.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kiirlaenude sissenõudmiskulud saavad piirangud

Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas riigikogule seaduseelnõu, millega piiratakse kõiki tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Lisaks läbisid esimese lugemise veel neli justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu. Sissenõudmiskulude piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sh nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. „See on järgmine oluline samm kiirlaenuturu ohjeldamisel. Eelnõu eesmärk on piirata koos kiirlaenuturuga tekkinud liigkasuvõtjate uut äri, millega küsitakse võlgnikelt põhjendamatult suuri sissenõudmiskulusid. Ülemäärase tasu nõudmine sunnib võlgnikku taas laenu võtma ja seob ta selle teenusega pikaks ajaks,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal tavaliselt seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. Eelnõu järgi peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab Tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona. Täna oli riigikogus esimesel lugemisel veel mitu justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõuga lühenevad inimeste põhiõiguste paremaks tagamiseks vahistamise tähtajad ja suureneb kohtu kontroll nii vahistamiste kui läbiotsimiste üle. Minister tutvustas ka kohtutäiturite seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg seniselt 10 päevalt 30 päevale. Sellega luuakse võimalus tasuda võlg ühe palgaperioodi jooksul ning vältida suuremaid täitemenetluse kulusid. Äriseadustiku muutmise eelnõu tulemusel saavad iduettevõtjad hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja tuttavaid lahendusi. Selle eesmärgiks on muuta Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks ning motiveerida Eesti osaühinguid jääma siia ka pärast väliskapitali kaasamist.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Anvelti sõnul tuleb välisvõitlejate küsimust laiemalt käsitleda

Justiitsminister Andres Anvelt osales neljapäeval Euroopa Liidu Nõukogu justiitsministrite kohtumisel, kus arutlusel oli muuhulgas välisvõitlejate ja tagasipöördujate kohtlemise kriminaalõiguslik aspekt. Anvelt rõhutas, et välisvõitlejatest rääkides ei tohi piirduda vaid ISISega ühinenud islamiäärmuslike võitlejatega Süürias ja Iraagis. "Meie jaoks on välisvõitlejate ja tagasipöördujate küsimus nii sisulises kui õiguslikus mõttes palju laiem kui ainult nö pühasõdalastega seonduv. Kuigi meile teadaolevalt on Eestist mindud võitlema ka Süüriasse, ohustavad meie siseriiklikku julgeolekut ka need isikud, kes lähevad võitlema Ida-Ukrainas Ukraina valitsusjõudude vastu. Tegu on ju sisuliselt rahvusliku radikalismiga, mille mõjud on julgeolekule samad, mis teistegi radikalismi liikide puhul," ütles Anvelt. Anvelti sõnul ei saa terrorismi käsitlevate kriminaalõiguslike sätete kohandamisel uue reaalsusega Euroopas piirduda terroristliku tegevusega Lähis-Idas, vaid tuleb arvestada laiemalt uue geopoliitilise olukorraga ja selles peituvate riskidega. "Tuleb arvestada, et osalemine sellises tegevuses olenemata sellest, kas tegu on Süüria või Ida-Ukrainaga, on oma eesmärgilt sama - terrorismi toetamine ja terroristlikus tegevuses osalemine. See tähendab, et õiguslikud tagajärjed peavad olema samad. Välisvõitlejatest tagasipöördujad ohustavad Euroopa julgeoleku, sest saavad takistamatult siseneda EL territooriumile ja kanda äärmusluse ideed ning sellega kaasnevaid riske oma kodumaal ja mujalgi. Mõnede Euroopa partnerite kogemus on seda näidanud ning me peame sellest õppima. Riigipiirid vägivalda ei peata ja meil tuleb teha omavahel tõhusat koostööd," lisas minister. Kohtumisel räägiti välisvõitlejate probleemist laiemalt. Jagati rahvusvahelist kogemust selliste juhtumite menetlemisel, mis on riigiti väga erinev ning sõltub nii rahvusvahelisest koostööst, riikide terrorismivastase seadusandluse erinevustest kui ka riskigruppide arvukusest. Rõhku pandi vajadusele tegeleda värbamisvõrgustike avastamise ning ennetusega noorte hulgas ehk välisvõitlejaks minemise ennetustööga. Ka siin vajab liikmesriikide praktika harmoniseerimist ning kogemuste vahetamine on selles vallas kriitiline küsimus. Tagasipöördujad vajavad kindlasti peale karistamise ka taasühiskonnastamist, et ära hoida nende edasist terroristlikku tegevust kodumaal. Lisaks käsitleti ministrite kohtumisel teisi teemasid, sealhulgas EL andmekaitse reformi, Euroopa Prokuratuuri asutamist ning mitmeid tsiviilõiguslikke küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Anvelti sõnul tuleb välisvõitlejate küsimust laiemalt käsitleda

Justiitsminister Andres Anvelt osales neljapäeval Euroopa Liidu Nõukogu justiitsministrite kohtumisel, kus arutlusel oli muuhulgas välisvõitlejate ja tagasipöördujate kohtlemise kriminaalõiguslik aspekt. Anvelt rõhutas, et välisvõitlejatest rääkides ei tohi piirduda vaid ISISega ühinenud islamiäärmuslike võitlejatega Süürias ja Iraagis. "Meie jaoks on välisvõitlejate ja tagasipöördujate küsimus nii sisulises kui õiguslikus mõttes palju laiem kui ainult nö pühasõdalastega seonduv. Kuigi meile teadaolevalt on Eestist mindud võitlema ka Süüriasse, ohustavad meie siseriiklikku julgeolekut ka need isikud, kes lähevad võitlema Ida-Ukrainas Ukraina valitsusjõudude vastu. Tegu on ju sisuliselt rahvusliku radikalismiga, mille mõjud on julgeolekule samad, mis teistegi radikalismi liikide puhul," ütles Anvelt. Anvelti sõnul ei saa terrorismi käsitlevate kriminaalõiguslike sätete kohandamisel uue reaalsusega Euroopas piirduda terroristliku tegevusega Lähis-Idas, vaid tuleb arvestada laiemalt uue geopoliitilise olukorraga ja selles peituvate riskidega. "Tuleb arvestada, et osalemine sellises tegevuses olenemata sellest, kas tegu on Süüria või Ida-Ukrainaga, on oma eesmärgilt sama - terrorismi toetamine ja terroristlikus tegevuses osalemine. See tähendab, et õiguslikud tagajärjed peavad olema samad. Välisvõitlejatest tagasipöördujad ohustavad Euroopa julgeoleku, sest saavad takistamatult siseneda EL territooriumile ja kanda äärmusluse ideed ning sellega kaasnevaid riske oma kodumaal ja mujalgi. Mõnede Euroopa partnerite kogemus on seda näidanud ning me peame sellest õppima. Riigipiirid vägivalda ei peata ja meil tuleb teha omavahel tõhusat koostööd," lisas minister. Kohtumisel räägiti välisvõitlejate probleemist laiemalt. Jagati rahvusvahelist kogemust selliste juhtumite menetlemisel, mis on riigiti väga erinev ning sõltub nii rahvusvahelisest koostööst, riikide terrorismivastase seadusandluse erinevustest kui ka riskigruppide arvukusest. Rõhku pandi vajadusele tegeleda värbamisvõrgustike avastamise ning ennetusega noorte hulgas ehk välisvõitlejaks minemise ennetustööga. Ka siin vajab liikmesriikide praktika harmoniseerimist ning kogemuste vahetamine on selles vallas kriitiline küsimus. Tagasipöördujad vajavad kindlasti peale karistamise ka taasühiskonnastamist, et ära hoida nende edasist terroristlikku tegevust kodumaal. Lisaks käsitleti ministrite kohtumisel teisi teemasid, sealhulgas EL andmekaitse reformi, Euroopa Prokuratuuri asutamist ning mitmeid tsiviilõiguslikke küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister allkirjastas Istanbuli konventsiooni

Justiitsminister Andres Anvelt allkirjastas täna Eesti nimel Strasbourgis Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni. „Mul on hea meel, et alates tänasest kuulub ka Eesti viimaks ometi nende riikide sekka, kes mitte üksnes ei räägi sellest, et vägivald on halb, vaid on andnud lubaduse sellega võidelda ning võtavad konventsiooniga liitumisel endale selleks rida kohustusi,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt tänasel kohtumisel Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjorn Jaglandiga. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel vägivallal – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsioonis on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne.  Anvelt tuletas meelde, et Eesti on juba astunud ennetavaid samme perevägivallaga võitlemiseks. Nii muutub 1. jaanuarist isikuvastase süüteo toimepanemine ka endise pereliikme või lapse juuresolekul  karistust raskendavaks asjaoluks. Lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine on edaspidi eraldi karistatav ning selle eest on ette nähtud tänasest karmim karistus. Samuti valmistab justiitsministeerium ette ohvriabi direktiivi vastuvõtmist. Pärast konventsiooni heakskiitmist ja allkirjastamist tuleb konventsioon ratifitseerida riigikogus. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla 37. riigina.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister allkirjastas Istanbuli konventsiooni

Justiitsminister Andres Anvelt allkirjastas täna Eesti nimel Strasbourgis Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni. „Mul on hea meel, et alates tänasest kuulub ka Eesti viimaks ometi nende riikide sekka, kes mitte üksnes ei räägi sellest, et vägivald on halb, vaid on andnud lubaduse sellega võidelda ning võtavad konventsiooniga liitumisel endale selleks rida kohustusi,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt tänasel kohtumisel Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjorn Jaglandiga. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel vägivallal – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsioonis on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne.  Anvelt tuletas meelde, et Eesti on juba astunud ennetavaid samme perevägivallaga võitlemiseks. Nii muutub 1. jaanuarist isikuvastase süüteo toimepanemine ka endise pereliikme või lapse juuresolekul  karistust raskendavaks asjaoluks. Lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine on edaspidi eraldi karistatav ning selle eest on ette nähtud tänasest karmim karistus. Samuti valmistab justiitsministeerium ette ohvriabi direktiivi vastuvõtmist. Pärast konventsiooni heakskiitmist ja allkirjastamist tuleb konventsioon ratifitseerida riigikogus. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla 37. riigina.  Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2015. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel,  korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega esitada hiljemalt 10. jaanuaril 2015 (postitempli kuupäev) Haridus- ja Teadusministeeriumile (Munga 18, 50088 Tartu).   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi